1-14-1459/121 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 17.09.2014, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-14-1459 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör

Kaitsja Ain Tali

Eduard Bulattšik

Kohtuasi Viru Vangla materjalid A.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

A.U, isikukood xxx, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 23.08.2013 ja lõpp 10.05.2015

Kohtuasja läbivaatamise aeg 11.09.2014, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. A.U

Välja mõista menetluskuluna riigituludesse 139,20 eurot kaitsetasu adv. A.U-lt

Eduard Bulattšik poolt õigusabi osutamise eest.

Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates

(Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank või nr EE502200221014193355 Swedbank või nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või nr EE401700017002872300 №rdea Bank Finland PLC Eesti filiaal, viitenumber

99914700015298 ).

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

2

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo

Bulattšik eurot (sh käibemaks 20%) adv. Eduard Bulattšik kasuks 139,20 poolt

süüdimõistetu kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. A.U

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, , kaitsjale ja prokurörile. A.U-le

Asjaolud

Viru Vangla esitas 03.07.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

A.U Harju Maakohtu 12.03.2014 7, on süüdi mõistetud otsusega KarS § 199 lg 2 p

8, 9 järgi ja mõisteti karistu , KarS § 215 lg 2 p 2 järgi ja mõisteti

seks 2 kuud vangistust karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti liitkaristuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga, milleks oli 6 kuud vangistust, mis asendati 356 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 12 kuud. Isik mõisteti süüdi ka KarS § 215 lg 1 p 1, 2 järgi ja mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust, KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja

3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel suurendati mõistetavat karistust Harju

Maakohtu 31.05.2013 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa võrra ning mõisteti

liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud ja 18 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti kantuks 1 päev,

k Karistuse kandmise alguseks loeti 23.08.2013. anda jäi 1 aasta 8 kuud ja 17 päeva. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik on kriminaal korras karistatud kahel korral

ning kannab esimest reaalset vanglakaristust. Kuriteod on toime pandud seiklushimust, kuritegevust soodustab grupi mõju.

Vangistuse jooksul ei ole kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele. Isikul on 7 kehtivat distsiplinaarkaristust.

Vangla toetab et vabastamist. kinnipeetava tingimisi ennetähtaegs

Kohtuistung A.U taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isik soovib kooli lõpetada ja tööle minna, et võlgnevused tasuda. Isik viibib vanglas esimest korda. Kinnipeetav leidis, et osa distsiplinaarkaristusi on talle niisama määratud. Vabanedes asub kinnipeetav elama vanaema juurde. Isik soovib elada seaduskuulekat elu.

Prokurör vabastamist ei toetanud. A.U Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu

usaldust ega ole osanud hinnata temale Harju Maakohtu 31.05.2013 kohtuotsusega antud

võimalust kohtuotsuse kuulutamise kuupäeval oma karistust vabaduses kanda, pannes (31.05.2013 ajavahemikul kella 03.00 kuni 03.30) ning katseajal toime hulgalisi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ja § 215 lg 2 p 1,2 järgi ettenähtud varavastaseid kuritegusid. Ta ei suutnud pärast

eelnimetatud kohtuotsuse kuulutamist jätkata seadu ÜKT skuulekat elu, kuigi vangistuse -ga

asendamisega ja katseajaga anti talle selline võimalus. Seega võib järeldada

, et eelnimetatud

kinnipeetava puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk,

mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Peale

seda peab arvestama, et kinnipeetaval on olnud probleeme alkoholi kuritarvitamisega (korduvalt karistatud alkoholiseaduse alusel) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida

samuti võib pidada uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks. Süüdimõistetu on olnud

3

varem määratud kriminaalhooldusele, kuid see ei avaldanud talle piisavat mõju ja ta jätkas

samalaadsete kuritegude toimepanemist. Eelnimetatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval seitse kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3 06 on vangistusest ennetähtaegse vaba -1-1-91- stamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega

kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet

seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks iskonna heaolu ohustatud. Oma üh

eelneva käitumisega on .U näidanud, et kriminaalhooldusega ei ole võimalik

korrigeerida .U käitumist õiguskuulekuse suunas seetõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kaitsja leidis, et isikule määratud distsiplinaarkaristused võivad olla tingitud sellest, et ta on noor ja siis on soov riskida. Kaitsja leidis, et isik on aru saanud, miks ta vanglasse sattud ning teinud oma tegudest järeldused. Kinnipeetaval on perega head ja toetavad suhted. Kaitsja palub kinnipeetav tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat

elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Uue korduva toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 65%. Risk ühiskonnas on olemas, isik on väheohtlik avalikkusele. Isik on kuriteod toime pannud seiklushimust, soodusteguriks on grupi mõju. Isiku suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga isikuid. Vangla materjalidest nähtub, et isik naudib aegajalt riskeerivat elustiili ja võib olla teiste poolt mõjutatav. Kohtul puudub veendumus, et kui isik vabanedes asub taas suhtlema kriminaalse taustaga isikutega, ei satu ta nende mõjutusel taas kuritegelikule teele. Kinnipeetaval on haridust omandatud kaheksa klassi. Vabanedes soovib minna tööle ja hiljem

õppima. Isikul on tasumata rahalisi nõudeid summas 291,59 eurot. Isikut on varasemalt karistatud varguste eest. Kohus leiab, et isik võib majandusliku kasu saamise eesmärgil toime

panna uusi varguseid, kuivõrd isik on kriminaalhoolduse nõudeid

ka varasemalt rikkunud , pannes katseajal toime uusi varavastaseid kuritegusid. Vangla materjalidest nähtub, et isik oli esimese kuriteo mõnedes episoodides alkoholijoobes. Isik on küll motiveeritud alkoholi mitte tarvitama, kuid ta ei taju probleemi olemust. Isikut on

neljal korral karistatud alkoholiseaduse alusel. Kohtul puudub veendumus, et isik suudab

loobuda alkoholi tarvitamisest ja täita kontrollnõuet alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keeld katseajal.

Samuti on isikul seitse kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest

ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kohus leiab, et isiku suutmatusest alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele võib järeldada, et isik võib rikkuda talle tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne

tähtaega ennatlik. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse

vabastamisega kaasnevat katseaja ning temale pan

davaid kohustusi täita nõuetekohaselt.

4

Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest

vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik