3-14-281/20 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-281 Otsuse tegemise kuupäev ja koht 17.09.2014, Tartus

Kohtunik Mare Priks Kohtuasi I.S. kaebus Tartu Vangla poolt kinnipidamistingimuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks (isiklik kamber alla 4 m2 kinnipeetava kohta) ja Tartu Vangla kohustamiseks lõpetada kaebaja alandamine ja võimaldada kaebajal elada kambris üksi, kohustada kambri akendelt eemaldama metallplaadid ja võrk ning tagada kambris piisav õhk Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja I.S.; Vastustaja Tartu Vangla Resolutsioon Jätta I.S. kaebus haldusasjas 3-14-281 rahuldamata Saata I.S. Tartu Vangla täiendav vastus kaebusele (03.09.2014) koos lisadega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 17.10.2014. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil Asjaolude kirjeldus

I.S. on esitanud Tartu Vanglale 30.12.2013 kahju nõude, milles nõuab hüvitist, kuna teda on tema hinnangul peetud kinni nõuetest ettenähtust väiksemas kambris, kaebaja on soovinud , et teda paigutatakse üksi kambrisse, siis vastaks põrandapinna suurus ühe kinnipeetava kohta nõuetele ning on nõudnud õhuakendele lisatud metallplaatide ja võrgu eemaldamist. I. S. on märkinud, et kambris ei ole piisavalt õhku kahele kinnipeetavale. I. S. on esitanud nõude lõpetada koheselt tema alandamine ning eeltoodust tingituna on I. S. esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude.

Tartu Vangla on jätnud otsustusega 27.02.2014 nr 1-13/285-2 kahju hüvitamise nõude rahuldamata.

Kaebaja taotlused ja põhjendused

Kaebaja viitab Euroopa Inimõiguste Kohtulahenditele, mille kohaselt peab iga kinnipeetava kohta olema kambripinda 4 m2. Kaebaja arvates eirab Tartu Vangla nimetatud nõuet. Kaebaja märgib, et kambrisse on paigutatud kaks kinnipeetavat, kuid kambris peaks olema ainult üks kinnipeetav, et oleks nõuetelevastav põrandapind. Kaebaja sooviks on, et vangla paigutaks kaebaja üksi kambrisse. Kaebaja seisukohalt peab kinnipeetav saama kambris vabalt liikuda mööbliesemete vahel ning mööbliesemete alla ja vahele jääv põrandapind tuleks isiklikust kambri põrandapinnast maha arvata. Lisaks on kaebaja leidnud, et kinnipeetavate jalutuskäigu ajal mängib vali muusika ning öösel tuleks kustutada ka kambrites põlevad tuled, et saaks magada. Kaebaja märgib, et vangla on omavoliliselt keevitanud vanglatrellidele lisaks metallplaadid ja võrgud, mis takistavad värske õhu juurdevoolu kambrisse tuulutusaknast. Kaebaja on taotlenud lõpetada tema alandamine ning lubada kaebajal üksinda viibida kambris, et põrandapind vastaks nõuetele, kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist ebainimlike kambritingimuste tõttu ning metallplaatide ja võrgu eemaldamist õhuaknalt, et kambris oleks piisavalt õhku. Kaebaja on taotlenud iga kuu kohta 516 eurot aja eest, mil ta on viibinud Tartu Vanglas.

Kaebuse täienduses viitab kaebaja Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditele ning on endiselt seisukohal, et kahju hüvitamise nõue on põhjendatud, kuna kaebaja kambritingimused on inimväärikust alandavad. Kaebaja märgib vastusena Tartu Vanglale, et tal ei ole võimalik liikuda osakonna piires kogu aeg, kuna sektori uksed on suletud ajal mil toimub läbiotsimine, samuti söögijagamine, remondi või muu sellise toimingu ajaks.

Vastustaja seisukohad, taotlused ja põhjendused

Vastustaja on märkinud oma vastuses kohtule, et vangla sisekorraeeskirja § 6 lg 1 kohaselt paigutatakse kinnipeetav vanglas kas ühevõi mitmekohalisse tuppa või kambrisse. Kambris olev pind on ühe kinnipeetava kohta vähemalt 4 m2, mis on kooskõlas Euroopa Inimõiguste kohtulahenditega. Vangla selgituste kohaselt tähendab põrandapind kambris lihtsalt põrandapinda, mitte vaba põrandapinda, mistõttu ei saa arvestada välja mööbliesemete all olevat põrandapinda kinnipeetavale ettenähtud põrandapindala hulgast. Tartu Vanglas on põrandapind ühe kinnipeetava kohta rohkem kui 3m2, seega puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ning kaebajal puudub alus nõuda üksinda kambris elamist, kuna elukambrite pind on kahele kinnipeetavale piisav ja ei ole inimväärikust alandav. Samas ei pea kinnipeetavad viibima terve päev kambris vaid saavad liikuda vabalt oma osakonna piires, käia sportimas ja jalutamas. Vastustaja peab põhjendamatuks kaebaja nõuet eemaldada akendelt metallplaadid ja võrk, et oleks tagatud õhu juurdepääs õhuaknast. Vastustaja märgib, et kambrites oleva õhu tagab sundventilatsioon ja seda isegi siis kui aken üldse lahti ei käiks.

Vastuse täienduses annab vastustaja selgituse kaebaja poolt viidatud valju muusika kohta jalutusboksis ning öösel kambris tule põlemise kohta. Vastustaja on esitanud ka müra mõõtmise kohta vormistatud ekspertarvamuse.

Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus

Kohus, tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele. 1. Antud asjas käib vaidlus selle üle, kas isikliku pinna suurust tuleb arvestada koos mööbliesemetega või ilma kambris oleva sisustuseta ning kas kaebajal on õigus nõuda üksinda kambrisse paigutamist. Samas on vaidlusesemeks asjaolu, kas vangla kambri akendel olevad metallplaadid ja paigaldatud võrk on vanglas vajalik ning kas kamber on piisavalt tagatud värske õhuga.

2. Tulenevalt Vangla Sisekorraeeskiri § 6 lg 6 (jõustus 01.01.2014) kohaselt on kinnipeetavale toas ette nähtud vähemalt 2,5 m2 põrandapinda ja kambris on ette nähtud vähemalt 3 m2 põrandapinda. Kaebaja on väitnud, et vangla tõlgendab valesti mõistet põrandapind ning peaks mööbliesemete alla ja vahele jääva pinna maha arvama isiklikust põrandapinnast.

Kohus märgib, et kambri pindala ongi kambri põrandapind, mis on kinnipeetavate kasutuses ning ruumi pinna hulka loetakse muuhulgas kappide ja muu püsimööbli ja sisse ehitatud mööbli alla jääv pind, seega kaebaja väide, et kambri pinnast tuleb maha arvata pindala mis on kambri sisustuse all, ei ole õige. Kohtu seisukohalt on kaebaja kamber, millest on välja arvatud tualettruum, ühe kinnipeetava kohta 4 m2, mis on kooskõlas Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite praktikaga. Vangla on esitanud oma vastuse täienduses ka joonised kambri pindala kohta, millest nähtuvalt on kambri pindala ilma tualettruumita kahe isiku kohta kokku üle 8 m2. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on täiendavalt oma arvukates vangistustingimusi käsitlenud lahendites leidnud, et kinnipidamistingimuste puhul Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 3 rikkumise hindamisel võetakse arvesse kambri suurust. EIK on rõhutanud, et soovituslik kambripind on vähemalt 4 m2 kinnipeetava kohta, kuid kui on alla 3 m2 põrandapinda kinnipeetava kohta, siis see on juba iseenesest konventsiooni artikkel 3 rikkumise tuvastamise aluseks. Kuna antud juhul on tõendatud, et kaebaja isiklik ruum kambris oli vähemalt 4 m2 ühe isiku kohta, siis ei saa kohtu hinnangul mööbli tõttu ruumi vähenemine olla selliseks vangistustingimuseks, mis koos isikliku ruumiga arvestatuna tingiks kaebaja ebainimliku või alandava kohtlemise.

3. Antud juhul ei ole kaebaja suhtes rikutud kinnipidamistingimusi seonduvalt kaebaja kinnihoidmisega kambris ning kohtul puudub õiguslik alus kaebajale mittevaralise kahju hüvitamiseks seonduvalt kambri põrandapinnaga. Samas tuleb märkida, et kaebaja ei viibi mitte ainult kambris vaid liigub ringi elusektsioonis, külastab spordisaali ning teeb jalutuskäike, seega ei viibi kogu päeva jooksul kambris, seega kui olekski kambri pind väiksem, tuleks arvestada kõiki asjaolusid kogumis. Vangla on märkinud, et kaebaja ei ole avaldanud kordagi, et vajab suuremat kambrit või ei kasuta kambris mõeldud mööblit, mis võiks liigselt võtta enda alla põrandapinda.

4. Samuti puudub kohtul õiguslik alus kohustada vanglat andma kaebajale omaette kamber üksielamiseks, kuna selleks puudub õiguslik alus. Vangla sisekorraeeskirja § 6 lg 1 kohaselt paigutatakse kinnipeetav vanglas ühevõi mitmekohalisse tuppa või kambrisse ning sellest tulenevalt vangla ka toimib. Kaebajal ei ole õigus valida millisesse kambrisse teda paigutatakse, samuti ei ole õigust kinnipeetaval valida kambrikaaslast ega seda, kas teda paigutatakse üksi või mitmekesi ühte kambrisse.

5. Tartu Vangla on 2000. aastal spetsiaalselt vangide kinnipidamiseks asutatud nüüdisaegne ehitis ning kohtul ei ole ka alust kahelda, et sealsed tingimused ei vastaks sellisele ehitisele kehtestatud nõuetele. Kinnipidamisasutustes on õhuakendele paigutatud trellid ( aukudega metallplaadid) ja võrk, mille eesmärk on takistada kinnipeetavate omavahelist suhtlemist eluosakondade vahel, see on keelatud esemete vahetamise takistamiseks kambrite ning eluosakondade vahel. Samas on värske õhu ligipääs tagatud kambrisse, kuna kambrites on paigaldatud ventilatsioonisüsteemid, mille abil tagatakse suletud akende korral kambris piisav õhuvahetus. Isegi kui kambris viibib kaks kinnipeetavat, täidab piisav ventilatsioonisüsteem kinnipeetavate hapnikuvajaduse. Seega puudub kaebajal ka selles osas kahju hüvitamise nõudmiseks alus ning kohtul puudub õiguslik alus nõuda vanglalt nii metallplaatide kui võrgu eemaldamist ning puudub alus kohustada vanglat tegema toiminguid õhutemperatuuri muutmiseks kambris.

6. Kaebaja on toonud välja ka asjaolud, et jalutusboksis jalutades mängib vali muusika, mis on muutunud väljakannatamatuks ning samuti ei meeldi kaebajale, et kambris põleb öösel tuli. Kuigi kaebaja ei ole läbinud toodud väidete osas kohtueelset kohustuslikku menetlust, peab kohus võimalikuks anda esitatud väidete kohta õigusliku hinnangu, kuna tegemist on siiski kinnipidamistingimustega, mis on seotud kaebaja kaebusega.

7. Kohus märgib, et vastustaja on esitanud asja juurde materjalid, millest nähtub, et 20.05.2009 Tartu Tervisekaitsetalituse mõõtmisgrupp on teostanud helirõhutaseme mõõtmist Tartu Vangla nendes jalutusboksides, mis asusid vahetult ruuporite all. Mõõtmistulemuste põhjal on jõutud järeldusele, et müraga kokkupuutetase ja tipphelirõhk ei ületa meetme rakendusväärtust, seega ei ole vaja rakendada müra mõjuvaid vähendavaid abinõusid ning seega ei ole põhjendatud kaebaja väide selle kohta, et muusika mängimine õues on häirivalt tugev.

8. Kaebaja väide, et ta peab öösiti kambris magama põlevate tuledega ei ole niisugune riive, mis tooks kaasa kahju hüvitamise nõude. Vangla on märkinud, et kambrites põleb öötuli kella 22.00-

06.00. Öötulena kasutatakse pirne, mis on energiasäästlikud ning madala võimsusega, mis tavaliselt tagab pimedal ajal orientatsiooni ruumis. Seega öötulena kasutatud pirnid ei taga ruumis valgust sellisel määral, mis oleks magamisel häiriv. Öötulena kasutatud valgustus on vanglas vajalik järelevalve teostamiseks kinnipeetavate üle. Vangla on märkinud, et üldjuhul kontrollitakse kambris toimuvat visuaalselt läbi kambri uksesilma ning kui see ei ole võimalik, siis avatakse toiduluuk või kambri uks. Järelevalve kohustus lasub vanglal ka öisel ajal, mistõttu on vajalik öötule põlemine kambris. VangS § 66 lg 1 kohaselt peab olema tagatud kinnipeetavate järelevalve selliselt, mis tagab vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas.

9. Kokkuvõttes järeldab kohus, et kaebaja kinnipidamistingimused on nõuetele vastavad, kaebaja inimväärikust ei ole alandatud, seega ei ole vangla kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud ja kahjunõude rahuldamiseks puudub alus; kohtul puudub ka alus vangla kohustamiseks lõpetada kaebaja suhtes alandav käitumine, kuna vangla pole kaebajat alandavalt kohelnud. Riigikohtu praktikas on leitud, et inimväärikus on kõigi isiku põhiõiguste alus ning põhiõiguste ja vabaduste kaitse eesmärk. EIK artikkel 3 kohaselt ei või kedagi piinata ega ebainimlikult kohelda või karistada , samuti on inimõiguste kohus rõhutanud, et teatud kannatused kaasnevad eelvangistuse ja vangistuse kandmisega paratamatult. Antud juhul on kaebajat koheldud viisil, mis austab tema inimväärikust ning karistuse kandmise ajal ei ole talle põhjustatud rohkem kannatusi ega ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega.

10. Mis puudutab kaebaja väidet vastustaja vastusele, et kaebajal ei ole võimalik liikuda osakonna piires kogu aeg, kuna sektori uksed on suletud ajal mil toimub läbiotsimine, samuti söögijagamine, remondi või muu sellise toimingu ajaks. Kohus märgib, et kuna kambri pind vastab nõuetele ja kaebajale ei ole tehtud piiranguid iga päev liikuda vabalt oma osakonna piires, käia jalutamas ja sportimas, ei piira kaebaja õigusi see, et aegajalt suletakse sektori uksed kui viiakse läbi läbiotsmine või kui vangla teeb muid vajalikke lühiajalisi toiminguid.

11. Kahju hüvitamise kaebust lahendades peab kohus tuvastama kahju olemasolu, kas avalikõiguslikus suhtes tehtud toiming või antud haldusakt , millega kahju tekitati, on õigusvastane ning kas tekitatud kahju ja õigusvastase toimingu või haldusakti vahel on põhjuslik seos. Riigivastutuse üldpõhimõtte kohaselt tekib õigusvastase toimingu või haldusaktiga tekitatud rahalise hüvitamise nõudeõigus alles siis kui teised õiguskaitsevahendid on ammendunud.

Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata.

Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mare Priks kohtunik