1-12-11297/30 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U

M Ä Ä R U S

Tegi kindlaks:

Kriminaalhooldusametnik Ando Pajo esitas 08 9.2014 Viru Maakohtule taotluse, milles palub .0

pöörata süüdimõistetule mõistetud karistus täitmisele, kuna viimane rikub talle kohtu poolt määratud kohustust , teha üldkasulikku tööd ilmuda registreerimisele ja ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele.

KrMS § 428 lg ÜKT kohaldamise tühistamise ja süüdimõistetule mõistetud vangistuse

2 kohaselt, täitmisele pööramise KarS § 69 lg 6 või 7 järgi elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik otsustab oma määrusega.

I.P tunnistati Viru Maakohtu 10.12.2012 kohtuotsusega süüdi KarS § järgi ja karistati vangistusega 1 aasta. KarS § 73 lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetu karistust Viru

Maakohtu 06.04.2010 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, 6 kuud vangistust, võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

KarS § 69 lg 3 alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 1080 tunni ulatuses. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 24 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal täitma KarS § 75 lg 1 p 1 5 sätestatud pidi I.P -

kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2,8 alusel kohustati Sergei katseajal osalema Gerassimtšik sotsiaalprogrammis ning mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Kriminaalhoolduse algus 28.12.2012 27.12.2015. ja lõpp

Kohus Viru Maakohus Toimiku number 1-12-11297 Määruse tegemise aeg ja koht

17. septembril 2014 kohtumajas Jõhvi Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu

, tõlk Olga Nõmmemees Erakorraline ettekanne

Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna 08.09.2014 erakorraline ettekanne I.P-le

Viru Maakohtu 10.12.2012 kohtuotsusega

mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu I.P, isikukood: xxx, xxx

Ettekande esitamise põhjuseks oli registreerimiskohustusele mitteilmumine ettenähtud ajal, kokku 3-l korral ning narkootikumide ja alkoholi tarvitamise keelu rikkumine kahel korral.

I.P selgitas kohtus, et et ta ta tunnistab rikkumist ja kehtseb seda, selleks oli isiklik põhjus, tekkis konflikt abikaasaga. Ta taotleb anda talle võimaluse teha ÜKTd lõpuni.

Tutvunud toimikuga, ära kuulanud süüdimõistetu

, leiab kohtunik, et kriminaalhooldusametniku taotlus . ei ole praegu põhjendatud

Materjalidest nähtub, et esimesel registreerimisel 04.01.2013 selgitati I.P-le kriminaalhoolduse õigusi ning erakorralise ettekande koostamise ja läbivaatamise korda. -kohustusi I.P on kinnitanud oma allkirjaga igused ja kohustused on talle arusaadavad. , et õ (t.l. 109-110;114-115).

Registreerimislehelt (t.l. 106-107) I.P on ilmunud registreerimistele nähtub, et ebakorrapäraselt. Nimelt:

- 05.03.2013 registreerimisele ei ilmunud. 12.03.2013 kirjalikust seletusest (t.l. 121

) nähtub,

et I.P ei ilmunud 05.03.2013 registreerimisele õigeaegselt, sest oli haige. Arsti

juurde ei läinud.

- 15.04.2013 registreerimisele ei ilmunud. 19.04.2013 kirjalikust seletusest (t.l. 128

) nähtub,

et I.P ei ilmunud 15.04.2013 registreerimisele kuna sai tänaval tundmatutelt isikutelt peksa.

- 10.06.2013 registreerimisele ei ilmunud. 11.06.2013 kirjalikust selestusest (t.l. 61

) nähtub, et I.P ei ilmunud 10.06.2013 registreerimisele kuna sattus autoavariisse.

Kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande kohaselt rikub I.P temale määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Ettekande kohaselt kahtlustatakse

I.P joobes juhtimises. Ettekandele on lisatud Viru Maakohtu 30.07.2014 kohtumäärus nr.1-14-6401, millega on I.P abikaasa xxx Kxxxe kuuluv xxx Je

viidatud määruse kõrvale, lähtudes Tartu Ringkonnakohtu 11.11.2014 kohtumäärusest nr.1-14- 6401, millega tühistati Viru Maakohtu vara arestimise määrus ja Jelena I.P-le kuuluv mootorsõiduk vabastati aresti alt. Kohtumäärus on jõustumata. xxx

Kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande kohaselt rikub I.P temale määratud kohustust teha üldkasulikku tööd. Kriminaalhooldusalusele koostatud 2 rikkumise fikseerimise akti ja tehtud 2 kirjalikku hoiatust. 02.04.2014 tehti esimene kirjalik hoiatus (t.l. 82), sest isik puudus ÜKT sooritamiselt 29.03.2014 ja 30.03.2014. Isik selgitas, et oli 29.03.2014 lastega kodus kuna naine oli tööl ja 30.03.2014 oli koos pojaga xxx 81) jäähokivõistlustel. (t.l. 28.07.2014 tehti teine kirjalik hoiatus (t.l. 90), sest isik puudus ÜKT sooritamiselt 26.07.2014 ja 27.07.2014. Isik selgitas, et oli 26-27.07.2014 kodus, sest tema poeg oli haige. (t.l. 89)

Asja materjalidest nähtub, et I.P on täitnud üldkasuliku töö tegemise kohustust ebakorrapäraselt. Nimelt:

- 09.06.2013 pu , et

udus üldkasuliku töö tegemiselt. 11.06.2013 antud seletusest nähtub I.P 61) puudus üldkasuliku töö tegemiselt, sest oli lapsega kodus (t.l.

- . 11.06.2013 antud seletusest

08.06.2013 jõudis sooritada ühe tunni üldkasulikku tööd nähtub, et I.P ei jõudnud rohkem tööd sooritada, sest kutsuti koju. (t.l. 61)

- 11.01.2014 puudus üldkasuliku töö tegemiselt. 05.02.2014 antud seletusest nähtub, et isik oli xxxugulase matustel. (t.l. 74)

- 16.02.2014 puudus üldkasuliku töö tegemiselt. 05.03.2014 antud seletusest nähtub, isiku lapsed olid haiged j 78) a ta pidi nendega kodus olema kuna naine oli tööl. (t.l.

- 04.05.2014 puudus üldkasuliku töö tegemiselt. 28.05.2014 antud seletusest nähtub, et isik saabus üldkasuliku töö tegemisele bussiga, mis hilines. Kohale jõudes olid teised ära sõitnud (t.l. 86)

03.09.2014 antud seletusest nähtub, et isik oli 01.05.2014 Kukrusel kinni peetud joobeseisundis, kuid ise roolis ei olnud. Autot juhtis tuttav. (t.l. 99)

I.P xx ajavahemikul 05.02.2013-19.03.2013 (t.l. 124). läbis sotsiaalprogrammi

Kriminaalhooldusametnik on teinud kaks kodukülastust: 22.11.2013 (t.l. 69), 04.05.2014 (t.l. 130) ja 09.05.2014 (t.l. 84). Mõlemal juhul oli isik kaine.

Vaatamata registreerimistuvastatud rikkumistele leiab kohus, et ja ÜKT täitmiskohustuse

süüdimõistetu käitumine tervikuna kriminaalhoolduse kestel kaalub üle tema poolt toimepandud rikkumise. Arvestades seda, et süüdimõistetu on täitnud kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja teisi lisakohus

tusi, on asunud tööle ja käitunud üldiselt seaduskuulekalt, ei ole põhjendatud käesoleval ajal erakorralise ettekande rahuldamine ja I.P saatmine vanglasse kandmata karistuse kandmiseks. Ettekande esitamise ajaks oli I.P 1080- -st so st tunnist ÜKT oritamata vaid 55 tundi (võrdub 27 päeva vangistusega) ja töö tegemise tähtaeg on Isik on väitnud, et üldkasuliku töö tunnid on valmis sooritama ettenähtud aja 27.12.2015. jooksul täies mahus. Maakohus leiab, et tõest loogiline, kui isik sooritab kuni dets embrini 2015 55 tundi ÜKD. Eelmine ÜKT sooritamise käik näitas, et isik tuleb ÜKT ähendab, et -ga toime. See t I.P saatmine vangistust kandma on ilmselgelt ebaotstarbekas. Toimikust nähtub, et isik tegeles lisaks ÜKT sooritamisele ka aktiivselt töö otsimisele Töötukassas ja käesolevaks hetkeks töötab isik ametlikult. Asjaolu, et isikut kahtlustatakse mootorsõiduki joobes juhtimises, tuleb ei tohi kedagi käesoleval hetkel jätta tähelepanuta, sest vastavalt PS § 22, käsitada

kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Kolmel kodukülastusel viibis isik oma elukohas ja oli kaine.

Seega on kohus seisukohal, et kuigi kriminaalhooldusametniku ettekanne on sisult õige, oleks karistuse täitmisele pööramine käesoleval ajal ebaotstarbekas, sest isiku käitumises toimunud positiivsed momendid (töökoht, elukoht, registreerimiskohustuse ja ÜKT täi täitmine, tmiskohustuse

sotsiaalabiprogrammi läbimine üksikud üle. Ettekandest nähtub, et isiku ) kaalub rikkumised

põhjused registreerimiskohustuse täitmata jätmiseks või ÜKT-lt puudumiseks on olnud valdavalt perekondl kaaluvad antud juhul isiku ikud (enamjaolt alaealise ülalpeetava ravimine), mistõttu põhjused puudumiseks üles kohustuste täitmise. Inimelu, eriti alaealiste tervis, on absoluutne inimõigus, mida tuleb arvestada kaaluka argumendina rikkumiste tõsisuse hindamisel. Kohus, kontrollinud omaalgatuslikult isiku andmeid Rahvastikuregistrist, näeb, et isikul on käesoleval hetkel kaks alaealist ülalpeetavat, nendest noorim kuueaastane. Isikul on ametlik töökoht.

Ettekandest ja isiku seletustest ei nähtu, et isik oleks tahtlikult rikkunud või hooletult suhtunud registreerimiskohustuse täitmisesse. – Vastupidiselt isik on viimastele registreerimistele saabunud isegi mõni päev varem, mida kohus näeb kui kohusetundliku registreerimiskohustuse järgimisega ja arvestab kui asjaolu, et isik võtab talle mõistetud karistust tõsiselt

.

Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus tuleb jätta rahuldamata otstarbekuse kaalutlusel, sealjuures võttes arvesse kõiki kriminaalhooldusega kaasnenud positiivseid momente ja seda, et isik on motiveeritud edaspidi täitma kohusetundlikult kontrollnõudeid ja kohustusi.

Juhindudes 428, 432 kohtunik KarS § 69 lg 6, KrMS §

M ä ä r a s:

Jätta mõistetud karistuse kriminaalhooldusametniku Ando Pajo taotlus I.P-le täitmisele pööramiseks rahuldamata.

Määruse koopia saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks.

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama.

/allkirjastatud digitaalselt/

Inna Kirsipuu kohtunik