3-14-194/20 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-14-194

Otsuse kuupäev

17. september 2014

Kohtunik

Tamara Hristoforova

Kohtuasi

Aleksandr Minini kaebus Tartu Vanglalt kahju hüvitamise

nõudes summas 10 950 eurot seoses vähese põrandapinna ja

vähese õhu hulgaga kambris

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Resolutsioon

Kaebaja – Aleksandr Minin

Vastustaja – Tartu Vangla

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise

viimane päev on 17. oktoober 2014. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 18.12.2013 registreeriti Tartu Vanglas toonase kinnipeetava Aleksandr Minini kahju

hüvitamise taotlus nr 1-13/269-1, milles ta nõudis 200 800 eurot hüvitist, kuna on Tartu

Vanglas viibinud alates 06.08.2008. Tartu Vangla kambrid olid mõeldud ühe kinnipeetava

jaoks ning seega pidid ka muud ruumid ja rajatised mahutama korraga poole vähem

kinnipeetavaid. Samuti keevitati 2013. aastal akende ette aukudega metallplaadid.

2. Tartu Vangla jättis oma 19.02.2014 otsusega nr 1-3/269-2 kahju hüvitamise taotluse läbi

vaatamata osas, milles see puudutas kinnipidamistingimusi enne 17.12.2010 ning rahuldamata

osas, milles see puudutas kinnipidamistingimusi alates 17.12.2010.

3. 25.02.2014 saabus Tartu Halduskohtusse A. Minini kaebus, milles ta nõuab hüvitist 10 950

eurot analoogilistel põhjustel kahju hüvitamise taotluses nõutuga. Kaebuses piiritleb A.

Minini kahju tekkimise viimase kolme aastaga. Samuti nõudis A. Minin akendele paigaldatud

metallplaatide eemaldamist ning igale süüdimõistetule vähemalt 3 m2 võimaldamist.

4. Tartu Halduskohus esitas 03.03.2014 Tartu Vanglale halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 58 alusel kohtunõude, milles paluti teatada, kas A. Minin on esitanud vanglale

kohustava vaide seoses kaebuses märgitud kohustamisnõuetega. 07.03.2014 vastuses teatas

Tartu Vangla, et kohustavat vaiet ei ole esitatud.

5. 11.03.2014 määrusega tagastas Tartu Halduskohus A. Minini kaebuse kohustamisnõuete

osas kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Sama päeva määrusega võttis

Tartu Halduskohus kaebuse ülejäänud osas menetlusse, määras vastustajaks Tartu Vangla ning

kohustas vastustajat kaebusele kirjalikult vastama. Samuti kohustas kohus kaebajat

täpsustama, millisel mittevaralise kahju hüvitamise alusel ta hüvitist nõuab.

6. 19.03.2014 saabus Tartu Halduskohtusse A. Minini avaldus, milles ta palub hüvitise 10 950

eurot välja mõista inimväärikuse alandamise ja tervise kahjustamise eest.

7. Samuti 19.03.2014 saabus Tartu Halduskohtusse A. Minini määruskaebus Tartu

Halduskohtu 11.03.2014 kaebuse osalise tagastamise peale.

8. Tartu Vangla esitas 26.03.2014 kirjaliku vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebuse

rahuldamata.

9. 27.03.2014 määrusega jättis Tartu Halduskohus A. Minini määruskaebuse käiguta, kuna

sellelt ei olnud tasutud riigilõivu.

10. Tartu Halduskohtusse saabus 02.04.2014 A. Minini määruskaebuse täiendus, millega ta

saatis täiendavaid dokumente tõendamaks kohtueelse menetluse läbimist. 03.04.2014 saabus

ka A. Minini avaldus tema riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel.

11. Oma 03.04.2014 määrusega jättis Tartu Halduskohus rahuldamata A. Minini taotluse tema

riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel ning jättis määruskaebuse

teistkordselt käiguta.

12. 29.04.2014 määrusega tagastas Tartu Halduskohus määruskaebuse puuduste kõrvaldamata

jätmise tõttu. Määrus jõustus edasi kaebamata 29.05.2014.

13. Tartu Halduskohus määras oma 15.07.2014 määrusega haldusasja läbivaatamisele

kirjalikus menetluses.

Kaebuse põhjendused

14. Kaebaja selgitab oma 25.02.2014 Tartu Halduskohtusse saabunud kaebuses, et Tartu

Vangla ehitati 2002. aastal Euroopa standardite järgi ning kambrid olid arvestatud ühe inimese

jaoks ja eluosakond 21 inimese jaoks. Vastavalt sellele on arvestatud ka dušš, köök,

eluosakonna pind ja spordisaal. Praegu on aga süüdimõistetute arv kahekordistunud ja kõik

pinnad süüdimõistetu kohta on vähenenud poole võrra. Sellega, et kambris on kaks

kinnipeetavat, väheneb elamispind ja hingamiseks mõeldud õhu hulk.

15. Aastal 2013 keevitati akna avatav osa kinni metallplaadiga, milles on augud läbimõõduga

5 mm ning mis piirab värske õhu pääsu kambrisse. Kinnipidamistingimused kutsuvad esile

pingeid, närvilisust ja depressiooni. A. Minini sõnul on kambris iga süüdimõistetu kohta 2,47

m2, kuid Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) otsuste kohaselt on alla 3 m2 inimõiguste

rikkumine. Inimõiguste rikkumise tõttu tuleb tema hinnangul maksta 10 eurot päevas ehk

viimase kolme aasta eest 10 950 eurot.

16. Oma 19.03.2014 Tartu Halduskohtusse saabunud kaebuses puuduste kõrvaldamise

avalduses selgitab A. Minin, et nõuab hüvitist inimväärikuse alandamise ja tervise

kahjustamise eest. Ta selgitab, et elamine kitsendatud tingimustes ja värske õhu

mittejätkumine akende külge keevitatud metallplaatide tõttu tekitab kahju tervisele. Viimase

aasta jooksul on teda vaevanud peavalud.

Vastustaja vastuväited

17. 26.03.2014 kirjalikus vastuses kaebusele vaidleb Tartu Vangla kaebusele vastu ning palub

jätta selle rahuldamata. Tartu Vangla on seisukohal, et ka pärast tualettruumide pindala kambri

pindalast maha arvamist on kinnipeetava kohta kambris ruumi vähemalt 4 m2. Vastustaja

viitab juba oma 19.02.2014 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses nr 1-

13/269-2 väljendatud seisukohale, et EIK aktsepteerib isikliku ruumina kambri pindala ning

seal viibivate kinnipeetavate jagatist. Selle kinnituseks viitab Tartu Vangla ka EIK 09.01.2014

otsusele asjas Jevšnik vs Sloveenia. Samuti paikneb kaebaja avatud osakonnas, mistõttu on tal

igapäevaselt mitme tunni jooksul võimalik viibida väljaspool kambrit. Seega ei peeta teda

kinni tingimustes, mis oleks vastuolus EIK praktikaga. Ainult olukorras, kus kambris on

kinnipeetava kohta põrandapinda vähem kui 3 m2, saab pidada Euroopa inimõiguste ja

põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 3 rikkumiseks.

18. Vastustaja märgib, et ka pärast metallplaatide akende ette paigaldamist on värske õhu

juurdepääs kambritesse tagatud. Kambrite piisav ventileeritus on ventilatsioonisüsteemi abil

tagatud ka suletud akende korral, mistõttu ei tähenda metallplaatide olemasolu ventileerimata

kambreid.

Kohtu põhjendused

19. 19.02.2014 jättis vastustaja kaebaja kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata osas, milles

see puudutas kaebaja kinnipidamistingimusi enne 17.12.2010 ja rahuldamata osas, milles see

puudutas kinnipidamistingimusi alates 17.12.2010. Tartu Vangla lähtus seejuures

riigivastutuse seaduse § 17 lõikes 3 sätestatud kolme aasta pikkusest kahju hüvitamise

taotluse esitamise tähtajast. Riigikohus on oma 06.03.2014 otsuse asjas nr 3-3-1-93-13

punktis 14 selgitanud, et kinnipidamistingimustega tekitatud kahju korral toimub kahju

tekitamine kogu perioodi vältel ning kahjust teadasaamise hetkeks on üldjuhul hetk, mil

lõppes jätkuva toiminguga kahju tekitamine. Samas selgitas Riigikohus, et tähtaeg võib hakata

kulgema enne jätkuva toimingu lõppemist, kui on ilmne, et isik sai või pidi saama kahju

lõplikust ulatusest teada varem. A. Minin taotles kahju hüvitamist alates 06.08.2008.

Seejuures viitab kaebaja kinnipidamistingimuste muutumisele alles 2013. aastal, mil keevitati

akende ette metallplaat. Kuigi isiku kinnipidamine on jätkuv toiming, ei saa kohtu hinnangul

eelviidatud Riigikohtu lahendit tõlgendada viisil, et isik võib aastaid viibida muutumatutes

oludes ilma et kaebetähtaeg kulgema hakkaks. A. Mininile pidi olema seoses vähese ruumiga

tekitatud kahju lõplik ulatus teada ka enne 17.12.2010, mistõttu vaatleb kohus siinkohal

sisuliselt kaebaja kinnipidamistingimusi alates 17.12.2010.

20. Vaidlust ei ole selles, et Tartu Vanglas on kinnipeetavate paigutamiseks mõeldud kambri

pindala ligikaudu 10 m2. Samuti ei ole vaidlust selles, et Tartu Vanglas ühte elukambrisse üle

kahe kinnipeetava ei paigutata. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja paikneb avatud osakonnas ja

igapäevaselt on tal mitme tunni jooksul võimalik viibida väljaspool kambrit ja talle on

kindlustatud üks tund jalutamist jalutusboksis. On tõendatud, et pärast tualettruumi pindala

maha arvamist on ühe kinnipeetava jaoks põrandapinda vähemalt 4 m2 ja seega on see

Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) kujundatud standardiga kooskõlas. Vaidlus käib selle üle,

kas isiku pinna suurust tuleb arvestada koos või ilma kambris oleva sisustuseta. Kaebaja leiab,

et kambris oleva sisustuse pind arvesse ei lähe, vastustaja on seisukohal, et selle arvestamine

ühe isiku jaoks mõeldud põrandapinna hulka on õiguspärane. Kohus leiab, et vastustaja

seisukoht on kooskõlas EIK kohtupraktikaga. Vastustaja teatas, et ilma tualettruumita on Tartu

vanglas kambri pindala umbes 8 m2 ja seega ühele kinnipeetavale on ette nähtud vähemalt 4

m2 põrandapinda.

21. Kohus leiab, et kambris asuvat tualetti ei saa kambri põrandapinna määramisel arvesse

võtta vaatamata sellele, et VSkE § 7 lg 1 p-s 7 on WC nimetatud kambri sisustusse kuuluvana.

Siiski pole tegemist ruumiga, mis oleks kasutatav väljaspool selle otstarvet, mistõttu oleks

selle pindala arvestamine eluruumina kasutatava kambri pinna hulka vastuolus minimaalse

isikliku ruumi olemusega. Kohtu seisukohta kinnitab muu hulgas EIK seisukoht asjas Tunis

vs Eesti (p 11), kus EIK on pidanud samuti põhjendatuks välistada tualeti alune pind kambri

põrandapinna hulgast.

Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 3 sätestab keelu

kedagi piinata, ebainimlikult või alandavalt kohelda või karistada. EIÕK on Eesti Vabariigile

siduv välisleping ning tulenevalt PS § 123 lõikest 2 vastuolu korral ülimuslik siseriikliku

õiguse ees.

EIK, kelle pädevuses on EIÕK art 32.1. kohaselt EIÕK tõlgendamine ja kohaldamine, on

EIÕK art 3 kohaldamisel korduvalt selgitanud kinnipidamistingimuste, s.h kinnipeetavate

kasutuses oleva isikliku ruumi tähendust isiku õiguste kaitse tagamisel ning EIÕK art 3

rikkumise tuvastamise kriteeriume. EIK on rõhutanud, et kinnipidamistingimuste mõju

hindamisel tuleb arvestada tingimustega kogumis, pidades silmas kinnipidamise kestust, selle

mõju isiku vaimsele ja füüsilisele tervisele jms. Kinnipeetava kasutuses oleva isikliku

ruumiga seoses on EIK asunud seisukohale, et soovitav minimaalne põrandapind on 4 m2

isiku kohta. (vt Ananyev jt vs Venemaa (2012) p 145). On tõendatud, et kaebaja puhul oli

tagatud vähemalt 4 m2 põrandapinda ja seega ei ole tegemist kinnipidamistingimustega, mis

oleksid vastuolus EIK praktikaga.

22. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4

ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lõikest 1 tulenevalt võib

füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise,

tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse

rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohus ei ole tuvastanud, et vastustaja oleks

kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud ja seega kaebajal ei ole õigust kahju hüvitamiseks

seoses kambri pindalaga.

23. Kaebaja leiab, et Tartu Vanglas kambrid on mõeldud ühele inimesele, kuid kambris viibib

kaks kinnipeetavat ja seega on kambris õhupuudus. Samuti heidab kaebaja ette, et 2013.

aastal keevitati metallplaatidega kinni akende avatud osad ja seega värske õhu juurdepääs

kambrisse ei ole tagatud.

Vastustaja teatas, et kambrisse värske õhu ligipääs on endiselt tagatud, sest metallplaadid

takistavad esemete vahetamist erinevate kambrite ja korruste vahel, aga mitte õhu ligipääsu.

Kohus tuvastas, et Tartu Vanglas on kõikidele avatavatele akendele sissepoole trelle ette

keevitatud metallplaadid ning väljapoole trelle pandud aukudega metallrest, mis ei saa kuidagi

takistada värske õhu ligipääsu. Kohus võttis asja juurde sarnases haldusasjas nr 3-14-350

Tartu Vangla poolt kohtule esitatud 24.05.2012 foto (tl 85), millel on fikseeritud aukudega

metallrest. Kohtu hinnangul on läbi restis olevate aukude õhu juurdepääs kambrisse tagatud.

Vastustaja teatas, et kambrite piisav ventileeritus on ventilatsioonisüsteemi abil tagatud isegi

suletud akende korral. Kambrid on ette nähtud kahele kinnipeetavale, värske õhk ja

ventileerimine on tagatud, kaebaja kinnitas, et ventilatsioon on töökorras.(tl 44 pöördel).

Tartu Vangla ventilatsioonisüsteem on projekteeritud ning ehitatud vastavalt EV kehtivatele

normidele.

24. Kohus leiab, et vastustaja poolt on kaebajale tagatud õiguspärased

kinnipidamistingimused ja hüvitise väljamõistmine ei ole põhjendatud. Kaebus jäetakse täies

ulatuses rahuldamata.

25. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega

menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest

vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi

kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Hristoforova

kohtunik