1-13-4292/58 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U

M Ä Ä R U S

Tegi kindlaks:

Kriminaalhooldusametnik Gerly Laanemets esitas 04.09.2014 Viru Maakohtule taotluse, milles palub pöörata süüdimõistetule mõistetud karistus täitmisele, kuna viimane rikub talle kohtu poolt määratud kohustust ilmuda registreerimisele ja ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

KarS § 74 lg 4 kohaselt, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või pöörata karistus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi.

KrMS § 427 lg 2 kohaselt, vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab täitmiskohtunik oma määrusega.

N. .2013 kohtuotsusega süüdi KarS § U tunnistati Viru Maakohtu 07.06

200 lg 2 p 7

järgi ja karistati vangistusega aasta 11 kuud ja 29 päeva. KarS § 74 lg 1,

3 alusel otsustati

mõistetud karistust mitte pöörata täitmisele katseajaga 3 aastat. Katseaja kestel pidi N.U täitma KarS § 75 lg 1 p 1 5 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel

-

kohustati N.

katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. U

Kriminaalhoolduse algus 29.12.2012 28.12.2015. ja lõpp

Viru Maakohtu 02.01.2014 määrusega nr.1-13-4292 rahuldati kriminaalhooldusametnik Jana

Pruuns’i erakorraline ettekanne ja N. le määrati katseajaks täiendav kohustus – U-

osaleda sotsiaalabiprogrammis. Toimikust nähtub, et sotsiaalprogramm Eluviisitreening on läbitud perioodil 24.03.2014-23.05.2014 (t.l.115).

Kohus Viru Maakohus Toimiku number 1-13-4292 Määruse tegemise aeg ja koht

17. septembril 2014 kohtumajas Jõhvi Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk

Merike Erisalu

, tõlk Olga Nõmmemees Erakorraline ettekanne

Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna 04.09.2014

erakorraline ettekanne

N. le U-

Viru Maakohtu 07.06.2013 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu

N. XXX U , isikukood: , elukoht:

xxx xxx , töökoht

Ettekande esitamise põhjuseks oli registreerimiskohustusele mitteilmumine ettenähtud ajal, kokku 6-l korral ning narkootikumide ja alkoholi tarvitamise keelu rikkumine kahel korral.

N.

jah ta käis autokoolis, et ei saanud minna U selgitas kohtus, et et ta

registreerimisele. Kord oli suvalas, siis ei saanud ka tulla. Kui tal valutab pea, siis ta ei lähe registreerimisele ega arsti juurde. Vahepeal eksis registreerimis kuupäeviga. Ühel korral oli kluibis ja tarvitas seal jooki, ilmselt sees oli narkootiline aine. Alkoholi kohta tunnistab, et tarvitas ühe kokteile ja sõitis autoga. Ta ei leia, et tal on kohtu määratud kohustuste ja alkoholi tarvitamise probleeme oleks.

Tutvunud toimikuga, ära kuulanud süüdimõistetu

, leiab kohtunik, et kriminaalhooldusametniku taotlus on kuulub rahuldamisele. põhjendatud ja

Materjalidest nähtub, et esimesel registreerimisel 13.09.2013 selgitati N. -le U

kriminaalhoolduse õigusi ning erakorralise ettekande koostamise ja läbivaatamise korda. -kohustusi

N. , et õ U on kinnitanud oma allkirjaga igused ja kohustused on talle arusaadavad.

(t.l. 78). Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et kriminaalhooldusalusele on süstemaatiliselt selgitatud kontrollnõudeid, lisakohustust ja nende täitmise vajalikkust.

Kuna katseaeg kulges probleemselt, koostati 16.12.2013 erakorraline N.U

ettekanne, mis rahuldati Viru -13-4292.

N. -le U Maakohtu 02.01.2014 määrusega nr.1

määrati katseajaks täiendav kohustus – osaleda sotsiaalabiprogrammis. Sotsiaalprogramm Eluviisitreening on läbitud perioodil 24.03.2014-23.05.2014 (t.l. 115).

Registreerimislehelt (t.l. 108) on ilmunud registreerimistele nähtub, et N.U ebakorrapäraselt. Nimelt:

- 17.01.2014 registreerimisele ei ilmunud. 21.01.2014 kirjalikust seletusest (t.l.

109) nähtub,

et ei ilmunud 17.01.2014 gselt, sest oli Narvas. N. registreerimisele õigeae U

Jõudnud tagasi Jõhvi, ei julgenud tulla registreerimisele, sest ei teadnud, kas varem või hiljem enne määratud kellaaega võib tulla.

- 18.03.2014 registreerimisele ei ilmunud. 21.03.2014 kirjalikust seletusest (t.l.

111) nähtub,

et unustas 18.03.2014

N.U registreerimisele ilmuda. Pärast seda, kui talle registreerimine meelde tuli, püüdis ta helistada kriminaalhooldusametnikule, kuid keegi ei vastanud telefonile.

- 03.04.2014 registreerimisele ei ilmunud. 07.03.2014 kirjal ikust selestusest (t.l. 112) nähtub,

et ei ilmunud 03.04.2014 registreerimisele kuna oli autokoolis. N.U N.U

püüdis helistada kriminaalhooldusametnikule, kuid keegi ei vastanud telefonile.

- 21.04.2014 registreerimisele ei ilmunud. 25.04.2014 kirjalikust selestusest (t.l. 114

) nähtub,

et N. ei ilmunud U 21.04.2014 registreerimisele kuna oli autokoolis ja ta ei olnud registreerimisaega endale kirja pannud.

- 01.07.2014 registreerimisele ei ilmunud. 02.07.2014 kirjalikust selestusest (t.l. 117

) nähtub, et N. ei ilmunud U 01.07.2014 registreerimisele kuna oli haige.

- 28.07.2014 registreerimisele ei ilmunud. 29.07.2014 kirjalikust selestusest (t.l. 118

) nähtub, et N. ei ilmunud U 28.07.2014 registreerimisele kuna oli suvilas.

Politseion ja Piirivalveameti vastuset päringule (t.l. 129) nähtub, et N. le U-

koostatud 25.01.2014 kaks väärteoprotokolli (t.l. 121 126) ja 13.02.2014 üks -122, 125- väärteoprotokoll (t.l. 119).

25.01.2014 v nr AB1351447 juhtis 25.01.2014 kell äärteoprotokollist nähtub, et N.U

04.10 Ida-Virumaal Jõhvis Rakvere tn maja nr 14 juures mootorsõidukit, olles juhile keelatud seisundis, omamata mootorsõiduki juhtimise õigust. (t.l. 121-122)

25.01 , olles alaealine, .2014 väärteoprotokollist nr AB1351448 nähtub, et N.U tarvitas 25.01.2014 kell 04.10 alkohoolset jooki. (t.l. 125-126) Joobeseisund on tuvastatud tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST, nr.ARDM-0070.

N.

- 0,05 mg/l U alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli 0,41 mg/l (0,46 mg/l +/ = 0,41 mg/l) (t.l. 124)

13.02.2014 koostatud väärteoprotokollist väärteoasjas 2440,14,0000350 nähtub, et N.U oli 25.01.2014 kell 04.10 eelnevalt tarvitanud narkootilisi aineid ilma arsti ettekirjutusega. Joobeseisund on tuvastatud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuaktiga nr.265T, millest nähtub, et N. uriinis tuvastati metüleendioksümetamfetamiin (MDMA) U ja amfetamiin. (t.l. 120)

01.09.2014 antud seletuses kirjutab N. , et teab, et tal on täiendavad kohustused. U

Tunnistab, et tarvitas veebruaris alkoholi. Märtsikuus narkootikume ei tarvitanud. Juunis ja juulis sõitis motorolleriga, omamata juhtimisõigust. (t.l. 130)

Kohus märgib, et 17.01.2014; 18.03.2014; 03.04.2014; 21.04.2014; 01.07.2014 ja 28.07.2014 määratud registreerimistelt puudumise kohta ei ole süüdimõistetu esitanud

kriminaalhooldusametnikule ühtegi dokumenti, arstitõendit vms, mis annaks alusel lugeda registreerimiselt puudumise põhjendatuks. Süüdimõistetu selgitused, mille kohaselt ta unustas registreerimisele ilmuda, ei ole kohtu jaoks tõsiseltvõetavad. N. on 13.09.2013 U

kinnitanud, et õigused ja kohutustused on talle arusaadavad. Samuti oli talle määratud täiendav kohustus – osaleda sotsiaalabiprogrammis. Kriminaalhooldusametniku ettekandest (t.l. 105) nähtub, et kriminaalhooldusametnik on süüdimõistetule korduvalt selgitanud õigusi ja kohustusi ja meelde tuletanud, et puudumistest tuleb ilmtingimata teavitada. Seega on kohus seisukohal, et süüdimõistetu põhjendused registreerimiselt puudumiste kohta ei ole mõjuvad ja on ennastõigustavad. Asjaolu, et isik oli mitmel korral autokoolis, ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks – seda enam, et esitatud ei ole ka ühtegi tõendit, millest nähtuks, et just regitreerimispeäval oli isiku osavõtt autokooli tunnist kohustuslik. Isiku haigestumise kohta 01.07.2014 ei ole mitte ühtegi tõendit esitatud. N. üles näidanud kohusetunn U Seega ei ole

et ja vastutustundlikku

käitumist ega esitanud ühtegi mõistlikku põhjendust kriminaalhooldusalaste kohustuste täitmata jätmisel. Selline käitumine näitab, et N. ei võta talle tingimisi mõistetud karistust U tõsiselt.

Lisaks registreerimiskohustuse rikkumisele on N. rikkunud kohustust mitte U tarvitada alkoholi ja narkootikume.

Nimelt on N. le koostatud 25.01.2014 kaks väärteoprotokolli seoses U-

mootorsõiduki joobes juhtimisega, omamata vastava kategooria juhtimisõigust ja seoses alkoholi tarvitamisega alaealisena. Joobesseisund on tuvastatud tõendusliku alkomeetriga, millest nähtub, et

N. tuvastati 25.01.2014 alkoholijoove 0,41 mg/l väljahingatavas õhus U (arvestades laiendmääramatust 0,05 mg/l).

Ühtlasi on N. le koostatud 13.02.2014 väärteoprotokoll, millest nähtub, et ta U-

tarvitas narkootilisi aineid ilma arsti ettekirjutusega. Narkootiliste ainete tarvitamine on N.U uudi uuringuaktiga nr.265T, millest nähtub, tuvastatud Eesti Kohtuekspertiisi Instit et 25.01.2014 tuvastati N. uriinis metüleendioksümetamfetamiin (MDMA) ja U amfetamiin.

Maakohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse edasine läbiviimine ei ole põhjendatud, sest isik ei näita ül kriminaalhooldusametnikuga koostöö vastu es huvi ja suhtub

negatiivselt kohtu poolt määratud karistusse. Toimikust nähtub, et Viru Maakohtu 07.06.2013 otsusega nr.1-13- Viru 4292 määrati N. kriminaalhooldusele ja 02.01.2014 U Maakohtu määrusega on talle määratud täiendav kohustus, osaleda sotsiaalabiprogrammis. Asjaolu, et süüdimõistetule on juba ühel korral antud võimalus kriminaalhoolduse jätkamiseks, kuid ta ei ole oma käitumist muutnud näitab, et isik on talle antud kohtu usaldust kuritarvitanud ja ei võta tingimisi mõistetud karistust tõsiselt. Tuleb lugeda positiivseks, et isik on läbinud sotsiaalabiprogrammi Eluviisitreening, mis kujutab endast sõltuvusainete tarvitamise muutmise rehabilitatsiooniprogrammi. Samas on kohtunik seisukohal, et süüdimõistetu ei ole endale rikkumisest piisavaid järeldusi teinud ja on jätkanud alkoholi ja narkootikumide tarvitamist ajal, mil talle oli määratud kohustus alkoholi ja narkootikume mitte tarvitada. Mis veelgi enam, isik on täisealiseks saanud alles käesoleva aasta juulis, mis tähendab, et rikkumised olid toime pandud alaealisena, s.o ajal mil inimtervis on kõige vastuvõtlikum sõltuvusainetele. Kohtunik peab vajalikuks märkida, et kriminaalhoolduse mõte on vangistuse tingimuslik asendamine katseajaga, mille ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima talle määratud käitumiskontrolli nõudeid (ja kohustusi). Kui süüdimõistetu näitab oma käitumisega järjepidevalt, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja isik tuleb saata kandma talle määratud karistust.

Maakohus on arvamusel, et atud kriminaalhooldusametniku ettekanne, käesoleval juhul on põhjend

milles kriminaalhooldusametnik taotleb karistuse täitmisele pööramist, mitte aga täiendava kohustuse mää Kuna isik ei ole suutnud alluda käitumiskontrolli nõuetele ja kohustustele ka ramist.

pärast täiendava kohustuse määramist, on kriminaalhooldus tema suhtes ebaõnnetunud.

Kriminaalhooldusametnik ja kohus on andnud isikule võimaluse oma käitumise korrigeerimiseks, mis kahetsusväärselt ei ole aga õnnestunud.

Kohus leiab, et kriminaalhooldus

nud, kuna isik ei N. suhtes on ebaõnnestu U

suutnud täita talle pandud kohustusi. Kristjan Linduse on rikkunud talle pandud kohustust ilmuda registreerimisele ning mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning see on toimunud süüdimõistetu süül. Kohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse jätkamine ei ole põhjendatud.

Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine kuulub tühistamisele ja N. tuleb saata U karistust kandma.

Juhindudes

74 lg 4,

KarS § KrMS § 432 kohtunik

M ä ä r a s:

Krimin lhooldusametniku Gerly Laanemetsa taotlus aa N. le mõistetud karistuse U- täitmisele pööramiseks rahuldada.

P

N. -le Viru Maakohtu 07.06.2013 U öörata kohtuotsusega mõistetud ärakandmata

karistus, 1 (

s) aasta angistust, ük

11 (üksteist) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva v täitmisele.

Saata kandma karistust. N.U

Karistuse kandmise ajaks lugeda karistuse kandmise asumise kuupäev KrMS § 414 lg 1 ettenähtud korras või kinnipidamise kuupäev.

Määruse koopia saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks.

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama.

Inna Kirsipuu kohtunik