3-14-50673/26 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Maili Lokk ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht 17. september 2014, Tartu Haldusasja number 3-14-50673 Haldusasi Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 30. mai 2014. a ja 18. augusti 2014. a määrused Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aleksei Maksimovi määruskaebused Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Aleksei Maksimov Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebused rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30. mai 2014. a määruse resolutsiooni p 2 ja 18. augusti 2014. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. A. Maksimov esitas 28. aprillil 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks summas 100 eurot. Kaebaja kinnitas kaebuses kohtueelse menetluse läbimist Tartu Vanglalt 23. aprillil 2014 saadud vastustega nr 1-13/662-2, nr 1-13/690-2, nr 1-13/707-2, nr 1-13/708-2, nr 1-13/716-2 ja nr 1-13/722-2. 2. Tartu Halduskohtu 7. mai 2014. a määrusega jäeti A. Maksimovi kaebus käiguta ning paluti tal selgitada kahju hüvitamise nõudega seonduvaid asjaolusid – millise toimingu või haldusaktiga kaebajale kahju tekitati; milline haldusorgan oli väidetava kahju tekitajaks; millal kahju tekkis; millised negatiivsed tagajärjed on talle vangla väidetava õigusvastase tegevusega saabunud. 3. A. Maksimovi vastuses Tartu Halduskohtu 7. mai 2014. a määrusele märkis kaebaja, et seaduste rikkumine on lubamatu mistahes vormis. Avaldustele ja kaebustele reageerimata jätmine tekitab kahju tervisele. Ühtlasi esitas A. Maksimov taotluse riigi kulul esindaja määramiseks. 4. Tartu Halduskohtu 30. mai 2014. a määruse resolutsiooni p-ga 1 tagastati A. Maksimovi kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebaja ei kõrvaldanud kaebuses esinenud puudusi. Määruse resolutsiooni p-ga 2 jäeti rahuldamata A. Maksimovi taotlus riigi kulul õigusabi määramiseks. Määruse põhjenduste kohaselt:

4.1. Kaebaja sai Tartu Halduskohtu 7. mai 2014. a määruse kätte 14. mail, mistõttu puuduste kõrvaldamiseks antud 10-päevane tähtaeg hakkas kulgema 15. mail 2014. Viimane päev kaebuses esinenud puuduste kõrvalamiseks oli 26. mai 2014. Kuigi kaebaja vastas Tartu Halduskohtu 7. mai 2014. a määrusele, ei kõrvaldanud ta kaebuses esinenud puudusi, s.o ei täpsustanud kaebuse nõude alust ega esitanud vastavaid põhjendusi. Kaebus ei vasta HKMS § 38 lg-s

1,

eelkõige

selle

p-des 5–9 esitatud nõuetele. HKMS § 41 lg 1 ls 2 kohaselt ei või kohus teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. 4.2. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Eelnevates kohtumenetlustes osalemisega, erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et A. Maksimov on võimeline ise oma õigusi kaitsma. 4.3. Halduskohtul lasuva uurimispõhimõtte kohaselt peab kohus vajadusel kaebajat suunama ja abistama. Halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. 5. A. Maksimov esitas Tartu Halduskohtu 30. mai 2014. a määrusele määruskaebuse. 6. Tartu Halduskohtu 11. juuni 2014. a määrusega jäeti A. Maksimovi määruskaebus Tartu Halduskohtu 30. mai 2014. a määrusele käiguta, kuna kaebaja ei olnud määruskaebuse esitamisel tasunud riigilõivu ega esitanud ka taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks. 7. A. Maksimov esitas 18. juunil 2014 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles palus endale kaitsja andmist. Kaebaja mainis, et kohus lubas talle abi kõikides küsimustes, kuid see abi ei ole saabunud. 8. Tartu Halduskohtu 18. augusti 2014. a määruse resolutsiooni p-ga 1 jäeti A. Maksimovi määruskaebus Tartu Halduskohtu 30. mai 2014. a määrusele resolutsiooni p 1 osas menetlusse võtmata. Määruse resolutsiooni p-ga 2 võeti menetlusse A. Maksimovi määruskaebus Tartu Halduskohtu 30. mai 2014. a määruse resolutsiooni p 2 osas. Määruse resolutsiooni p-ga 3 jäeti määruskaebus menetlusse võetud osas rahuldamata ja edastati lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Tulenevalt HKMS § 206 lg-st 1, § 187 lg-st 2 ja 187 lg 3 p-st 3 määruskaebus tagastatakse, kui tasutud ei ole riigilõivu. Riigilõivuseaduse § 571 lg 6 kohaselt tuleb halduskohtu poolt tehtud kaebuse tagastamise määruse peale määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 15 eurot. Tartu Halduskohtu 11. juuni 2014. a määruse, millega halduskohus andis A. Maksimovile 10 päeva arvates määruse kättetoimetamisest riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks, sai A. Maksimov kätte 17. juunil 2014, seega pidi riigilõiv tasutud olema hiljemalt 27. juuniks 2014. Nimetatud kuupäevaks ei olnud kaebaja tasunud ei riigilõivu ega esitanud ka menetlusabi taotlust, mistõttu ei ole A. Maksimovi määruskaebus Tartu Halduskohtu 30. mai 2014. a määruse resolutsiooni p 1 vaidlustamise osas menetletav. 9. A. Maksimov esitas Tartu Halduskohtu 18. augusti 2014. a määrusele määruskaebuse. 10. Tartu Halduskohtu 9. septembri 2014. a määruse resolutsiooni p-ga 1 vabastati A. Maksimov riigilõivu tasumisest Tartu Halduskohtu 18. augusti 2014. a määrusele määruskaebuse esitamisel. Määruse resolutsiooni p-ga 2 võeti A. Maksimovi määruskaebus Tartu Halduskohtu 18. augusti 2014. a määruse resolutsiooni p 1 osas menetlusse, resolutsiooni p 3 kohaselt jäeti määruskaebus vastavas osas rahuldamata ning edastati lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 2

11. A. Maksimov esitas määruskaebused, milles palub Tartu Halduskohtu 30. mai 2014. a ja 18. augusti 2014. a määrused tühistada. Tartu Halduskohtu 30. mai 2014. a määrusele esitatud määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei nõustu kaebaja kohtuniku arvamusega, kuna tal puudub kaitsja. Rikutud on Eesti Vabariigi põhiseadust, kuna kaebajal ei ole kirjutamiseks isegi paberit A4. Tartu Halduskohtu 18. augusti 2014. a määrusele esitatud määruskaebuse kohaselt ei ole kaebaja nõus kohtu arvamusega, kuna halduskohtu seisukoht keerleb riigilõivu tasumise ümber, ehkki kohus on teadlik kaebaja maksejõuetusest. Kuna A. Maksimovile ei ole siiani kaitsjat antud, peab ta jätkuvalt kaebusi esitama. Kaebajal ei ole seadusi ega ka A4 paberit. Kaebaja ei saa kohtu kirjutatust aru. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 12. Esmalt võtab Tartu Ringkonnakohus seisukoha Tartu Halduskohtu 30. mai 2014. a määruse resolutsiooni p 2 vaidlustamiseks esitatud määruskaebuse osas (I) ning seejärel lahendab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 18. augusti 2014. a määruse resolutsiooni p-le 1 esitatud määruskaebuse (II). I 13. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 30. mai 2014. a määruse resolutsiooni p 2 on õiguspärane ning riigi õigusabi andmata jätmine põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 30. mai 2014. a määruses esitatud põhjendustega ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). 14. Kaebaja määruskaebustest ja muudest kohtule esitatud dokumentidest nähtuv soov endale esindaja määramiseks halduskohtumenetluses ei ole põhjendatud. Arvukate kaebuste kõrval, mis on jäetud käiguta või menetlusse võtmata, on kaebaja kohtute infosüsteemi andmete põhjal esitanud ka kaebusi, mis on koheselt menetlusse võetud, ilma et neid oleks pidanud käiguta jätma (nt haldusasjad nr 3-14-52, nr 3-14-101, nr 3-14-155 jne) või kus menetlusse võtmine on saavutatud pärast kohtu poolt antud juhiste täitmist (nt haldusasi nr 3-14-56). Mainitud asjaolu ei viita aga sellele, et kaebaja oleks minetanud oskuse esitada kohtule arusaadavaid kaebusi, määrusi ja muid kohtule suunatud dokumente. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb sellisel juhul eristada kaebaja oskamatust end kohtule arusaadavalt väljendada ning kaebaja soovimatust end kohtule arusaadavaks teha. Viimast käitumisviisi tuleb pidada pahatahtlikuks. 15. Ringkonnakohtu arvates näitab kaebajale esindaja määramise soovi põhjendamatust seegi, et näiteks Tartu Halduskohtu 19. mai 2014. a määruses haldusasjas nr 3-14-126 on sedastatud, et haldusasjas nr 3-14-50692 esitatud dokumentidest nähtuvalt on kaebajat nõustutud 2010. aastal tööle võtma juristi abina OÜ-sse Darnova. Seega puudub alus pidada Tartu Halduskohtu 30. mai 2014. a määruse resolutsiooni p-s 2 tehtud järeldust õigusvastaseks. 16. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et määruskaebustes korduvalt esitatud väide paberi puudumise osas ei ole vaidlusaluste määruste õiguspärasuse hindamisel relevantne. Väide paberi puudumisest võiks viidata eelkõige asjaolule, et kaebaja ei ole saanud kaebetähtaja jooksul vaidlustatavatele määrustele määruskaebusi esitada, kuid käesoleval juhul nähtub asja materjalidest, et kaebaja on saanud oma seisukohad kohtule esitada. Kuigi tulenevalt HKMS § 52 lg-st 6 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku 334 lg-st 1 esitatakse avaldused, taotlused, vastuväited ja kaebused kohtule selgesti loetavas masina- või arvutikirjas A4 formaadis, ei ole kohtud siiani keeldunud kaebaja esitatud dokumente vastu võtmast, kuigi need ei ole esitatud nõutavas formaadis. 3

II 17. Ringkonnakohtu hinnangul on Tartu Halduskohus 18. augusti 2014. a määruse resolutsiooni p-ga 1 jätnud õiguspäraselt menetlusse võtmata Tartu Halduskohtu 30. mai 2014. a määruse resolutsiooni p-le 1, millega tagastati A. Maksimovi halduskohtule esitatud kaebus, esitatud määruskaebuse. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 18. augusti 2014. a määruses esitatud põhjendustega ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4). 18. Määruskaebuses väidetu kohaselt oli halduskohtule teada kaebaja maksejõuetus ning suutmatus tasuda riigilõivu. Ringkonnakohus leiab, et isegi sellises olukorras, kus kohtule on kaebaja eelnevate menetluste pinnalt selge viimase suutmatus tasuda nõutavat riigilõivu, ei saa kohus kaebaja selgesõnalise menetlusabi taotlusteta asuda otsustama menetlusabi andmise üle riigilõivu tasumisest vabastamise näol määruskaebuse esitamisel. Menetlusabi taotluse esitamise kohustus tuleneb selgesõnaliselt HKMS § 110 lg 1 ls-st 2. 19. Seega jättis halduskohus 11. juuni 2014. a määrusega korrektselt kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 30. mai 2014. a määruse resolutsiooni p-le 1 käiguta ning selgitas kaebajale, et määruskaebuse menetlusse võtmiseks tuleb tasuda riigilõiv või esitada menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kuna nimetatud määrus oli edastatud kaebajale koos selle venekeelse tõlkega (vt tl 23), ei saanud kohtu nõudmine jääda kaebajale arusaamatuks. 20. Ühtlasi on paljasõnaline kaebaja määruskaebuses esitatud väide seaduste puudumise osas, kuna vangistusseaduse § 311 kohaselt on kinnipeetavatele võimaldatud juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele ja kohtulahendite registrile. /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene 4