2-14-16568/40 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-14-16568

1(12)

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada OÜ Alfirk (rk 11335867) pankrotiavalduse menetlus raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.

2. Ajutisel halduril Martin Kruppil likvideerida OÜ Alfirk kahe kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ja kustutada äriühing Viru Maakohtu registriosakonna registrist.

3. Vabastada ajutine haldur Martin Krupp OÜ Alfirk ajutise halduri kohustustest pärast OÜ Alfirk äriregistrist kustutamist.

4. Määrata OÜ Alfirk dokumentide hoidjaks OÜ Alfirk juhatuse liige Viktor Krankals XXX

5. Määrata ajutise halduri tasu suuruseks kokku 1120 (üks tuhat ükssada kakskümmend) eurot ja ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste suuruseks 10 (kümme) eurot ja 40 senti.

6. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta Viru Maakohtu tagatisekontole viitenumbriga 3100057484 Maksuja Tolliameti poolt 13. mail 2014 kantud 1500 (üks tuhat viissada) euro arvelt: Kohtuasja number 2-14-16568 Määruse tegemise aeg ja koht

17. september 2014, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi Eesti Vabariigi (Maksuja Tolliameti kaudu) avaldus OÜ Alfirk pankroti väljakuulutamiseks Menetlustoiming Pankrotiavalduse menetluse lõpetamine raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata ja ajutise halduri tasu määramine Kohtuistungi toimumise aeg

02. juuli 2014 Menetlusosalised ja esindajad Võlausaldaja: Eesti Vabariik (Maksuja Tolliameti kaudu) (rk 70000349) Võlausaldaja esindaja: Inna Golovina (lepinguline esindaja) Võlgnik: OÜ Alfirk (rk 11335867) Võlgniku esindaja: Viktor Krankals (seaduslik esindaja) Ajutine haldur: Martin Krupp

2-14-16568

2(12)

6.1. ajutise halduri tasu 1120 (üks tuhat ükssada kakskümmend) eurot Martin Kruppi pangakontole nr EE382200001100826125 Swedbank;

6.2. sotsiaalmaks ajutise halduri tasult 369 (kolmsada kuuskümmend üheksa) eurot ja 60 senti;

6.3. ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste hüvitis 10 (kümme) eurot 40 senti Cavere Õigusbüroo OÜ pangakontole XXX

7. Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.

8. Saata kohtumäärus menetlusosalistele, Viru Maakohtu registriosakonnale ja peale jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele määruse punktis 6 märgitud väljamaksete tegemiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates.

Kohtumääruse peale võib määruskaebuse esitada ka võlausaldaja, määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja ajutine haldur.

Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Eesti Vabariik Maksuja Tolliameti kaudu esitas Viru Maakohtule avalduse OÜ Alfirk pankroti väljakuulutamiseks. Viru Maakohus võttis 07. mai 2014 määrusega pankrotiavalduse menetlusse ja kohustas võlausaldajat tasuma 1500 eurot ajutise halduri tasu ja kulutuse katteks kohtu deposiiti. Avaldaja tasus nimetatud summa 13. mail 2014. Viru Maakohtu 28. mai 2014 määrusega nimetas kohus Eesti Vabariigi (Maksuja Tolliameti kaudu) pankrotiavalduse menetluses OÜ Alfirk pankroti väljakuulutamiseks ajutiseks halduriks Martin Kruppi. Ajutine haldur esitas 01. juulil 2014 kohtule aruande.

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE

I Võlgniku registriandmed

1.1. Ärinimi:

Osaühing ALFIRK

1.2. Registrikood:

11335867

1.3. Asukoht:

Kreenholmi 23-29, Narva, Ida-Viru maakond

1.4. Osakapital:

2556 eurot

2-14-16568

3(12)

1.5. Juhatuse liige:

Viktor Krankals, XXX (alates 15.03.2007. a)

1.6. Osanikud:

Nadežda Krankals, XXX Alates 30.04.2014. a, osalus 2556 eurot (ühisomand) Viktor Krankals, XXX Alates 30.04.2014. a, osalus 2556 eurot (ühisomand) Olga Ivanova, XXX 21.02.2012-30.04.2014.a, osalus 2 556 eurot 16.05.2007-21.02.2012.a, osalus 40 000 Eesti krooni Viktor Krankals, XXX 08.03.2007-16.05.2007.a, osalus 40 000 Eesti krooni

1.7. Põhitegevusala:

kodutekstiili tootmine, sh voodipesu, köögirätikud

II Võlgniku üldiseloomustus ja maksejõuetuse tekkimine

2.1. Osaühing ALFIRK (edaspidi Võlgnik) kanti äriregistrisse 15.03.2007 ning võlgniku tegevusalaks oli kodutekstiili tootmine, sh voodipesu, köögirätikud, kardinad, aknasisekatted jm eesriided.

2.2. Võlgniku juhatuse liikme seletuskiri maksejõuetuse tekkimise põhjuste ja asja osas on napisõnaline. Maksejõuetuse põhjustena on välja toodud, et võlgnik ei tulnud toime üldine ebastabiilse majanduslik olukorraga Eesti Vabariigis, hinnatõus ning asjaoluga, et võlgniku kliendid väidetavalt ei olnud nõus hinnatõusuga.

2.3. Ajutine haldur märgib, et tal on raske anda lõplikku hinnangut võlgniku maksejõuetuse tekkimise ajale ja põhjustele, kuivõrd võlgniku selgitused selles osas on olnud äärmiselt napisõnalised ning haldurile ei ole esitatud kõiki raamatupidamisdokumente, mis võimaldaks saada ülevaadet võlgniku kuluja tuluartiklitest. Haldurile esitatud ja kättesaadavatest andmetest nähtuvalt on võlgniku makseraskused esinenud viimase viie aasta vältel ning süvenenud järsult 2014.a. Võlgniku suhtes on algatatud maksuvõlgnevuste sissenõudmiseks esimesed täitemenetlused juba 2010.a. Hetkel menetluses olevatest täitemenetlustest varaseim on algatatud 2012.a jaanuaris. Võlgniku arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt on alates 2009.a juunist tasutud võlgniku arvelduskontole toimunud laekumistest maksuhaldurile maksuvõlga, millest tulenevalt järeldab ajutine haldur, et võlgniku igapäevases majandustegevuses pidi toimuma arveldamine enamasti sularahas. Eelnevast järeldab ajutine haldur esiteks seda, et võlgnikul on olnud pikaajalised makseraskused, mis on ajas süvenenud, ja teiseks seda, et põhjalikumalt on vaja kontrollida võlgniku kassadokumente ja pearaamatuväljavõtteid, milliseid ei ole ajutisele haldurile käesoleva aruande koostamise hetke seisuga esitatud. Võlgniku esitatud teabenõude vastuse kohaselt on vähemalt aastast 2012.a toimunud suures ulatuses arveldamine sularahas. Sularahas on 2012-2014.a tasutud töötajatele töötasu kogusummas 143 174,92 eurot, aruandvale isikule majanduskulusid kogusummas 67 568,40 eurot, tasutud dividende summas 19 000 eurot. Samuti on OÜ-lt Lanatex saadud laenu kokku 261 150 eurot ning tagastatud laenu kokku 10 076,80 eurot. Ajutine haldur ei ole saanud nimetatud kassadokumente kontrollida. Lisaks eelnevale nähtub võlgniku 31.12.2013.a ja 28.05.2014.a bilansse võrreldes, et võlgniku varud on lühikese ajaga vähenenud summas 150 167 eurot – ajutisel halduril puudub ülevaade, mida võlgniku varudega on tehtud ning kui varud on võõrandatud, siis kuidas on kasutatud võõrandamisest laekunud rahalisi vahendeid. Täiendavalt märgib ajutine haldur, et võlgniku bilansis ega aruannetes ei nähtu ka seadmete ega põhivara olemasolu, mistõttu jääb arusaamatuks, kuidas võlgniku majandusja tootmistegevus tegelikult korraldatud oli ning milliste vahenditega toimus tootmine.

III Võlgniku varad

2-14-16568

4(12)

3.1. Võlgniku juhatuse liikme poolt esitatud andmete kohaselt on võlgniku ainsaks varaks 28.05.2014. a seisuga raha arvelduskontol summas 9,60 eurot.

3.2. Võlgniku 28.05.2014 bilansi kohaselt oli võlgnikul vara kokku summas 10 eurot järgmiselt: 1) raha 10 eurot

3.3. Võlgniku 31.12.2013 bilansi kohaselt oli võlgnikul vara kokku summas 163 457 eurot järgmiselt: 1) raha 13 290 eurot 2) varud 150 167 eurot

3.4. Ajutise haldurina saatis haldur päringud erinevatesse krediidiasutustesse ning tuvastas järgmist:

3.4.1. Võlgnik omab XXX järgmist arvelduskontot: - konto XXX, saldo seisuga 16.06.2014.a on 9,60 EUR (konto broneeritud summas 9,60 EUR kaardi hooldustasudest) Konto käsutamise õigust omab Viktor Krankals XXX Võlgniku nimel on sõlmitud laenuleping nr 07-159738-JI (suletud 12.05.2014.a). Kohustused panga ees puuduvad.

3.4.2. Võlgnik omab XXX järgmist arvelduskontot:

- konto XXX, mille saldo 27.06.2014.a. seisuga on 0 EUR. Konto on arestitud ajutise pankrotihalduri teatise alusel 11.06.2014.a. Kohustused panga ees puuduvad.

3.5. Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaalis, Tallinna Äripank AS-is, AS Citadele banka Eesti filiaalis, Danske Bank A/S Eesti filiaalis, AS-is DNB Bank, Bigbank AS-is, Versobank AS-is, Pohjola Bank plc Eesti filiaalis, ja LHV Pank AS-is võlgnik kontosid ei oma. Krediidipank AS ei ole käesoleva aruande koostamise hetke seisuga ajutise halduri päringule vastanud.

3.6. SIA UniCredit Leasing Eesti filiaalis, AS-is DNB Pank, Citadele Leasing & Factoring OÜ-s, AS-is Swedbank Liising, AS-is SEB Liising, AS-is ALG Liising, AS-is Pohjola Finance Estonia, AS-is Krediidipanga Liising ja Nordea Finance Estonia AS-is kehtivaid liisinglepinguid ei ole.

3.7. Maanteeameti andmetel ei ole võlgniku nimele ega vastutavasse kasutusse sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette käesoleval ajal registreeritud. Viimase viie aasta jooksul on võlgnikule kuulunud järgmised sõidukid: Sõiduk Reg.märk ja esmane registreerimine Kommentaar Mercedes-Benz ML 464AZM, 2000.a Omaniku vahetus on toimunud 13.05.2009.a. Uue omanikuna on registrisse kantud S P, vastutavaks kasutajaks on jäänud võlgniku juhatuse liige Viktor Krankals. Sõiduk on edasi võõrandatud 10.05.2010.a. Ajutisel halduril puuduvad andmed sõiduki müügi tingimuste kohta. Citroen Berlingo 811MCD, 1999.a Omaniku vahetus on toimunud 04.10.2012.a. Uue omanikuna on registrisse kantud J M ning vastutavaks kasutajaks A K. Ajutisel halduril puuduvad andmed sõiduki müügi tingimuste kohta.

2-14-16568

5(12)

3.8. AS Eesti Väärtpaberikeskus andmetel võlgnik väärtpaberikontot ei oma, mistõttu ei ole võlgniku nimel registreeritud ühtegi väärtpaberit.

3.9. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisvara ei kuulu, ega ole kuulunud.

3.10. Elektroonilise äriregistri andmetele võlgnikul kehtivaid ja kehtetuid seoseid teiste äriühingutega ei ole. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on võlgniku ainsaks varaks raha arvelduskontol summas 9,60 eurot.

IV Võlgniku kohustused (võlad)

4.1. Võlgniku juhatuse liikme poolt esitatud andmete kohaselt on võlgnikul 28.05.2014. a seisuga kohustusi kogusummas 188 889,57 eurot järgmiselt: 1) arveldused tarnijate ja töövõtjatega 105 073,43 eurot 2) arveldused riigimaksude ja viivistega 82 647,99 eurot 3) pikaajalised laenud 1 168,15 eurot Võlgnik ei ole esitanud täpsemat kohustuste nimekirja, mille järgi oleks võimalik tuvastada võlausaldajaid.

4.2. Võlgniku 28.05.2014. a bilansi kohaselt oli võlgnikul kohustusi kogusummas 188 890 eurot järgmiselt: 1) võlad ja ettemaksed 187 722 eurot 2) pikaajalised laenukohustused 1 168 eurot

4.3. Võlgniku 31.12.2013. a bilansi kohaselt oli võlgnikul kohustusi kogusummas 158 993 eurot järgmiselt: 1) võlad ja ettemaksed 156 070 eurot 2) pikaajalised laenukohustused 2 923 eurot

4.4. Maksuja Tolliameti andmetel on võlgnikul 19.06.2014. a seisuga maksuvõlgnevus summas

82 647,99 eurot (nimetatud võlgnevus koosneb erijuhtude tulumaksu, intressi, kinnipeetud tulumaksu, kogumispensionimakse, käibemaksu, sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksete võlgnevustest), millele lisandub maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress summas 12 361,80 eurot. Koguvõlgnevus Maksuja Tolliameti ees 95 009,79 eurot. Võlgnik on esitanud kõik maksudeklaratsioonid. Maksuhaldur on 24.10.2013 korralduse nr 12.2-3/18874-1 alusel kontrollinud võlgniku poolt pakendi kogumise ja taaskasutamise kohustuste täitmist ning pakendiaktsiisi arvestamise ja tasumise õigsust ajavahemikul 01.01.2012-30.09.2013.a. Kontroll lõppes maksukohustust muutvaid asjaolusid tuvastamata. Maksuhaldur on korduvalt perioodil 2008-2014 andnud võlgnikule korraldusi maksuvõla tasumiseks ja maksudeklaratsioonide tähtaegseks esitamiseks ning esitanud intressinõudeid. Maksurevisjone võlgniku suhtes läbiviidud ei ole ja käesoleval ajal ei toimu menetlusi.

4.5. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 13.06.2014.a teatise kohaselt on võlgniku suhtes käimas järgmised täitemenetlused: Jrk Toimiku nr Avamise kuupäev Sissenõudja Nõue EUR Kohtutäitur 163/2012/234 27.01.2012 Maksuja Tolliamet 2039,00 Kersti Vilbo 163/2012/233 27.01.2012 Maksuja Tolliamet 1872,90 Kersti Vilbo

163/2012/232 27.01.2012 Maksuja Tolliamet 6199,93 Kersti Vilbo

163/2012/231 27.01.2012 Maksuja Tolliamet 377,09 Kersti Vilbo

2-14-16568

6(12) 163/2012/230 27.01.2012 Maksuja Tolliamet 493,42 Kersti Vilbo 163/2012/229 27.01.2012 Maksuja Tolliamet 1995,54 Kersti Vilbo 072/2012/1346 23.08.2012 Maksuja Tolliamet 126,78 Risto Kütt 072/2012/1334 21.08.2012 Maksuja Tolliamet 4731,97 Risto Kütt 072/2012/1333 21.08.2012 Maksuja Tolliamet 1107,74 Risto Kütt 072/2012/1332 21.08.2012 Maksuja Tolliamet 6868,83 Risto Kütt 072/2012/1331 21.08.2012 Maksuja Tolliamet 2200,20 Risto Kütt 072/2012/1330 21.08.2012 Maksuja Tolliamet 2494,73 Risto Kütt 072/2012/1329 21.08.2012 Maksuja Tolliamet 2239,73 Risto Kütt 072/2012/1328 21.08.2012 Maksuja Tolliamet 2812,57 Risto Kütt 072/2012/1327 21.08.2012 Maksuja Tolliamet 5062,63 Risto Kütt 072/2012/1326 21.08.2012 Maksuja Tolliamet 173,17 Risto Kütt 072/2012/1325 21.08.2012 Maksuja Tolliamet 627,12 Risto Kütt 072/2012/1325 21.08.2012 Maksuja Tolliamet 70039,51 Risto Kütt

Võlgniku suhtes on lõpetatud 23 täitemenetlust ja ekslikult avatud 1 täitemenetlus.

Ajutise halduri hinnangul on võlgniku kohustuste maht ca 202 000 eurot. V Finantsanalüüs

Majandusliku olukorra hindamise aluseks on võetud 31.12.2010.a, 31.12.2011.a, 31.12.2012.a, 31.12.2013.a ja 28.05.2014.a bilansid ja kasumiaruanded eurodes.

31.12.2010 31.12.2011 31.12.2012 31.12.2013 28.05.2014 Käibevara

48 840

86 425

114 622

163 457 Varud

82 000

97 500

150 167 Põhivara Varad kokku

48 840

86 425

114 622

163 457 Lühiajalised kohustused

31 939

73 489

104 093

156 070

187 722 Pikaajalised kohustused

12 487

8 502

5 758

2 923

1 168 Kohustused kokku

44 426

81 991

109 851

158 993

188 890 Omakapital

4 414

4 434

4 771

4 464 -188 880 Osakapital

2 556

2 556

2 556

2 556

2 556 Müügitulu

837 535

903 316

916 319

798 158

249 734 Puhaskasum /kahjum

4 179 -307 -193 344 Lühiaj. võla kattekordaja 1,529 1,176 1,101 1,047 0,000 Likviidsuskordaj a 1,529 0,060 0,164 0,085 0,000 Käibekapitali näitaja

16 901

12 936

10 529

7 387 -187 712 Võlakordaja 0,910 0,949 0,958 0,973

18 889,000 Võõrja omakapitali suhe 10,065 18,491 23,025 35,617 -1,000

5.1. Lühiajalise võla kattekordaja (maksevõime üldine tase) = käibevarad/lühiajalised kohustused.

2-14-16568

7(12) Lühiajalise võla kattekordaja väljendab ühe euro käibevarade võimet tasuda lühiajalisi kohustusi. Lühiajalise võla kattekordaja loetakse heaks, kui ta on üle 1,60, vahemikus 1,20 kuni 1,59 rahuldavaks, alla 0,90 aga juba nõrgaks, millele võib järgneda ettevõtte pikemaajaline maksevõimetus. Võlgniku puhul on näitaja olnud hea 2010.a, kuid nõrgenenud oluliselt 2011 ja järgnevatel aastatel pöördudes käesolevaks ajaks mitterahuldavaks, väljendades maksevõimetuse süvenemist.

5.2. Likviidsuskordaja (likviidsussuhe, maksevõime kordaja) = (käibevarad – kaubaja tootmisvarud) / lühiajalised kohustused. Likviidsuskordaja näitab mitme euro ulatuses on olemas kõrge likviidsusega varasid lühiajaliste kohustuste tasumiseks. Reeglina peaks see näitaja olema üle ühe – see tähendab, et ettevõte on võimeline rahaliselt katma kõik lühiajalised võlad. Võlgniku puhul on näitaja olnud hea 2010.a, edasistel vaadeldud perioodidel olnud aga alla soovitusliku näitaja. Seega on võlgniku lühiajaliste kohustuste katmine olnud raskendatud.

5.3. Käibekapitali näitaja (Working kapital) = käibevarad – lühiajalised kohustused. Käibekapitali näitaja väljendab käibevarade osa, mis on finantseeritud pikaajaliste kohustuste arvelt, näitab summaliselt, millises ulatuses ei piisa lühiajaliste kohustuste täitmiseks likviidseid vahendeid. Võlgniku puhul on käibekapitali näitaja pöördunud 2014. a negatiivseks ning seega on võlgnikul käibekapitali defitsiit.

5.4. Võlakordaja (üldine võlasuhe) = kohustused/koguvarad. Võlakordaja – üldine võlasuhe näitab kui suur osa ettevõtte varast on finantseeritud võlgadega. Mida väiksem on näitaja, seda rohkem on kreeditorid firma likvideerimisel kahjudest kaitstud. Kui omakapital moodustab rohkem kui 50% kogupassivast, toimub ettevõtte tegevuse finantseerimine võõrkapitali arvelt lubatud piirides. Omakapitali minimaaltase ei tohiks olla aga alla 20-30%, mis tähendab, et üldine võlasuhe ei tohiks olla üle 0.7 – 0.8, sest sel juhul oleks ettevõtte sõltuvus võõrkapitalist väga kõrge, mis ei ole aga positiivne. Võlgniku puhul on näitaja kõigil vaadeldud perioodidel olnud üle soovitusliku näitaja ja järsult suurenenud 2014.a. Seega toimub võlgniku puhul liigne finantseerimine võõrkapitali arvelt.

5.5. Võõrja omakapitali suhe = lühija pikaajalised kohustused/ omakapital. Võõrja omakapitali suhe – näitab mitu eurot välisinvesteeringuid on ühe euro omaniku kapitali kohta ning kajastab seega võlausaldajate riskimäära. Kui omakapital moodustaks kogupassivast 50% või rohkem, mis on eelmise punkti andmetel lubatud piirides, on näitaja soovitavaks suurimaks suuruseks üks, samas ei või näitaja olla negatiivne, kuna sel juhul oleks negatiivne ka omakapital. Võlgniku puhul on võõrja omakapitali suhe kogu vaadeldud perioodil olnud suurem soovituslikust näitajast pöördudes 2014 negatiivseks. VI Arvamus vara tagasivõitmise võimaluste kohta Ajutine pankrotihaldur ei ole talle esitatud andmetele tuginedes tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise võimalusi. Samas märgib haldur, et võlgnik on esitanud andmetest nähtuvalt viimase kahe aasta jooksul suures ulatuses arveldatud sularahas (makstud on töötasusid ja tehtud aruandvale isikule majanduskulu aruande väljamakseid, dividende), milliseid dokumente ei ole ajutine haldur saanud kontrollida. Ajutisele haldurile ei ole hetkel teada, kas aruandvale isikule tehtud väljamaksed on olnud põhjendatud ja väljamaksed tehtud võlgniku ja võlausaldajate huvides ning kas töötajatele on ka tegelikult töötasu makstud. Samuti väidab võlgnik, et viimase viie aasta jooksul ei ole tehtud tehinguid põhivaraga ega muude suuremate investeeringutega. Ajutisele haldurile teadaolevalt on viimase viie aasta jooksul

2-14-16568

8(12) võõrandatud kaks võlgnikule kuulunud sõidukit, milliste kasutajaks on Maanteeameti liiklusregistris märgitud võlgniku juhatuse liige või temaga seotud isikud. Ajutisele haldurile ei ole esitatud andmeid, mis võimaldaks kontrollida sõidukite müügitingimusi, mistõttu ei saa ajutine haldur käesoleval hetkel välistada, et võõrandamistehingute osas ei esine vara tagasivõitmise võimalusi. Täiendavalt märgib ajutine haldur, et võlgniku 31.12.2013.a bilansi kohaselt oli võlgnikul varusid summas 150 167 eurot, mida käesolevaks hetkeks 28.05.2014.a bilansi kohaselt enam ei eksisteeri. Ajutisele haldurile ei ole esitatud andmeid varude realiseerimise ja laekunud rahaliste vahendite kasutamise kohta, mistõttu ei saa ka selles osas välistada vara tagasivõitmise võimaluste esinemist.

VII Hinnang võlgniku tegevuse jätkamise ja võlgniku tervendamise väljavaadetele Arvestades, et võlgnik on käesolevaks hetkeks tegevuse lõpetanud, töölepingud töötajatega on lõpetatud ning tegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks oleks vaja kaasata suures mahus kapitali, on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgnikul puuduvad tegevuse jätkamise või tervendamise väljavaated. Samuti ei ole võlgnik avaldanud soovi tegevuse jätkamise ja tervendamise järele.

VIII Arvamus maksejõuetuse tekkimise ja pankroti väljakuulutamise kohta

8.1. Kuna ajutisel halduril ei ole olnud võimalik tutvuda kõigi võlgniku majandustegevust kajastavate raamatupidamisdokumentidega (kassadokumendid, pearaamatuväljavõtted, varaga tehtud tehingute andmed), ei ole ajutisel halduril võimalik anda lõplikku hinnangut sellele, kas võlgniku maksejõuetuse võib olla põhjustanud pankrotikuritegu või raske juhtimisviga või muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Seega ei ole võimalik anda ka täpset hinnangut maksejõuetuse tekkimise aja kohta.

8.2. Vastavalt PankrS § 1 lg 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, sest võlgnikul teadaolev vara puudub ning kohustusi on ca 202 000 eurot. Samal ajal aga kohustused pidevalt kasvavad intresside ja viiviste näol.

8.3. Võlgniku omakapital on pöördunud negatiivseks 2014.a, kuid pankrotiavalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks on esitanud võlausaldaja Eesti Vabariik Maksuja Tolliameti kaudu, mitte võlgnik. Samuti on võlgnikul olnud pikaajalised maksuvõlgnevused alates aastast 2012, mida ei ole seni suudetud likvideerida. Seega on ajutise halduri hinnangul võimalik, et võlgniku juhatuse liige on hilinenud pankrotiavalduse esitamisega ning võlgniku juhatuse liikme tegevuses võib esineda karistusseadustiku §-s 3851 (pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine) sätestatud süüteo koosseisu tunnuseid. Samas vajab Riigikohtu hinnangul (28.10.2011. a kohtuotsus kohtuasjas nr 3-1-1-49-11) pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine lisaks äriühingu netovarale teiste raamatupidamisandmete analüüsimist ning äriplaani perspektiivikuse hindamist (kuna Riigikohtu hinnangul ei saa üldjuhul maksejõuetust tuvastada üksnes mõne raamatupidamisliku näitaja alusel). Samuti eeldab antud kuriteo koosseis teo toimepanijalt tahtlust vähemalt kaudse tahtluse vormis. Vastavate asjaolude tuvastamine eeldab võlgniku raamatupidamise ja äriplaani osas erikontrolli läbiviimist ning juhatuse käitumise hindamist, mis omakorda nõuab täiendavate kulutuste tegemist, milleks vahendid puuduvad.

8.4. Ajutine haldur märgib, et võlgnik ei ole esitanud pearaamatu väljavõtteid, kassadokumente, andmeid võlgniku vara võõrandamise kohta ja adekvaatset hinnangut maksejõuetuse tekkimise aja ja põhjuste kohta, mille tõttu on raskendatud võlgniku majandustegevusest ja varalisest seisust ülevaate saamine. Samuti ei ole puudulike andmete tõttu võimalik anda adekvaatset hinnangut maksejõuetuse tekkimise aja ja põhjuste kohta. Võlgnikul on PankrS § 85 lg 1 tulenev kohustus

2-14-16568

9(12) anda haldurile teavet, mida ta vajab seoses pankrotimenetlusega, eelkõige võlgniku vara, sealhulgas kohustuste ning majandusvõi kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara ja kohustuste nimekirjaga. Samuti on võlgnikul PankrS § 87 lg 1 kohustus osutada haldurile abi tema ülesannete täitmisel. Seoses nende kohustuste rikkumisega ja sellega pankrotimenetluse takistamisega, võib kohus võlgniku suhtes kohaldada PankrS § 89 sätestatud võlgniku trahvimist, sundtoomist ja aresti.

8.5. Ajutine haldur ei saa välistada, et käesolevas menetluses võib esineda vara tagasivõitmise võimalusi, kuid halduril puudub käesoleval hetkel ülevaade võlgniku varaga sooritatud tehingute asjaoludest. Ajutise pankrotihalduri töö ja kulutuste aruanne võlgnike pankrotiavalduse menetluses

Ajutise pankrotihaldurina kulutas haldur pankrotiseaduse § 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 14 tundi. Võlgniku varade ja võlgade kindlaks tegemiseks, majandusliku olukorra hindamiseks tegi pankrotihaldur järgmisi toiminguid: esitas teabenõude võlgnikule, koostas ja lähetas päringud registritesse ja krediidiasutustesse, tutvus võlgniku poolt esitatud raamatupidamisdokumentidega, töötles päringute tulemusena saabunud vastuseid, tutvus võlgniku registriandmetega, analüüsis kõiki saadud andmeid kogumis ning koostas ajutise pankrotihalduri aruande, osales istungil pankrotiavalduse läbivaatamiseks. Vastavalt Pankrotiseaduse § 23 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). Juhindudes eeltoodust ja väljakujunenud kohtupraktikast palub pankrotihaldur kohtul määruse tegemise korral määrata ajutise pankrotihalduri Martin Krupp’i tasu XXX 14 töötunni eest 1 120 eurot (arvestusega 1 tund = 80 eurot), millele lisandub sotsiaalmaks 33% ehk 369,6 eurot, kokku

1 489,60 eurot. Samuti palub ajutine pankrotihaldur vajalike kulutuste katteks Cavere Õigusbüroo OÜ-le XXX välja mõista 87,23 eurot. Ajutise halduri vajalikud kulutused koosnevad järgnevast: Kulu nimetus Kogus m/ü Maksumus Kokku Kütusekulu l 1,29 25,80 Fotokoopiad tk 0,32 19,52 Telefoni kasutamine minutit 0,19 2,85 Äriregistri tasulised päringud tk 2,00 10,00 Kontoriruumide ja kontoritehnika kasutamine, sealhulgas elekter ja muud kommunaalkulud 1,5 päeva 19,37 29,06

Kokku (EUR): 87,23

KOHTUISTUNG

Viru Maakohus määras pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi 10. juunil 2014 Viru Maakohtu Narva kohtumajas. Ajutine haldur esitas kohtuistungil taotluse määrata pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks makstav summa 2000 eurot.

Kohus avaldas 03. juulil 2014 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles tegi ettepaneku võlgniku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 2000 eurot 10 päeva jooksul ettepaneku avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu poolt määratud summat deposiiti kantud ei ole.

2-14-16568

10(12)

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise halduri aruandega ning kuulanud ära ajutise halduri, leidis, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada raugemisega.

Lähtuvalt PankrS § 1 lg 2 ja lg 3, võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, sest võlgnikul vara puudub ning kohustusi on ca 202 000 eurot.

Kohus leiab, et võlgniku püsiva maksejõuetus on kindlaks tehtud.

PankrS § 29 lg 1-3 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.

Ajutise halduri palvel tegi kohus 03. juuli 2014 määrusega ettepaneku pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 2000 eurot tasumiseks. Menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha ei makstud. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku vara ei kata tema kohustusi. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu nii PankrS § 1 lg 2 kui ka lg 2 sätestatu kohaselt. Ajutine haldur leiab, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kohtul ei ole alust kahelda ajutise halduri esitatud asjaolude usaldusväärsuses. Kohus nõustub ajutise halduri aruandega ning lõpetab pankrotiavalduse menetluse. Kohus ei tuvastanud, et pankrotiavalduse menetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi ning nõustub halduri arvamusega maksejõuetuse põhjuste kohta.

Kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu.

Äriseadustiku (ÄS) § 201 p 22 kohaselt, osaühing lõpetatakse osaühingu pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist.

Vastavalt PankrS § 29 lg 8, kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta.

2-14-16568

11(12)

Ajutisel pankrotihalduril tuleb kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates lõpetada juriidiline isik OÜ Alfirk ja likvideerida OÜ Alfirk likvideerimismenetluseta.

Vastavalt ÄS § 219 lg 1 ja lg 2 kohaselt, osaühingu dokumendid annavad likvideerijad hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Dokumentide hoidja nimi, eluvõi asukoht ja isikuvõi registrikood kantakse äriregistrisse likvideerijate avalduse alusel, kohtu määratud hoidja puhul kohtumääruse alusel. Dokumentide hoidja vahetatakse ja uus hoidja kantakse registrisse kohtumääruse alusel.

OÜ Alfirk dokumentide hoidjaks tuleb määrata OÜ Alfirk juhatuse liige Viktor Krankals. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse, siis on põhjendatud ka ajutine haldur vabastada tema kohustustest.

Kohus vabastab Martin Krupp OÜ Alfirk ajutise halduri kohustustest pärast OÜ Alfirk äriregistrist kustutamist.

Ajutise halduri tasu ja kulud

Vastavalt PankrS § 193 lg 4 kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2015. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu maksustamisele kuni 2014. aasta

30. juunini kehtinud pankrotiseaduse § 23 lõigete 3 ja 4 ning § 65 redaktsiooni ning ajutise halduri või pankrotihalduri tasule lisatakse kas käibemaks või sotsiaalmaks.

PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. Lähtuvalt PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust.

Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 14 tundi ning tasu arvestuses on lähtutud tunnitasust 80 eurot tund. Kokku on ajutise halduri tasu 1120 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 33% ehk 369,60 eurot. Pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste suuruseks on ajutine haldur nimetanud 87,23 eurot. Nimetatud summa koosneb vajalikest kuludest pankrotimenetlusega seotud dokumentide paljundamisel ja trükkimisel, päringutest registritele, transpordikulust ning büroo üldistest kuludest. Ajutine haldur palub kulude hüvitise üle kanda ajutise halduri büroole Cavere Õigusbüroo OÜ-le.

Võlgnik ajutise halduri tasu ja kulutuste osas vastuväiteid ei esitanud.

Vastavalt PankrS § 23 lg 4, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata

2-14-16568

12(12) nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

PankrS § 23 lg-te 5 ja 6 kohaselt kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Kohus võib hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Kuna avalduse on esitanud võlausaldaja, ei hüvitata ajutise halduri tasu ega kulutuste hüvitist riigi vahenditest. Avaldaja, võlausaldaja tasus kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa 1500 eurot.

Kohus juhindub pankrotimenetluse kulude, sealhulgas ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise kinnitamisel Tartu Ringkonnakohtu 26. juuni 2014 lahendis tsiviilasjas nr 2-10-4744 (p 12) avaldatud seisukohast, et „pankrotimenetluse kulusid ei saa kinnitada suuremas summas, kui reaalselt on olemas pankrotivara“.

Kohus leiab, et ajutise halduri tasu 1120 eurot põhjendatud täies ulatuses, ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused suuruses 87,23 eurot on põhjendatud osaliselt, kuna ajutise halduri tasu 1120 eurot koos sotsiaalmaksuga 369,60 eurot ja kulutuste hüvitis 87,23 eurot ületavad deposiiti tasutud summa 1500 eurot. Kohus määrab ajutise halduri tasu suuruseks kokku 1120 eurot ja ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste suuruseks 10,40 eurot.

Kohus leiab, et ajutise halduri tasu 1120 eurot, sotsiaalmaks ajutise halduri tasult 369,60 eurot ja kulutused summas 10,40 eurot tuleb maksta Viru Maakohtu tagatisekontole viitenumbriga 3100057484 Maksuja Tolliameti poolt 13. mail 2014 kantud 1500 euro arvelt.

Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb ajutise maksta ajutise halduri Martin Kruppi arveldusarvele XXX summa 1120 eurot ja Cavere Õigusbüroo OÜ arveldusarvele XXX summas 87,23 eurot. Lisaks tuleb Riigi Tugiteenuste Keskusel kui väljamakse tegijal tasuda ajutise halduri tasult 1120 eurot sotsiaalmaks 369,60 eurot.

Vastavalt PankrS § 39 lg 1, kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus Tartu Maakohtu registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, mis on tehtud käesoleva seaduse § 29 lõike 1 alusel. Kanne registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale.

PankrS § 29 lg 4 kohaselt, kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Digitaalne allkiri

Aarne Lõhmus Kohtunik