4-14-2407/43 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. september 2014, Tartu Väärteoasja number 4-14-2407 Kohtukoosseis Paavo Randma, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Kohtuistungi sekretär Liina Tulit Tõlk Alla Lašmanova Väärteoasi Z.S-i süüdistuses LS § 201 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 27. märtsi 2014 otsus Menetlusalune isik Z.S (isikukood: XXX; elukoht: XXX; VF kodanik; töötu) Kaebuse esitaja Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusalune isik Z.S

10. september 2014 Istungil osalenud isikud - - -

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 27. märtsi 2014 otsus jätta muutmata.

2. Apellatsioon jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeKva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on

võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

2 ESIMESE AS™E KOHTU OTSUSE SISU

1. Viru Maakohtu 27.03.2014 otsusega tunnistati Z.S süüdi LS § 201 lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 15 päeva aresti. Karistuse algust loeti alates 26.03.2014 kell 22.50.

1.1 26.03.2014 koostatud väärteoprotokolli kohaselt heidetakse Z.S-ile ette, et tema

26.03.2014 kell 22.10 Ida-Virumaal Sillamäe linnas Viru pst 8 ja 2A juures juhtis mootorsõidukit VW Golf, reg. nr XXX , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud 19.03.2014 liikluspolitseiniku S.P. u poolt. Menetleja hinnangul rikkus Z.S sellega LS § 90 lg 1 p 3 sätteid, pannes toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. Maakohus, kõrvutades uuritud tõendeid ning hinnates neid oma siseveendumuse kohaselt, asus seisukohale, et Z.S on väärteoprotokollis kirjeldatud teo toime pannud ja see on ka õigesti kvalifitseeritud. Kohtuotsuse motiivid olid kokkuvõtlikult alljärgmised.

2.1 Maakohus luges usaldusväärseiks tunnistaja P.M. i ütlused selle kohta, et sõiduautot

VW Golf juhtis just menetlusalune isik Z.S . Tunnistaja ütlustest nähtub nimelt, et

teostades liiklusjärelevalvet Sillamäe linnas, pälvis nende tähelepanu sõiduauto VW Golf.

Antud sõiduk oli varasemalt neile teada. Tunnistaja isiklikult teadis, et nii kasutaja kui ka sõiduki omanik - vennad Z.S - ei oma juhtimisõigust. Seetõttu vaatas ta mööda sõites väga tähelepanelikult inimest, kes oli roolis. Kuna vahemaa sõidukite vahel oli väga väike, siis oli selgelt näha, et juhikohal istub juht ja juhi kõrval kaasreisija. Juhil oli seljas kerge kevadjope. Nad keerasid ringi ja panid vilkurid tööle. Sõiduk peatus Viru pst maja nr 2 juures ning hakkas

kõikuma. Nad said aru, et juht üritab ümber istuda ja sõitsid kohe autole ette. Autos oli 3 inimest. Z.S-i vend paiknes ees kaasreisija esiistmel. Jevgeni nimeline mees istus juhi

taga tagaistmel ja Z.S ise oli kaasreisija tagaistmel. Aluse kindlalt väita, et mootorsõidukit juhtis just menetlusalune isik, annab tema riietus. Z.S oli seljas kerge jope, aga vennal mitmevärviline kampsun.

2.2 Maakohus leidis, et puudub alus kahelda tunnistaja P.M. i ütluste usaldusväärsuses, kuna need on detailsed, vastuoludeta ning kohtuliku uurimise käigus ei selgunud, miks peaks tunnistaja olema huvitatud tegelikkusele mittevastavate ütluste andmisest. Tunnistaja ütluste

usaldusväärsust kinnitab see, et need on kooskõlas teiste kohtu poolt kohtulikul uurimisel

avaldatud ja kohtu jaoks usaldusväärseks peetavate tõenditega ning need on ka eluliselt usutavad.

2.3 Nimelt haakuvad tunnistaja ütlustega ARK-i andmed, mille kohaselt on Z.S

sõiduki VW Golf omanik. Samuti nähtub karistusregistri andmetest, et Z.S on

varasemalt korduvalt karistatud nii väärteokui kriminaalkorras, mis on samuti kooskõlas tunnistaja ütlustega, mille kohaselt ta on mitmel korral Z.S-iga kohtunud tööl. Samuti

kinnitab tunnistaja ütluste tegelikkusele vastavust sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus

26.03.2014, mis tõendab Z.S vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumist ning tema juhtimiselt kõrvaldamist.

2.4 Kohtu hinnangul on tunnistaja P.M. i ütlustega piisavalt tõendatud, et mootorsõidukit juhtis just menetlusalune isik ning mitte tema kaksikvend ega menetluse käigus tuvastamata jäänud isik Ž. . Aluse asuda sellisele seisukohale annab asjaolu, et tunnistaja ütluste kohaselt ei

olnud autode vahe, kui nad üksteisest möödusid, mitte rohkem kui 2m ning vendadel Z.S olid seljas täiesti erinevad riided. Tunnistaja nimetatud ütlused on kooskõlas ka

3 isiku kinnipidamise protokolliga, mille kohaselt patrullpolitseinik D.R. on kinni pidanud Z.S-i 26.03.2014 kell 22.50 ning menetlusalusel isikul olid jalas musta värvi püksid, krossid ja seljas spordijope.

2.5 Asjaolu, et tunnistaja ei saanud eksida selles, et mootorsõidukit juhtis Z.S ja

mitte tema vend, kinnitab kohtu hinnangul ka isikute asukoht sõidukis selle kinnipidamise

järgselt. Kui mootorsõidukit oleks juhtinud Z.S-i vend, siis oleks mootorsõidukis eesoleval kõrvalistmel viibinud isik pidanud liikuma tagaistmele, et menetlusaluse isiku vend

saaks istuda kõrvalistmele. Kohus leidis, et selline istekohtade vahetamine on suurema

ajakuluga ja ei oleks seega jäänud tunnistajale märkamata, arvestades seda, et kohtuvälise menetleja ametnikud sõitsid kohe auto ette.

2.6 Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt ta ennast süüdi ei tunnista ning väidab, et jäi sõiduki tagaistmel lihtsalt magama, siis teda tõugati külje peale ja öeldi, et neid peatas politsei. Kohe tulid nende juurde politseinikud ja talle öeldi, et tema olevat olnud roolis sellepärast, et sõiduk kuulub temale. Politseinikud ütlesid, et eespool istusid kaks inimest, kaksikud, ja nad ongi vennaga kaksikud. Ka kolmas kaasreisija meenutab neid kehaehituse järgi. Ta tahab ka märkida, et oli pime aeg ja ta ei saa aru, kuidas politseinikud neid näha said.

2.7 Kohus leidis, et Z.S ei ole tõendiallikana usaldusväärne ning tema ütlused tuleb tõendikogumist tervikuna välja jätta. Vastavaks seisukohaks annab alust see, et Z.S-i kohtuistungil antud ütlused on omavahel vastuolus. Nimelt on ta kohtuvälise menetleja esindaja küsimusele, kes teda autos tõukas, selgelt vastanud, et tagaistmel Ž. tõukas teda, kuid paar küsimust hiljem on juba öelnud, et ta ei saa täpselt öelda, kes teda tõukas, sest ta ei tea. Kohus

leidis, et menetlusaluse isiku poolt selliste tegelikkusele mittevastavate ütluste andmise

eesmärgiks on vältida karistust toimepandud väärteo eest. Samuti annab aluse pidada

menetlusaluse isiku ütlusi ebausaldusväärseks see, et need on vastuolus kohtu jaoks usaldusväärseks peetud tunnistaja P.M. i ütlustega.

APELLATSIOONIS ESITATUD TAOTLUSTE SISU

3. Maakohtu otsuse vaidlustas apellatsiooni korras Z.S, kes palub tühistada enda süüdimõistmine LS § 201 lg 2 järgi ja samuti palub ta tunnistaja P.M. i vastutusele võtmist tema suhtes valeütluste andmise eest. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised.

3.1 Z.S-i arvates puuduvad asjas tõendid, mis näitaksid, et just tema juhtis sõiduautot

VW Golf. Ta leiab, et tunnistaja P.M. andis valeütlusi, väites, et tema ronis juhiistmelt

tagumisele istmele ja samuti, et tema vend M.I. olevat olnud riietatud valgesse sviitrisse. Tegelikult ei saanud tunnistaja väidetut näha, kuna toimunu leidis aset pimedal ajal ja tema auto esimesed aknad on kergelt toonitud. Seega annab tunnistaja teadlikult valeütlusi, õigustades sel viisil sõiduauto kinnipidamist. Tegelikult oli M.I. il seljas tume jope ja ka autos olnud kolmas reisija oli nendega sama kasvu ning sama kehaehitusega. Seega puuduvad tõendid, et sõiduautot juhtis just tema. Auto juhtimise varjamisest olid huvitatud kõik autos olnud isikud, kuna kellelgi neist ei olnud juhtimisõigust.

4. Apellatsioonkaebuse lisana on ringkonnakohtule oma väited esitanud ka Z.S-i vend M.I. , kes kinnitab, et vaidlusaluses sündmuses juhtis sõiduautot hoopis tema ja Z.S magas sel ajal tagaistmel. Maakohtus ta ütlusi ei andnud, kuna sinna teda ei kutsutud.

4

5. Z.S-i apellatsioon oli määratud arutamisele Tartu Ringkonnakohtus 10.09.2014 toimuval istungil. Kohtuistungile kutsutud isikutest keegi kohale ei ilmunud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Tutvunud maakohtu otsuse, apellatsiooni teeside ning väärteoasja materjalidega, leiab ringkonnakohus, et kaevatav kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioon jääb

tagajärjetuks. Ringkonnakohus soostub maakohtu motiividega, märkides vastuseks apellatsioonile järgmist.

7. Apellatsioonis vaidlustatakse menetlusaluse isiku Z.S-i süü tõendatust temale

omistatud rikkumise toimepanemises, täpsemalt seda, et just Z.S juhtis väärteoprotokollis märgitud asjaoludel (vt käesoleva otsuse p 1.1) mootorsõidukit VW Golf. Seejuures esitab apellant täielikult samu kaitseteese, mis ta on välja toonud maakohtu istungil. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsiooni väited maakohtu poolt tuvastatud asjaolude ümberhindamiseks alust ei anna. Esimene kohtuaste on toimunu tehiolude kindlakstegemisel

lähtunud väärteomenetlusõiguse sätetest ja Riigikohtu praktikast ning kohtuotsuse

põhjendavast osast tulenevalt on kohtu seisukohad selged, ammendavad ja vastuoludeta.

Maakohus on piisava põhjalikkuse ning üksikasjalikkusega käsitlenud kõiki väärteoasjas

uuritud tõendeid ning põhjendatult jõudnud järeldusele, et kinnitust on leidnud

väärteoprotokolli versioon toimunust, s.o LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine Z.S-i poolt.

8. Sellesisulist positsiooni põhistades leiab kriminaalkolleegium esmalt, et maakohus on

kooskõlas kohtupraktikas kujunenud arusaamade ning tõendite hindamise põhimõtetega

tuvastanud tõendiallikana politseiametnik P.M. i usaldusväärsuse. Sarnaselt maakohtuga täheldab ringkonnakohus, et tunnistaja on kogu väärteomenetluse kestel andnud ühetaolisi ja

üksikasjalikke ütlusi, millised on kooskõlas ka asjas kogutud ja maakohtu poolt käsitletud

dokumentaalsete tõenditega. Tunnistaja on veendunud, et just Z.S oli isikuks, kes

sõiduauto kinnipidamise eelselt autoroolis oli ja maakohtu otsuses kajastub, millistele asjaoludele P.M. oma vastavat väidet kinnitades tugineb, s.o möödudes vastusõitvast sõidukist VW Golf vaatas ta väga tähelepanelikult roolis istunud inimest ja talle jäi meelde nii juhi kui kõrvalistuja riietus. Järgmiseks on tunnistaja kirjeldanud, et kaasreisija kohal istunud M.I. il oli

seljas mitmevärviline kampsun, mille ääred olid tumedad, aga esiosa oli heledat värvi. Menetlusalusel isikul seevastu oli seljas kerge jope (kohtuotsuse lk 2-3). Samuti on tunnistaja kirjeldanud, et sõiduauto oli kogu aeg tema vaateväljas ja sõites nende auto ette nägi ta, kuidas sõiduk peatumise järgselt kõikus, nägi tagumisele istmele roniva isiku jalgu ja järeldas, et juht üritas autos ümber istuda (kohtuistungi protokoll lk-d 25 pöördel ja 26).

9. Apellant seab kahtluse alla politseiametnik P.M. i ütluste usaldusväärsuse väitega, et pimedal aja ja Z.S-i auto toonitud klaaside tõttu ei saanud tunnistaja vastusõitvast autost näha, kes konkreetselt rooli taga istus või mis värvi riided juhil seljas olid. Ringkonnakohus leiab, et toodud kaitseväide tunnistaja usaldusväärsust kuidagi ei kõiguta. P.M. i ütlustest nähtub, et seoses tööülesannete täitmisega olid vennad Z.S ja M.I. temale tuttavad juba varasemast. Nähes Z.S-ile kuuluvat sõiduautot VW Golf ning teades, et kummalgi vennal ei ole vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust, vaatas ta tähelepanelikult autoroolis istunud isikut (vt kohtuistungi protokolli juba viidatud leheküljed). Kuivõrd tunnistaja seega keskendus juhi tuvastamisele, tema ütluste kohaselt oli autode vahe üksteisest möödumise hetkel vaid paar

meetrit ja sündmuskohal oli ka tänavavalgustus, siis on igati usutav, et P.M. kogenud

5 politseiametnikuna suutis märgata selles istuvate isikutega seonduvaid ja hiljem äratundmist võimaldavaid üksikasju.

10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu loogilise aruteluga selleski, et sõiduauto VW Golf juhtimist just Z.S-i poolt kinnitab ka selles viibinud isikute asukoht politseiametnike

sõiduki juurde jõudmisel. Maakohus on põhjendatult leidnud, et menetlusaluse isiku poolt

sisuliselt väidetu, kus sõiduki eesoleval kõrvalistmel viibinud isik oleks pidanud ronima

tagaistmele juhi seljataha ning sõiduki roolis olnud isik, s.o M.I. , oleks pidanud liikuma kõrvalistmele, olnuks liiga keeruline, aeganõudev ja isegi mõttetu kombinatsioon. Kindlasti ei oleks see aga märkamata jäänud politseiametnikele, kes vahetult sõiduauto VW Golf peatumise järgselt selle juurde sõitsid.

11. Ringkonnakohus hindab täielikult sisutühjaks Z.S-i väite, mille kohaselt annab P.M. tema vastu valeütlusi, soovides selliselt põhjendada oma tegevust temale kuuluva sõiduauto peatamisel. Kolleegium leiab, et menetlusalune isik eeldab tunnistajalt oma tegevuse õigustamist täiesti tarbetult, s.o P.M. politseiametnikuna teostas liiklusjärelevalvet, mistõttu tema käitumine Z.S-i sõiduauto kinnipidamisel oli täielikult õiguspärane ja põhjendatud.

12. Eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades leiab ringkonnakohus, et maakohtu

arutluskäik Z.S-i süü tõendatuse osas on ammendav ja apellatsioon ei kummuta kohtuotsuses sedastatud järeldusi vähimalgi määral. M.I. , kes on apellatsiooni lisas kinnitanud, et juhtis sõidukit ise, ringkonnakohtu istungile ei ilmunud ning kohtule suusõnaliselt oma väidet seega esitada ei soovinud. Maakohtu poolt hinnatud ja käesolevalt üle kontrollitud tõendite valguses M.I. i toodud väitel ka mingisugust tõeväärtust ei ole. Täielikult on tõendamist leidnud LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine just menetlusaluse isiku poolt. Z.S-i

jutt sellest, et tema tegelikkuses magas tagaistmel, on ilmselgelt tegelikkusele mittevastav paljasõnaline kaitseversioon, mis on kohtus uuritud tõendite taustal täielikult kummutamist leidnud ning tuleb jätta tähelepanuta. Apellatsioon jääb eelnevat silmas pidades täielikult tagajärjetuks.

13. Eeltoodu alusel ning juhindudes V™S § 147 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ning apellatsiooni rahuldamata.

Paavo Randma Tiit Lõhmus Maarika Kuusk