3-13-967/55 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 17.09.2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-967 Haldusasi M.E.e, A.K., I.F.i, A.K., A.H.i, EM-INVEST OÜ ja Design Police Department OÜ kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 05.04.2013 otsuse nr 4-4/494- 2 „Otsus Tuukri põik

4 kasutusloa nr 10409 kehtetuks tunnistamise taotluse osas“ tühistamiseks ning Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kohustamiseks vaadata kaebuse esitajate 08.03.2013 taotlus uuesti läbi. Menetlusosalised Kaebuse esitajad: M.E., A.K., I.F., A.K., A.H., EM- INVEST OÜ ja Design Police Department OÜ Kaebuse esitajate esindaja: A.K. Vastustaja: Tallinna linn Esindaja: Karin Laugas Kolmandad isikud: M.L., M.R., A.K., M.V. ja R.T. Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada M.E.e, A.K., I.F.i, A.K., A.H.i, EM-INVEST OÜ ja Design Police Department OÜ kaebus.

2. Tühistada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 05.04.2013 otsus nr 4-4/494- 2 „Otsus Tuukri põik 4 kasutusloa nr 10409 kehtetuks tunnistamise taotluse osas“ ja kohustada Tallinna linna vaadata kaebuse esitajate 08.03.2013 taotlus uuesti läbi.

3. Mõista Tallinna linnalt kaebajate kasuks välja riigilõiv kokku summas 105 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib pool esitada apellatsioonkaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest so hiljemalt 17.10.2014. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebuse esitajad M.E., A.K., I.F., A.K., A.H., EM-INVEST OÜ ja Design Police Department OÜ on Tuukri põik 4, Tallinn kinnistu kaasomanikud (tl 63). A.K. esitas kaasomanike nimel 08.03.2013 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA) taotluse (tl 9-12), milles palus 1) tunnistada kehtetuks Tuukri põik 4 elamu korter 9 kasutusluba ehitise laiendamisel - 30.03.2010 kasutusluba nr 10409; 2) teha ettekirjutus ehitise laienduse kooskõlla viimiseks projektiga.

2. TLPA 05.04.2013 otsusega nr 4-4-/494-2 jäeti A.K. poolt 08.03.2013 esitatud taotlus rahuldamata.

3. 07.05.2013 koos (20.06.2013 kaebuse täpsustusega) esitasid M.E., A.K., I.F., A.K., A.H., EM-INVEST OÜ ja Design Police Department OÜ (ühine esindaja A.K.) Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA 05.04.2013 otsuse nr 4-4/494-2 „Otsus Tuukri põik 4 kasutusloa nr 10409 kehtetuks tunnistamise taotluse osas“ tühistamiseks ning TLPA kohustamiseks vaadata kaebuse esitajate 08.03.2013 taotlus uuesti läbi.

4. 03.07.2013 määrusega võttis kohus M.E.e, A.K., I.F.i, A.K., A.H.i, EM-INVEST OÜ ja Design Police Department OÜ kaebuse menetlusse. 29.05.2014 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse ja määras menetlusosalistele lõplike seisukohtade esitamiseks tähtaja ning kohtuotsuse kuulutamise aja.

KAEBUSE ESITAJATE NÕUDED JA PÕHJENDUSED

5. Kaebuse esitajad paluvad tühistada TLPA 05.04.2013 otsuse nr 4-4/494- 2 „Otsus Tuukri põik 4 kasutusloa nr 10409 kehtetuks tunnistamise taotluse osas“ ja kohustada TLPA-d vaadata kaebuse esitajate 08.03.2013 taotlus uuesti läbi.

5.1. Kaebuse esitajad selgitavad esmalt, et 13.11.2000 sõlmisid Tuukri põik 4 kaasomanikud kokkuleppe, millega anti M.L.le õigus ehitada Tuukri põik 4 pööningukorrusele eluruumid suletud netopinnaga mitte rohkem kui 70 m². Nimetatud kokkulepe on ainus, mis on sõlmitud kaasomandi muutmiseks. M.L. võttis kohustuse ehitada korter kokkulepitud tingimustel ja kaasomanike poolt kinnitatud ehitusprojekti (OÜ Inrestauraator Projekt, töö nr P- 0024/07.2000) järgides. Kinnitatud ehitusprojekti alusel väljastas TLPA 27.11.2000 ehitusloa nr 25068. Korteri ehituse käigus tehti ehitustöid lisaks mahus, mida ei olnud ehitusprojektis (tl 20-22) ja milleks puudus kaasomanike kokkulepe. Nii lisati korteri ülemisele korrusele katuseuuk (akna ja uksega). Ehitusprojektis selles osas ei olnud katuse kuju muutmine ega avade tegemine välispiiretesse ette nähtud. Välja ehitatud korteri II tasapind erines kinnitatud projektist välismõõtmetes ja ruumilises paigutuses (tl 23). Aastal 2004 esitas M.L. kasutusloa taotluse kaasomanikele allkirjastamiseks, samas kinnitas, et ehitustööd on teostatud ehitusprojekti järgides. Peale seda (oletatavalt 2006. a.-l) ehitas M.L. katusele lisaks veel rõdu (tl 24). Ehitatud rõdu avatud ja katmata netopind on ca 15 m². Tuukri põik 4 hoone katusele rõdu ehitamiseks puudus ehitusluba ja kaasomanike kokkulepe kaasomandi oluliseks muutmiseks. Kasutusloa taotluse TLPA-le esitamise kuupäev ehitisregistri andmetel on 15.03.2010. TLPA väljastas 30.03.2010 kasutusloa nr 10409.

M.L. tellimisel teostas OÜ TLN TIB korter 9 mõõdistuse ja koostas 27.06.2011 mõõdistusjoonised (tl 25-28). Mõõdistusjoonistelt ilmnes, et korteri nr 9 tegelik suletud netopind on 83,4 m². Ülesmõõtmisjoonistele ei ole kantud (ja ei ole ülesmõõdetud) katusele ehitatud rõdu. Lisaks on ilmnenud, et teostatud ehitustööde kvaliteet on madal. Korteri väljaehitamisel ei ole piisavalt rõhku pandud vahelae mürapidavusele ja katuslae soojapidavusele. Kaasomanike korduvatele nõuetele omavoliliste ehitiste likvideerimiseks M.L. reageerinud ei ole. Sellest tulenevalt esitasid (08.03.2013) teised kaasomanikud TLPA-le taotluse Tuukri põik

4 korter 9 kasutusloa kehtetuks tunnistamiseks. TLPA (järelevalve) menetlust ei alustanud ega teostanud ülevaatusi või ekspertiise omavolilise ehituse ja ehitiste tuvastamiseks. 10.03.2013 ilmnes, et M.L. on müünud korteri nr 9 kolmandatele isikutele. Tõestatud asjaõiguslepinguga (tl 35-45) kinnitas M.L., et korteris nr 9 on teostatud muudatused, milledel puudub ehitusluba.

5.2. Seoses kaebuse esitaja taotlusega kohustada vastustajat kaebuse esitajate avaldus uuesti läbi vaadata viitavad kaebuse esitajad ehitusseaduse (EhS) § 2 lg 6-8 ja § 12 lg 1 ja 2, § 59 lg 1 p 4, 5 ja 8 ning sama paragrahvi lg 2, § 60 lg 1 p 1 ja p 7, § 61 lg 1 p 3 ja p 5 ning märgivad, et Tuukri põik 4 korter 9 ehitamisel on ehitatud ehitise osasid (tl 23-24), mida ei ole ehitusprojektis (tl 20-22), ehitamise tehnilise dokumentatsiooni hulgast puudub ehitusprojekti muudatus, milles need ehitise osad kajastuks ning nende ehitise osade ehitamiseks ei ole taotletud ehitusluba. Kaebajad viitavad ka asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 1 ja lg 3, § 72 lg 5, § 74 lg 1 ning märgivad, et kaasomandi muutmiseks antud juhul ja ehitatud kujul puudub kaasomanike kokkulepe ja sellega on rikutud kaasomanike õigusi. Hoone katus on kaasomanike ühiskasutuses ja selle omavoliline hõivamine, katuse kuju muutmine ning täiendavate avade tegemine rikub kaasomanike õigusi ja takistab kaasomandi (ühis)kasutamist. Kaebajad märgivad, et tulenevalt EhS § 29 lg 1 p 4 ja lg 4 allkirjastasid kaasomanikud kasutusloa taotluse. Kaasomanikud allkirjastasid taotluse aastal 2004, TLPA-le esitati see alles 15.03.2010. Vastavalt EhS § 59 lg 1 p 4 ja lg 2 on ehitusjärelevalve (sh. ehitise nõuetele vastavuse kontrollimine) kohaliku omavalitsuse (s.t. ameti) pädevuses (mitte kaasomanike). Tulenevalt kohustusest taotlus esitada ja usaldades M.L.d uskusid kaasomanikud taotlust allkirjastades ehituse õiguspärasust. Kasutusloa taotluse allkirjastamisega ei andnud kaasomanikud nõusolekut ehitusprojekti muutmiseks ning puudub õiguslik alus seda käsitleda kui kokkulepet kaasomandi muutmiseks. Ainus kokkulepe kaasomandi muutmiseks on 13.11.2000 sõlmitud kokkulepe ja selle alusel kinnitatud ehitusprojekt. TLPA-le 15.03.2010 esitatud kasutusloa taotlust ei ole allkirjastanud kõik kaasomanikud vaid ainult need, kes olid kaasomanikud 12.04.2004 seisuga. Kaebuse esitajate nõudmiseks ehitise valdajale on, et likvideeritakse rõdu katuselt ning lammutatakse näotu ja sobimatu uuk. Kui korteri valdaja soovib akende lisamist välispiiretesse, siis tuleb koostada vastav projekt ning peale selle heaks kiitmist ja kinnitamist kaasomanike poolt esitada taotlus ehitusloa väljastamiseks. Kaebajad selgitavad, et nende eesmärgiks on see, et vastustaja teostaks ehitusjärelevalvet Tuukri põik 4 korter 9 osas.

5.3. Seoses kohtule esitatud nõudega TLPA 05.04.2013 otsuse nr 4-4/494- 2 tühistamiseks põhjendavad kaebuse esitajad oma taotlust alljärgnevalt. Kaebajad märgivad, et otsuses Tuukri põik 4 kasutusloa nr 10409 kehtetuks tunnistamise taotluse osas põhjendab vastustaja oma otsust haldusmenetluse seaduse (HMS) § 67 lg 1 ja Ehitusseaduse § 38.

Kaebajad on seisukohal, et HMS § 67 lg 4 p 2 järgi ei saa isik haldusakti kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele, kui kehtetuks tunnistamise võimalus on ette nähtud seaduses. EhS § 38 on ette nähtud kasutusloa kehtetuks tunnistamise võimalus. HMS § 67 lg 4 p 6 järgi ei saa isik haldusakti kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele, kui haldusakt on antud isiku esitatud ebaõigete või mittetäielike andmete alusel. M.L. ei ole informeerinud haldusakti andjat ehitusprojekti muutmisest, ega esitanud TLPA-le ehitusprojekti muudatust, mille ta oli kohustatud vastavalt EhS § 33 lg 2 p 3 esitama haldusakti andjale. 08.03.2013 Tallinna notar Lee Mõttuse poolt koostatud ja tõestatud notariaalakti punktis 1.8.9 kinnitab (müüja) M.L., et korteris 9 on teostatud projektivälised muudatused, milledel puudub ametlik ehitusluba.

Vastavalt EhS § 38 lg 1 p 2 on kasutusloa väljastajal õigus kasutusluba kehtetuks tunnistada, kui ehitise omanik ei täida EhS § 61 lg 1 nimetatud ettekirjutust. Vastavalt EhS § 61 lg 1 teeb ehitusjärelevalvet teostav ametiisik ehitist ehitavale isikule ettekirjutuse, kui ehitamise käigus ei peeta kinni ehitusprojektist või ehitatakse ehitusloata. Ehitise nõuetele vastavuse kontrollimine ja selleks ekspertiiside tegemine ning ettekirjutuste tegemine oma territooriumil kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse (EhS § 59 lg 2). Kasutusloa nr 10409 kehtetuks tunnistamise taotluse juurde lisatud skeemil on selgelt välja toodud erinevused ehitusprojektiga ja ehitusloata ehitatud ehitise osad.

Vastustaja otsusest ei selgu, millisel moel tuvastati, et puudub alus ehitusjärelevalve tegemiseks ning ei põhjendata, miks ehitusjärelevalvet ei tehta. Märkimist väärib, et otsuse koostaja ja kasutuloa taotluse menetleja on üks ja sama ametnik. Vastavalt EhS § 38 lg 1 p 3 on kasutusloa väljastajal õigus kasutusluba kehtetuks tunnistada, kui kasutusloa taotlemisel on teadvalt esitatud valeandmeid. Ehitisregistri andmetel on korter 9 suletud netopind 69,5 m² (elamispind 43 m²). OÜ TLN TIB poolt 27.06.2011 koostatud mõõdistusjooniselt ilmneb, et korteri nr 9 tegelik suletud netopind on 83,4 m² (elamispind 44,2 m², abiruumi pind 39,2 m²).

Ehitisregistri andmetel on korter 9 puhul tegemist 2-toalise korteriga. M.L. poolt kinnisvara portaalis avaldatud kuulutusel (tl 51-52) on korter 3-toaline ning lisatud kirjelduses on, et korteri esimesel korrusel on elutuba ja magamistuba ning teisel korrusel magamistuba. Vastavalt EhS § 31 lg 1 dokumenteerib ehitamise käigus tehtavad tööd ehitamist teostav isik. Vastavalt EhS § 31 lg 2 on ehitusprojekti muudatused ehitamise tehniline dokument. Kasutusloa saamiseks tuleb (EhS § 33 lg 2 p 3), esitada tehniliste dokumentide originaalid või ehitise omaniku kinnitatud koopiad.

M.L. on jätnud ehitusprojekti muudatuse dokumenteerimata ja ehitusloa väljastajale esitamata. Korrektsete ehituse tehniliste dokumentide esitamata jätmine kasutusloa väljastajale on teadlikult valeandmete esitamine. EhS § 3 lg 6 sätestab, et ehitises võib olla selle kasutajate poolt tajutav müra tasemel, mis ei ohusta inimese elu ega tervist ning võimaldab rahuldavates tingimustes elada või töötada. Korter nr 9 väljaehitamisel ei ole piisavalt rõhku pandud vahelae mürapidavusele ja katuslae soojapidavusele. Korteri tarindite õhumürapidavus on liiga madal (alumises korteris on kuulda tavaline vestlus) ning tarindite löögimürajuhtivus on liiga suur (alumises korteris on kuulda sammud).

Kaebajad märgivad seoses vastustaja viitega 31.05.2004 lepingule ja viidates AÕS § 74 lg 1, et 31.05.2004 sõlmitud leping sätestab kokkuleppe kinnistu valdamiseks ja kasutamiseks, kuid nimetatud leping ei anna õigust kaasomandi muutmiseks. Kaasomandi muutmise aluseks on kokkulepe ja ehitusprojekt aastast 2000. Kaebajad viitavad HMS § 64 lg 2 ja lg 3 ning leiavad, et vastustaja pole arvestanud haldusakti menetluse põhjalikkust ja kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust – kaasomandi muutmiseks puudub kaasomanike kokkuleppe ja sellega on rikutud kaasomanike õigusi.

