3-14-51291/56 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 17.09.2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-51291 Haldusasi OÜ Warren Safety kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 19.06.2014 otsuse nr 120-14/152134, 19.06.2014 otsuse nr 122-14/152239 ja 19.06.2014 otsuse nr 121-14/152211 osalise tühistamise nõuetes ning Tallinna Kommunaalameti kohustamise nõuetes viima riigihangetes viitenumbritega 152134, 152239 ja 152211 hankedokumentide (HD) lisa 3 ja lisa 6 lepingu p-d 7.1.2.7, 7.1.1.2 ja 7.1.3.10 ning 6.2.22 õigusaktide nõuetega kooskõlla. Menetlusosalised Kaebaja (vaidlustaja) – OÜ Warren Safety, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper; Vastustaja (hankija) – Tallinna Kommunaalamet, volitatud esindaja Tarmo Sulg. Asja läbivaatamise vorm Kohtuistungil 08.09.2014 kell 11.00. Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest 17.09.2014 arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul (HKMS § 278 lg 1).

Asjaolud

1. 07.05.2014 avaldas Tallinna Kommunaalamet riigihangete registris riigihanke „Tallinna kesklinna piirkonna magistraalteede ja –rajatiste, ühissõidukite peatuste ja teemaal asuvate haljasalade hooldus“ (viitenumber 152134) hanketeate (HT).

08.05.2014 avaldas Tallinna Kommunaalamet riigihangete registris riigihanke „Tallinna lääne piirkonna magistraalteede ja –rajatiste, ühissõidukite peatuste ja teemaal asuvate haljasalade hooldus“ (viitenumber 152239) HT.

08.05.2014 avaldas Tallinna Kommunaalamet riigihangete registris riigihanke „Tallinna lõuna piirkonna magistraalteede ja –rajatiste ühissõidukite peatuste ja teemaal asuvate haljasalade hooldus“ (viitenumber 152211) HT.

2. 23.05.2014 esitas OÜ Warren Safety riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustused viidatud riigihangete HT-dele ning HD-le.

3. VAKO 19.06.2014 otsustega nr 120-14/152134, 122-14/152239 ja 121-14/152211 lõpetati vaidlustusmenetlused osaliselt seoses poolte kokkuleppega (otsuste p 1) ning ülejäänud osas rahuldati vaidlustused osaliselt ja tehti Tallinna Kommunaalametile ettekirjutused HT-de ning HD-de õigusaktidega ettenähtud nõuetele vastavusse viimiseks (otsuste p 2).

4. 27.06.2014 saabus Tallinna Halduskohtule kolm OÜ Warren Safety kaebust nõuetega VAKO 19.06.2014 otsuse nr 120-14/152134, 19.06.2014 otsuse nr 122-14/152239 ja 19.06.2014 otsuse nr 121-14/152211 osaliseks tühistamiseks ning Tallinna Kommunaalameti kohustamiseks viima riigihangetes viitenumbritega 152134, 152239 ja 152211 HT osa II p 3, osa III p 2.3 alap-d 12 ja 13 ning osa VI p 7 alap 1 koosmõjus HD lisa 6 lepingu p-dega 1, 4.2, 6.2.5 ja 14.2, HD lisa 3 ja lisa 6 lepingu p-ga 7.1.2.7, HD lisa 6 lepingu p-dega 7.1.1.2 ja 7.1.3.10 ning HD lisa 6 lepingu p-ga 6.2.22 õigusaktide nõuetega kooskõlla. Haldusasjad registreeriti vastavalt numbritega 3-14-51291, 3-14- 51292 ja 3-14-51293.

5. Tallinna Halduskohtu 30.06.2014 määrusega liideti haldusasjad ühte menetlusse, mille põhinumbriks jäi 3-14-51291.

6. Tallinna Halduskohtu 10.09.2014 määrusega lõpetati haldusasja menetlus osaliselt HKMS § 152 lg

1 p 4 alusel VAKO 19.06.2014 otsuse nr 120-14/152134, 19.06.2014 otsuse nr 122-14/152239 ja 19.06.2014 otsuse nr 121-14/152211 osalise tühistamise nõuete osas, millega vaidlustuskomisjon jättis rahuldamata OÜ Warren Safety vaidlustuse Tallinna Kommunaalameti kohustamiseks viima HT osa II p 3 ja HD lisa 6 lepingu p-d 1 ning 4.2. koosmõjus HT osa III p 2.3 alap-dega 12 ja 13, osa VI p 7 alap-ga 1 ning HD lisa 6 lepingu p-dega 6.2.5 ja 14.2 õigusaktide nõuetega kooskõlla; ning Tallinna Kommunaalameti kohustamise nõudes viima HT osa II p 3 ja HD lisa 6 lepingu p-d 1 ning

4.2. koosmõjus HT osa III p 2.3 alap-dega 12 ja 13, osa VI p 7 alap-ga 1 ning HD lisa 6 lepingu pdega 6.2.5 ja 14.2 õigusaktide nõuetega kooskõlla.

Kaebuse sisu

7. Kaebaja on seisukohal, et vaidlusaluses riigihankes ei ole ülekäikude ja nendele ligipääsude maht kirjeldatud hinnapakkumuse tegemiseks arusaadava täpsusega. Vastavalt HD lisale 3 kuulub talviste hooldustööde hulka “Ülekäik”. HD lisa 3 kohaselt tasutakse “Ülekäikude” hoolduse eest eraldi sõiduteede jne hooldusest ning tükihinna alusel. Lepingu p 7.1.2.7 kohaselt peab jalakäijate ülekäigukohtades olema teostatud lumeja libedusetõrje ning “ligipääs ülekäigurajale peab olema puhastatud kogu ülekäiguraja laiuses vähemalt 2 meetrit või sinna suunduva kõnnitee või jalgratta või jalgtee laiuses.” Mistahes täpsustavat informatsiooni ei ole ligipääsude kohta HD-s esitatud.

7.1. HD alusel ei ole arusaadav, kuidas on leitud “Ülekäikude” arv: kas ühe “Ülekäiguna” on arvestatud teekonda üle kogu sõidutee või eraldi igat ülekäiku kuni ohutussaareni vms. Vastusena on hankija teatanud, et on “Ülekäiguna” pidanud silmas tänava ületuskohta, sõltumata seal asuvate ohutussaarte hulgast. Ülekäigukohad võivad üksteisest äärmiselt oluliselt erineda. Hankija on “Ülekäikude” kogumahu avaldanud tükkidena ning vaidlus ei olnud mitte selles, mitu “Ülekäiku” kokku on, vaid selles, et erinevad “Ülekäigud” ei ole võrreldavad. HD kohaselt tuleb aga pakkuda tüki hind. HD on õigusvastane, kuna ei erista “Ülekäike” sõltuvalt nende suurusest ning ei võimalda pakkuda teenuse hinda lähtuvalt konkreetse ülekäigu suurusest (nt m²-tes nagu sõiduteede puhul).

7.2. VAKO seisukoht, et kaebajal puuduvad takistused vajaliku täpsema teabe saamiseks objektiga tutvumiseks, ei arvesta mingil viisil riigihangete seaduse (RHS) § 32 lg 1 p-ga 2. Tehniline kirjeldus ei vasta RHS-i nõuetele, kui selle alusel ei ole võimalik määratleda ostetava teenuse mahtu. Teenuse mahu kirjelduse esitamise kohustusest HD-s ei vabasta hankijat ka pakkuja võimalus tutvuda hoolduspiirkonnaga. Pakkumuse esitamiseks kogu tänavavõrgu läbisõitmise vajalikkust ei ole sätestatud HD-s ning RHS § 115 kohaselt ei hüvitata üldjuhul pakkujale pakkumuse ettevalmistamise ja esitamisega seotud kulusid. Jutt käib Tallinnast, mitte mingist väikeasulast.

7.3. VAKO ei ole sisuliselt eristanud “Ülekäike” ja ligipääse “Ülekäikudele”. HD-s puudub informatsioon, mis võimaldaks mõista, milline on “ligipääsude” pindala ja seega nendega seonduv hooldustööde maht. Hankija väitis, et ühe ligipääsu mahuks on (3 x 2 m) 6 m², kuna Tallinna linnas on keskmiseks ülekäiguraja laiuseks 3 m. Hankija väide ei ole kontrollitav ning “Tallinna keskmine” ei saa anda mingit objektiivset infot konkreetse hoolduspiirkonna kohta.

7.4. Lepingu p-d 7.1.1.2 ja 7.1.3.10 sisaldavad võimatuid tingimusi. Hankelepingu tingimused ei saa olla hankija suvaotsustus ning tingimuste vaidlustamisel on nende kohasuse ja lubatavuse põhjendamise kohustus hankijal, kuivõrd hankijal lasub kohustus tagada riigihanke läbipaistvus ja kontrollitavus. Füüsiliselt võimatu on lumesaju korral hoida tee sõiduradade laiuses lumevaba. Lumevaba on võimalik hoida tee üksnes juhul, kui see katta katusega. Reaalselt on võimalik teostada üksnes ettenähtud intervalliga maha sadanud lume koristus. Täielikult vältida ei ole võimalik ka libeduse teket või esinemist. Libedusetõrjet kui ennetavat tegevust saab teostada üksnes ilmaprognooside alusel ja selle alusel mõistlikult eeldatavas ulatuses. Majandusja kommunikatsiooniministri 17.12.2002 määruse nr 45 “Tee seisundinõuded” (Määrus nr 45) lisaga 8 “Tee talvised seisundinõuded” kehtestatud tee 4. seisunditaseme nõuete sõnastus ei saa muuta valeks tõsiasja, et lume langemist teele ei ole võimalik välistada muul viisil kui tee kohale katuse ehitamisega. Ja kui lumi langeb teele, siis paratamatult mingiks hetkeks libedus tekib, mis seejärel, järgides konkreetsele seisunditasemele vastavaid nõudeid (hooldustsüklit), ka eemaldatakse. Määruse nr 45 § 27 alusel ei saa jääda kahtlust, et Määruse nr 45 lisas 8 ei ole peetud silmas “kestvalt” lumevabana hoidmist või libeduse täielikku puudumist. Määruse nr 45 §-st 27 tuleneb, et lisas 8 sätestatud seisundinõuded taastatakse hooldustsükli ajal ning minimaalselt võimalik hooldustsükkel

4. seisunditaseme korral on 1 tund.

7.5. Lepingu p 6.2.22 on täitjat ebamõistlikult kahjustav tingimus. Olukorras, kus lepingupooleks ja lepingu täitmise eest hankija ees vastutavaks isikuks on täitja, ei saa olla kohased eraldi alused tellija poolt täitja ja tema töötajate vahelistesse suhetesse sekkumiseks ja potentsiaalselt lepingu lõpetamiseks ja leppetrahvide nõudmiseks. Hankijal saab lepingu alusel olla õigustatud huvi täitja poolt Lepingu kohase täitmise vastu, mitte eraldi huvi, kuidas täidavad lepingut täitja töötajad. Lisaks on esitatud kõnealustele töötajatele nii kõrged kvalifikatsiooninõuded, et nendele vastavate isikute leidmine on keeruline. Samuti kaotab täitja võimaluse osaleda tulevastes hangetes (kvalifitseerimistingimusena nõutakse suurte lepingute eelneva täitmise jne kogemusega isikuid). Juhul, kui esinevad lepingu p-s 6.2.22 sätestatud alused, on tellijal õigus ja võimalus esitada nõudeid täitja vastu, kes on põhjendatud nõudmised kohustatud ka rahuldama/rikkumised kõrvaldama. Pole mõistlikku põhjendust, miks peaks tellija olema õigustatud lisaks kahjunõuete rahuldamisele või lepingu rikkumisel leppetrahvide nõudmisele, potentsiaalselt isegi lepingu lõpetamise õigusele, veel nõudma (sisuliselt täiendava karistusena) konkreetse isiku töölt eemaldamist. Kaebaja palub kaebuse rahuldada ning jätta menetluskulud vastustaja kanda.

Vastustaja vastulause

8. Vastustaja on seisukohal, et ülekäikude ja nendele ligipääsude maht on kirjeldatud hinnapakkumuse koostamiseks arusaadava täpsusega (HD Lisa 3 ja lepingu punkt 7.1.2.7) ning hankija antud info on piisav ülekäikude ja ülekäiguradade ligipääsude hooldamiseks pakkumuse esitamiseks. Ülekäikude ja ülekäiguradadele ligipääsude maht on kirjeldatud HD lisades 3 (hulgana - tk). Üheks ülekäigurajaks loeb hankija vastavat tänava ületuskohta, sõltumata seal asuvate ohutussaarte hulgast või tee laiusest. Ülekäiguradadele ligipääsude mahu osas on vastustaja vaidemenetluses selgitanud kaebajale, et Eesti Standard EVS 843:2003 „Linnatänavad“ näeb ette ülekäiguraja (teekattemärgis 945a) laiuseks 50 km/h kiiruspiirangu puhul 3,5m (hea), 3,0m (rahuldav), 2,5m (erandlik). Kui ületusrajal on nii jalgratturite kui ka jalakäijate liiklus, peab ületusraja laius olema vähemalt 3m. Lisaks on vastustaja täpsustanud, et Tallinna linnas on keskmiseks ülekäiguraja laiuseks 3m, mis koosmõjus lepingu p-s 7.1.2.7 kirjeldatuga moodustab ühe hooldatava ligipääsu mahuks 3x2=6m2. Tulenevalt eeltoodust on üheselt määratletud ülekäiguradadele juurdepääsude maht, mida täitja peab hooldama, sõltumata sinna suubuva kõnnitee laiusest. Hankija on seisukohal, et ülekäiguradade arvu äranäitamine on piisav RHS § 32 lg 1 p 2 kohaselt tehnilise kirjelduse alusel vajalikuks mahu määratlemiseks, et arvestada hoolduspiirkonna ülekäiguradade vajalik hooldusmaksumus. Iga ülekäigu hooldusmahtu arvestatakse objektile kuluva aja põhiselt, kuna see ei sõltu ülekäigu suurusest, vaid on seotud paljude erinevate tegurite esinemisega objektil. Hooldatavate marsruutide iseärasustega tutvumiseks ja hooldustöödeks kuluva aja arvestamiseks tuleb pakkujatel vältimatult tutvuda tänavate paiknemisega looduses, nende osade erinevate laiuste ja iseärasustega. Seetõttu ei võimalda üksnes pindalade esitamine hinnata töömahtu.

8.1. Lepingu p 7.1.1.2 ei sisalda võimatuid tingimusi. Hankija on sätte sõnastamisel järginud Määruse nr 45 lisas 8 kehtestatud tee 4. seisunditaseme nõuete sõnastust, mis ei saa seetõttu eelduslikult olla võimatu tingimus. Kaebaja soovib Määruse nr 45 lisa 8 õigusvastasust tõestada, mis aga väljub käesoleva kaebuse raamidest. Lepingu p 7.1.1.2 vastuolu RHS-ga ei ole kaebaja suutnud veenvalt esitada. Kaebaja arutluse kohaselt ei ole lumesaju tingimustes võimalik saavutada Määruse nr 45 4. seisunditasemega teedele kehtestatud nõuet: kõnnitee ning sõidutee teekate lumeja jäävaba sõiduradade laiuses, ennetav libedusetõrje kogu teel. Õigesti on kaebaja märkinud, et Määruse § 27 lg

5 kohaselt peab hooldustsükli aja lõpuks olema sõidutee sahatud, st lisas 8 määratud tee nõutav seisund peab olema taastatud. Seega ei oma tähtsust, kas lumesaju tingimustes teostatakse libedusetõrje protseduurid 20 minuti, 40 minuti või 1 tunni jooksul – tulemus, mida on vaja saavutada

– sõidutee teekate lumeja jäävaba sõiduradade laiuses, ennetav libedusetõrje kogu teel – peab olema määruse kohaselt saavutatud.

8.2. Lepingu p 7.1.3.10 ei sisalda võimatuid tingimusi. Hankija on sätte sõnastamisel järginud Määruse nr 45 lisas 8 kehtestatud tee 4. ja 3. seisunditaseme nõuete sõnastust, mistõttu ei saa tingimus olla võimatu. Libedusetõrje teostamist vaidlusalusel juhul reguleerivad Määruse nr 45 lisa 8 „Tee talvised seisundinõuded“ tabeli positsioonid. Ennetav libedusetõrje peab tagama ohutuse igas ilmastikuolude muutumise olukorras, mis põhjustab libedust. Määrus ei reguleeri võimalust teostada libedusetõrjet „mõistlikult eeldatavas ulatuses“.

8.3. Lepingu p 6.2.22 ei ole täitjat ebamõistlikult kahjustav. Käimasoleva riigihanke eesmärgiks on Tallinna linnas tänavapuhastusteenuse osutamine, mis on väljapaistva mastaabiga sisse ostetav omavalitsuslik ülesanne, mille eest vastutavad isikud on vaieldamatult kõrgendatud tähelepanu all. Seetõttu on hankija pidanud vajalikuks rõhutada vaidlustatud punkti kaudu ootusi täitja töötajatele. Tulenevalt eeltoodust ei saa süstemaatiline lepingu mittetäitmine, tellijale kahju tekitamine või tööohutuse või keskkonnakaitsenõuete rikkumine olla hankija poolt tolereeritud juhul, kui pakkuja (täitja) seda tavapäraseks ja sobivaks peab. Seepärast on vastustaja seisukohal, et vaidlusalune lepingu punkt on asjakohane ega ole õigusvastane. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda.

Kohtu põhjendused

Kohus on seisukohal, et kaebus on alusetu ja rahuldamisele ei kuulu. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

HD lisa 3 ja lepingu p 7.1.2.7.

9. HD lisa 3 näeb ette pakkumuse tegemist kolmes vaidlusaluses piirkonnas 339 + 211 + 197 = 747 ülekäigule seisunditasemega 3. Pakkuda tuleb tükihind. Lepingu p 7.1.2.7 sätestab, et jalakäijate ülekäigukohtades peab olema teostatud lumeja libedusetõrje ning ligipääs ülekäigurajale peab olema puhastatud kogu ülekäiguraja laiuses vähemalt 2 meetrit või sinna suunduva kõnnitee või jalgratta ja jalgtee laiuses. Kaebaja arvates on selliselt nimetatud ülekäikude ja ligipääsude maht ebaselge ega võimalda teha pakkumust. Kohus selle seisukohaga ei nõustu.

9.1. RHS § 32 lg 1 p 2 kohaselt on tehniline kirjeldus hankija poolt hankelepingu eseme kirjeldamiseks vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavat terminoloogiat ja täpsuse astet kasutades kehtestatud asjade või teenuste hankelepingu esemeks olevate asjade või teenuste omaduste ja oluliste tunnuste loetelu. Eelnevast nähtuvalt peab hanke tehniline kirjeldus olema täpne määral, mis oleks vastavas valdkonnas tegutsevale isikule selge. See tähendab, et tehniline kirjeldus ei pea ega saagi olla detailideni täpne ning eeldab pakkujalt mõistlikku huvi hankeobjekti ja asjaolude vastu. Kohtu arvates on nii hankija kui ka VAKO põhjendatult leidnud, et konkreetse hanke puhul on paratamatu ülekäikude hooldamise osas pakkumuse tegemiseks hankeobjekti ülevaatus. See ei pea olema hanketingimustes kirjas, vaid see tuleneb hanke olemusest loogiliselt. Hankija on õigesti viidanud, et ülekäikude ja ligipääsude osas pakkumuse tegemiseks ei piisa üksnes ruutmeetrite teadmisest, vaid ülekäikude ja ligipääsude hooldamiseks kuluv aeg oleneb paljudest erinevatest asjaoludest: tehnikaga juurdepääsu olemasolust; hooldamiseks kasutatava tehnika laiusest; ülekäiguraja käidavusest erinevatel kellaaegadel; hooldatavate ülekäiguradade omavahelisest vahemaast; ülekäigurajaga külgnevate, hooldatavate objektide (ühistranspordipeatus, kõnnivõi jalgrattatee) olemasolust; lume paigutamisvõimalusest objektil; käsitöö mahust jms. Seetõttu on vältimatu, et pakkuja, kes planeerib alles siseneda tänavahooldusturule, peab tegema rohkem eeltööd (põhjalik tutvumine objektiga) kui pakkuja, kes vastavat tööd on teinud juba aastaid. HD-s ülalkirjeldatud detailsuse astme saavutamine on võimatu ja ka ebavajalik.

9.2. Kohatu on selle vaidluse punkti kontekstis kaebaja viide RHS §-le 115. Tänapäeval ei eelda ülekäikudega, juurdesõidu teedega ja ligipääsudega tutvumine objekti vaatlust koha peal, vaid vastav eeltöö on võimalik läbi viia ka laua tagant lahkumata interneti kaartide abil. Ja nagu eelpool öeldud – turule tulijale on eeltöö mahu suurem osakaal paratamatu, kuid see ei tähenda, et hankedokument oleks vastuolus RHS § 32 lg 1 p-ga 2. Pakkujale on teada ülekäikude arv, mis tuleb hooldada ning hankija on pakkujale selgitanud, mida ta mõistab „ülekäigu“ all – so ülekäigurada teest teeni ilma ohutussaarteta – ning määratlenud ühe ligipääsu suuruse – 6m2. Teades neid parameetreid ja teostades objekti ülevaatuse, on pakkujal võimalik (arvestades erinevate ülekäikude erisusi) pakkuda tüki hinnana keskmist. See võib olla pakkujale töömahukam kui talle meeldiks, kuid mitte õigusvastane.

Lepingu p-d 7.1.1.2 ja 7.1.3.10.

10. Kaebaja on vaidlustanud lepingu p-i 7.1.1.2 osas, milles see sätestab, et tõusudel peab lumesaju tingimustes olema sõidutee teekate lumeja jäävaba sõiduradade laiuses; ning p-i 7.1.3.10 osas, milles see sätestab, et vanalinna sõiduja kõnniteedel ei või esineda libedust. Kaebaja leiab, et tegemist on võimatute tingimustega. Kohus nii ei arva.

10.1. VAKO on asunud seisukohale, et kuna vaidlustatud tingimused tulenevad Määruse nr 45 lisa 8 sõnastusest, ei saa neid eelduslikult olla võimatu täita. Kohus nõustub selle seisukohaga. Vastavad tingimused tulenevad Määruse nr 45 lisa 8 3. ja 4. seisunditaseme nõuetest, mille kohaselt peab 3. seisunditaseme puhul olema kõnnitee ning kõigi sõiduradade sõidujäljed sõiduteel lumeja jäävabad ning ennetav libedusetõrje kogu teel ning 4. seisunditaseme puhul kõnnitee ning sõidutee teekate lumeja jäävaba sõiduradade laiuses, ennetav libedusetõrje kogu teel.

10.2. Nagu kaebaja ise haldusasja nr 3-14-51321 raames on öelnud – ei ole põhjust arvata, et Määrus nr 45 ei arvestaks tegelike oludega. Hankija on selgitanud, et ennetava libedusetõrjega ning nõuetekohase talihoolduse rakendamisega on nimetatud seisunditasemed reaalsed. Kaebaja eeldus, et

4. seisunditaset ei olegi üldse võimalik saavutada, ei ole õige. Nii Määrust nr 45 kui ka hanketingimusi tuleb tõlgendada terve mõistusega kooskõlas ja elulisi asjaolusid arvestades – on ilmselge, et sellist seisundit lumesaju tingimustes ei ole võimalik saavutada, kus ükski lumehelves ühekski hetkeks sõiduteele püsima ei jää. Kuid selle vältimine ei olegi ei Määruse ega hankelepingu eesmärk. Küsimus, millal langevad lumehelbed kogumis võiksid moodustada lume, mille esinemine sõiduteel rikuks 4. seisunditaset, on filosoofiline, kuid Määruse nr 45 lisa 8 on määratlenud 3. ja 4. seisunditasemega teede puhul lumekihi kriitilised paksused (lumekihi maksimaalne lubatud paksus sõiduteel sõidujälgede vahel lumesaju või tuisu ajal, § 17 p 7). Nii tuleb vastava seisunditaseme nõudeid tabelis 8 tõlgendada koosmõjus, mis tähendab, et 4. seisunditasemega tee puhul tähendab lumeja jäävaba teekate lumesaju tingimustes lumekihi kriitilist paksust vastavalt lume iseloomule 3 või 2 cm. Et vaidlusalused lepingutingimused järgivad Määruse nr 45 sõnastust ning Määrust mõistlikult tõlgendades on võimalik 3. ja 4. seisunditasemeid saavutada (arvestades lumekihi kriitilise paksuse nõuetega), ei ole nimetatud lepingutingimuste näol tegemist võimatute tingimustega. Hankija ei ole lepingu tingimustes välistanud p-de 7.1.1.2 ja 7.1.3.10 tõlgendamise koosmõjus Määruse nr 45 lisa 8 tingimustega lumesaju korral, ka ei ole esitanud hankija sellekohaseid selgitusi pakkujatele riigihangete registri teabevahetusest nähtuvalt.

10.3. Määruse nr 45 § 27 lg 6 eeldab, et 3. ja 4. seisunditasemega teedel peab olema ennetav libedusetõrje tehtud kogu sõidutee ulatuses, kui ilmaprognooside, teeilmajaamade andmete vms alusel on tõenäoline haardeteguri vähenemine alla nõutava. Nii võib järeldada, et Määruse nr 45 loogikast lähtuvalt peab tee 3. ja 4. seisunditase olema saavutatav lumesaju tingimustes kohase libedusetõrje ja talihoolduse rakendamisel, määratledes, millal muutub langeva lumekihi paksus kriitiliseks. Lumekihi kriitilise paksuse ületamisel võib konkreetse hankelepingu tingimustes lugeda lepingut rikutuks. Libeduse teke ei ole Määruse nr 45 lisa 8 kohaselt lubatav ei 3. ega 4. seisunditasemega teede puhul. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vaidlusaluseid lepingutingimusi tuleb tõlgendada koosmõjus Määruse nr 45 lisa 8 tingimustega.

Lepingu p 6.2.22.

11. Lepingu p 6.2.22 kehtib hetkel oluliselt erinevas sõnastuses, võrreldes sellega, millele andis oma hinnangu 19.06.2014 otsuses VAKO. Praegu sätestab vaidlusalune punkt järgmist: „Täitja on kohustatud tellija esindaja kirjalikult põhjendatud nõudmisel asendama 6 kuu jooksul täitja töödejuhataja/meistri või puhastusteenuse kvaliteedi või kvaliteedi kontrolli eest vastutava isiku, kes:

a) ei täida pidevalt (enam kui 3 korda kuus) lepingu sätteid; b) on oma tegevuse või tegevusetusega põhjustanud korduvalt (enam kui 2 korda aastas) kahju tellijale; c) ei täida oma tegevuses pidevalt (enam kui 2 korda kuus) tööohutuse või keskkonnakaitse nõudeid. Täitjal on õigus esitada vastuargumente või põhjendusi tellija kirjalikus nõudmises esitatud argumentidele. Asendusisik peab omama vähemalt 3-aastast varasemat töökogemust vastaval ametikohal.“ Seega on kehtiv tingimus varasemaga võrreldes oluliselt leebem (üldsõnaliselt ja ebamääraselt sõnastatud sekkumise alused - vääritu käitumine, ebakompetentsus ja hooletus - on lepingust kõrvaldatud) ning kohtu arvates pole seda põhjust lugeda täitjat ebamõistlikult kahjustavaks tingimuseks.

11.1. Kohus peab põhjendatuks VAKO seisukohta, et lepingu täitmise ja kvaliteedi eest vastutav isik, töödejuhataja/meister ja kvaliteedikontrolli eest vastutav isik võivad olla kõrgendatud tähelepanu all. Vaadates aluseid, millistel juhtudel on hankija näinud ette töödejuhataja/meistri või kvaliteedi eest vastutava isiku asendamise nõudmise võimaluse, on selge, et säte on kehtestatud hankija kaitsmiseks olukorras, kus täitja ise rikkumistele adekvaatselt ei reageeri. Sätestatud rikkumised on sellised, milliste esinemisel peaks täitja ise vastava vastutava isiku välja vahetama. Kui täitja rikkumisi tolereerib, on põhjendatud vastava nõude esitamise võimalus hankija poolt. Arvestades lisaks, et säte näeb ette asendamise tähtajaks pika perioodi – 6 kuud – ning vastuväidete esitamise võimaluse täitja poolt, ei pea kohus lepingu sätet täitjat ebamõistlikult kahjustavaks. Sätte rangust pehmendab veelgi hankija esindaja poolt kohtuistungil antud tõlgendus tingimuse viimasele lausele, mille kohaselt asendab nõue, et asendusisik peab omama vähemalt 3-aastast varasemat töökogemust vastaval ametikohal, teised HT-s esitatud kvalifikatsiooninõuded vastaval ametikohal töötavale isikule.

Menetluskulude jagamine

12. Et kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kaebaja enda kanda. Vastustaja ei ole kohtult taotlenud menetluskulude väljamõistmist kaebuse esitajalt, mistõttu jäävad ka vastustaja menetluskulud vastustaja enda kanda.

12.1. Tallinna Halduskohtu 10.09.2014 määrusega lõpetati haldusasja menetlus osaliselt HKMS §

152 lg 1 p 4 alusel VAKO 19.06.2014 otsuse nr 120-14/152134, 19.06.2014 otsuse nr 122-14/152239 ja 19.06.2014 otsuse nr 121-14/152211 osalise tühistamise nõuete osas, millega vaidlustuskomisjon jättis rahuldamata OÜ Warren Safety vaidlustuse Tallinna Kommunaalameti kohustamiseks viima HT osa II p 3 ja HD lisa 6 lepingu p-d 1 ning 4.2. koosmõjus HT osa III p 2.3 alap-dega 12 ja 13, osa VI p 7 alap-ga 1 ning HD lisa 6 lepingu p-dega 6.2.5 ja 14.2 õigusaktide nõuetega kooskõlla; ning Tallinna Kommunaalameti kohustamise nõudes viima HT osa II p 3 ja HD lisa 6 lepingu p-d 1 ning

4.2. koosmõjus HT osa III p 2.3 alap-dega 12 ja 13, osa VI p 7 alap-ga 1 ning HD lisa 6 lepingu pdega 6.2.5 ja 14.2 õigusaktide nõuetega kooskõlla. Kohtumääruse resolutsiooni p-s 5 määras kohus otsustada menetluskulude jaotus kohtuotsuses.

12.2. HKMS § 108 lg 6 sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.

Kohus on seisukohal, et hankija poolt HT ja HD muutmine, mille tulemusel osutus võimalikuks asjas menetlus osaliselt lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, ei olnud tingitud kaebuse esitamisest kohtusse vastavate punktide (hankelepingu algusja lõppkuupäev) vaidlustamiseks, vaid objektiivsest asjaolust, et hanget ei olnud võimalik enam läbi viia nii, et hankelepingu algusja lõppkuupäev oleks jäänud samaks, mis esialgselt plaaniti. Hankija ei ole kunagi selles kaebuse osas kaebust õigeks võtnud ega muul moel möönnud vaidlustatud punktide õigusvastasust. Ka juhul, kui kaebaja poleks vastavaid punkte vaidlustanud, tulnuks hankijal muude hankedokumentatsiooni puudutavate vaidluste tõttu muuta hankelepingu algusja lõppkuupäevi. Kohtu arvates ei saa hankijale ette heita ka seda, et ta liiga hilja alustas hanke läbiviimisega – riigihangete registrist nähtuvalt on hanke eelteade avaldatud juba 06.12.2013. Eelöeldu tõttu jääb kaebaja taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tervikuna kaebaja enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme Kohtunik