3-13-1694/55 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Einar Vene, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 17.09.2014, Tartu Haldusasja number 3-13-1694 Haldusasi H.L. kaebus Viru Vangla direktori 23.01.2013. a käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud Viru Vangla kodukorra osaliselt tühistamiseks ja Justiitsministeeriumi toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 15.04.2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus H.L. määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja H.L. Vastustajad Viru Vangla Justiitsministeerium RESOLUTSIOON

1. Jätta H.L. määruskaebus rahuldamata.

2. Muuta Tartu Halduskohtu 15.04.2014. a määruse põhjendusi kaebuse tagastamisel Viru Vangla kodukorra p-de 7.1.13, 7.1.22, 7.1.51, 8.1.3.1 ja 16.3 osas, asendades need käesolevas määruses toodud põhjendustega. Ülejäänud osas jääb Tartu Halduskohtu 15.04.2014. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla direktori 23.01.2013. a käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitati Viru Vangla kodukord ja selle seletuskiri, mis allkirjalehelt (tl 24) nähtuvalt on H.L. ile väljastatud tutvumiseks 28.01.2013.

2. H.L. esitas 03.03.2013 vaide (tl 17-23p) Viru Vangla kodukorra kehtetuks tunnistamiseks p-de 7.1.2-7.1.5, 7.1.9, 7.1.13, 7.1.16-7.1.20, 7.1.22, 7.1.25, 7.1.27, 7.1.30-7.1.33, 7.1.39, 7.1.41, 7.1.43, 7.1.49, 7.1.51, 7.1.53, 8.1.3.1, 8.1.6.4, 8.1.6.7, 8.1.6.9-8.1.6.11, 8.2.2, 8.3.1, 8.4.2, 9.2, 15.1.10, 15.1.11, 16.2, 16.3, 16.4, 16.4.9, 16.4.10, 16.4.11, 16.4.15, 18.1.2 ja 18.1.6 osas. Viru Vangla direktor edastas vaide 11.03.2013 kirjaga nr 6-12/75-1 (tl 25-27p) Justiitsministeeriumile, milles palus jätta H.L. i vaie rahuldamata.

3. Justiitsministeerium 04.07.2013. a vaideotsusega nr 11-7/13-3008-2 (tl 28-34) tagastas H.L. i vaide p-de 7.1.13, 7.1.16, 7.1.22, 7.1.51, 8.1.3, 16.3, 18.1.2 ja 18.1.6 osas ning muus osas jättis vaide rahuldamata. Vaideotsuse põhjendused vaide tagastamise osas haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p-le 1 tuginedes olid järgmised: P 7.1.13 – Ei riku vaide esitaja õigusi põhjendustes viidatud viisil, kuna vangla selgitustest ja kodukorra seletuskirjast nähtuvalt ei kohaldu kõnealune piirang esemetele, mis on vanglateenistuse poolt kinnipeetava kasutusse lubatud enne vaidlusaluse kodukorra kehtivuse algust.

Kui haldusakt ei riku isiku õigusi, siis puudub isikul õigus vaie esitada. P 7.1.16 – Vaide esitamise õiguse puudumist on kinnitanud vaide esitaja, tuues välja, et antud piirang ei riku tema õigusi. P 7.1.22 – Vaide esitaja väited soovitud kataloogide kättesaadavuse osas on paljasõnalised, kuna ta ei ole toonud välja ühtegi kataloogi või muud perioodikat, mida ei oleks võimalik soetada või tellida vanglateenistuse vahendusel. Vaides esitatust ei nähtu, et nimetatud punkt rikuks või oleks rikkunud vaide esitaja õigusi, mistõttu puudub selles osas õigus vaiet esitada.

P 7.1.51 – Vaide esitaja etteheited vanglale on üldsõnalised ning välja ei ole toodud konkreetseid juhtumeid, mil vangla ei ole suutnud täita oma kohustust riideesemete tagamisel, mistõttu ei ole vaidest selguv, kas ja millal vaide esitaja õigusi kõnealuse punktiga on rikutud. Vangla on 11.03.2013. a kaaskirjas selgitanud, et kinnipeetavatel võimaldatakse jätkuvalt kasutada enne 04.02.2013 soetatud isiklikke sokke, pesu ja jalanõusid, mistõttu vaide viidatud õiguste rikkumist ei esine. Vaides esitatust ei nähtu, et nimetatud punkt rikuks või oleks rikkunud vaide esitaja õigusi, mistõttu puudub selles osas õigus vaiet esitada.

P 8.1.3 – Vangla selgituste kohaselt on kinnipeetavatel põhjendatud juhtudel võimalik esitada taotlusi esemete laost väljastamiseks graafiku väliselt ning neid menetletakse iseseisvalt. Tegemist on vangla tegevust korraldava regulatsiooniga ning vaide esitaja õiguste riive puudub. P 16.3 – Tegemist on korraldusliku regulatsiooniga, mis ei riiva isikute õigusi. Ei ole toimunud ega toimu vaide esitaja õiguste riivet, seega puudub selles osas vaide esitamise õigus. P-d 18.1.2, 18.1.6 – Kumbki sätetest ei avalda mõju vaide esitajale ega riku tema õigusi.

P 18.1.2 käsitleb sportimisvõimalusi osakondades S1-S18 ja E1, kuid vaide esitaja asub osakonnas E7. Vaide esitaja õigusi ei saa rikkuda ka p 18.1.6, kuna ta ei saa terviseseisundi tõttu sporti teha.

4. 12.08.2013 saabus Tartu Halduskohtusse H.L. i kaebus (tl 1-6p), milles ta palus tühistada Viru Vangla direktori 23.01.2013. a käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud Viru Vangla kodukord osaliselt, s.o p-de 7.1.2-7.1.5, 7.1.9, 7.1.13, 7.1.17-7.1.20, 7.1.22, 7.1.25, 7.1.27, 7.1.30-7.1.33, 7.1.39, 7.1.41, 7.1.43, 7.1.49, 7.1.51, 7.1.53, 8.1.3.1, 8.1.6.4, 8.1.6.7, 8.1.6.9-8.1.6.11, 8.2.2, 8.3.1, 8.4.2, 9.2, 15.1.10, 15.1.11, 16.2, 16.3, 16.4, 16.4.9, 16.4.10, 16.4.11, 16.4.15, 18.1.2 ja

18.1.6 osas ning tunnistada õigusvastaseks Justiitsministeeriumi tegevus kaebaja 03.03.2013 vaide nr 6-12/75 menetlemisel tähtaja ületamisel. Kaebaja märkis, et põhjendatud huvi õigusvastasuse tuvastamise nõude osas on õigusvastaste toimingute tuvastamine ning tuvastatud õigusvastaste toimingutega tekitatud kahju nõude esitamine Justiitsministeeriumi vastu ning preventiivne huvi, et vältida edaspidi Justiitsministeeriumi poolt samalaadse rikkumise kordumist. Kaebuse põhjendused kodukorra punktide osas olid järgmised: P 7.1.2 – Maksikirjaga kinnipeetavale saadetud kaabel ei sea ohtu vangla julgeolekut ega vaja tehnikaalaste eriteadmistega isiku kaasamist, sest kaabli sisse ei ole võimalik midagi peita.

Viited julgeolekuohule on põhjendamatud ja otsitud. P-d 7.1.3, 7.1.41 – Vangla tagab juuksuriteenuse kord kahe või kolme kuu jooksul, kuid vajalik oleks igal nädalal. Kaebajal peab olema võimalus omada kambris nii elektripardlit kui ka raseerimisvahendit, et hoolitseda enda väljanägemise ja hügieeni eest. Viited julgeolekuohule on põhjendamatud ja otsitud. Käekella osas ei piisa vangla paljasõnalisest väitest, et lubatud on jätkuvalt kinnipeetavatel kasutada käekelli, mis olid soetatud enne 04.02.2013, kuna vangla administratsioon on korduvalt käitunud sõnamurdlikult.

P 7.1.4 – Piirang on üldsõnaline, mis annab vanglale õiguse kinnipeetava poolt valmistatud esemete (s.h origami, postkaart) hävitamiseks ja nende esemete omamise eest karistamiseks. P 7.1.5 – Närimiskumm ei ole julgeolekuohuks, nagu seda on seletuskirjas märgitud, vaid on oluline hammaste hügieeni seisukohast. P 7.1.9 – Loetletud toidulisandid, vitamiinid jms peavad olema kättesaadavad vangla kaupluse vahendusel, mistõttu ei ole antud piirang vajalik. P 7.1.13 – Vangla paljasõnalise kinnitusega ei saa muuta esemete kambris omamist seaduslikuks ja kodukord peab sisaldama sõnaselget viidet.

Seetõttu ei kuulu vaie antud punkti osas tagastamisele ja tuleb sellisel kujul tühistada. P 7.1.17 – Kaebaja puhul puuduvad riskid, et ta kasutab esemeid mittesihipäraselt ja teda ei tohi karistada kellegi teise tegevuse pärast. P 7.1.18 – Piirangud riivavad erakordselt tugevalt kaebaja õigusi vabale eneseteostusele ja pere toimetuleku tagamisele, samuti oma õiguste kaitsmisele. Kuigi vangla lubas suuliselt kasutada joonlauda ja lintkorrektorit, peavad kõik keelatud ja lubatud esemed olema sõnaselgelt kodukorras kirjas ning iga keelatud eseme puhul peab vangla konkreetselt põhjendama keelamise vajadust.

P-d 7.1.19, 7.1.20 – Esitatud ei ole asjakohaseid põhjendusi kaebaja poolt vaidlustatud esemete (kalkulaator, kontoritehnika, kiletaskud, dokumentide kaustad) osas. P 7.1.22 – Kaebaja ei ole kohustatud loetlema nimeliselt katalooge või perioodikat olukorras, kus kodukord keelab kõik kaebajale vajalikud erialased kataloogid ja brošüürid põhjusel, et neid ei ole võimalik tellida ajakirjanduslevi või vangla kaupluse kaudu, mis riivab otseselt kaebaja õigusi. P-d 7.1.25, 7.1.27, 7.1.30-7.1.33, 7.1.39, 7.1.43, 7.1.49 – Justiitsministeerium on jätnud tähelepanuta kaebaja poolt tõstatatud vastuolud kehtestatud piirangute osas, millised puudused annavad eelduse kodukorra punktide tühistamiseks.

P 7.1.51

– Puudub selge viide, mis lubaks kinnipeetaval kanda jalanõusid ja riideesemeid, mis tal olid kasutusel enne 04.02.2013, kuid saadud maksikirja teel või vanglasse tulles kaasas olnud, kuigi vangla on seda suusõnaliselt kinnitanud. Tegemist on ebaproportsionaalse ja põhjendamatu piiranguga. P 7.1.53 – Tegemist on absurdse piiranguga, mille kehtestamise tulemusel ei müüda vangla kaupluses karastusjooke, vett jms kaupa ning tulevikus on oht, et ei müüda sel põhjusel ka toiduõli. P-d 8.1.3.1, 8.1.6.4, 8.1.6.7, 8.1.6.10, 8.1.6.11, 8.2.2, 8.3.1, 8.4.2, 9.2, 15.1.10, 15.1.11, 16.2-16.4, 18.1.2, 18.1.6 – Justiitsministeerium ei ole sisuliselt käsitlenud kaebaja poolt tõstatatud probleeme ja piirangute õigusvastasuse põhjendusi, millised puudused annavad eelduse kodukorra punktide tühistamiseks.

5. Tartu Halduskohus 30.10.2013. a määrusega (tl 35-37) jättis kaebuse käiguta ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 15 päeva alates määruse kättesaamisest. Kohus palus kaebajal iga vaidlustatud kodukorra sätte puhul selgitada, kuidas on see säte tema õigusi negatiivselt mõjutanud ning selgitada, milles vahetu mõju seisneb. Kohus kordas, et üldkorralduse vaidlustamisel tuleb isikul konkreetselt näidata, kuidas on vaidlustatud sätetega tema õigusi rikutud, s.t ei ole piisav üldsõnaliste etteheidete esitamine selle kohta, et vaidlustatud sätted on kaebaja hinnangul ebaproportsionaalsed, põhjendamatud või halvasti sõnastatud ja võivad tulevikus kaebaja õigusi rikkuda. Kohus osundas, et kui kaebaja hinnangul mõjutas mõni kodukorra säte tema õigusi vahetult, tulnuks kaebajal HMS §-st 75 lähtuvalt esitada vaie haldusorganile 30 päeva jooksul arvates päevast, millal ta kodukorrast teada sai. Kohus viitas, et esitatud dokumendist nähtuvalt tutvustati kaebajale kodukorda 28.01.2013, kuid kaebaja esitas vaide 03.03.2013, s.t tähtaja rikkumisega, mistõttu palus kohus kaebajal selgitada, kas tal oli tähtaja järgimata jätmiseks mõjuv põhjus.

6. H.L. esitas 15.11.2013 Tartu Halduskohtule kaebuse täienduse (tl 39-43p), milles ta kinnitas, et kõik vaidlustatud kodukorra punktid rikuvad vahetult tema õigusi alates käskkirja jõustumisest 04.02.2013. Kaebaja märkis, et 28.01.2013 ei kinnitanud ta kodukorraga tutvumist, vaid andis allkirja kodukorra ja selle seletuskirja kättesaamise kohta ning kontaktisiku teatel oli vaide esitamise viimane tähtaeg 03.03.2013, mistõttu kohus ei saa asuda väitma, et vaie on esitatud tähtaja rikkumisega. Kaebaja selgitas iga vaidlustatud kodukorra punkti kohta, kuidas need rikuvad tema õigusi vahetult alates 04.02.2013 järgmiselt:

P 7.1.2 – Kaebaja avastas 04.02.2013, et tv-kaablit, mille kaebaja lähedased on kaebaja vahendite eest vabaduses ostnud temale vanglasse saatmiseks, ei saa antud piirangu tõttu talle saata. Piirang rikub kaebaja õigusi, sest keelab alates 04.02.2013 saata kvaliteetseid tv-kaableid, mida vangla kauplusest osta ei saa ning mille tagajärjel ei saa kaebaja vaadata soovitud kvaliteediga tv-pilti. P 7.1.3 – Rikub kaebaja õigusi, sest keelab isikliku käekella omamist ning seab tingimuse, et omada tohib ainult vangla vahendusel soetatud käekella, mis rikub kaebaja omandiõigust.

Elektripardli ja raseerimisvahendi üheaegselt kambris omamise keeld rikub kaebaja omandiõigust ning õigust enda eest hoolitseda. P 7.1.4 – Rikub kaebaja õigust eneseteostusele ja omandiõigust, sest sisuliselt keelab igasuguse iseseisva huvitegevuse kambris teostamise. P 7.1.5 – Rikub kaebaja õigust närida nätsu, omada nätsu ja hoolitseda oma suuhügieeni eest närimiskummi abil. Kaebaja pidi närimiskummid hävitama hirmust karistada saamise ees. P 7.1.9 – Rikub kaebaja õigust tarvitada ja omada vanglas vaide ja kaebuse p-s 7.1.9 nimetatud toiduaineid, jooke jms kaubaartikleid.

P 7.1.13 – Rikub kaebaja omandiõigust ja õigust omada esemeid, mis talle saadeti maksikirjaga. P 7.1.17 – Rikub kaebaja omandiõigust, sest keelab mitmed olulised elektrilised enesehooldusvahendid, mis saaks ja tohiks keelata ainult neid ebasihipäraselt kasutanud isikutele. P 7.1.8 – Rikub kaebaja õigusi vabale eneseteostusele ja pere toimetuleku tagamisele, samuti õiguste kaitsmisele ja omandiõigust, sest keelab mitmed olulised õppe-, töö-, kunstija tarbevahendid, mis otseselt teevad loetletud õiguste teostamise võimatuks või raskendavad nende teostamist ebaproportsionaalses ulatuses.

P 7.1.19 – Rikub kaebaja õigust eneseteostusele, sest keelab kalkulaatori ja muu vaide p-s 7.1.19 loetletud kontoritehnika, mille kasutamine peaks olema vanglas teatud tingimustel lubatud. P 7.1.20 – Rikub kaebaja omandiõigust ja õigust omandit vallata ja kasutada, sest kaebaja pidi hävitama kehtestatud piirangu tõttu hirmust karistada saamise ees 125 läbipaistvat kiletaskut. P 7.1.22 – Rikub kaebaja õigusi vabale eneseteostusele ning omandiõigust, sest keelab absoluutselt kõik kaebajale vajalikud erialased kataloogid, ajakirjad jms, mida ei ole võimalik tellida ajakirjanduslevi või vangla kaupluse kaudu.

Ühtlasi keelab saata kaebajale juba temale kuuluvaid, kuid vabaduses asuvaid erialaseid ajakirju jms. P 7.1.25 – Rikub kaebaja omandiõigust, sest piirangu tõttu pidi kaebaja hävitama kartuses karistuse ees isikliku lauamängu „Geopol“. Samuti rikub õigust eneseteostusele, sest kaebaja ei saanud saata teadmiste arendamise eesmärgil endale lauamängu „Eesti mäng“. P 7.1.27 – Rikub kaebaja õigusi, sest piirangu tõttu ei saa kaebaja osta suuremat televiisorit, mis oleks parema kvaliteediga ja soodsama hinnaga. P 7.1.30 – Rikub kaebaja õigust kuulata ja omada kambris isiklikku raadiot.

P 7.1.31 – Rikub kaebaja õigust omada ja kasutada vaide p-s 7.1.31 kirjeldatud tingimustel isiklikku arvutit. P 7.1.32 – Rikub kaebaja õigust omada ja kasutada isikliku arvuti või mõne muu vanglas lubatud vabaaja veetmise vahendi (nt CD-mängija) poolt käitatavaid andmekandjaid ja tarvikuid. P 7.1.33 – Rikub kaebaja õigust kasutada ja omada vanglas piiranguga keelatud esemeid. P 7.1.39 – Rikub kaebaja õigust omada kambris rohkem kui viit kilekotti ja keelab kõik muud kotid, mis teeb võimatuks isiklike asjade ja toiduainete korrapärase hoiustamise.

P 7.1.41 – Rikub kaebaja omandiõigust, sest keelab isikliku käekella omamise ning lubab ainult vangla vahendusel soetatud käekella omada, mis on kaebajat koormav piirang, sest sätte kohaselt tuleb kaebajal osta uus käekell vangla kauplusest. P 7.1.43

– Rikub kaebaja õigust omada ja kasutada magamisel silmaklappe. P 7.1.49 – Rikub kaebaja õigust omada ja kasutada vanglas vaide p-s 7.1.49 nimetatud ning vanglas vajalikke esemeid, et tagada isiklik hügieen ja tervise kaitse. P 7.1.51 – Rikub kaebaja õigust omada ja kasutada vanglas jalanõusid ja riideesemeid, mis tal olid enne 04.02.2013 ning ei ole väljastatud vanglateenistuse poolt või ostetud vangla kauplusest. P 7.1.53 – Rikub kaebaja õigust soetada vangla kauplusest vaide p-s 7.1.53 nimetatud kaupu, mis on pakendatud plastpudelitesse. P 8.1.3.1 – Rikub kaebaja õigust kanda sooja pesu jahedate ilmade korral aprillis, mais ja ka septembris. P-d 8.1.6.4, 8.1.6.7, 8.1.6.9-8.1.6.11 – Rikub kaebaja õigust hoolitseda isikliku hügieeni eest ja tagada oma tervise kaitse. P 8.2.2 – Rikub kaebaja omandiõigust ja õigust saata talle kuuluvaid asju vanglast välja sugulastele või neid võõrandada kolmandatele isikutele. P 8.3.1 – Rikub kaebaja õigust tervise kaitsele, sest keelab vaide p-s 8.3.1 nimetatud isiklike riideesemete kandmise. P 8.4.2 – Rikub kaebaja õigust osta poest pikemat kui 1,5 m antennikaablit. P 9.2 – Rikub kaebaja õigust vabale eneseteostusele ja toitumise valikule, sest piirang ei võimalda saada lihavaba toitu isiklikel kaalutlustel. P-d 15.1.10, 15.1.11 – Rikub kaebaja kaitseõigust vaide p-des 15.1.10 ja 15.1.11 kirjeldatud olukorras. P 16.2 – Rikub kaebaja õigust ja omandiõigust, sest vangla broneerib oma suva järgi kaebaja rahalised vahendid suuremas määras, kui kaebaja lubab ja reaalselt ostude sooritamiseks vaja on ning vaidlustatud säte annab vanglale õiguse selliselt talitada. Vangla tegevus piirab kaebaja õigust talle kuuluvaid rahalisi vahendeid valitseda perioodil, mil raha on kaupluse kasuks broneeritud. P 16.3 – Rikub kaebaja õigust ekslikult kirjutada kaupluse tellimuslehele rohkem kaupu kui kodukorra p 16.4 lubab, sest vangla loeb sellisel juhul tellimuslehe ebakorrektselt täidetukss ja kaebaja tellimus tühistatakse. P 16.4 – Rikub kaebaja õigust soetada vangla kaupluses talle meelepäraseid ning vajalikus koguses toiduaineid. P-d 18.1.2, 18.1.6 – Rikuvad kaebaja õigust tegeleda võrdväärselt Viru Vangla osakondadesse S1-S18 ja E1 paigutatud kinnipeetavatega kehakultuuriga vangla spordirajatistes.

7. Tartu Halduskohus 05.12.2013. a määrusega (tl 45-46) jättis kaebuse käiguta ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 5 päeva alates määruse kättesaamisest. Kohtu hinnangul ei kõrvaldanud kaebaja 15.11.2013 vastuses puudusi, mistõttu tuleb kaebus jätta teistkordselt käiguta.

8. H.L. esitas 15.12.2013 Tartu Halduskohtule kaebuse täienduse (tl 47-48), milles ta märkis, et kõrvaldas kohtu 30.10.2013. a määruses nimetatud puudused 15.11.2013 kaebuse täienduses, milles tõi konkreetselt iga vaidlustatud sätte puhul välja, kuidas see rikub tema õigusi vahetult alates 04.02.2013 ja edasiulatuvalt. Lisaks märkis kaebaja, et ta on soovinud asja lahendamist kohtuistungil ja tal on õigus oma kaebust täiendada enne kohtuistungit ning tal on plaanis esitada täpsustused, millised esemed temalt vaidlustatud käskkirja jõustumisel ära võeti või millised olid vaidlustatud piirangute muud mõjud. Kaebaja tõi välja, et ta on tutvunud teiste Viru Vangla kinnipeetavate kaebuste sisuga (nt haldusasi nr 3-13-968), mis on põhjendatud sarnaselt kaebaja kaebusega ja selle täienduses esitatuga ning kohus on need kaebused menetlusse võtnud. Kaebaja leidis, et 05.12.2013. a määruse p-s 9 küsitud selgitused oleks saanud kaebajalt küsida kohtuistungil ning tegemist ei ole küsitu näol puudusega, mis takistaks kaebuse menetlemist. Kaebaja märkis, et tal on diagnoositud karpaalkanali sündroom, mistõttu tema vasaku käe sõrmed ei liigu üldse ja parema käe sõrmede liikuvus on tugevalt häiritud ja valulik, mistõttu ei saa ta kasutada E7 ja E8 osakonnas olevat trenažööri ega seinale kinnitatud sportimisvahendeid, kuid saaks spordisaalis ja selle juures asuvatel väljakutel joosta või jalgpalli mängida, mida ei saa teha eluosakonnas.

9. Tartu Halduskohus 12.02.2014. a määrusega (tl 56-59) jättis kaebuse taas käiguta ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 7 päeva alates määruse kättesaamisest.

10. Tartu Halduskohus 15.04.2014. a määrusega (tl 62-64) tagastas H.L. i kaebuse Viru Vangla kodukorra p-de 7.1.2-7.1.5, 7.1.9, 7.1.13, 7.1.17-7.1.20, 7.1.22, 7.1.25, 7.1.27, 7.1.30-7.1.33, 7.1.39, 7.1.41, 7.1.43, 7.1.49, 7.1.51, 7.1.53, 8.1.3.1, 8.1.6.4, 8.1.6.7, 8.1.6.9-8.1.6.11, 8.2.2, 8.3.1, 8.4.2, 9.2, 15.1.10-15.1.11, 16.2-16.4 tühistamise nõude osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel (resolutsiooni p 1) ning võttis kaebuse ülejäänud osas menetlusse (resolutsioon p 2). Kohus märkis, et möönis 12.02.2014. a määruses, et kodukorra p-de 18.1.2 ja 18.1.6 mõju kaebaja õigustele oli vahetu, mis seisneb selles, et alates kodukorra kehtimahakkamisest hakkas kaebaja kui osakonnas E7 viibiva kinnipeetava suhtes kehtima liikumispiirang, mis koheselt välistas kaebaja õiguse kasutada osakonnaväliseid spordirajatisi. Kui üldkorralduse sätted mõjutavad isiku õigusi vahetult, tuleb tühistamisnõue esitada 30 päeva jooksul üldkorralduse teatavakstegemisest, mitte selle kehtimahakkamisest. H.L. ile väljastati tutvumiseks kodukord 28.01.2013, kuid vaide esitas H.L. 03.03.2013, s.t tähtaja rikkumisega.

Kuna Viru Vangla ega Justiitsministeerium ei ole vaidemenetluses kontrollinud, kas H.L. il oli tähtaja järgimata jätmiseks mõjuv põhjus, tuleb kohtul seda teha. Kuna Viru Vangla andis H.L. ile eksitava juhtnööri, mis põhjustas vaide hilinenult esitamise, asus kohus seisukohale, et H.L. il oli vaide esitamise tähtaja rikkumiseks mõjuv põhjus, ning vastav tähtaeg tuleb ennistada. H.L. on kodukorra p-de 18.1.2 ja 18.1.6 tühistamise nõude osas järginud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korda, mistõttu puudub alus selles osas kaebuse tagastamiseks. Kohus leidis, et ülejäänud vaidlustatud kodukorra sätete tühistamise nõude osas tuleb kaebus tagastada. Kohtu hinnangul saavad need sätted kaebaja õigustele mõju avaldada alles siis, kui nende alusel sooritatakse toiming või antakse haldusakt. Kohus on selgitanud 12.02.2014. a määruses kaebajale põhjalikult, kuidas saaksid need sätted tema õigustele mõju avaldada, kuid kaebaja ei ole vaideega kohtumenetluses näidanud, kuidas on vaidlustatud sätted tema õigustele mõju avaldanud, mis tähendab, et kaebajal puudub nende sätete vaidlustamiseks kaebeõigus (HKMS § 44 lg 1). Kohus viitas, et kuigi 12.02.2014. a määruses leiti, et kaebaja näitas, kuidas väidetavalt rikub tema õigusi kodukorra p 16.2, tuleb siiski kaebus ka selle sätte tühistamise nõude osas kaebeõiguse puudumise tõttu tagastada, kuna kaebaja kohtu eeltoodud määrusele ei vastanud ega kaebust selles osas täpsustanud, mistõttu ei ole kaebaja kohtu hinnangul näidanud, et Viru Vangla on vaidlustatud kodukorra kehtivuse ajal p 16.2 alusel kaebaja suhtes toiminguid teinud ja et see säte on tema õigustele mõju avaldanud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

11. H.L. esitas 08.05.2014 määruskaebuse (tl 81-84p), milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 15.04.2014. a määrus resolutsiooni p 1 osas ning teha uus määrus, millega saata asi Tartu Halduskohtule kaebuse terves ulatuses menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse esitaja leiab, et kohus on jätnud meelevaldselt tähelepanuta, et kõik vaidlustatud kodukorra sätted mõjutavad kaebaja õigusi vahetult alates 04.02.2013 ning nii vaidekui ka kohtumenetluse käigus on kaebaja korduvalt näidanud, kuidas ja mis kuupäevast alates on vaidlustatud sätted tema õigustele mõju avaldanud, mistõttu esineb kaebajal antud sätete vaidlustamiseks kaebeõigus tulenevalt HKMS § 44 lg-st 1. Määruskaebuse esitaja arvates on kaebust vaidlustatud osas tagastades kohus välistanud tema kaitseõiguse teostamise võimaluse vaatamata asjaolule, et kaebaja on 15.12.2013 vastuse p-s 2 kohtule selgesõnaliselt väljendanud soovi vastustaja küsitlemiseks kohtuistungil ning teatanud, et täiendab kaebust enne kohtuistungit ning esitab kohtule täpsustused esemete kohta, mis temalt vaidlustatud käskkirja jõustumisel ära võeti või oli sunnitud hävitama või lattu paigutama ning millised olid vaidlustatud piirangute muud mõjud. Määruskaebuse esitaja märgib, et kohus on kaebuse kodukorra p 16.2 osas ebaõigesti tagastanud, kuna kohtule isikuarve broneerimiste kuupäevadest teatamata jätmine ei saa minetada kaebaja kaebeõigust. H.L. i hinnangul jättis kohus 12.02.2014. a määrusega kaebuse kolmandat korda põhjendamatult käiguta, mistõttu ta ei pidanud vajalikuks vastata määrusele ning mõistis, et kohtu tegevus kaebuse käiguta jätmisel oli õigusvastane. Määruskaebuse esitaja leiab, et kohus provotseerib teda rikkuma vangla kodukorda, nimetades määruse põhjendustes (p 11-14) ekslikult puudusteks asjaolu, et kaebaja ei ole asunud vanglat provotseerima ja ei ole esile kutsunud vaidlustatud kodukorra punktidest tulenevate piirangute täiendavat mõju lisaks otsesele mõjule, mis tuleneb kodukorra kehtima hakkamisest alates 04.02.2013. H.L. i arvates ei ole kohus arvestanud, et antud asjas on oma õiguste kaitseks kohtusse pöördunud kaebaja ning vanglal lasub kohustus tõendada, aga mitte vastupidi, kas alates 04.02.2013 jõustunud kodukorraga kehtestatud piirangud varasemalt vanglas kaebajale lubatud esemete või tegevuste keelamise kohta on põhjendatud.

12. Justiitsministeerium esitas 11.07.2014 vastuse (tl 107-107p), milles ta palub jätta H.L. i määruskaebus rahuldamata. Vastustaja nõustub kohtu 15.04.2014. a määruses esitatud seisukohaga ning leiab, et vaidlustatud kodukorra punktid ei ole kaebajat vahetult mõjutanud ning kaebaja põhjendused vahetu mõju kohta on olnud üldsõnalised. Vastustaja märgib, et kaebaja ei ole vaideega kohtumenetluses näidanud, kuidas vaidlustatud sätted tema õigustele mõju on avaldanud, mistõttu puudub kaebajal sätete vaidlustamiseks HKMS § 44 lg 1 tähenduses kaebeõigus, millest tingituna on kohtul HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt õigus H.L. i kaebus tagastada. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et ta ei ole saanud oma õigusi kohtumenetluses teostada, kuivõrd kaebajale on korduvalt antud võimalusi oma seisukohti põhistada kirjalikult, näitamaks, kuidas vaidlustatud sätted teda vahetult on mõjutanud, millist võimalust ei ole kaebaja igakordselt kasutanud, jättes vastamata 12.02.2014. a määrusele.

13. Viru Vangla esitas 14.07.2014 vastuse (tl 110-110p), milles ta palub jätta H.L. i määruskaebus rahuldamata. Vastustaja leiab, et kohus on 15.04.2014. a määrusega õigesti tagastanud H.L. i kaebuse kodukorra p-de 7.1.2-7.1.5, 7.1.9, 7.1.13, 7.1.17-7.1.20, 7.1.22, 7.1.25, 7.1.27, 7.1.30-7.1.33, 7.1.39, 7.1.41, 7.1.43, 7.1.49, 7.1.51, 7.1.53, 8.1.3.1, 8.1.6.4, 8.1.6.7, 8.1.6.9-8.1.6.11, 8.2.2, 8.3.1, 8.4.2, 9.2, 15.1.10-15.1.11, 16.2-16.4 tühistamise nõude osas ning määruskaebus on põhjendamatu. Vastustaja on seisukohal, et määruskaebuses ei ole välja toodud, kuidas vaidlustatud sätted kaebaja õigusi vahetult mõjutavad ja määruskaebuse esitaja põhjendused on väga üldsõnalised ning aktsepteeritav ei ole määruskaebuse esitaja seisukoht, nagu võiks ta kaebust põhjendama hakata alles kohtuistungil. Vastustaja leiab, et määruskaebuse esitajal puudub vangla kodukorra viidatud sätete vaidlustamiseks HKMS § 44 lg 1 tähenduses kaebeõigus ning kohtu 15.04.2014. a määrus kaebuse osaliselt tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel oli õiguspärane.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

15. Käesolevas määruskaebemenetluses on vaidlus Tartu Halduskohus 15.04.2014. a määruse resolutsiooni p-i 1 üle, millega tagastati kinnipeetava H.L. i kaebus Viru Vangla kodukorra p-de 7.1.2-7.1.5, 7.1.9, 7.1.13, 7.1.17-7.1.20, 7.1.22, 7.1.25, 7.1.27, 7.1.30-7.1.33, 7.1.39, 7.1.41, 7.1.43, 7.1.49, 7.1.51, 7.1.53, 8.1.3.1, 8.1.6.4, 8.1.6.7, 8.1.6.9-8.1.6.11, 8.2.2, 8.3.1, 8.4.2, 9.2, 15.1.10-15.1.11, 16.2-16.4 tühistamise nõudes HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

16. Esmalt kontrollib ringkonnakohus, kas kaebaja on kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud (I) ning seejärel võtab seisukoha Tartu Halduskohtu 15.04.2014. a määruse õiguspärasuse osas (II). Lõpuks lahendab ringkonnakohus määruskaebuse taotlused (III).

I

17. HKMS § 47 lg 1 sätestab, et seadus võib mõnda liiki nõude lahendamiseks ette näha kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. HKMS § 121 lg 1 p 4 näeb ühe imperatiivse kaebuse tagastamise alusena ette olukorra, kus kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kinnipeetavate puhul näeb kohustusliku kohtueelse menetluse ette vangistusseadus (VangS). VangS § 1¹ lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.

Nimetatud säte näeb tühistamiskaebuse korral ette kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõude.

18. Riigikohus, tõlgendades VangS § 1¹ lg-s 5 sätestatut kooskõlas HKMS § 47 lg-s 1 ja § 121 lg 1 p-s 4 sätestatuga, on asunud seisukohale, et juhul, kui kinnipeetav rikub asja kohustusliku kohtueelse lahendamise korda viisil, mis toob kaasa kohtuvälise menetleja sisulise otsuse puudumise ja vaide õiguspärase tagastamise, ei saa kinnipeetaval tekkida kohtusse pöördumise õigust. Kui kaebaja ei käitu kohtueelses menetluses nõuetekohaselt ja menetlus lõpetatakse seetõttu õiguspäraselt vaide tagastamisega, ei ole hilisem kaebus kohtule HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt lubatav (Riigikohtu 29.04.2014. a määrus nr 3-3-1-78-13, p 18, p 19). Seega tuleneb VangS-st kinnipeetavale vangla haldusakti või toimingu kohtus vaidlustamiseks kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kohustus, mille järgimata jätmisel ei ole kaebuse lubatavuse eeldused täidetud ning kohtul on alus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastamiseks. Varasemas praktikas on Riigikohus rõhutanud, et kontrollides kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist, ei või piirduda formaalse kontrolliga. Kohus peab HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaldamisel veenduma, et ka tegelikult esinesid alused, millele viidates tagastati isiku taotlus kohustuslikus kohtueelses menetluses (Euroopa Inimõiguste Kohtu 29.05.2012. a otsus asjas nr 16563/08 Julin vs Eesti, p 177; Riigikohtu 18.03.2013. a määrus nr 3-3-2-2-12, p 11.2; 20.06.2013. a määrus nr 3-3-1-34-13, p 8-9).

19. Halduskohtu määrusest ei nähtu, et kohus oleks enne vaidlusaluse määruse tegemist kontrollinud, kas ei esine imperatiivset alust kaebuse tagastamiseks. Kuna käesoleval juhul on määruskaebemenetluses menetletavate vangla kodukorra p-de 7.1.13, 7.1.22, 7.1.51, 8.1.3.1 ja

16.3 osas kaebaja vaie Justiitsministeeriumi 04.07.2013. a vaideotsusega vaide esitamise õiguse puudumise tõttu tagastatud, siis tuleb hinnata, kas seda tehti õiguspäraselt, sest sellest oleneb kaebaja kohtusse pöördumise õigus ning HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaldamise õigsus.

20. Riigikohus on märkinud (13.02.2008. a määrus nr 3-3-1-95-07, p 10, p 13), et vangla direktori käskkirjaga kinnitatud vangla kodukord on üldkorraldus HMS § 51 lg 2 tähenduses. HMS § 51 lg 2 kohaselt on üldkorraldus haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele. Üldkorraldus võib sisaldada abstraktse iseloomuga ettekirjutusi, millega reguleeritakse haldusakti adressaatide käitumist määratlemata arvul juhtudel. Ka vangla administratsiooni kehtestatud üldkorraldustes võib sisalduda kinnipeetavate käitumisja elutingimusi reguleerivaid ettekirjutusi, mille toime ei piirdu reeglina ühe sündmusega, vaid hõlmab kinnipeetavate elukorraldust ja käitumist üldiselt. Üldkorraldusega kehtestatud regulatsiooni rakendamine haldusorgani poolt võib toimuda toimingute või täiendavate haldusaktide kaudu.

21. Viru Vangla kodukorra p 7.1.13 sätestab, et keelatud on WC-paber, salvrätikud, vatipadjad, puhastuslapp, -käsn jms, v.a vangla vahendusel soetatud või vanglasse kaasa võetud esemed. Justiitsministeerium on vaideotsuses märkinud, et vangla selgitustest, mille kohaselt vanglateenistus ei korja ära kõnealuses punktis nimetatud äratarvitatavaid esemeid ja need on lubatud ka pärast 04.02.2013, ning kodukorra seletuskirjast nähtuvalt ei kohaldu kõnealune piirang esemetele, mis on vanglateenistuse poolt kinnipeetava kasutusse lubatud enne vaidlusaluse kodukorra kehtivuse algust. Ringkonnakohtul puudub alus eeltoodus kahelda. Kaebaja ei ole ka viidanud ühelegi temaga seonduvale juhtumile, kus vangla poolt antud kinnitust oleks rikutud.

22. Vangla kodukorra p 7.1.22 sätestab, et keelatud on perioodika, ristsõnaraamatud, kataloogid jm seesugused esemed, mis ei ole vanglateenistuse vahendusel soetatud või vanglateenistuse väljastatud, v.a vahistatuile paki teel saadetud esemed. Justiitsministeerium on vaideotsuses vaide esitaja väited kataloogide mittekättesaadavuse osas paljasõnaliseks lugenud, kuivõrd vaide esitaja ei ole toonud ühtegi kataloogi või muud perioodikat, mida ei oleks võimalik soetada või tellida vanglateenistuse vahendusel. Ringkonnakohus nõustub Justiitsministeeriumi põhjendusega, kuivõrd kaebaja ei ole näidanud, et aset oleks leidnud konkreetne juhtum, milles H.L. i tellimus oleks vangla tegevusest tungituna jäänud täitmata.

23. Vangla kodukorra p 7.1.51 sätestab, et keelatud on riideesemed ja jalanõud, mida ei ole väljastanud vanglateenistus või mis ei ole ostetud vanglas asuvast kauplusest, v.a vahistatule pakiga saadetud esemed. Justiitsministeerium on vaideotsuses viidanud vangla selgitusele, et kinnipeetavatel võimaldatakse jätkuvalt kasutada enne 04.02.2013 soetatud isiklikke sokke, pesu ja jalanõusid. Ringkonnakohus nõustub Justiitsministeeriumiga, et vaide esitaja etteheited vanglale on üldsõnalised ning ta ei ole välja toonud konkreetseid juhtumeid, mil vangla ei ole suutnud täita oma kohustust riideesemete tagamisel, mistõttu ei ole vaidest selguv, kas ja millal vaide esitaja õigusi kõnealuse punktiga on rikutud. Kaebaja ei ole ka viidanud ühelegi temaga seonduvale juhtumile, kus vangla poolt antud kinnitust oleks rikutud.

24. Vangla kodukorra p 8.1.3 sätestab laost esemete väljastamise ning esemete lattu paigutamise ajakava, s.h p-s 8.1.3.1 E-majas asuvate kinnipeetavate taotlused. Justiitsministeerium on õigesti märkinud, et tegemist on vangla tegevust korraldava regulatsiooniga. Ühtlasi on vaideotsuses viidatud vangla selgitusele, et kinnipeetavatel on põhjendatud juhtudel võimalik esitada taotlusi esemete laost väljastamiseks sätestatud graafiku väliselt ning neid menetletakse iseseisvalt. H.L. ei ole näidanud, et vangla ei ole toiminud, nagu on enda selgituses väitnud.

25. Vangla kodukorra p 16.3 sätestab kinnipeetavate sisseostude tegemiseks vajalikud toimingud, nende täitmise põhimõtted ja tagajärjed. Justiitsministeerium on õigesti märkinud, et nimetatud punkti puhul on tegemist korraldusliku regulatsiooniga, mis ei riiva isikute õigusi. Kaebaja ei ole ka viidanud ühelegi juhtumile, kus oleks aset leidnud tema õiguste rikkumine vangla poolt.

26. Eeltoodut arvestades nõustub ringkonnakohus Justiitsministeeriumi vaideotsuses tooduga, mille kohaselt ei nähtu vaides esitatust, et kodukorra p-d 7.1.13, 7.1.22, 7.1.51, 8.1.3.1 ja 16.3 rikuksid või oleks rikkunud H.L. i õigusi, mistõttu puudus tal õigus vaiet esitada. Ringkonnakohus on seisukohal, et H.L. i vaie on eelnimetatud punktide osas Justiitsministeeriumi poolt õiguspäraselt tagastatud, mistõttu on selles osas H.L. il tühistamisnõudes kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Ringkonnakohus nõustub kokkuvõttes halduskohtuga, et H.L. i kaebus kuulus tagastamisele, kuid muudab vastavalt eeltoodule Tartu Halduskohtu 15.04.2014. a määruse põhjendusi nimetatud osas. Ringkonnakohus on seisukohal, et eeltoodud põhjustel kuulub H.L. i kaebus Viru Vangla kodukorra p-de 7.1.13, 7.1.22, 7.1.51, 8.1.3.1 ja 16.3 tühistamisnõude osas tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

II

27. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib halduskohus kaebuse määrusega tagastada, kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kaebeõiguse sisustamisel tuleb lähtuda HKMS § 44 lg-st 1, mis sätestab, et kaebaja võib halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. Seega tuleb kaebeõiguse tuvastamiseks kontrollida, kas vaidlustatav haldusakt või toiming võib kaebaja õigusi rikkuda. HKMS § 44 lg-s 1 sätestatu tähendab eelkõige seda, et kaebajal peab olema isiklik puutumus vaidlustatava haldusakti või toiminguga, mis väljendub tema subjektiivsete õiguste riives. Kohtupraktikas on rõhutatud, et

HKMS § 121 lg 2 p 1 puhul on tegemist diskretsioonilise alusega, mis võimaldab tagastada kaebuse juhul, kui kohtu arvates puudub kaebajal, eeldades tema faktiliste väidete tõendatust, ilmselgelt kaebeõigus (Riigikohtu 23.10.2013. a määrus nr 3-3-1-29-13, p 16). Nimetatud alusel kaebuse tagastamine on võimalik vaid juhul, kui kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtlusteta, ja seejuures tuleb kohtul kaebeõiguse ilmselget puudumist kaebuse tagastamise määruses ka hoolikalt põhjendada (Riigikohtu 21.05.2014. a määrus nr 3-3-1-26-14, p 9).

28. Kaebajale on halduskohtu poolt kolmel korral käiguta jätmise määrusega antud võimalus kaebuse täpsustamiseks, näitamaks, kuidas täpselt puutub iga vaidlustatud kodukorra säte tema subjektiivsetesse õigustesse ja millist mõju vaidlustatud kodukorra sätted tema õigustele on avaldanud. Isiklike õiguste kaitsmine halduskohtumenetluse abil eeldab, et toimunud on kaebaja õiguste rikkumine. Seega on vangla kodukorra kui üldkorralduse vaidlustamine võimalik üksnes peale seda, kui mõni selle konkreetne säte on kaebaja õigusi vahetult mõjutanud. Kinnipeetaval ei ole õigust vaidlustada vangla kodukorda üksnes selle õiguspärasuse kontrollimise eesmärgil. Kaebaja on küll kahel korral vastanud halduskohtule, kuid on jätnud nõutud ja vajalikud põhjendused kohtule esitamata. Viimasena esitatud 15.12.2013 kaebuse täienduses märkis kaebaja, et tal on plaanis esitada täiendused kohtuistungil. Seejärel on Tartu Halduskohus veelkord 12.02.2014. a määruses kaebajale kodukorra iga vaidlustatud punkti osas selgitanud üksikasjalikult vajadust kaebust täpsustada, otsustamaks selle lubatavuse üle. Kaebaja ei ole nimetatud määrust täitnud.

29. Ringkonnakohus leiab, et asja materjalide põhjal asus halduskohus põhjendatult seisukohale, et Viru Vangla kodukorra punktid 7.1.2-7.1.5, 7.1.9, 7.1.17-7.1.20, 7.1.25, 7.1.27, 7.1.30-7.1.33, 7.1.39, 7.1.41, 7.1.43, 7.1.49, 7.1.53, 8.1.6.4, 8.1.6.7, 8.1.6.9-8.1.6.11, 8.2.2, 8.3.1, 8.4.2, 9.2, 15.1.10-15.1.11, 16.2, 16.4 ei ole kaebaja õigusi vahetult mõjutanud, mistõttu saab pidada kaebeõiguse puudumist ilmselgeks. Seega tagastas halduskohus H.L. i kaebuse Viru Vangla kodukorra eelnimetatud punktide tühistamise nõudes õiguspäraselt HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2, § 201 lg 4). H.L. ei ole määruskaebuses esitanud ühtegi põhjendust, mis sunniks ringkonnakohut halduskohtu seisukohta muutma.

30. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist. Põhjendamatu on määruskaebuse esitaja etteheide, et kohus välistas tema kaitseõiguse teostamise võimaluse, kuigi ta kohtule selgelt teatas soovist vastustaja küsitlemiseks kohtuistungil ja kaebuse täiendamiseks enne kohtuistungit. Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 37 lg 1 järgi algab halduskohtumenetlus kaebuse esitamise hetkest. Kaebus peab olema menetluslikult lubatav ja sisuliselt põhjendatud, kuid lubatavuse ja põhjendatuse eelduste mittetäidetuse korral on asja lahendamine välistatud. Kaebaja, mitte teiste menetlusosaliste, kohustuseks on kaebuses esitada faktiline põhjendus (HKMS § 38 lg 1 p 7). HKMS §-s 120 on määratletud kohtu toimingud kaebuse saamisel. Ettevalmistavas menetluses kontrollitakse, kas asja menetlusse võtmine on võimalik või esineb kaebuses mõni kõrvaldatav puudus või on alus kaebuse tagastamiseks või menetluse lõpetamiseks. Seega ei kehti põhimõttelist eeldust, et kui isik kaebuse kohtusse esitab, siis see ilmtingimata ka menetlusse võetakse. Ringkonnakohus peab vajalikuks ka viidata Riigikohtu poolt väljendatule, et kaebeõiguse piiramine ei ole vastuolus Põhiseadusega (11.11.2004. a otsus nr 3-3-1-66-04, p 11) ning kohtusse pöördumise õiguse mõningane kitsendamine on õiguskindluse ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks vajalik (06.09.2007. a määrus nr 3-3-1-40-07, p 11). Alles siis, kui kohus on kindlaks teinud, et ei esine alust kaebuse tagastamiseks ega käiguta jätmiseks, võtab kohus kaebuse määrusega menetlusse (HKMS § 120 lg 2).

31. Käesolevas asjas on halduskohus kolmel korral jätnud kaebuse määrusega käiguta (HKMS § 120 lg 3), andes kaebajale võimaluse kaebust täiendada, kuid on lugenud kokkuvõttes kaebaja poolt esitatud kaks täiendust sedavõrd ebapiisavaks, et ei pidanud võimalikuks võtta kaebust menetlusse. Kaebaja küll annab määruskaebuses mõista, et tal on võimalik kaebust täiendada ka selliselt, et kohtu poolt esile toodud puudused saaksid kõrvaldatud, kuid seda ta siiski kohtule kahel korral vastates teinud ei ole. Kaebaja soovimatuse korral kaebust nõuetele vastavalt täiendada, näitamaks tema õiguste rikkumist vaidlustatud kodukorra punktide osas, on põhjendatud ja õiguspärane kohtu poolt kaebuse tagastamine. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et määruskaebuse esitaja väited kohtu poolt tema provotseerimise kohta otseselt rikkuma vangla kodukorda on ilmselge liialdus ja asjakohatu tõlgendus kohtumäärustes märgitule. Kaebuses esinevate puuduste mittekõrvaldamise korral kuulub kaebus tagastamisele, millele halduskohus on ka kõigis kolmes käiguta jätmise määruses selgelt viidanud.

III

32. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus H.L. i määruskaebuse rahuldamata ning muudab Tartu Halduskohtu 15.04.2014. a määruse põhjendusi vaidlustatud Viru Vangla kodukorra p-de 7.1.13, 7.1.22, 7.1.51, 8.1.3.1 ja 16.3 osas, asendades need käesolevas määruses toodud põhjendustega. Ülejäänud osas jääb Tartu Halduskohtu 15.04.2014. a määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel