3-14-51321/19 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Altnurme Määruse tegemise aeg ja koht 17.09.2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-51321 Haldusasi Tallinna Kommunaalameti kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 19.06.2014 otsuse nr 120-14/152134 osalise tühistamise nõudes. RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus läbi vaatamata riigihangete vaidlustuskomisjoni 19.06.2014 otsuse nr 120- 14/152134 tühistamise nõudes osas, millega vaidlustuskomisjon kohustas Tallinna Kommunaalametit viima hankedokumentide lisa 6 töövõtulepingu p-d 7.1.1.2., 9.3. ja 9.4. vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetele.

2. Saata määrus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. 07.05.2014 avaldas Tallinna Kommunaalamet riigihangete registris riigihanke „Tallinna kesklinna piirkonna magistraalteede ja –rajatiste, ühissõidukite peatuste ja teemaal asuvate haljasalade hooldus“ (viitenumber 152134) hanketeate (HT).

2. 23.05.2014 esitas OÜ Warren Safety riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse viidatud riigihanke HT ning hankedokumentidele (HD).

3. VAKO 19.06.2014 otsusega nr 120-14/152134 lõpetati vaidlustusmenetlus osaliselt seoses poolte kokkuleppega (otsuse p 1) ning ülejäänud osas rahuldati vaidlustus osaliselt ja tehti Tallinna Kommunaalametile ettekirjutus HT ning HD õigusaktidega ettenähtud nõuetele vastavusse viimiseks (otsuse p 2).

4. 30.06.2014 saabus Tallinna Halduskohtule Tallinna Kommunaalameti kaebus VAKO 19.06.2014 otsuse nr 120-14/152134 tühistamise nõudes osas, millega kohustati hankijat viima HD lisa 6 töövõtulepingu (Leping) p-d 7.1.1.2 ning 9.3. ja 9.4. vastavusse õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Lisaks vaidlustas hankija VAKO otsust osas, millega vaidlustajale mõisteti välja 12/18 vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivust.

Kohus leiab

Lepingu p 7.1.1.2.

5. Warren Safety OÜ on kohtule esitanud taotluse kaebuse osaliseks läbi vaatamata jätmiseks, kuivõrd Lepingu p-i 7.1.1.2. osas on jõustunud VAKO 21.08.2014 otsus, millega on kohustatud hankijat viima Lepingu p 7.1.1.2. õigusaktide nõuetega kooskõlla. Kaebaja leiab, et kaebuse eesmärki pole võimalik saavutada, mistõttu tuleb kaebus vastavas osas jätta läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel.

6. VAKO on 21.08.2014 teinud vaidlustuses nr 191-14/152134 otsuse, millega on tehtud hankijale uus ettekirjutus viia Lepingu p 7.1.1.2. vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetele. Selles menetluses kontrollis VAKO, kas Majandusja kommunikatsiooniministeeriumi 04.03.2014 määrus nr 15 „Tee ja teetööde kvaliteedinõuded“ (Määrus nr 15) paneb hankijale kohustuse Lepingu p-s 7.1.1.2. sätestatud nõude kehtestamiseks. VAKO jõudis järeldusele, et Määrus nr 15 sellist kohustust hankijale ei pane. VAKO asus seisukohale, et libedusetõrje teostamise aeg on ettenähtud Majandusja kommunikatsiooniministeeriumi 17.12.2002 määruses nr 45 „Teede seisunõuded“ (Määrus nr 45) ning sellest tulenevalt ei saa hankija libedusetõrje aega ise määrata (Lepingu p 7.1.1.2). Lõppjärelduses asus VAKO seisukohale, et Määrus nr 15 ei võimalda hankijal määrata Määruses nr 45 ettenähtud tähtaegadest lühemat libedusetõrje tähtaega.

VAKO 19.06.2014 otsuses on VAKO võtnud Lepingu p 7.1.1.2. õiguspärasust kontrollides seisukoha üksnes Määruse nr 45 nõuetega seonduvalt ning jõudnud samale järeldusele nagu 21.08.2014 otsuses - hankija ei või selles määruses ettenähtud tähtaegadest lühemat libedusetõrje tähtaega määrata.

Hankija eesmärk VAKO 19.06.2014 otsuse vaidlustamisel Lepingu p-i 7.1.1.2. osas saab olla üksnes see, et 19.06.2014 otsuse vastava osa tühistamise tagajärjel ei oleks hankijal enam kohustust Lepingu p-i 7.1.1.2. muuta. Riigikohus on oma 28.02.2014 otsuses asjas nr 3-3-1-3-14 leidnud, et hankija on kohustatud viima oma otsused VAKO jõustunud otsusega kooskõlla (RHS § 127 lg 5). Kõik hankemenetluse käigus tehtud otsused peavad järgima VAKO jõustunud otsust, sh nende põhjendusi. Käesoleval juhul on jõustunud VAKO 21.08.2014 otsus, millega VAKO tegi hankijale uuesti ettekirjutuse Lepingu p-i 7.1.1.2. vastavusse viimiseks õigusaktidega ettenähtud nõuetele. Uues otsuses on ettekirjutuse tinginud sama vaidlusalune asjaolu, mis käesolevas asjas – hankija poolt Lepingu p-s 7.1.1.2. määratud 20-minutiline libedusetõrje teostamise kohustus (mõlemas otsuses on VAKO leidnud, et hankijal pole lubatud ette näha lühemaid libedusetõrje teostamise aegu, kui on sätestatud Määruses nr 45). Hankija 21.08.2014 otsusega tehtud ettekirjutust vaidlustanud pole. Seega - isegi juhul, kui kohus tühistaks käesoleva haldusasja raames 19.06.2014 otsuse Lepingu p-i 7.1.1.2. puudutavas osas, on hankijal siiski jätkuvalt kohustus tulenevalt VAKO jõustunud 21.08.2014 otsusest viia Lepingu p 7.1.1.2. vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetele seonduvalt 20-minutilise libedusetõrje kohustuse õigusvastasusega. Kohus märgib, et kui hankija polnud nõus VAKO tõlgendusega Määruse nr 45 kohustuslikkuse osas, siis oleks tal tulnud 21.08.2014 otsust vaidlustada. VAKO kontrollis 19.06.2014 otsuses Määruse nr 45 kohaldamist ning 21.08.2014 otsuses Määruse nr 15 ja Määruse nr 45 kohaldamist. Eelöeldu tõttu on kohus seisukohal, et Warren Safety OÜ taotlus on põhjendatud.

Lepingu p-d 9.3. ja 9.4.

7. Asjas vaidlustatud VAKO otsuse tegemise hetkel kehtisid Lepingu p-d 9.3. ja 9.4. järgnevas sõnastuses:

9.3. Tellija võib teatada täitjale kontrolli teostamise ajast ning kontrolli teostamiseks kokku saamise kohast ette vähemalt 2 tundi.

9.4. Täitja on kohustatud osa võtma kontrollist, millest täitjat on nõuetekohaselt teavitatud.

VAKO leidis oma 19.06.2014 otsuses, et põhjendamatu on nõuda, et hankija peaks saama oma õigust realiseerida täitja kulul, põhimõtteliselt piiramatus mahus ja iga päev 2-tunnise etteteatamisega. VAKO leidis, et 2 tunni etteteatamise tingimus ei arvesta täitja igapäevast kontrolligraafikut. Ka leidis VAKO, et täitjal ei ole võimalik hankija võimalikke kavatsusi (kontrollide arvu, kestvust, marsruudi pikkust) pakkumuse esitamise ajahetkel ette näha ja sellega seonduvate kuludega arvestada, mistõttu võib Lepingu p 9.3. nõue osutada täitja jaoks ebamõistlikult koormavaks. Vaidlustusest ei olnud arusaadav, miks peaks täitja koos tellijaga kontrollisõite tegema ning hankija pole sellele sisuliselt põhjendusi esitanud. VAKO asus seisukohale, et põhjendamatute tingimuste esitamine on Lepingus lubamatu ning seetõttu on Lepingu p-d 9.3. ja 9.4. vastuolus RHS § 3 p-dega 1, 2 ja 3.

Hankija esitas vastavas osas kaebuse halduskohtusse 30.06.2014.

Riigihangete registrist nähtuvalt on hankija 04.07.2014 Lepingu p-i 9.4. muutnud järgnevalt:

9.4. Täitja on kohustatud osa võtma igakuiselt kuni 4 kontrollkäigust (igaühe kestus kuni 8 tundi), millest täitjat on nõuetekohaselt teavitatud, et tagada fikseeritud mittevastavustest ühine arusaamine ning korraldada mittevastavuste operatiivne kõrvaldamine.

22.07.2014 esitas Warren Safety OÜ VAKO-le kaebuse mh Lepingu p-dele 9.3. ja 9.4. VAKO 21.08.2014 otsusega vaidlustuses nr 191-14/152134 jäeti vaidlustus Lepingu vastavate punktide osas rahuldamata. VAKO leidis, et pärast HD muutmist on Lepingu p-d 9.3. ja 9.4. kooskõlas RHS-ga. VAKO otsus on jõustunud.

8. Kohtupraktikas on leitud, et HT või HD, millega määratakse konkursi korraldaja ja pakkujate jaoks siduvalt kindlaks pakkumiste esitamise nõuded, kvalifitseerimistingimused ning esitatud pakkumiste võrdlemise tingimused, on eelhaldusaktid (vt Riigikohtu 12.12.2011 määrus asjas nr 3-3-1-52-11, p 21; Riigikohtu 14.03.2011 otsus asjas nr 3-3-1-87-10, p 16; Riigikohtu 14.04.2010 otsus asjas nr 3-3-1-99-09, p 16).

Käesolevas asjas vaidlustab hankija VAKO otsust, millega on hankijale tehtud ettekirjutus varem kehtinud Lepingu p-de 9.3. ja 9.4. vastavusse viimiseks õigusaktidega ettenähtud nõuetele. Seega, kui hankija soovib sellise VAKO otsuse (19.06.2014) tühistamist, siis on hankija kaebuse eesmärgiks järelikult hankemenetlust jätkata VAKO menetluse esemeks olnud Lepingu p-de 9.3. ja 9.4. sõnastusega. Kohus on seisukohal, et hankija sellist eesmärki 19.06.2014 otsuse vaidlustamisega ei saavuta. Seda eelkõige seetõttu, et hankija on pärast VAKO 19.06.2014 otsust ise vaidlusaluse Lepingu p-i 9.4. kehtetuks tunnistanud, kehtestades Lepingu p-i 9.4. uues sõnastuses (haldusmenetluse seaduse § 52 lg 2 ja § 61 lg 2). Seega, kui kohus peaks kaebuse Lepingu p-de 9.3. ja 9.4. osas rahuldama, st vastavas osas VAKO otsuse tühistama, siis ei hakka uuesti kehtima Lepingu p 9.4. endises sõnastuses (varasem eelhaldusakti osa nö ei ärka uuesti ellu), vaid kehtima jääb hankija poolt uues sõnastuses Lepingu p 9.4. Seetõttu pole kaebuse eesmärgi saavutamine VAKO 19.06.2014 otsuse vaidlustamisega võimalik.

9. Hankija on kohtule 08.09.2014 kohtuistungil selgitanud, et soovib 19.06.2014 otsust Lepingu p-de 9.3. ja 9.4. osas vaidlustada seetõttu, et kui kohus peaks käesoleva kaebuse vastavas osas rahuldama, siis ta saab Lepingu p-i 9.4. vanasse sõnastusse tagasi muuta (protokolli lk 5-6, tl 129-142). Kohus on seisukohal, et hankija selline käitumine on lubamatu ning isegi teoreetiliselt kaebuse rahuldamisel vastavas ulatuses ei ole hankijal lubatud Lepingu p-i 9.4. tagasi vanasse sõnastusse muuta. Nagu kohus eelnevalt viitas, siis on Riigikohus oma 28.02.2014 otsuses asjas nr 3-3-1-3-

14 leidnud, et hankija on kohustatud viima oma otsused VAKO jõustunud otsusega kooskõlla (RHS § 127 lg 5). Kõik hankemenetluse käigus tehtud otsused peavad järgima VAKO jõustunud otsust, sh nende põhjendusi. Käesoleval juhul on jõustunud VAKO 21.08.2014 otsus, milles VAKO tugineb oma põhjendustes mh 19.06.2014 otsuses tuvastatud Lepingu p-i 9.4.

õigusvastasusele ning jõuab järeldusele, et Lepingu p-d 9.3. ja 9.4. on uues kehtivas sõnastuses õiguspärased. Hankija pole pidanud vajalikuks seda otsust vaidlustada. Järelikult tuleb hankijal edaspidi lähtuda VAKO 21.08.2014 otsusest ja selle põhjendustest, mistõttu oleks lubamatu eelmiste, 19.06.2014 otsuse esemeks olnud, tingimisute uuesti kehtestamine. Vastupidine tõlgendus oleks vastuolus RHS §-s 3 sätestatud põhimõtetega ning tooks kaasa tarbetuid kohtuvaidlusi.

10. Eeltoodud põhjendustele tuginedes on kohus seisukohal, et: - kaebus tuleb jätta läbi vaatamata VAKO 19.06.2014 otsuse tühistamise nõudes osas, millega VAKO kohustas hankijat viima Lepingu p-i 7.1.1.2. vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetele, kuna nõude eesmärgi saavutamine pole võimalik – kaebust rahuldava kohtuotsusest olenemata on hankijal VAKO 21.08.2014 otsusest tulenevalt kohustus viia Lepingu p 7.1.1.2. vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetele; - kaebus tuleb jätta läbi vaatamata VAKO 19.06.2014 otsuse tühistamise nõudes osas, millega VAKO kohustas hankijat viima Lepingu p-d 9.3. ja 9.4. vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetele, kuna nõude eesmärgi saavutamine pole võimalik – kaebust rahuldava kohtuotsusest olenemata ei hakka kehtima Lepingu p 9.4. varasemas sõnastuses, sh pole lubatav VAKO 21.08.2014 otsusest tulenevalt Lepingu p-i 9.4. varasema sõnastuse uuesti kehtestamine. Kaebuse nõuded tuleb jätta läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel.

11. Tulenevalt HKMS § 104 lg 5 p-st 3 ei tagastata riigilõivu läbi vaatamata jäetud kaebuse osas. Menetluskulude jaotuse kaebaja õigusabikulude osas määrab kohus kindlaks kohtuotsuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Kohtunik