Legislator Case Law & Legislation
3-14-52007/8 AI generated

3-14-52007/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-14-52007/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tallinna Vangla inspektor-kontaktisiku 01.09.2014 käskkirjaga nr 1129 karistati A.K.i Tallinna Vangla kodukorra punkti 1.11.1 rikkumise eest kartserisse paigutamisega 6 ööpäevaks. Distsiplinaarrikkumine seisnes ebatsensuursete sõnade kasutamises. A.K. esitas 08.09.2014 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub peatada Tallinna Vangla 01.09.2014 käskkirja nr 1129 täitmise.

Legislator headnote

AI generated

3-14-52007/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus esialgset õiguskaitset kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebuse esitaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Seega tuleb esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel esmajärjekorras kontrollida, kas kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus ning selle kindlakstegemise järel tuleb hinnata ka kaebuse eduväljavaateid.

Keywords

AI generated
abusive language standing of shareholder privileged rights of access restrictive-practice notification authorization to sue standing of victims
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 17.09.2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-52007 Haldusasi A.K.’i esialgse õiguskaitse taotlus. Menetlustoiming Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine. RESOLUTSIOON

1. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

2. Sekretäril saata määruse ärakiri kaebuse esitajale ja Tallinna Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

1. Tallinna Vangla inspektor-kontaktisiku 01.09.2014 käskkirjaga nr 1129 karistati A.K.i Tallinna Vangla kodukorra punkti 1.11.1 rikkumise eest kartserisse paigutamisega 6 ööpäevaks. Distsiplinaarrikkumine seisnes ebatsensuursete sõnade kasutamises.

2. A.K. esitas 08.09.2014 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub peatada Tallinna Vangla 01.09.2014 käskkirja nr 1129 täitmise.

3. Kohus küsis 09.09.2014 kohtunõudega Tallinna Vanglalt, kas taotleja on esitanud vanglale vaide kõnealuse käskkirja vaidlustamiseks ja kas distsiplinaarkaristus on täitmisele pööratud ning palus ühtlasi kohtule edastada distsiplinaarmenetluse materjalid ja taotleja vanglasisese isikukonto väljavõtte perioodi 08.05.2014 kuni 08.09.2014 kohta.

4. Tallinna Vangla vastas kohtunõudele 10.09.2014 ning teatas, et A.K. esitas 01.09.2014 käskkirja nr 1129 peale vaide 09.09.2014 ja kohtunõude täitmise hetkeks ei ole taotlejale määratud distsiplinaarkaristust täitmisele pööratud. Samuti esitas vangla kohtule nõutud materjalid.

5. Kohus jättis 11.09.2014 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning määras tähtaja taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks (s.o riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks). Kohus selgitas määruses muuhulgas, et esitatud taotlus on perspektiivitu.

6. 15.09.2014 laekus kohtule riigilõiv (15 eurot) A.K.i esialgse õiguskaitse taotluse eest.

7. 17.09.2014 telefonivestluses teatas Tallinna Vangla kohtule, et A.K. kannab temale määratud kartserikaristust alates 13.09.2014 (st karistus ei ole käesoleva määruse tegemise ajaks veel täielikult kantud).

KOHTU PÕHJENDUSED:

8. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus esialgset õiguskaitset kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebuse esitaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Seega tuleb esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel esmajärjekorras kontrollida, kas kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus ning selle kindlakstegemise järel tuleb hinnata ka kaebuse eduväljavaateid.

9. Kartserikaristuse olemusest tulenevalt ei oleks selle täideviimise korral taotleja õiguste kaitse vaideotsusega või kohtuotsusega enam võimalik (kartserisse paigutamist ei ole võimalik enam hiljem tagasi pöörata), mistõttu esineb taotlejal õiguskaitsevajadus HKMS § 249 lg 1 tähenduses.

10. Eeltoodu ei tähenda veel, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on sellistel juhtudel alati põhjendatud. Kuna kohus leiab, et esitatava kaebuse eduväljavaated on asjaoludest tulenevalt vähesed, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine antud juhul põhjendatud.

Järelevalveosakonna valvur Veiko Smolini 05.08.2014 koostatud ettekandest nr 1918 nähtuvalt leidis valvur 05.08.2014 kella 13.30 paiku kinnipeetavaid eesti keele kursusele saates kinnipeetava

M. J. peast isevalmistatud peavõru, kinnipeetav keeldus peavõru ära andmast ning kasutas valvuri suunas venekeelset ebatsensuurset väljendit ja hakkas karjuma valvurite peale. Selle peale hakkas ka A.K. karjuma ning ütles korduvalt vene keeles „jobanõi urod“.

Asjaolu, et V. Smolin temalt täiendavate ütluste võtmisel 01.09.2014 (ligi kuu aega pärast vaidlusaluse distsiplinaarrikkumise toimepanemist) ei mäletanud täpselt, millist venekeelset ebatsensuurset väljendit A.K. kasutas, ei muuda taotleja poolt toime pandud distsiplinaarrikkumist olematuks. Täiendavates ütlustes kinnitas V. Smolin, et A.K. hakkas valvuritega väga valjult karjuma ning lisas, et kui ta 05.08.2014 ettekandes on välja toonud asjaolu, et A.K. kasutas eelpool mainitud ebatsensuurset väljendit, siis on ta veendumusel, et kinnipeetav nii ka ütles. Kohtul ei ole käesoleva hetkel alust vanglaametniku ütlustes kahelda. Eeltooduga on kohtu hinnangul piisavalt tõendatud, et A.K. pani toime distsiplinaarrikkumise, mis seisnes vanglaametnikega suheldes ebatsensuursete venekeelsete väljendite kasutamises. Kaebus ei ole käsitletav tõendina käesolevas asjas. Samuti ei saa usaldusväärseks pidada kinnipeetava M.

J. ütlusi, kes ise samuti kõnealuses konfliktis valvuritega osales. Arvestades A.K.i korduvat samaliigilist distsiplinaarrikkumist ning teo raskust on 6-ks ööpäevaks kartserisse paigutamine ilmselt ka proportsionaalne karistus.

11. Täiendavalt selgitab kohus, et vangistusseaduse (VangS) § 65 lg 6 sätestab karistuse täitmisele pööramisele ajalised piirid, mistõttu võib distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja täitmise peatamine tingida olukorra, kus seda ei saagi enam täita, kuna potentsiaalsele kohtumenetlusele kuluv aeg ületab VangS § 65 lg-s 6 sätestatud perioodi. Selline olukord oleks vastuolus avaliku huviga ning eeldaks esitataval kaebusel väga suurte eduväljavaadete olemasolu. Kohus leidis eelpool aga, et esitatav kaebus oleks perspektiivitu.

Distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramine ei võta kinnipeetavalt õigust pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Kartserikaristust on vajadusel võimalik heastada hilisema rahalise hüvitisega, kui peaks kohtumenetluse tulemusena siiski selguma, et karistuse määramine oli põhjendamatu.

12. Kohus on seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb eeltoodust tulenevalt jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann Kohtunik