1-14-1908/30 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 17. septembr

il 2014 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-14-1908 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Valentina Michelson Ipbüker Asja läbivaatamise kuupäev 17.09.2014 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid A.I elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu A.I isikukood XXX xxx Kaitsja Irina Gromtsev Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

M Ä Ä R A S :

Jätta tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest A.I vabastamata.

Rahuldada kaitsja advokaat Irina Gromtsev taotlus A.I´le riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks summas sealhulgas käibemaks 12 eurot). 72,0 eurot (

Välja mõista A.I-lt osaliselt kriminaalmenetluse kulud kaitsjatasu, 30,0 eurot seoses süüdimõistetul piisavate vahendite puudumise tõttu.

A.I l tasuda kaitsjatasu

´ 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004; SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300; DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99914700015874, ja selgitus „A.I 1 1908 menetluskulud“. -14-

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

2 Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused.

Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.I elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

A.I Maakohtu 19.03.2014 otsusega tunnistati süüdi Viru KarS § järgi 275 ja karistatud 1 kuulise vangistusega.

KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistusele liideti Viru Maakohtu 04.12.2013 kohtuotsusega mõistetud karistus mõistes liitkaristuseks 5 aastat 1 kuu vangistust. Karistuse kandmise algus . 08.11.2011 08.12.2016 ja lõpp

Kinnipidamisasutuses A.I teda on 14 kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et korda karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemise korral asub elama aadressile xxx. Kinnipeetaval on haridus põhi , eriala puudub, Viru Vanglas läbis riigikeele kursuse xxx taseme. A.I on oma vanaema ja isa poolt ülalpeetav. Isiklikku sissetulekut ei oma. Ametlik töökogemus vabaduses puudub. Alates 06.06.14 töötab vangistuses majandustöödel. Võrreldes varasemaga on töösse suhtumine muutunud, enam ei keeldu töötamisest. Vabanemisel kindel töökoht puudub. Vastavalt karistusregistri andmetele on A.I AS rikkumise eest karistatud viimati 2009. Hilisemaid alkoholi tarvitamisi pole fikseeritud. a. A.I on diagnoositud narkosõltuvus. Narkootilisi aineid hakkas tarvitama alates 13. eluaastast. Vanaema sõnul tarvitavad A.I endised kaaslased liigselt narkootilisi aineid, mis võib aga vabaduses avaldada negatiivset mõju kinnipeetava käitumisele. A.I on nõus sõltuvusprobleemidega tegelema ja ka ravile minema. Alates 27.05.2014 osaleb noorte sotsiaalprogrammis EQUIP, mis õpetab vastutusrikkast mõtlemist ja käitumist. Motivatsioon osalemiseks on olemas, töötab aktiivselt kaasa. A.I on kriminaalkorras karistatud 5 korda. Vanglakaristust kannab esmakordselt. Viimane kuritegu on võimuesindaja solvamine. Varasemalt karistatud tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises, isikuvastane kuritegu paljude kannatanutega ning ametikohustusi täitva ametniku solvamine. A.I pani toime kuriteod nii katseajal, olles arvel kriminaalhooldusosakonnas, kui ka vanglas.

Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 77% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 61%. Viru vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest vabastamist tingimisi ennetähtaega elektroonilise järelevalve alla.

Kriminaalhooldusametniku andmetel võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise alla soovib kinnipeetav elama asuda oma endisesse xxxalise korteriga, järelevalve kus käesoleval ajal elab tema perekond vanaema, isa ning 10 aastane õde. Korteris on olemas - tingimused elektroonilise valve aparaadi paigaldamiseks. Vanaema on pensionär ning töötab, isa on 80% töövõimetu ning viimane väljas peamiselt ei käi.

Perekonnal on olemas regulaarne sissetulek. Vabanemisel puudub A.I töökoht ning vähese hariduse ning töökogemuse puudumisel võib olla töökoha leidmine raskendatud. A.I on kriminaalkorras karistatud neljal korral (sh kahel korral vangistuses viibimise ajal). Esimese kuriteo pani toime koos oma isaga, kes on käesolevaks ajaks oma karistuse kandnud ning katseaja jooksul probleeme ei esinenud. A.I jätkas kuritegude toimepanemist ka vangistuses olles ning ta ei ole olnud valmis

oma käitumist positiivses suunas muutma.

3

Prokuröri abi Kristiina Erte ei toeta kirjalikult esitatud seisukohana kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks. Kaitsja toetab oma kaitsealuse taotlust. A.I . taotleb ennetähtaegset vabastamist

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et A.I alla vabastamine tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve käes l ei ole põhjendatud. oleval aja

Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida

võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine.

Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A.I isikut iseloomustavad andmed - mepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal tema käitumist nii kuriteo toi ni

ng sellele järgnenud perioodil. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigalda

mine elamispinnale on võimalik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. A.I nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on kehtivat käesolevaks ajaks 12 distsiplinaarkaristust, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda.

A.I on kriminaalkorras karistatud 5 korda. Vanglakaristust kannab esmakordselt. Varasemalt karistatud tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises, isikuvastane kuritegu paljude kannatanutega ning ametikohustusi täitva ametniku solvamine. Viimane karistus mõisteti vangistuse andud võimuesindaja solvamise s toime p eest 19.03.2014 a.

Viru Maakohtu kohtuotsusega KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest.

Varasemalt A.I oli , mis

allutatud käitumiskontrollile ei õnnestunud.

Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning kuritegude jätkas

toimepanemist sh vangistuses, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt.

Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski.

Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude

toimepanemisest ning A.I puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist

kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Varem A.I-le määratud käitumiskontroll ei olnud tulemuslik, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks A.I uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata.

4 Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning uue toimepandud kuriteo asjaolusid.

Ka enne vangistust kinnipeetaval oli elukoht ning lähedaste toetus, kuid need asjaolud ei hoidnud ära kuritegude toimepanemist.

Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes

väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist varasemal katseajal ja

vangistuses el veendumus selles, et kinnipeetav suudab puudub kohtul käesoleval ajal kind seekord katseaja läbida.

Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks.

Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerumi

se võimalusi.

Arvestades, kuritegude korduvust ja dünaamikat ning käitumist vangistuses ei ole kohtu

hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest käesoleval ajal õigustatud. Tema vabastamine ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla.

Kohtunik Loretta Pikma