2-13-33007/21 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtuasja number 2-13-33007 Määruse tegemise aeg ja koht

16. september 2014, Tallinn Kohtukoosseis Ele Liiv, Indrek Parrest, Ande Tänav Kohtuasi

KÜ Ehitajate tee 72 hagi RK ja OK vastu võlgnevuse saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 10. juuni 2014 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RK ja OK määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: KÜ Ehitajate tee 72 (registrikood 80173186), lepinguline esindaja Marina Suhnjova Kostjad: RK (isikukood XXXXXXXXXXX) ja OK (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 10. juuni 2014 määrus muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Maakohus rahuldas 07.04.2014 otsusega KÜ Ehitajate tee 72 hagi RK ja OK vastu ning jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Maakohtu otsus jõustus edasikaebamata 08.05.2014.

2. KÜ Ehitajate tee 72 esitas 14.04.2014 avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks summas 480 eurot. Avalduse kohaselt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust 100 eurot ja lepingulise esindaja tasust 380 eurot, kokku 480 eurot. Avaldusele lisatud õigusabikulude kalkulatsiooni järgi kulutas hageja esindaja tõenditega ja arvestustega tutvumisele, hagiavalduse koostamisele ja esitamisele 1,5 tundi; hagi avalduse täpsustamisele seoses kostjast sõltuva veetarbimise

ümberarvestusega 1,25 tundi; hageja seisukohtade koostamisele 1,5 tundi ja kohtuistungil esindamisele 0,5 tundi, kokku 4,75 tundi tunnihinnaga 80 eurot.

3. Maakohus edastas kostjate esindajale hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kostjad kohtu nõutud tähtpäevaks vastust ei esitanud.

Maakohtu määrus ja selle põhjendused

4. Maakohus rahuldas hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 420 eurot. Kohus jättis avalduse rahuldamata 60 euro suuruses summas.

5. Hageja esindaja poolt teostatud õigusabitoimingute puhul ei olnud teenuse hind (80 eurot/tund) ülemäära kõrge. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-142-09 selgitanud, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Hagi esitamise ajal kehtisid Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 kehtestatud „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Tulenevalt viidatud määruse § 1 lg-st 1 sõltub sissenõutavate kulude piirmäär tsiviilasja hinnast.

6. Käesoleva tsiviilasja menetluses oli tsiviilasja hind 633,87 eurot. TsMS § 175 lg 4 ja Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 kohaselt on tsiviilasjas, mille tsiviilasja hind oli kuni 640 eurot maksimaalselt nõutav lepingulise esindaja kulu 320 eurot. Tulenevalt eeltoodust ja Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 §-st 1 ei ole hageja esindaja kulud seega seaduses sätestatud piirmääraga kooskõlas.

7. Avalduse kohaselt olid hageja menetluskuludeks riigilõiv hagiavalduse esitamisel 100 eurot. Kuna riigilõivu tasumine on hageja poolt tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 100 eurot.

8. Kokku tuleb kostjatelt solidaarselt mõista hageja kasuks välja menetluskulud summas

420 eurot (320 + 100). Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 60 eurot.

Määruskaebus

9. Kostjad paluvad väljamõistetud menetluskulude summat vähendada või võimaldada seda tasuda osade kaupa.

10. Kostjatel ei ole võimalik kogu summat, 420 eurot koheselt ära maksta ja hageja on lubanud pöörduda menetluskulude võla sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Kohtutäituri tasu lisandumine tooks kostjatele kaasa veelgi suuremad kulutused.

11. Kohus on kostjatelt välja mõistnud lepingulise esindaja kulude piirmäärades sätestatud maksimaalse võimaliku summa. Vaidlus toimus vaid esimeses kohtuastmes ja ei olnud oma olemuselt keeruline. Kostjad soovisid saada selgust maksete summade aluse kohta ja kohtus nad selle lõpuks said.

12. Kostjad ei esitanud menetluskulude osas vastuväiteid, sest lootsid kohtu õiglusele ja samuti ei olnud neil vahendeid juristile lisatöö eest tasumiseks.

13. Hageja kohtu määratud tähtajaks vastust ei esitanud.

Edasine menetluse käik

14. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

15. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda.

16. Õigusabikulu kindlaksmääramisel tuleb hinnata seda, millises ulatuses oli õigusabikulu vaidlusaluses asjas põhjendatud ja vajalik. Sellise hinnangu on maakohus andnud. Kohus käsitles menetluskulude väljamõistmise eeldusi ja selgitas määruses piisava põhjalikkusega, miks tuleb hageja avaldus maakohtu poolt põhjendatuks peetud ulatuses rahuldada.

17. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus piisava põhjalikkusega kontrollinud õigusabi osutamisel tehtud toiminguid ja selleks kulunud aega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et õigusabi andmine 4,75 tunni ulatuses tunnihinnaga 80 eurot, kogumaksumusega 320 eurot oli vajalik ja põhjendatud. Seda ei muuda asjaolud, et tegemist on Vabariigi Valitsuse määruses nr 137 sätestatud maksimaalsele piirmäärale vastava summaga, et menetlus toimus üksnes ühe kohtuastmes ja tegemist ei olnud keerulise vaidlusega. Õigusabikulude vähendamiseks puudub antud juhul alus. Maakohtu poolt välja mõistetud kulud katavad ringkonnakohtu arvates mõistlikult hageja õiguste efektiivseks kaitseks tehtud kulutusi. Samuti oli vajalik kohtule hagi esitamisel riigilõivu maksmine.

18. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Diskretsioonipiiride ületamist maakohtule antud juhul ette heita ei saa ning seetõttu puudub alus määruskaebuse rahuldamiseks.

19. Menetluskulude kindlaksmääramise kohta tehtud määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamisel ei saa kohus teha otsustust menetluskulude ositi tasumise kohta. Selleks tuleb kostjatel saavutada kokkulepe hagejaga või taotleda täitemenetluse seadustiku § 45 alusel kohtult täitemenetluse toimumise korral selle pikendamist või ajatamist.

20. TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.

Ele Liiv

Indrek Parrest

Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/