3-14-50639/61 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Oliver Kask ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht

17. september 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-50639 Haldusasi Politseija Piirivalveameti taotlus AK kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Menetlusosalised Taotleja – Politseija Piirivalveamet, volitatud esindaja Aleksei Kuznetsov Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – AK Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 27. augusti 2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus AK määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta AK määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.08.2014 määrus haldusasjas nr 3-14-50639 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 265 lg 5 ning § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti (PPA) Ida prefektuuri piirivalvebüroo migratsioonijärelevalve talituse ametnikud pidasid 28.04.2014 kell 14.20 kinni Venemaa kodaniku AK (sünd. XX.XX.XXXX Venemaal). Ametnikud tuvastasid, et isikul puudus välismaalaste seadusest (VMS) tulenev seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks. AK saabus oma sõnul Eestisse 1964. a koos vanematega. Perioodil 1987–1989 kandis AK karistust Arhangelski vanglas ning 1990 toodi ta karistust kandma Eesti vanglasse. Isik omas Eestis tähtajalist elamisluba kehtivusega 06.07.1995–06.07.2000. Kohtla-Järve Linnakohtu 16.06.1997 otsusega mõisteti AK süüdi KrK § 100 ja § 184 lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 9 aastat vabadusekaotust. AK vabanes vanglast 18.06.2005. 25.05.2004 esitas AK PPA-le tähtajalise elamisloa ja tööloa taotluse VMS § 12 lg 1 p 5 alusel. PPA keeldus 07.03.2005 otsusega nr 20051064 tähtajalise elamisloa ja tööloa andmisest. AK vaidlustas PPA otsuse, kuid kohtud jätsid AKi kaebuse rahuldamata. Kuna AK viibis Eesti Vabariigis seadusliku aluseta, tegi PPA AKile VMS § 166 ja väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 7 lg 1, § 8 lg 2 ja § 11 lg 1 alusel ettekirjutuse nr 1010422240 Eestist lahkumiseks 59 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui

3-14-50639 2(4) 08.05.2006. Ettekirjutus kuulus sundtäitmisele alates 09.05.2006. AK Eesti Vabariigist ei lahkunud ning siinviibimist ei seadustanud. PPA Ida prefektuuri piirivalvebüroo migratsioonijärelevalve talitusepeainspektor koostas 28.04.2014 AKile (koheselt sundtäidetava) ettekirjutuse nr 1028365393 Eestist lahkumiseks. Tartu Halduskohus andis 29.04.2014 määrusega haldusasjas nr 3-14-50639 PPA-le loa paigutada AK kinnipidamiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

2. PPA esitas 26.08.2014 Tallinna Halduskohtule taotluse AKi kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kahe kuu võrra vastavalt VSS §-le 25. Taotluse kohaselt puudub PPA andmetel AKil Eesti Vabariigis kindel eluja töökoht ning peresidemed. Isik Eestist lahkuda ei soovi. AK kuulub väljasaatmisele Venemaa Föderatsiooni, kuna ta omab Venemaa Föderatsiooni kodakondsust ning ei oma viibimisalust Eestis ega teistes Euroopa Liidu liikmesriikides. Kinnipidamisel puudus AKil kehtiv reisidokument, mis võimaldaks tal Eesti Vabariigist kodakondsusjärgsesse riiki lahkuda. PPA on tuvastanud, et 08.05.1996 on AKile väljastatud Vene Föderatsiooni pass nr. 43 4869524 VF Peakonsulaadis Narvas. 05.05.2014 toimus vestlus PPA ametniku ning AKi vahel. Vestluse käigus selgitati isikule väljasaatmismenetluse edasist käiku. 06.05.2014 tegi PPA tagasivõtutaotluse Venemaa Föderaalsele migratsiooniteenistusele palvega võtta AK tagasi Euroopa Ühenduse ja Venemaa Föderatsiooni vahel sõlmitud tagasivõtulepingu art 2 lg 1 alusel. 31.07.2014 edastas Välisministeerium PPA-le FMT vastuse AKi tagasivõtutaotlusele. Kuigi FMT kinnitas, et AKi näol on tegemist Venemaa Föderatsiooni kodanikuga, jäeti tagasivõtutaotlus rahuldamata põhjusel, et FMT-l ei õnnestunud kontrollida isikusamasust vanuseliste muutuste tõttu. 14.08.2014 võttis PPA ametnik telefoni teel ühendust FMT esindajaga. Probleemi lahendamiseks pakuti PPA-le teha uus tagasivõtutaotlus ning lisada sellele suuremad fotod AKist. 18.08.2014 edastas PPA Välisministeeriumile uue tagasivõtutaotluse AKi suhtes selle edastamiseks FMT-le. Käesolevaks ajaks ei ole PPA uuele tagasivõtutaotlusele veel vastust saanud. Eeltoodud asjaoludel ning kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu ei ole isiku väljasaatmine jätkuvalt võimalik.