Hoone katus on kaasomanike ühiskasutuses ja selle omavoliline hõivamine, katuse kuju muutmine ning täiendavate avade tegemine rikub kaasomanike õigusi ja takistab kaasomandi (ühis)kasutamist. Kaebajad leiavad, et M.L. on alusetult rikastunud, sest on saanud kasu kaasomandi omavolilise hõivamisega ja teinud tehingu ühiskasutuses kaasomandi võõrandamiseks ainuisikuliselt. Ekslik on vastustaja väide, et M.L. on haldusakti alusel saanud vara (vt viide HMS § 67 lg 2). Vara (korter 9) saamise aluseks on 13.11.2000 sõlmitud kaasomanike kokkulepe, mitte kasutusluba.

Haldusakti kehtetuks tunnistamisega ei jää isik oma varast ilma ega kaota õigust oma vara käsutamiseks. VASTUSTAJA SEISUKOHT

6. Vastustaja on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ega anna alust selles esitatud taotluste rahuldamiseks.

6.1. Vastustaja selgitab, et 08.03.2012 esitas A.K. TLPA-le Tuukri põik 4 kaasomanike nimel Tuukri põik 4-9 30.03.2010 kasutusloa nr 10409 kehtetuks tunnistamise taotluse (edaspidi taotlus). Taotluses on märgitud, et ehituse laiendus on tehtud suurem kui ehitusprojektis ja vastavalt 13.11.2000 sõlmitud kokkuleppele ei olnud õigust suurema pinnaga kui 70 m² korteri väljaehitamiseks, puudus õigus rõdu väljaehitamiseks, puudus õigus katuse kuju muutmiseks ning puudus õigus pööningu osa, mis asub trepikoja peal, kaasamiseks korteri pinna hulka. Vastustaja jätab siinkohal tähelepanuta kaebajate need väited, millised kuuluvad lahendamisele tsiviilkohtumenetluses. Kaasomanike omavahelised suhted kaasomandi kasutamise ja jagamise küsimustes ei mõjuta haldusorgani otsuseid. Seega tuleb vaidlus kaasomanike vahel küsimustes, kui suurt osa võib pööningukorrusest isik kasutada lahendada kaasomanike vahelise kokkuleppega või tsiviilkohtumenetluse korras. Vastustaja annab hinnangu otsuse seaduslikkusele. Vaidlust ei ole selles, et kasutusloa taotlemiseks on andnud oma nõusoleku kaasomanikud, nende hulgas ka A.K.. Enne kasutusloa andmist on läbi viidud nõuetekohane ehitise ülevaatus ja pädevad organid on andnud oma kinnituse, et ehitis vastab seaduse nõuetele. 15.03.2010 esitati ametile M.L. jt kaasomanike poolt kasutusloa taotlus koos ehitamist kajastavate dokumentidega. Nimetatud kasutusloa taotlus käsitleb 27.11.2000 välja antud ehitusloa nr 25068 alusel teostatud ehitustöid: elamu katusekorruse väljaehitamist ehitusloaga kinnitatud ehitusprojekti (OÜ Inrestauraator Projekt, töö nr P-002) kohaselt. Kasutusloa taotlusele on alla kirjutanud vastavalt ehitusseaduse (EhS) § 33 lg 8 sätestatud nõuetele Tuukri põik 4 kaasomanikud M.L., A.K., AS Gessole juhatuse liige Tõnu Laak, A. H., I.F. ja J. K. Ehitise ülevaatamise käigus on koostatud ehitise ülevaatuse akt, millest nähtub et vastu võeti ning kasutusluba väljastati 27.11.2000 ehitisloa nr 25068 alusel teostatud töödele Tuukri põik

4 elamu pööningukorrusel lisanduva kasuliku pinnaga 69,5m² . Ehitise ülevaatuse aktist nähtub, et ehitustööd on heaks kiitnud projekteerija, Põhja-Eesti Päästekeskuse esindaja, Tallinna Kesklinna valitsuse esindaja ja ameti esindaja. Akti allakirjutamisega on ehitise ülevaatusele kaasatud isikud ja institutsioonide esindajad kinnitanud, et ülevaatuseks esitatud ehitis vastab ehituseeskirjadeleja normidele ning keskkonna-, tervise-, tuletõrje-, tarbijaja töökaitse nõuetele ning kasutusloa andmiseks takistusi ei ole. Seega võeti 30.03.2010 kasutusloaga nr 25068 vastu üksnes pööningukorrusel paiknevad ruumid kasuliku pinnaga 69,5 m².

Väljastatud kasutusluba/haldusakt on seega õiguspärane ja kehtiv ning omab õiguslikku jõudu. Tegemist on soodustava haldusaktiga ja isikul on tekkinud haldusaktist tulenev subjektiivne õigus nõuda avalikult võimult ja teistelt isikutelt teda soodustavast haldusaktist kinnipidamist. Haldusakti ei ole vaidlustatud ligemale kahe aasta jooksul. Kaebajad, kes soovivad haldusakti mõjust vabaneda oleksid pidanud esitama selle peale õigeaegselt kaebuse või vaide. Ilma õigeaegse vaidlustamiseta ei saa kaebajad haldusakti täitmist enam takistada.

Vastupidisel juhul ei ole võimalik õiguskindlust tagada. Kuna haldusakti ei ole õigeaegselt vaidlustatud, on kasutusloa saajal tekkinud õiguspärane ootus, et tema tegevus on õiguspärane ja seda ei saa enam keelata. Seega ei saa ka haldusorgan ise enam kergekäeliselt kasutusluba kehtetuks tunnistama hakata. Kuna haldusakt tunnistataks kehtetuks isiku kahjuks, siis peab avalik võim isiku õiguspärast ootust kaitsma. Amet kaasas kaebajate taotluse menetlusse Tuukri põik 4 kaasomanikud. Kuna taotlus ei sisaldanud kõigi taotlejate allkirju, siis küsis amet (lisaks A.K.le) M.E., Design Police Departement OÜ juhatuse liige Lauri Nõmme, I.F., A.K., A.H. ja EM-INVEST OÜ juhatuse liige Evi Ita Einaru allkirjastatud taotluse.

Samuti kaasas amet menetlusse Tuukri põik 4 endise kaasomaniku M.L. (kasutusloa saaja) ja Tuukri põik 4 uue kaasomaniku M.R.i (isik, kellele M.L. korteri müüs). M.L. andis 14.03.2013 ja 26.03.2013 selgitused ametile. 26.03.2013 edastatud selgituses sedastab M.L. et, /…/ M.L.l oli ja on õigustatud huvi ja usaldus haldusakti kehtivuse ja kehtima jäämise osas, mida ei kaalu üles kaasomaniku subjektiivsed hinnangud ja väited, millel puudub isegi õiguslik alus. Kasutusloa kehtetuks tunnistamisel tekiks korteriomanikul väga oluline kahju (arvestades siinjuures ka asjaolu, et 08.03.2013 sõlmitud müügilepingu alusel on korter müüdud uuele omanikule, kes tekkinud olukorra hirmus soovib lepingust taganeda).

Kasutusloa kehtetuks tunnistamiseks puuduvad käesoleval juhul objektiivsed alused ja põhjused, mis oleksid tekkinud või ilmnenud pärast kasutusloa andmist /…/. Vastustaja viitab HMS § 67 lg 1 ja 2 ning märgib, et nagu eespooltoodust nähtub ja kolmas isik M.R. ka kinnitab, on M.R. ostnud M.L.lt tema korteri ja on võtnud tagasi lepingust taganemise avalduse. Seega on M.L., usaldades haldusakti kehtimajäämist, teinud tehingu oma vara käsutamiseks. Isiku usaldus reaalses elukorralduses on väljendunud ja haldusakti tema kahjuks kehtetuks tunnistamine on lubamatu.

Avalik huvi kasutusloa kehtetuks tunnistamiseks puudub ja kaebajate huve kasutusluba iseenesest ei riku. Kaebajate huvid on antud juhul sellised, mis kuuluvad lahendamisele tsiviilkorras ja ei anna kaalu haldusorganile mingisuguse teistsuguse otsuse tegemiseks. Kasutusloa kehtetuks tunnistamise alused sätestab EhS § 38 lg 1. EhS § 38 lg 2 kohaselt on ehitise omanikul õigus esitada taotlus kasutusloa kehtetuks tunnistamise kohta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel. Kaebajate taotluses kasutusloa tühistamiseks ei ole märgitud ühtelgi vastavat alust, samuti ei ole amet menetluse käigus tuvastanud kasutusloa kehtetuks tunnistamise aluste ilmnemist.

Menetluse käigus teostati paikvaatlus ja ei tuvastatud ehitisest tulenevat ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale, Tuukri põik 4 ehitisel ei ole tehtud ettekirjutust EhS § 61 lg 1 või § 64 lg 3 alusel. Samuti ei ole tõendatud, et kasutusloa taotlemisel oleks kasutusloa taotlejad esitatud teadvalt valeandmeid. Tuginedes eespooltoodule ja läbi viidud haldusmenetlusele palub vastustaja jätta kaebajate mõlemad taotlused rahuldamata. Haldusorgan ei saa teha teistsugust otsust ja kaebus ei täida oma eesmärki. Samuti ei ole paikvaatlusega tuvastatud asjaolusid, mis annaksid aluse ettekirjutuse tegemiseks.

Menetluskulud palub vastustaja jätta kaebajate enda kanda.

KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHAD

7.1. Kolmandad isikud M.R. ja R.T. leiavad, et kaebus on alusetu ja põhjendamatu ning vaidlevad kaebusele vastu. Kaebuses pole esitatud ühtegi asjaolu, mis annaks alust tunnistada vaidlustatud TLPA 05.04.2013 otsus nr 4-4/494-2 õigusvastaseks nii formaalselt kui ka materiaalselt, samuti puudub alus järelevalve menetluse alustamiseks.

7.1.1. M.R. ja R.T. märgivad, et on vaidlusaluse korteri (3/64 suuruse mõttelise osa Tuukri põik

4 Tallinn asuvat kinnistust) omanikud vastavalt 08.03.2013 sõlmitud lepingule.

7.1.2. Kaebajad lasid mööda 30.03.2010 väljastatud kasutusloa suhtes tühistamiskaebuse esitamise tähtaja, seega minetasid võimaluse oma õigusi efektiivselt kaitsta.

7.1.3. Kolmandad isikud on seisukohal, et puudub alus 30.03.2010 kasutusloa kehtetuks tunnistamiseks ka kaasomanike poolt kasutusloa kehtetuks tunnistamise taotluse alusel, mis on esitatud HMS § 64 sätestatud korras. HMS § 68 lg 1 on sätestatud, et isikul on õigus taotleda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes juhul, kui ta võib taotleda käesoleva seaduse § 44 alusel haldusmenetluse uuendamist. Vastavalt HMS § 44 lg-le 1 uuendab haldusorgan menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse, kui taotluse esitaja õigusi kestvalt piirava haldusakti andmise aluseks olnud asjaolu või õigusnorm on ära langenud; asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada; jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et haldusakt on antud või toiming on sooritatud pettuse või ähvardusega või muul viisil haldusorgani õigusvastase mõjutamise tulemusena või et haldusorgani nimel tegutsenud isik on haldusmenetluse käigus pannud toime kuriteo; jõustunud kohtuotsusega on tühistatud kohtuotsus, millel haldusakt põhines. Tegemist on ammendava loeteluga. Kaasomanike poolt esitatud kasutusloa kehtetuks tunnistamise taotluses ei ole kaebajad välja toonud ühtegi asjaolu, mis oleks menetluse uuendamise aluseks. Korter nr 9 koos kõigi korteri juurde kuuluvate osadega sai valmis juba 2004 aastal. Kasutusloa andmise menetlus toimus 2010 aastal. Ka peale 2010 aastat ei toimunud korteris enam mingit ehitustegevust. Järelikult puudub alus haldusmenetluse uuendamiseks ning 30.03.2010 väljastatud kasutusloa kehtetuks tunnistamiseks.

7.1.4. Kasutusloa kehtetuks tunnistamine on lubatud ainult seaduses otsesõnu sätestatud aluste olemasolul (vt EhS § 38 lg 1 ja § 61 lg 4). Käesoleval juhul vastavaid aluseid ei esine. Kolmandad isikud esitavad siinkohal ka oma vastuväited kaebajate väidetele. Korter on suurema pinnaga, kui kaasomanike kokkulepe ette nägi. Majandus-ja kommunikatsiooniministri 24.12.2002 määrusega nr 69 on kehtestatud Ehitiste tehniliste andmete loetelu. Korteri kogupinna puhul on tegemist korteri kasutamisotstarbele vastavate kasulike pindade ning rõdude, lodžade ja terrasside avatud netopindade summaga. Kasuliku pinna määramisel pööningukorrusel peaks lähtuma 1,6 meetri kõrguselt mõõdetud pinnast. Kuigi majandus-ja kommunikatsiooniministri määruses nr 69 ei ole kasuliku pinna mõiste all otseselt öeldud, et kasuliku pinna määramisel katusekorrusel peaks lähtuma 1,6 meetri kõrguselt, siis 1,6 m nõuet on käsitletud sama määruse § 23 lg 2, mille kohaselt pööningukorruse maht lisatakse hoone mahule ainult juhul, kui on võimalik selle väljaehitus, mis tähendab, et pööningul asuvate ruumide kõrgus peab olema üle 1,6 m. Kuna kasulik pind iseenesest peab kajastama pinda, mida on reaalaselt võimalik kasutada, siis peaks ka kasuliku pinna määramisel lähtuma sellest, et pööningukorrusel arvestatakse kasuliku pinda vaid kõrgema kui 1,6 m osa puhul. Kaebajad on jätnud tähelepanuta, et 13.11.2000 sõlmitud kokkuleppega andsid nad M.L.le õiguse välja ehitada eluruumid elamu pööningukorrusel. Kokkuleppes ei ole konkretiseeritud, kas välja on lubatud ehitada kasulik või üldpind. Seejuures osundame, et kasulikku pinda on vaidlusaluses korteris ehitusregistri järgi 69,5 m2. Ka ehitise ülevaatuse aktis, mis koostati enne kasutusloa andmise otsustamist, on fikseeritud, et eluruum on kasuliku pinnaga 69,5 m2.

Seega vastab väljaehitatud korter nr 9 kaasomanike vahelisele kokkuleppele ning ei esine kaasomanike õiguste rikkumist. Analüüsitava väite kontekstis on arusaamatu kaebajate väide teadvalt valeandmete esitamise kohta kasutusloa taotlemisel. Kasutusloa taotlusega koos olid TLPA-le esitatud kõik nõutavad dokumendid, nende hulgas ehitamist käsitlev dokumentatsioon, kaasomanike kooskõlastus kasutusloa taotlusele ja kõik teised nõutavad kooskõlatused. Vaidlustatud TLPA otsuses on sedastatud, et ehitise ülevaatamise käigus koostati ülevaatuse akt ning menetlusse kaasatud isikud ning institutsioonide esindajad kinnitasid akti allkirjastades ehitise vastavust ehitamise aluseks olevale dokumentatsioonile. Seega jääb selgustuks keda ja kuidas eksitas M.L. kasutusloa väljastamise menetluses, oli ju kõigil menetlusse kaasatud isikutel võimalik kohapeal viibides kontrollida ehitise vastavust dokumentatsioonile. Väited ehitustööde madala kvaliteedi kohta on täielikult põhjendamatud ja tõendamata. Vaidlustatud TLPA otsuses on õigesti märgitud, et 03.08.2013 kasutusloa kehtetuks tunnistamise taotlus ei sisaldanud ühtegi EhS § 38 lg 1 ja § 61 lg 4 nimetatud alustest ning ühtegi alust ei tuvastatud menetluse käigus. Lisaks eespool toodud vastuväidetele sooviksime vastata kaasomanike etteheitele katusele väljaehitatud rõdu osas. Rõdu on väljaehitatud samaaegselt korteriga ning on eksisteerinud ning olnud kasutuses ligemale 10 aastat. Kuni 2013 aastani ei olnud ühelgi kaasomanikest selles osas meile teadaolevalt mingeid ametlikus vormis formuleeritud etteheiteid. Ka ei kujuta ehitatud rõdu ohtu inimeste elule, tervisele või varale. Nimetatud põhjendustel puudus TLPA-l alus selles osas menetluse uuendamiseks ning puudub ka edaspidi alus ettekirjutuse tegemiseks.

7.1.5. Kolmandad isikud on seisukohal, et haldusmenetluses kehtib usalduse kaitse (vt HMS §

64 lg-le 3 ja HMS § 67). Seega kaebajate taotluse rahuldamine ei ole lubatud tulenevalt korteri nr 9 omaniku usalduse kaitsest. Viivitades kaebuse esitamisega ligemale 10 aastat alates ehitustööde lõpetamisest ning 3 aastat alates kasutusloa väljastamisest ei ole kaasomanikud käitunud heas usus. Tuleb silmas pidada, et vaidlusalune korter on vahetanud omanikku. Kohustus korter kasvõi osaliselt lammutada, mis lasuks meil kui korteri nr 9 omanikel juhul, kui kasutusluba tühistataks, on vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. Kaasomanike käitumine korteri nr 9 omanike suhtes on olnud ebajärjepidev ning koguni pahatahtlik. Enamus etteheidetest, mida kaasomanikud esitavad korteri nr 9 endisele omanikule M.L.le, tulenevad meile teadaolevalt isiklikul pinnal tekkinud konfliktidest. Kui ka asuda seisukohale, et kaasomanike õigusi on korteri nr 9 ehitamisega kuidagigi rikutud, on selle vaidluse puhul tegemist eraõigusliku tsiviilvaidlusega, mida lahendatakse tsiviilkohtus. Sisuliselt soovitakse reguleerida eraõiguslikke õigussuhteid avaliku võimu esindajate sekkumise kaudu.

7.1.6. Vaidlustatud 05.04.2013 otsusele nr 4-4/494-2 „Otsus Tuukri põik 4 kasutusloa nr 10409 kehtetuks tunnistamise taotluse osas“ eelnenud menetluse osas heidavad kaebajad veel ette, et peale kaebuse esitamist ei ole linnaametnikud korteris nr 9 kohapeal käinud. Kaasomanikud eksitavad kohut väites, et TLPA esindajad ei käinud peale kaasomanike kasutusloa kehtetuks tunnistamise taotluse esitamist korteriga nr 9 tutvumas. Tegelikkuses käis kohal TLPA ametnik Mart Pops käesoleva aasta aprillikuu esimesel nädalal ja tegi ülevaatusel ka fotosid korterist, ülemisest tasandist, terrassist. Alles peale korteri ülevaatamist tegi TLPA ning edastas kaasomanikele oma kasutusloa kehtetuks tunnistamise taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

7.1.7. Kolmandad isikud M. R. ja R.T. paluvad jätta menetluskulud kaebajate kanda.

7.2. Kolmas isik M.L. nõustub M.R.i ja R. T. poolt esitatud seisukohaga ja ei hakka selles osas omapoolseid seisukohti topelt esitama, kuid M.L. soovib täiendavalt täpsustada mõningaid asjaolusid.

7.2.1. M.L. ei nõustu esitatud kaebusega ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kaasomaniku või kaasomanike omavahelised suhted ja/või vastastikused pretensioonid ei saa mõjutada haldusorgani otsuseid. Juhul, kui keegi kaasomanikest väidab, et teine kaasomanik on rikkunud nendevahelist võlaõiguslikku kokkulepet, siis on see nende isikute vaheline tsiviilõiguslik vaidlus, mille peaks lahendama tsiviilkohus. Käesoleval juhul on teostatud nõuetele vastav ehitus, kõik kaasomanikud, sh ka A.K. on isiklikult korteri ehitustöödega tutvunud ning esitanud isiklikult allkirjastatud taotluse kasutusloa väljastamiseks. Tallinna Linna vastav organ on ehitustöid kontrollinud ning väljastanud kasutusloa, mis on kehtiv käesoleva ajani. Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt rõhutanud, et haldusakti kehtetuks tunnistamise otsustamisel kaalutlusõiguse teostamisel tuleb arvestada haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule. Samuti isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima ning avalikku huvi. Käesoleval juhul on haldusakt (kasutusluba) kehtinud aastaid, kusjuures selle väljastamist on taotlenud muuhulgas ka isikud, kes täna soovivad selle tühistamist (muuhulgas ka A.K.). M.L.l oli ja on õigustatud huvi ja usaldus haldusakti kehtivuse ja kehtima jäämise osas, mida ei kaalu üles kaasomaniku subjektiivsed hinnangud ja väited, millel puudub isegi õiguslik alus. Kasutusloa kehtetuks tunnistamisel tekiks korteriomanikul väga oluline kahju. Kasutusloa kehtetuks tunnistamiseks puuduvad käesoleval juhul objektiivsed alused ja põhjused, mis oleksid tekkinud või ilmnenud pärast kasutusloa andmist.

7.2.2. Selguse huvides soovib M.L. rõhutada veel alljärgnevat: 13.11.2000 sõlmitud lihtkirjalik kokkulepe ei puuduta ja ei saa kuidagi puudutada kõiki kaasomanike, kes selle kokkulepe osalised ei olnud. Nimetatud kokkulepe on lihtkirjalik ja sõlmitud konkreetselt märgitud isikute vahel, üksnes kellele võib sellest lepingust tuleneda õigus või kohustusi.

7.2.4. Teiseks selgitab M.L., et ei ole viidatud kokkulepet rikkunud ja sellest ei saaks M.L. vastu tulla mistahes nõudeid. Nimelt on kinnistu kaasomanike vahel 31.05.2004 sõlmitud notariaalne kaasomandi valdamise ja kasutamise kokkulepe, mis on kantud märkena ka kinnistusraamatusse. Nimetatud kokkuleppe alusel on antud korteri nr 9 igakordse omaniku ainuvaldusse ja -kasutusse kogu hoone katusekorrus. Nimetatud kokkulepe on kehtiv kõigile kaasomanikele. Eeltoodust tulenevalt on kogu katusekorrus korter nr 9 igakordse omaniku ainukasutuses ja 13.11.2000 kokkulepe ei oma selles suhtes enam õiguslikku mõju.

7.2.5. Kaasomanike kaasomandi suurust ei ole 31.05.2004 notariaalse kokkuleppe alusel muudetud, nagu kaebuse esitajad ebaõigesti märgivad. Tegemist on üksnes kasutuskorra kokkuleppega, mitte kaasomandi võõrandamise tehinguga. Kehtiva notariaalse kokkuleppe alusel kuulub kogu hoone katusekorrus korteri nr 9 igakordse omaniku ainuvaldusse ja - kasutusse.

7.2.6. Pärast katusekorruse väljaehitamist on kinnistu kaasomanikud sellega tutvunud, olemasolevat lahendust ja olukorda aktsepteerinud ning allkirjastanud ühiselt, sh ka A.K., kasutusloa taotluse. Seega on käesoleval juhul valeväiteid esitav ja segadust külvav pahatahtlik kaasomanik A.K. isiklikult allkirjastanud taotluse katusekorruse kasutusloa väljastamiseks, olles eelnevalt sellega tutvunud ning ei saaks käesoleval juhul esitada enam selles osas pretensioone.

7.2.7. Ehitustööd ja nende tulemusena valminud katusekorrus vastab õigusaktidele ja ühe kaasomaniku erahuvi või vaidlus ei anna kohalikule omavalitsusele õigust kasutusluba tühistada.

7.2.8. Viited termograafilistele mõõdistustele ei saa kuidagi olla aluseks kasutusloa kehtetuks tunnistamisele. See võiks anda pigem aluse ehituse kvaliteedi osas ehitajaga tsiviilkorras vaidlemiseks, juhul kui vastav asjaolu ka sõltumata eksperdi poolt tuvastatud saaks. Võimalike mõõdistamise tulemusi tuleb samuti arvestada kogu maja kontekstis, ja olukorras, kus kogu maja soojapidavusel võib olla probleeme, ei saa seda ette heita ühele kaasomanikule.

7.2.9. M.L. leiab, et kaebuse esitajate poolt vaidlustatud TLPA 05.04.2013 otsus nr 4- 4/492-2 on õiguspärane, selle tühistamiseks puudub alus ja kaebus tuleb täielikult jätta rahuldamata.

7.2.10. M.L. palub jätta menetluskulud kaebajate kanda.

7.3. Kolmas isik M. V. teatas kohtule, et ei soovi käesolevas haldusasjas oma seisukohta kaebuse suhtes ega asjasse puutuvaid tõendeid esitada.

7.4. Kolmas isik A.K. kohtule omapoolseid seisukohti ei esitanud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti, leiab, et kaebus tuleb rahuldada. Kohus põhjendab oma seisukohti järgmiselt. Kohus leiab, et praeguse vaidluse õigeks lahendamiseks ei ole vaja lõplikult ja siduvalt tuvastada, kas kaebajate asjaõigusi jm õigusi on kolmandate isikute M.L. ja M.R.i ja R. T. poolt rikutud. Käesolevas kohtuasjas ei lahendata kaebajate ja nimetatud kolmandate isikute vahelist tsiviilõiguslikku vaidlust. Haldusasjas omab tähtsust see, kas Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) toimis kasutusloa nr 10409 kehtetuks tunnistamise taotluse lahendamisel ja järelevalve menetluse algatamise taotluse lahendamisel õiguspäraselt. Seejuures tuleb silmas pidada, et haldusorganil on meetmete võtmise otsustamisel kaalutlusõigus ja ta ei pea sekkuma mistahes olukorras, s.h tsiviilvaidluse tekkimisel, vaid üksnes seaduses sätestatud juhul ja eelkõige avalikust huvist tulenevalt ehitise kasutamise ohutuse tagamiseks.

9. Käesolevas asjas on tuvastatud järgmised asjaolud:

9.1. Poolte vahel puudub vaidlus küsimuses, et 15.03.2010 esitati TLPA-le M.L. ja teiste kaasomanike poolt allkirjastatud kasutusloa taotlus, mis käsitles 27.11.2000 välja antud ehitusloa nr 25068 alusel teostatud ehitustöid: elamu Tuukri põik 4 katusekorruse väljaehitamist ehitusloaga kinnitatud ehitusprojekti (OÜ Inrestauraator Projekt, töö nr P-0024) kohaselt. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kasutusloa taotlus oli allkirjastatud vastavalt ehitusseaduse (EhS) § 33 lg 8 nõuetele.

9.2. Riikliku ehitisregistri elektroonilisest andmebaasist (www.ehr.ee, edaspidi EHR) tehtud päringutest nähtub, et TLPA on väljastanud 30.03.2010 kasutusloa nr 10409, millega on antud kasutusluba vastavalt kasutusloa taotlusele. Veel nähtub EHR-st, et korter 9 kohta on kantud registrisse järgmised andmed: ehitise reaalosana 2-toaline eluruum sissepääsuga 5 korrusel pinnaga 69,5 m2, elamispinnaga 43 m2. Pooled ei vaidle selle üle, et keegi kasutusluba tühistamisnõudega seaduses sätestatud tähtaja jooksul ei ole vaidlustanud, samuti ei ole vaidlustatud ehitusluba.

9.3. Riikliku kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist tehtud päringust nähtub, et kinnistusraamatu III jakku on kantud järgmised andmed: 1) Märkus kinnistu valdamise ja kasutamise korra kohta vastavalt 14.06.2004 kokkuleppe p 4 ja lisatud plaanidele. 31.05.2004 ja 14.06.2004 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 12.07.2004. Kohtunikuabi K.Pädam. 2) Märkus kaasomandi valdamise ja kasutamise kohta. Kaasomanike M.L. ja M. L. kaasomandi valdamise ja kasutamise korra kokkulepe vastavalt 08.12.2011 lepingu p 3. 8.12.2011 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 16.01.2012. Kohtunikuabi Maris Kuur.

9.4. 08.03.2012 esitas A.K. TLPA-le Tuukri põik 4 kaasomanike nimel Tuukri põik 4-9 30.03.2010 kasutusloa nr 10409 kehtetuks tunnistamise taotluse. Taotluse kohaselt palutakse tunnistada kehtetuks Tuukri põik 4 elamu korteri 9 kasutusluba ehitise laiendamisel ja esitada ettekirjutus ehitise laienduse kooskõlla viimiseks projektiga. Taotluse põhjendusteks on märgitud: ehitise laiendamisel ei ole järgitud ehitusprojekti, laiendus on tehtud suurem kui ehitusprojektis, mis esitati kaasomanikele kooskõlastamiseks. Vastavalt 13.11.2000 sõlmitud kokkuleppele ei olnud õigust suurema pinnaga kui 70 m2 korteri väljaehitamiseks, puudus õigus rõdu väljaehitamiseks, puudus õigus katuse kuju muutmiseks (nagu on välja ehitatud) ning puudus õigus trepikoja kohal oleva pööningu kaasamiseks korteri pinna hulka. Termograafilisel ülevaatusel ilmnes, et ehitustööd pööningu väljaehitamiseks on tehtud ebakvaliteetselt. (tl 10)

9.5. TLPA jättis oma 08.03.2013 otsusega A.K. 08.03.2012 taotluse HMS § 67 lg 1 ja EhS §

38 alusel rahuldamata. TLPA põhjendas oma otsust muuhulgas alljärgnevalt: Ehitise ülevaatamise käigus on koostatud ehitise ülevaatuse akt, millest nähtub, et vastu võeti ning kasutusluba väljastati 27.11.2000 ehitusloa nr 25068 alusel teostatud tööd Tuukri põik 4 elamu pööningukorrusel juurdetuleva kasuliku pinnaga 69,5 m2. Ehitise ülevaatuse aktist nähtub, et ehitustööd on heaks kiitnud projekteerija, Põhja Eesti Päästekeskuse esindaja, Tallinna Kesklinna Valitsuse esindaja ja TLPA esindaja. Akti allakirjutamisega on ehitise ülevaatusele kaasatud isikud ja institutsioonide esindajad kinnitanud, et ülevaatuseks esitatud ehitis vastab ehituseeskirjadeleja normidele ning keskkonna-, tervise-, tuletõrje-, tarbijaja töökaitse nõuetele ning kasutusloa andmiseks takistusi ei ole. Seega võeti 30.03.2010 kasutusloaga nr 25068 vastu üksnes pööningukorrusel paiknevad ruumid kasuliku pinnaga 69,5 m2. Vastustaja viitab oma otsuses ka HMS § 67 lg 1 ja 2, kui otsuse põhjendustele. Samuti märgib, et käesoleval juhul ei ole taotluses märgitud ühtegi kasutusloa kehtetuks tunnistamise alust (vt EhS § 38 lg 1 ja 2), samuti ei ole menetluse käigus tuvastatud kasutusloa kehtetuks tunnistamise aluste ilmnemist. Menetluse käigus ei ole tuvastatud ehitisest tulenevalt ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale. Tuukri põik 4 ehitisele ei ole tehtud ettekirjutust EhS § 61 lg 1 või 64 lg 3 alusel. Samuti ei ole tõendatud, et kasutusloa taotlemisel oleks kasutusloa taotlejad esitanud teadvalt valeandmeid. (tl 14-15)

9.6. Kohus leiab, et poolte vahel puudub ka sisuline vaidlus selles, et korteris nr 9 on teostatud projektivälised muudatused, milledel puudus ehitusluba (sh rõdu, rõduukse, köögi ja vannitoa asetus). Eeltoodu on kinnitust leidnud nii kohtule esitatud Tallinna notar Lee Mõttuse lepingu nr 762 p 1.8.9 (tl 37) kui ka kohtule esitatud ehitusprojekti (tl 20 ja 21) ja korter nr 9 tegelike mõõtmistulemuste (vt tl 23 ja 25-28) võrdlemisel. Sisuliselt ei ole sellele ükski osapool ka vastu vaielnud ega esitanud kohtule tõendeid, mis tõendaksid vastupidist.

10. Kohus peab enne poolte seisukohtade analüüsimist ja oma vastavate seisukohtade esitamist vajalikuks esmalt selgitada, et vastavalt HKMS § 41 lg 1 määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt käesoleva seadustiku §-le 37 ja kaebuse alus. Kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire.

Riigikohus on oma otsuses nr 3-3-1-46-13 käesolevale vaidlusele sisuliselt sarnases olukorras asunud seisukohale, et vastustaja on kolleegiumi hinnangul ehitusloa menetluse uuendanud, tehes kehtetuks tunnistamise taotluse suhtes sisulise otsustuse. Ka kohtud pidid seetõttu lahendama vaidluse haldusakti kehtetuks tunnistamisest keeldumise üle sisuliselt (vrd kolleegiumi 9. juuni 2011. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-29-11, p-d 22–23). Haldusakti (sh ehitusloa) kehtetuks tunnistamine on kaalutlusotsus, kui seadus ei sätesta teisiti. Sarnaselt eelpool viidatud Riigikohtu lahendis märgitud olukorrale on antud juhul TLPA teinud Tuukri põik 4 kaasomanike taotluse alusel Tuukri põik 4 kasutusloa ehitise laiendamisel kehtetuks tunnistamise ja järelevalvemenetluse algatamise taotluse suhtes sisulise otsuse, mis on antud asjas vaidlustatud. Järelikult peab kohus kontrollima, kas vastustajal oli õigus keelduda kasutusloa kehtetuks tunnistamisest vastuses toodud asjaoludel ja jätta sisuliselt lahendamata järelevalvemenetluse algatamise taotlus ning kas vastustaja on viinud vastava haldusmenetluse läbi seaduspäraselt ning langetanud otsuse vastavalt haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuetele.

11. Kohus on seisukohal, et lohaliku omavalitsuse poolt järelevalve teostamisel on oluline, et haldusorgan viib läbi kohase ja õiglase menetluse ning langetab selle tulemusena kaalutletud ja põhistatud otsustuse (vt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 3 lg 2, § 4, § 54, ja § 56 lg 1). Kohus leiab, et TLPA-l on kaalutlusõigus järelevalve menetluse algatamisel, läbiviimisel ja meetmete võtmisel. Kooskõlas Riigikohtu halduskolleegiumi otsuses nr 3-3-1-44-10 antud tõlgendustega leiab kohus, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevusja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Puudutatud isik (isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda) võib aga juhul, kui õigusnormi faktiline koosseis on täidetud, nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve.

12. EhS § 32 lg 1 sätestab, et ehitise kasutusluba (edaspidi kasutusluba) on kohaliku omavalitsuse või riigi nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Sama paragrahvi lg 11 kohaselt antakse kasutusloaga nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlemisel esitatud ehitusprojektile ja lg 2 kohaselt peab ehitise kasutamiseks olema kasutusluba, välja arvatud riigisaladusega või salastatud välisteabega seotud ehitise, riigikaitselise ehitise ja elamiseks mittekasutatava väikeehitise kasutamiseks. EhS § 38 lg 1 sätestab, et kasutusloa väljastajal on õigus kasutusluba kehtetuks tunnistada, kui: 1) ehitis on ohtlik inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale või 2) ehitise omanik ei täida käesoleva seaduse § 61 lõikes 1 või § 64 lõikes 3 nimetatud ettekirjutust või 3) kasutusloa taotlemisel on teadvalt esitatud valeandmeid või 4) ehitis on lammutatud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on ehitise omanikul õigus esitada taotlus kasutusloa kehtetuks tunnistamise kohta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel. Vaidlusaluse otsuse kehtimise ajal kehtinud ehitusseaduse redaktsiooni § 59 lg 2 (kehtis kuni 01.07.2014) kohaselt oli ehitusjärelevalve teostamine oma territooriumil kohaliku omavalitsuse pädevuses. EhS § 60 lg 1 p 12 (kuni 01.07.2014 kehtinud redaktsiooni) kohaselt oli ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku pädevuses kontrollida kasutusloa olemasolu ja kasutusloale kantud andmete tegelikkusele vastavust.

EhS § 62 lg 1 sätestab, et käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimise üle teostavad riiklikku järelevalvet kohalik omavalitsus ja Tehnilise Järelevalve Amet. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt teostab kohalik omavalitsus oma territooriumil riiklikku järelevalvet, täites selleks järgmisi ülesandeid: 1) ehitusprojektide ja ehitiste mõõdistusprojektide nõuetele vastavuse kontrollimine ning ekspertiisi tegemine ja tellimine; 2) ehitise või selle osa nõuetele vastavuse kontrollimine ning ekspertiiside tegemine ja tellimine; 3) ehitusloa olemasolu ja ehitusloale kantud andmete tegelikkusele vastavuse kontrollimine; 4) kasutusloa olemasolu ja kasutusloale kantud andmete tegelikkusele vastavuse kontrollimine; 5) ehitustööde ja ehitusprojektide nõuetele, detailplaneeringule ja projekteerimistingimustele vastavuse ning lähtuvalt ehitise ohutusest ja kasutamise otstarbest selle korrashoiu ja kasutamise kontrollimine; 6) järelevalve avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud ehitiste üle.

12.1. Kohus leiab, et TLPA rikkus oma 08.03.2014 otsuse tegemisel HMS § 6 nõudeid. Kohus leiab, et kõige põhilisemalt ja esmalt viitasid kaebuse esitajad oma taotluses kasutusloa tühistamiseks asjaolule, et ehitise laiendamisel ei ole järgitud ehitusprojekti ja laiendus on tehtud suurem kui ehitusprojektis, mis esitati ehitusloa taotluse juurde. Kuna vastustaja on sisuliselt uuendanud kasutusloa osas haldusmenetluse, siis oleks tulnud vastustajal lähtudes eelpool viidatud taotluse lahendamise ajal kehtinud EhS § 60 lg 1 p 12 sisuliselt kontrollida kaebuse esitajate väidet, et ehitise laiendus, millele on väljastatud kasutusluba ei vasta ehitusprojektile. Vastustaja on oma vastuses nentinud üksnes, et ehitise ülevaatuse aktist nähtub, et ehitustööd on heaks kiitnud projekteerija, Põhja Eesti Päästekeskuse esindaja, Tallinna Kesklinna Valitsuse esindaja ja TLPA esindaja. Akti allakirjutamisega on ehitise ülevaatusele kaasatud isikud ja institutsioonide esindajad kinnitanud, et ülevaatuseks esitatud ehitis vastab ehituseeskirjadeleja normidele ning keskkonna-, tervise-, tuletõrje-, tarbijaja töökaitse nõuetele ning kasutusloa andmiseks takistusi ei ole. Seega võeti 30.03.2010 kasutusloaga nr 25068 vastu üksnes pööningukorrusel paiknevad ruumid kasuliku pinnaga 69,5 m2. Nimetatud seisukohast ei ole kohtu arvates kuidagi võimalik üheselt aru saada, kas vastustaja leiab, et vaidlusalune kasutusluba hõlmab endas ka neid ehitise elemente, mida ehitusloaga ettenähtud ei olnud. Kui vastustaja seisukohta analüüsida, siis võiks pigem asuda seisukohale, et kasutusluba hõlmab üksnes siseruume ja näiteks rõdul kasutusluba ei olegi. Sellisel juhul oleks vastustajal tulnud võtta järelevalve teostamise taotluse osas sisuline seisukoht ja näidata ära konkreetselt, mida kasutusluba hõlmab ja mida mitte. Antud juhul seda vastusest ei nähtu. Samuti ei selgu otsusest, kas vastustaja on seisukohal, et kaebajate viidatud trepipealse osa täisehitamine on toimunud õiguspäraselt. Kohus märgib, et vastustajal oleks tulnud juhul, kui tal jäi midagi ka kaebajate taotluse osas ebaselgeks – näiteks, kas kaebajate tegelikuks eesmärgiks võis olla eelkõige just järelevalve teostamine selles osas, milles ei nähtu kasutusluba olevat - vastavad asjaolud oma HMS § 6 toodud uurimiskohustust korrektselt täites üle küsida ja paluda kaebajatel oma taotlust täpsustada.

Kohus märgib siinkohal, et vastavalt ehitusseadusele lasub vastustajal kohustus kontrollida, kas ehitis vastab ehitusprojektis ettenähtud tingimustele. Vastustaja seisukoht, et selle on heaks kiitnud nii projekteerija, kui mitmed muud ametiasutused, ei tähenda, et temalt langeks ära kohustus kontrollida kasutusloa väljaandmisel ehitise vastavust ehitusprojektile ja vastustada oma lõppjärelduse eest. Käesolevas asjas vastustaja väljendatud loogikast tulenevalt võiks iga lubatud ehitusprojektist suurema ja täiendavate ruumidega ehitise omanik esitada kasutusloa taotluse ainult ehitusprojektile vastavas osas ehitatud ehitisele ja saada sellele kasutusloa sõltumata sellest, et tegelik ehitis on hoopis erinev.

Vastustaja kohustus oleks kontrollida ainult ehitise vastavust ehitusprojektile ainult taotluses sätestatud ulatuses. On selge, et selline vastustaja loogika on pehmelt öeldes kummaline ja ei ole õiguslikult pädev. Kui vastustaja on aga seisukohal, et kasutusloaga nr 25068 on antud kasutusluba kogu juurdeehitusele, mis on pööningukorrusel teostatud, siis oleks vastustajal tulnud seda ka selgelt väljendada ning muuhulgas ära näidata, et EhS § 34 lg 61 sätestab, et kasutusloa väljastamisest keeldutakse, kui kasutusloa taotlemisel esitatav ehitusprojekt erineb ehitusprojekti muudatuste või ehitamise ajal tehtud muudatuste tõttu oluliselt ehitusloa taotlemisel esitatud ehitusprojektist.

Vastustajal oleks tulnud selgitada ka seda, miks antud juhul ei pidanud vastustaja kasutusloa väljastamisel vastavaid muudatusi nii olulisteks, mis oleks tinginud kasutusloa väljastamata jätmise. Vastustajal oleks tulnud analüüsida, miks ei ole tehtud ehitusprojektis muudatusi või miks ei ole seda vajalikuks peetud (muudatuste väheolulisus) kui kasutusluba väljastati, kui tegelikult ei ole vaidlust selles, et ehitatud ei ole ehitusprojekti järgi, mis on väidetavalt kasutusloa väljastamise aluseks. Vastavaid seisukohti vaidlusalusest otsusest ei nähtu.

Kohus leiab, et vastustaja on küll õigesti viidanud, et EhS § 38 lg 1 sätestatud aluseid kasutusloa kehtetuks tunnistamise taotluses ei ole märgitud, kuid ta on puudulikult põhjendanud, miks vastustaja leiab, et kasutusloa taotluse esitamisel ei ole esitatud teadlikult valeandmeid, kuigi kaebajad vastavale asjaolule viitasid. Vastustaja on oma seisukohta põhjendatud sellega, et vastavad asjaolud on tõendamata, kuid HMS § 6 sätestab, et haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel.

Vastustaja ei ole ära näidanud, milliseid tõendeid ta kogus või millele tuginedes ta selles küsimuses oma järeldusele jõudis. Kohus märgib täiendavalt, et vastustaja on õigesti selgitanud, et kasutusluba nr 10409 ei saa EhS § 38 lg 1 p 1 ja 2 alusel kehtetuks tunnistada, kuna kohtule esitatud andmetest ei nähtu, et kaebajad oleks vastavale alusele tuginenud või, et korterile 9 oleks tehtud EhS 61 lg 1 või §

64 lg 3 nimetatud ettekirjutus. Põhimõtteliselt õigesti on vastustaja kohtu arvates viidanud ka HMS § 67 lg 1 ja 2, mis antud juhul võivad välistada kasutusloa kehtetuks tunnistamise. Samas ei vabasta vastavate keeldumise aluste esinemine haldusorganit uurimiskohustusest ja põhjendamiskohustusest kaalutlusotsuse tegemisel. Samuti tuleb siinkohal arvestada sellega, et vähemalt ehitatud rõdu osas on vastustaja ise ilmselt olnud seiskohal, et kasutusluba seda ei hõlma. Sellisel juhul ei ole järelevalvemenetluse algatamisest keeldumisel vähemalt selles osas tuginemine HMS § 67 lg

1 ja 2 asjakohane.

12.1.2. Kohus leiab, et vaidlusaluses otsuses ei ole lahendatud sisuliselt järelevalvemenetluse algatamise küsimust ja otsus on selles osas motiveerimata, kuna vastavat kaebajate taotlust ei ole vaidlusaluses otsuses sisuliselt ei käsitletud ega lahendatud. Sellega on TLPA rikkunud HMS § 56 lg 1 ja 3. Kohus märgib täiendavalt, et vastustaja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit oma seisukohtade, mis avaldati kohtumenetluses, tõendamiseks, sh paikvaatluse läbiviimise kohta, millest nähtuks, et korteri nr 9 osas puudub alus teha mistahes ettekirjutust. Seejuures vaidlusaluses otsuses ei ole üldse märgitud, et paikvaatlust oleks teostatud või kaebajate väiteid kontrollitud, millega tegelikult oleks kaebajate taotlus järelevalvemenetluse läbiviimiseks juba sisuliselt rahuldatud, sest järelevalvemenetluse läbiviimine on haldusorgani pädevuses ning võib lõppeda ka ettekirjutust tegemata teavitades sellest taotlejaid. See ei tähenda aga seda, et isiku taotlust ei pea lahendama ning kohtus oma vastavaid väiteid tõendama.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vaidlustatud otsus ei ole õiguspärane ning kuulub tühistamisele ning vastustajal tuleb kaebajate 08.03.2012 avaldus uuesti läbi vaadata.

13. Kaebuse esitajate muude väidete osas, mis puudutavad Tuukri põik 4 kaasomanike vahelisi suhteid kaasomandi kasutamise ja jagamise küsimustes sh tsiviilõiguslikke kokkuleppeid ja ehituse madalat kvaliteeti leiab kohus, et vastustaja on vastavad väiteid jätnud õiguspäraselt tähelepanuta. Viidatud probleemid tuleb lahendada tsiviilkorras ning haldusorganil puudub pädevus vastavate küsimuste lahendamiseks, samuti ei saa eeltoodud küsimused mõjutada kuidagi haldusorgani otsuseid kaebajate taotluse lahendamisel. Eeltoodust tulenevalt jätab ka kohus kõik vastavad kaebajate väited ja kolmandate isikute vastuväited tähelepanuta.

Menetluskulud

14. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul tehti otsus vastustaja kahjuks. Sama paragrahvi lg 8 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumendid, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri, esitatakse kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebajad on kandnud nähtuvalt kohtutoimikust menetluskulusid riigilõivuna iga üks 15 eurot so kokku 105 eurot (tl 62 ja 74-77). Kuna käesolevas asjas rahuldas kohus kaebuse, siis tuleb vastustajalt Tallinna linnalt kaebajate M.E.e, A.K., I.F.i, A.K., A.H.i, EM-INVEST OÜ ja Design Police Department OÜ kasuks välja mõista menetluskulud summas 105 eurot. Kolmandad isikud ei ole menetluskulude nõuet esitanud. Samas lähtudes HKMS § 108 lg 8 jääksid nende menetluskulud nende enda kanda.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik