1-14-3696/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

17. septembril 2014. a Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-14-3696 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Kriminaalasi Karel Kolgi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör prokuröri abi Jüri Vissak Süüdistatav Karel Kolk

isikukood: 38812292787; elukoht: XXX

varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 3-l korral – Tartu Maakohtu 03.12.2010. a otsusega kriminaalasjas nr 1-10- 6526 KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi 6 kuu vangistusega, KarS §

68 lg 1 alusel ärakandmisele kuuluv karistus 5 kuud 27 päeva vangistust tingimisi KarS § 74 lg 1, 3 alusel 3-aastase katseajaga; Tartu Maakohtu 21.02.2011. a otsusega kriminaalasjas nr 1-10- 16949 KarS § 424 järgi 5 kuu vangistusega tingimisi KarS § 74 lg 1 alusel 2-aastase katseajaga; Tartu Maakohtu 17.02.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14- 1484 KarS § 424 järgi 7 kuu vangistusega, KarS § 68 lg 1 alusel ärakandmisele kuuluv karistus 6 kuud 27 päeva vangistust tingimisi KarS § 74 lg 1, 3 alusel 2-aastase katseajaga tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Aivar Kello

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada Karel Kolk KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada Karel Kolgile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 03.12.2010. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 5 (viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistuse võrra, ja mõista Karel Kolgile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 9 (üheksa) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KarS § 65 lg 1 alusel mõista Karel Kolgile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust, liites 9 (üheksa) kuule 27 (kakskümmend seitse) päeva pikkusele vangistusele Tartu Maakohtu 17.02.2014. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 6 (kuus) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 17. – 18.04.2014. a, s.o 2 (kaks) päeva, Karel Kolgi poolt ärakandmisele kuuluv lõplik karistus on 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 5 ja § 69 lg 1 alusel asendada Karel Kolgile mõistetud 1 aasta 4 kuu 22 päeva pikkune vangistus 1014 (üks tuhat neliteist) tunni üldkasuliku tööga.

Karel Kolgi üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata KarS § 69 lg 3 alusel 2 (kaks) aastat.

KarS § 69 lg 4 alusel kohustada Karel Kolki üldkasuliku töö tegemise ajal järgima kontrollnõudeid ja täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kriminaalasja juures olev mutrivõti; sündmuskohajälgede kaart jätta kriminaalasja juurde.

Tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista Karel Kolgilt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel 917 (üheksasada seitseteist) eurot A.P. (isikukood XXX, arvelduskonto nr XXX) kasuks.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Karel Kolgilt riigituludesse menetluskuludena riigi õigusabi kulud 66 (kuuskümmend kuus) eurot ja sundraha 266 (kakssada kuuskümmend kuus) eurot 25 senti. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud 332 (kolmsada kolmkümmend kaks) eurot 25 senti tasumisele ositi 6 (kuue) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust on Karel Kolk kohustatud tasuma 5 kuu jooksul igakuiselt 55 (viiskümmend viis) eurot ja 6-ndal kuul 57 (viiskümmend seitse) eurot 25 senti.

Juhul, kui Karel Kolk ei pea kohtu määratud maksegraafikust kinni, pööratakse pärast esimese makse tegemata jätmist kohtuotsus menetluskulude sissenõudmiseks sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (SEB Pank) või EE932200221023778606 (Swedbank) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874. Kohtulahendi alusel riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teostatakse kolmanda isiku poolt, siis tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku eesja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu

Karel Kolki süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on toime pannud varguse tungis 08.04.2013. a ajavahemikul kella 15.00-st kuni 21.00-ni aknaklaasi lõhkumise teel sisse Tartumaal Rõngu vallas, XXX asuvasse A.P. korterisse ja võttis sealt võõra vallasasja omastamise eesmärgil ära A.P. kuuluva sülearvuti Samsung RV510 väärtusega 200 eurot koos musta värvi kotiga väärtusega 17 eurot. Sellega pani Karel Kolk toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega, isikuna, kes on toime pannud varguse, s.o KarS § 199 lg 2 p 4 ja

8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras.

KarS § 199 lg 2 p-des 4 ja 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör Karel Kolgile kohtus karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetavat 4 kuu pikkust vangistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 03.12.2010. a otsusega

Karel Kolgile mõistetud karistuse ärakandmata osa - 5 kuud ja 27 päeva vangistust - võrra ja mõista Karel Kolgile liitkaristuseks 9 kuud ja 27 päeva vangistust.

KarS § 65 lg 1 alusel moodustada liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, liites 08.04.2013. a toime pandud kuriteo eest mõistetavale liitkaristusele - 9 kuud ja

27 päeva vangistust - Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja 17.02.2014. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 6 kuud ja 27 päeva vangistust ning mõista Karel Kolgile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 4 kuud ja 24 päeva vangistust.

Karistusseadustiku § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka kaks päeva (17.-18. aprill 2013. a), mille vältel Karel Kolk oli kahtlustatavana kinni peetud, seega jääb kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 4 kuud ja 22 päeva vangistust.

KarS §-de 74 lg 5 ja 69 alusel asendada Karel Kolgile mõistetud 1 aasta 4 kuud ja 22 päeva vangistust 1014 tunni üldkasuliku tööga, mille Karel Kolk on kohustatud ära tegema 2 aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab ta järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et Karel Kolk on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Karel Kolk süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

A.P. on 09.04.2013. a esitanud tsiviilhagi (tl 7) varalise kahju hüvitamiseks summas 917 eurot.

Süüdistatav on hagi õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

Hagi kuulub rahuldamisele VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui on rikutud kannatanu omandit või sellega sarnast õigust või valdust.

III Kohtu seisukoht menetluskulude osas

Karel Kolgi menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 36 eurot (tl 88-89) ja kohtumenetluses makstud tasu 30 eurot, kokku 66 eurot.

Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532,50 eurot (palga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot).

Karel Kolk on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 17.02.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1- 14-1484 kuriteo eest, mis on toime pandud 15.02.2014. a. Käesolevas asjas süüks arvatud teo on Karel Kolk toime pannud 08.04.2013. a, s.o enne viimast kohtuotsust. Kriminaalasju on menetletud Karel Kolgist mittetulenevatel põhjustel eraldi.

17.02.2014. a otsusega on Karel Kolgilt välja mõistetud sundraha pooles ulatuses, s.o summas 266,25 eurot. Kohus on seisukohal, et kuna tema suhtes jäeti põhjendamatult kriminaalasjad ühendamata, siis ei ole sundraha väljamõistmine osas, mis on juba 17.02.2014. a otsusega välja mõistetud, KrMS § 179 lg-st 2 tulenevalt enam õigustatud. Seega tuleb Karel Kolgil tasuda pool sundraha summat.

Karel Kolgilt väljamõistetavate menetluskulude suurus on kokku 332,25 eurot.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.

Karel Kolk on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma, paludes võimalust maksta neid ositi, kuna tal on palju rahalisi kohustusi. Igakuiselt saaks ta tasuda kuni 50 eurot. Kohus leiab, et Karel Kolgi taotlus tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel rahuldada, kuna kõigi menetluskulude ühe korraga hüvitamine käib talle ilmselgelt üle jõu. Karel Kolgile tuleb tema maksevõimet arvestades anda võimalus hüvitada menetluskulud ositi 6 kuu jooksul.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ingeri Tamm Kohtunik