3. Tallinna Halduskohus rahuldas 27.08.2014 määrusega PPA taotluse ning andis loa AKi kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni tema Eesti Vabariigist väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 27.10.2014. Isiku väljasaatmine 48 tunni jooksul pole võimalik. Väljasaatmise eesmärgil toimuv kinnipidamine pole ületanud 18 kuulist piiraega. Arvestades asjaolusid, et isik on Eestis viibinud ebaseaduslikult rohkem kui 9 aastat, et isik on varasemalt jätnud ettekirjutuse Eestist lahkumiseks täitma ning ei soovi siit lahkuda, on tõenäoline, et ta võib vabaduses viibides hakata Venemaa Föderatsiooni väljasaatmisest kõrvale hoidma, mistõttu ei ole võimalik kohaldada leebemaid, VSS §-s 10 loetletud meetmeid. Isikul puuduvad Eestis kaitsmistväärt sidemed ja ta on toime pannud raskeid kuritegusid, mistõttu õigustab tema väljasaatmist kaalukas avalik huvi. Arvestada tuleb ka, et ta on venelane ja satuks seega Venemaal tuttavasse kultuurikeskkonda. Neil kaalutlustel ei ole alust pidada AKi väljasaatmist ja selle tagamiseks kinnipidamist ebaproportsionaalseks.

4. AK esitas 29.08.2014 määruskaebuse halduskohtu määruse peale, mille Tallinna Halduskohus 02.09.2014 rahuldamata jättis ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule edastas. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. AK palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 27.08.2014 määrus. Määruskaebuse kohaselt ei esitlenud kohtunik kohtu koosseisu ega küsinud AKilt, kas tal on vastuväiteid kohtu koosseisu suhtes. Kohtumääruses jäi kajastamata suur hulk AKi küsimusi, s.h kinnipidamiskeskuses haldusseadustiku puudumise kohta.

3-14-50639 3(4)

6. PPA palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. HKMS § 264 lg 4 sätestab, et haldustoiminguks loa andmise taotluse vaatab kohus läbi ja otsustab loa andmise viivitamata kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses (HKMS § 133-136). HKMS § 134 lg 1 kohaselt järgib kohus lihtmenetluses üksnes halduskohtumenetluse olulisi põhimõtteid, tagab menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste, samuti oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära. Seega ei pidanud kohtunik küsima väljasaadetavalt, kas tal on vastuväiteid kohtu koosseisu vastu. Samas ei leia PPA ühtki alust kohtuniku taandamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)§ 23 järgi. TsMS § 444 kohaselt võib kohus kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega, kui asja lahendatakse lihtmenetluse korras. See tähendab, et kohtumääruses ei pea kajastama kogu kohtuistungil öeldut, selleks on olemas kohtuistungi protokoll. Protokoll on palju põhjalikum ning kui tutvuda Tallinna Halduskohtu 27.08.2014 kohtuistungi protokolliga, siis võib veenduda, et seal on kajastatud kõik väljasaadetava küsimused, k.a. kinnipidamiskeskuses haldusseadustiku puudumise kohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Määruskaebuse esitaja leiab, et kohus on asja lahendamisel rikkunud menetlusnorme, jätnud kohtukoosseisu teatavaks tegemata ning kohtuniku taandamise osas määruskaebuse esitaja seisukoha välja selgitamata.

8. Väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamise näol on tegemist haldustoiminguga, mis nõuab kohtu luba. HKMS § 264 lg 5 näeb ette, et kui kohtult taotletakse luba isikult vabaduse võtmiseks või vabaduse võtmise tähtaja pikendamiseks, tuleb asja arutada istungil. HKMS § 264 lg 6 teise lause kohaselt võib lihtmenetluse sätteid kohaldada siis, kui istung korraldatakse vaatamata sellele, et selle korraldamist seadus ette ei näe. Eeltoodust saab teha järelduse, et vabaduse võtmist või selle pikendamist ei saa kohus esimeses astmes arutada lihtmenetluses ning järgida tuleb HKMS § 129 sätestatud kohtuistungi pidamise korda. HKMS § 129 ega selles viidatud TsMS § 347-351 ja 400-402 ei näe otsesõnu ette, et kohtunik end kohtuistungi algul tutvustab. Samas näeb HKMS § 27 ette, et menetlusosalisel on õigus teada asja arutava kohtu koosseisu ning esitada taandusi. Seega tuleb menetlusosalise õiguste tagamiseks kohtu koosseis enne kohtuistungi algust teatavaks teha. Taandusavalduse olemasolu väljaselgitamist HKMS § 13 ega selles viidatud TsMS §-d 23-30 ette ei näe ning menetlusosaline peab juhul, kui tal esineb alus taandamiseks, vastava taotluse esitama esimesel võimalusel ise (TsMS § 25).

9. Kohtuistungi protokollist selgub, et kohtuistungi alguses kohtunik käesolevas asjas end ei tutvustanud ega küsinud menetlusosalistelt ka seisukohta taandusavalduse kohta. Samas nähtub 26.08.2014 määrusest käesolevas asjas, millega kohus määras asja lahendamiseks istungi aja, et asja arutavaks kohtunikuks on Villem Lapimaa. Nimetatud määrus on määruskaebuse esitajale 26.08.2014 ka kätte antud (tl 11 asuv PPA kinnitus). Seega oli määruskaebuse esitaja õigus teada kohtu koosseisu tagatud ning soovi korral oleks tal kohtuistungil olnud võimalik esitada taandusavaldus. Määruskaebuse esitaja taandusavaldust ei esitanud, ehkki määruskaebusest selgub, et sellise õiguse olemasolu oli talle teada, ning pole ka määruskaebuses viidanud, et tal esineksid alused kohtunik Lapimaa taandamiseks. Eelnevast tulenevalt pole määruskaebuse esitaja õigusi rikutud.

10. 27.08.2014 kohtuistungi protokollist nähtub, et kohus on käsitlenud kaebaja küsimust halduskohtumenetluse seadustiku kättesaadavuse kohta kinnipidamiskeskuses ja selgitanud kaebajale, et tal on võimalus pöörduda kirjaliku avaldusega kinnipidamiskeskuse poole, kui talle pole võimaldatud halduskohtumenetluse seadustikuga tutvuda. Kuna halduskohtumenetluse

3-14-50639 4(4) seadustiku olemasolu kinnipidamiskeskuses ei oma määruskaebuse esitaja kinnipidamistähtaja pikendamisel tähtsust, ei pidanud kohus seda küsimust määruses kajastama. Muid asjaolusid, milles kohus seisukoha võtmata jättis, pole määruskaebuse esitaja nimetanud.

11. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 27.08.2014 määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks