3-11-182/54 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-11-182 Otsuse kuupäev

17. september 2014 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi M V kaebus tunnistada Viru Vangla keeldumised isikliku televiisori kambrisse lubamiseks ning kaebajale vaietest koopiate väljastamiseks kaebaja preventiivse huvi alusel õigusvastaseks

Menetlusvorm

Menetlusosalised

Kirjalik menetlus

Kaebaja M.V Vastustaja Viru Vangla, esindaja Eve Kangro

Resolutsioon Tunnistada preventiivse huvi alusel õigusevastaseks Viru Vangla keeldumised isikliku televiisori kambrisse lubamiseks ning kaebajale vaietest koopiate väljastamiseks. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest ehk hiljemalt

17. oktoobril 2014 (HKMS § 181 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. M.V esitas 20.01.2011 Tartu Halduskohtusse kaebuse Viru Vangla 08.04.2010 haldusakti nr 6.-20.1/46885-2 ja toimingute (sealhulgas ka haldusaktide, millega vangla jättis rahuldamata M. Võrgu taotlused televiisori kambrisse saamiseks, aga samuti toimingute, millega vangla ei väljastanud koopiaid vaietest) õigusvastaseks tunnistamiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot.

2. Tartu Halduskohus jättis 24.08.2011 otsusega kaebuse täies ulatuses rahuldamata. M.V esitas apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 02.10.2012 otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt. Tartu Ringkonnakohus tühistas Tartu Halduskohtu 24.08.2011 otsuse osas, millega kohus jättis andmata seisukoha kaebaja taotlusele tunnistada Viru Vangla 08.04.2010 haldusakt nr 6.-20.1/46885-2, toimingud ning kaebaja taotluste mitteõigeaegne lahendamine õigusvastaseks kaebajal preventiivse huvi olemasolu tõttu ja saatis haldusasja selles osas arutamiseks tagasi Tartu Halduskohtule.

3. Tartu Halduskohus tunnistas 18.04.2013 otsusega Viru Vangla 08.04.2010 haldusakti nr 6.-20.1/46885-2 ja Viru Vangla poolt vaide ning kahju hüvitamise taotluse lahendamiseks ettenähtud tähtaja rikkumise õigusvastaseks. M.V esitas apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 11.03.2014 otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt. Tartu Ringkonnakohus tühistas Tartu Halduskohtu 18.04.2013 otsuse osas, milles kohus jättis andmata seisukoha kaebaja taotlusele tunnistada Viru Vangla keeldumised isikliku televiisori kambrisse lubamiseks ning kaebajale vaietest koopiate väljastamiseks kaebaja preventiivse huvi alusel õigusvastaseks ning saatis haldusasi selle osas arutamiseks tagasi Tartu Halduskohtule. Muus osas jättis Tartu Ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 18.04.2013 otsuse muutmata.

4. M.V (edaspidi kaebaja) leiab kaebuses, et televiisori kambrisse, aga samuti vaietest koopiate väljastamisest keeldumisega käitus Viru Vangla (edaspidi vastustaja) kaebaja suhtes õigusvastaselt. Kaebaja põhjendatud huvi vastustaja tegevuste õigusvastasuse tuvastamiseks on soov vältida edaspidi õigusrikkumiste kordamist vanglas. Sellest tulenevalt palub kaebaja kohtul tunnistada vastustaja keeldumised isikliku televiisori kambrisse lubamiseks ning kaebajale vaietest koopiate väljastamiseks õigusvastaseks.

5. Vastustaja ei nõustu esitatud kaebusega ning vaidleb selle vastu. Vastustaja selgituse kohaselt 2010.a mais oli kaebajal tekkinud elektrienergia kasutamise eest võlgnevus summas 11.80 krooni. Vastustaja möönab, et 10.06.2010 seisuga oli kaebaja arvel raha

15.00 krooni ja vangla oleks saanud tema arvelt võla 11.80 maha arvestada, kuid kuna maha arvestamine ei käi automaatselt, vaid seda tehakse käsitsi, siis tehti seda alles 05.08.2010. 2010 aprillis ja maikuus ei laekunud kaebaja arvele raha, seetõttu puudus vastustajal veendumus kaebaja maksejõuetusetuse kohta. Vastustaja kinnitusel televiisori kasutamise loa väljastamisel enam ei rakendata kinnipeetavale varasemalt määratud distsiplinaarkaristustega arvestamist. 26.05.2010 esitas M.V Viru Vanglale taotluse 17.02.2010, 29.03.2010, 12.04.2010 (3 tk) ja 07.05.2010 vaietest koopiate saamiseks. Viru Vangla jättis 03.06.2010 haldusaktiga nr 6-10/20108-1 taotluse rahuldamata. 08.09.2010 tunnistas Viru Vangla haldusaktiga nr 6-10/20108-2 eelnimetatud haldusakti kehtetuks ja kaebajale väljastati tema poolt soovitud vaiete koopiad. Kaebaja on koopiate kättesaamist 08.09.2010 omakäeliselt kinnitanud. Tulenevalt eeltoodust, palub vastustaja kohtul jätta kaebuse täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

6. Tartu Ringkonnakohus sedastab 11.03.2014 otsuse p-des 14-17, „et nii kaebaja kahju hüvitamise nõude kui ka edaspidise kahjuhüvitise saamise eesmärgil esitatud tuvastamisnõude lahendas halduskohus juba 24.08.2011. a otsusega, jättes kaebuse rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus jättis halduskohtu otsuse vastavas osas

02.10.2012. a otsusega muutmata ning Riigikohus 18.12.2012. a kohtumäärusega kaebaja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. HKMS § 176 lg 1 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa tähtaega ennistamata enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Kuna kaebaja kaebus kahju hüvitamise nõudes ning hilisema kahjuhüvitise saamise eesmärgil esitatud tuvastamisnõudes jäeti jõustunud halduskohtu otsusega rahuldamata, ei pidanud halduskohus kaebaja nõudeid 02.10.2012. a otsuses teistkordselt käsitlema ega lahendama. Seega on ekslik kaebaja väide, nagu jätnuks halduskohus kaebaja eelviidatud nõuded vaidlustatud otsuses tähelepanuta.

Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse vastavas osas rahuldamata ning halduskohtu otsuse muutmata. Õige on aga kaebaja väide selle kohta, et halduskohus ei lahendanud ka 18.04.2013. a otsusega preventiivse huvi alusel esitatud kaebust vangla keeldumiste, lubada kaebaja isiklikku kambrisse televiisor, õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Ringkonnakohus tühistas 02.10.2012. a otsusega halduskohtu 24.08.2011. a otsuse muu hulgas osas, millega halduskohus jättis andmata seisukoha Viru Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõudes kaebaja väidetava preventiivse huvi alusel.

Ringkonnakohus leidis, et tuvastamiskaebuse lahendamata jätmine on oluline menetlusnormide rikkumine, mida ei ole võimalik kõrvaldada ringkonnakohtus (vt tl 88p). Kuna halduskohus ei kontrollinud vaidlustatud toimingute õiguspärasust preventiivse huvi olemasolul, ei olnud ringkonnakohtul võimalik hinnata ka halduskohtu sellekohaseid põhjendusi. Samal põhjusel ei ole ringkonnakohtul käesolevat apellatsioonkaebust lahendades võimalik asuda koguma vaidlustatud keeldumiste õiguspärasuse kontrollimiseks vajalikke tõendeid. Viru Vangla keeldumiste õigusvastasuse tuvastamise nõude lahendamisel tuleb halduskohtul lahendada ka asjassepuutuvate tõendite haldusasja toimikusse võtmise küsimus, mistõttu jääb kaebaja ringkonnakohtule esitatud taotlus tõendite vastustajalt väljanõudmiseks rahuldamata.

Samas peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et televiisori kambris omamiseks vajalik vanglateenistuse luba, nagu ka keeldumine, vastab oma sisult haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg-s 1 sätestatud haldusakti tunnustele, mistõttu tuleb vangla otsustusi, millega keelduti kaebajale kambris isikliku televiisori lubamisest, käsitleda haldusaktidena, mitte toimingutena (vt RKHK 09.06.2010. a otsus asjas nr. 3-3-1-32-10). Eeltoodu ei tähenda siiski, et kaebaja peaks halduskohtule preventiivse huvi alusel esitatud tuvastamisnõuet muutma. Mis puudutab apellatsioonkaebusest nähtuvat kaebaja seisukohta, nagu jätnuks halduskohus hindamata vangla õigusvastase tegevuse seonduvalt kaebaja vaietest koopiate väljastamisest keeldumisega (apellatsioonkaebuse p-d 3, 4), siis ringkonnakohus möönab, et kaebuses halduskohtule märkis kaebaja ära, et tema 24.05.2010. a taotlus vaidest koopiate väljastamiseks ning 24.05.2010. a taotlus vaidest koopiate väljastamiseks jäeti vangla poolt rahuldamata.

Kaebuses halduskohtule taotleb kaebaja „tunnistada Viru Vangla kõik haldusaktid „taotluse rahuldamata jätmine“ ning selline toiming õigusvastaseks, millega ei lubatud isiklikku televiisorit kaebajale kambrisse“. Ühtlasi taotleb kaebaja „tunnistada Viru Vangla toimingud, kahjunõude hüvitustaotluse ja vaiete tähtaegadest mitte kinnipidamine ja menetlemata jätmine õigusvastaseks“ (tl 3, 3p). Eeltoodud taotlustest ei ilmne piisava selgusega toimingud, mille õigusvastasuse tuvastamist kaebaja taotleb, mistõttu tulnuks kaebajal arusaamatuste vältimisteks täpsustada need toimingud ja haldusaktid, mille õigusvastasuse tuvastamist ta taotleb.

Eeltoodu ei välista samas halduskohtu kohustust tagada omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamine, tõlgendada menetlusosaliste avaldusi ja lähtuda nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest (HKMS § 2 lg 4). Ka HKMS kuni 31.12.2011 kehtinud redaktsiooni § 11 lg 1 p 3 järgi pidi halduskohus asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamisel kontrollima, kas kaebus vastab seadustiku nõuetele ning kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks võimalikud ja asjakohased taotlused. Vajadusel oli halduskohtul võimalik kaebus nõude täpsustamiseks käiguta jätta.

Käesoleval juhul leiab ringkonnakohus kaebust ning apellatsioonkaebust tõlgendades, et kaebaja vaidlustas kaebuses halduskohtule ka koopiate väljastamisest keeldumised, taotledes nende õigusvastaseks tunnistamist. Ka nimetatud taotlust ei ole halduskohus otsuses käsitlenud ega lahendanud. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse osaliselt ning tühistab halduskohtu 18.04.2013. a otsuse osas, millega kohus jättis andmata seisukoha kaebaja taotlusele tunnistada preventiivse huvi alusel õigusevastaseks Viru Vangla keeldumised isikliku televiisori kambrisse lubamiseks ning kaebajale vaietest koopiate väljastamiseks.

Ringkonnakohus saadab haldusasja selles osas arutamiseks tagasi Tartu Halduskohtule. Kuna asi saadetakse tagasi lahendamiseks halduskohtule, ei otsusta ringkonnakohus käesolevas lahendis menetluskulude lõplikku jaotust“.

7. Vaidlust ei ole selles, et käesoleval juhul soovib kaebaja jätkuvalt halduskohtu seisukohta kaebaja taotlustele tunnistada preventiivse huvi alusel õigusevastaseks Viru Vangla keeldumised isikliku televiisori kambrisse lubamiseks ning kaebajale vaietest koopiate väljastamiseks.

8. Vastustaja on kohtule kinnitanud, et televiisori kasutamise loa väljastamisel enam ei rakendata kinnipeetavale varasemalt määratud distsiplinaarkaristustega arvestamist ning 08.09.2010 tunnistas Viru Vangla haldusaktiga nr 6-10/20108-2 03.06.2010 haldusakti nr 6-10/20108-1 kehtetuks, millega keelduti kaebajale vaietest koopiate väljastamisest ning seetõttu kaebajale väljastati tema poolt soovitud vaiete koopiad. Kaebaja on ka koopiate kättesaamist 08.09.2010 omakäeliselt kinnitanud.

9. Kirjeldatu alusel puudub pooltel vaidlus selle üle, et televiisori kasutamise loa väljastamisel enam ei rakendata kinnipeetavale varasemalt määratud distsiplinaarkaristustega arvestamist ning kaebajale on väljastatud tema poolt soovitud vaiete koopiad, mille kättesaamist on ta 08.09.2010 omakäeliselt kinnitanud.

10. Halduskohus kordab veelkord, et antud haldusasjas on kohtud teinud kindlaks, et vastustaja 08.04.2010 vastus nr 6.-20.1/46885-2 kaebaja taotlusele televiisori kambrisse saamiseks on haldusakt, kuna vastab haldusmenetluse seaduse § 51 lg-s 1 sätestatud haldusakti tunnustele (RKHKo 3-3-1-32-10, p 17). Nimetatud haldusakt on õigusvastane diskretsiooni piiride ületamise tõttu (kaalutusotsuse langetamisel võttis vastustaja arvesse kaebajale varem määratud distsiplinaarkaristusi, mida teha ei tohi RKHKo 3-3-1-32-10, p 19 ). Kirjeldatu alusel tuleb kaebus rahuldada ning tunnistada preventiivse huvi alusel õigusevastaseks Viru Vangla keeldumised isikliku televiisori kambrisse lubamiseks. Kuna haldusasja materjalide alusel on Viru Vangla 08.09.2010 haldusaktiga nr 6-10/20108-2 tunnistanud varasema oma 03.06.2010 haldusakti nr 6- 10/20108-1 kehtetuks, millega keelduti kaebajale vaietest koopiate väljastamisest, siis selles osas tuleb ka kaebus rahuldada ning tunnistada preventiivse huvi alusel õigusevastaseks Viru Vangla keeldumine kaebajale vaietest koopiate väljastamiseks.

11. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 159 lg 1 sätestab ka, et kui vastustaja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses kaebuse õigeks, rahuldab kohus kaebuse. Toimiku materjalide järgi on vastustaja halduskohtule kinnitanud, et televiisori kasutamise loa väljastamisel enam vastustaja ei rakenda kinnipeetavale varasemalt määratud distsiplinaarkaristustega arvestamist ning vastustaja on tunnistanud kehtetuks 03.06.2010 haldusakti nr 6-10/20108-1, millega keelduti kaebajale vaietest koopiate väljastamisest ning seetõttu kaebajale väljastati tema poolt soovitud vaiete koopiad. Kaebaja on ka koopiate kättesaamist 08.09.2010 omakäeliselt kinnitanud. Seega, arvestades kaebuses esitatud nõudeid: tunnistada preventiivse huvi alusel õigusevastaseks Viru Vangla keeldumised isikliku televiisori kambrisse lubamiseks ning kaebajale vaietest koopiate väljastamiseks, võttis vastustaja oma ülal märgitud käitumisega sisuliselt kaebuse õigeks. Järelikult on täidetud ka HKMS § 159 lg-e 1 järgi sätestatud kaebuse rahuldamise eeldused.

12. Kirjeldatu alusel on halduskohus seisukohal, et kaebus tuleb rahuldada ning tunnistada preventiivse huvi alusel õigusevastaseks Viru Vangla keeldumised isikliku televiisori kambrisse lubamiseks ning kaebajale vaietest koopiate väljastamiseks.

13. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg 5 kohaselt, kui vastustaja võtab kaebuse õigeks, ei kanna ta pärast õigeksvõttu tekkinud menetluskulusid. Menetlusosalised pole kohtule menetluskulu nõuet esitanud, seetõttu jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

(digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik