Legislator Case Law & Legislation
1-13-10588/18 AI generated

1-13-10588/18 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 1-13-10588/18
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.S tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. A.S on Viru Maakohtu 25.11.2013 kohtuotsusega süüdi tunnistatud KarS § 424 järgi ja karistatud 1 aastase vangistusega. Karistuse kandmise . algus 27.01.2014 ja lõpp 27.01.2015

Legislator headnote

AI generated

1-13-10588/18 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: Prokurör esitas kirjaliku seisukoha ja t ennetähtaegseks ei toeta kinnipeetava taotlus vabanemiseks. A.S soovib tema ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning süüdimõistetu ja prokuröri seisukohtadega, leiab, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine on küllaldaselt põhjendatud.

Keywords

AI generated
alcohol abuse dismissal during probation repeated driving under influence driving whilst disqualified deportation despite health issues mental health status
AI generated
1-14-8034/19
mai 2015, Tartu kohtumaja Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungisekretär Helju Rebane Prokurör isikukood XXX; viibimiskoht Tartu vangla; elukoht XXXX ; töökoht vabanemisel puudub Kohtuistungi toimumise aeg 08.05.2015 RESOLUTSIOON
1-16-958/17
JA MENETLUSE KÄIK G.I Maakohtu 11.02.2016.
1-21-1020/12
Rauno Indermittet (Indermitte) süüdistatakse selles, et tema olles Harju Maakohtu 09.07.2019 kohtuotsusega karistatud karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, juhtis uuesti, st korduvalt ja tahtlikult 12.12.2020 kella 03:39 ajal Harjumaal, Saue vallas, Turba alevikus, Tööstuse tänav xxxx juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,94 mg/l) ja omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtumisõigust. Sellise käitumisega rikkus Rauno Indermitte liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või LS § 69 lg 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse KorS-is sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 alusel loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.
1-14-8876/101
jaanuar 2017 (istung toimus Jõgeva kohtumaja kaugkohtuistungina 09.01.2017 ) Kriminaalasja number 1-14-8876 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekre isikukood XXX; asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas; elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kaitsja Lembit Nirgi RESOLUTSIOON
1-13-507/17
Viru Vangla esitas 06.06.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Juri Ivanovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Kriminaalasi nr.1-13-10588

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

17. septembril 2014 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-13-10588 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Asja läbivaatamise kuupäev 17.09.2014 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid A.S tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu A.S isikukood XXX xxx Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Vabastada A.S ja karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta määrata ta selleks tähtajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohustada A.S katseaja kes -

tel järgima KarS § 75 lg 1 pp 1 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil xxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada A.S suhtes vastav

alt KarS § 75 lg 2 järgmisi kontrollnõudeid: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 2) asuma tööle või võtma arvele Töötukassas kahe nädala jooksul peale vabanemist; 3) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega eelnevalt kriminaalhooldajalt luba taotlemata. A.S vabastada tingimisi enne tähtaega alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.S tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

A.S on Viru Maakohtu 25.11.2013 kohtuotsusega süüdi tunnistatud KarS § 424 järgi ja karistatud 1 aastase vangistusega. Karistuse kandmise . algus 27.01.2014 ja lõpp 27.01.2015

Kinnipidamisasutuses A.S tal ei ole kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Vabanemise korral asub elama oma elukaaslase juurde aadressile xxx - , kuid oma erialast tööd isik teinud ei ole (keevitaja lukksepp). On töötanud ametlikult firmades xxx (ehitustarvete pood) ning xxx). Vanglas olnud tööga hõivatud majandustöödel

(11xxx). Isikul puudub vabaduses kindel töökoht. Vabanemisel on perekonna sissetulekuteks elukaaslase palk, töövõimetuspension ja lapseraha. Isik soovib vabaneda, et saaks minna tööle ning materiaalselt toime tulla perega. Isikut on korduvalt karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Isik on avaldanud soovi pärast vabanemist minna alkoholivastasele ravile, kui ise ei pea maksma samas leiab, et tal pole sõltuvust, kuna ta ei tarbi ju koguaeg, ta ei pea jooksma poodi, kui pole üks päev alkoholi tarbinud. Kahetseb tehtud vigu, kuid leiab, et ta ei peaks vanglas olema vaid tuleks tema probleemiga lahendada. Vanglas olles läbis sotsiaalprogrammi xxx. A.S on kriminaalkorras karistatud 9 korda, reaalset vangistust kannab viiendat korda. A.S on kriminaalkorras karistatud kaheksandat korda ning vangistust kannab neljandat korda. Uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 31 %. Viru Vangla toetab A.S tingimisi ennetähtaegset vabanemist.

Kriminaalhooldusametniku andmetel A.S soovib ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama oma elukaaslase xxxuurde aadressile xxx Tegemist on 2-toalise korteriga. Korter kuulub A.S elukaaslasele. Kinnipeetaval on nimetatud korteris sissekirjutus. Mxxx A.S nõus, et A.S asub pärast vanglast vabanemist elama tema juurde. Vabanemisel A.S töökoht ja sissetulekud puuduvad. Perekonna sissetulekuteks on M. xxx

alk, töövõimetuspension ja lapseraha. Karistusregistri andmetel on A.S 9 kriminaalkaristust (enamik kordadel on isikut karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest) ja 5 arhiveeritud väärteokaristust (4 Liiklusseaduse rikkumist ja 1 Alkoholiseaduse rikkumine). Varasemalt on kinnipeetavale karistuseks määratud rahatrahvid, tingimisi vangistus katseajaga (kriminaalhooldus), koos allutamisega käitumiskontrollile, korduvalt on ära võetud sõiduki juhtimise õigus. Varasem tingimuslik karistus ei täitnud oma eesmärki, sest A.S ei esitanud kriminaalhooldusametnikule arvestatavaid põhjendusi üldkasuliku töö tundide täies mahus mittesooritamise kohta. Antud käitumine isiku poolt on olnud seega vastutusja kohusetundetu. Isiku kriminaalne käitumine on otseses seoses alkoholi kuritarvitamisega. Positiivseks asjaoluks on sotsiaalabiprogrammi "xxx vangistuses.

Prokurör esitas kirjaliku seisukoha ja t ennetähtaegseks ei toeta kinnipeetava taotlus vabanemiseks. A.S soovib tema ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning süüdimõistetu ja prokuröri seisukohtadega, leiab, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine on küllaldaselt põhjendatud.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine.

Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik kinnipeetava isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ni

ng sellele järgnenud perioodil.

A.S karistuse eesmärgid on sisuliselt tä

– ta on ära kandnud suurema osa idetud

vangistusest ning on motiveeritud edaspidi elama seaduskuulekalt.

Seda kinnitab ka tõsiasi, et vanglast iseloomustatakse kinnipeetavat positiivselt.

Vangistuse ajal osales tööhõives ja sotsiaalprogrammis. Saab aru, et tema probleemidest hoidumine on tagatud üksnes alkoholi tarvitamisest täielikult loobumises ehk kaine eluviis. Seega kinnipeetav on aru saanud seaduskuuleka käitumise vajadusest ning millised tagajärjed on õigusvastasel käitumisel. Viru vangla toetab A.S tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kohus leiab, et A.S koha olemasolu ning edaspidised võimalused vabaduses (kindla elu lähedaste toetus) võimaldavad tema varasemast elukäigust tulenevaid riske ära hoida ning järelevalve annab talle võimaluse muuta oma endist elulaadi ja hakata elama seaduskuulekalt.

Vabanemise korral on kinnipeetaval kindel elukoht aadressil xxx xxx lähedased on valmis teda toetama.

Ennetähtaegne vabastamine kriminaalhoolduse alla annaks võimaluse jälgida A.S võimekust vabaduses toime tulla ning vajadusel tegeleda tema riskivaldkondadega.

Kohus leiab, et A.S tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi.

Katseajal on võimalik hinnata A.S püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Eeltoodust lähtudes nõustub kohus süüdimõistetu A.S vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega.

Loretta Pikma Kohtunik