3-14-51599/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht 17. september 2014. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-51599 Haldusasi E.P.i kaebus Maksuja Tolliameti 29.04.2014 korralduse nr 12.2-3/22279-10 tühistamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja – E.P. Vastustaja – Maksuja Tolliamet Menetlustoiming Kaebuse lubatavuse kontrollimine RESOLUTSIOON 1. Tagastada E.P.i kaebus. 2. Jätta E.P.i menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliamet (MTA) alustas 17.03.2014 korralduse nr 12.2-3/22279-1 alusel Rent 4U OÜ käibemaksu ja sisendkäibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse kontrollimenetlust seoses Rent 4U OÜ poolt aadressil Pallasti tn 46 soetatud ja võõrandatud korteriomanditega nr 5 ja 16. Sama korraldusega kohustas maksuhaldur Rent 4U OÜ-d esitama kõik äriühingu valduses olevad aadressil Pallasti tn 46 asuvate korterite nr 5 ja 16 soetamise (sh sisustustarbed) ja võõrandamisega seotud dokumendid ning andma suulist teavet kontrollobjekti puudutavates küsimustes. 28.03.2014 korraldusega nr 12.2-3/22279-2 määras maksuhaldur Rent 4U OÜ-le tasumiseks sunniraha 450 eurot ning määras eelnimetatud dokumentide ja teabe esitamiseks uue tähtaja.

2. MTA kohustas 29.04.2014 korraldusega nr 12.2-3/22279-10 (edaspidi ka 29.10.2014 korraldus või vaidlustatud korraldus) E.P.i kui kolmandat isikut esitama maksuhaldurile kõik E.P.i valduses olevad aadressil Pallasti tn 46 asuvate korterite nr 5 ja 16 soetamise (sh sisustustarbed) ja võõrandamisega seotud dokumendid ning andma suulist teavet kontrollobjekti puudutavates küsimustes. Korraldusest nähtuvalt kontrollib maksuhaldur Rent 4U OÜ käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust seoses Rent 4U OÜ poolt aadressil Pallasti tn 46 soetatud ja võõrandatud korteriomanditega nr 5 ja nr 16. Korralduse kohaselt oli E.P. perioodil 15.04.2010 – 28.04.2013 Rent 4U OÜ juhatuse liige ning kontrolli objektiks olevad korteriomandid on Rent 4U OÜ poolt soetatud septembris 2013 ja võõrandatud jaanuaris 2014. Maksuhaldur märkis, et Rent 4U OÜ ei ole täitnud maksuhalduri korraldusi teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks.

2

3. E.P. esitas 31.05.2014 maksuhaldurile vaide, milles taotles 29.04.2014 korralduse nr 12.2- 3/22279-10 kehtetuks tunnistamist. Vaide kohaselt ei ole korraldus piisavalt motiveeritud, on vaide esitaja jaoks arusaamatu ning tuleks tühistada. Korralduses nõutud teavet tuleks küsida Rent 4U OÜ-lt või selle esindajalt. Kuna E.P. ei ole nimetatud ettevõttes enam tegev, ei ole tema valduses ka infot ettevõtte raamatupidamisarvestuses kajastatud sündmuste kohta ning temalt ei saa nõuda selgitusi ettevõtte poolt teostatud toimingute kohta.

4. Maksuhaldur jättis 26.06.2014 vaideotsusega nr 6-1/2217-2 vaide rahuldamata. Vaideotsuses leiab maksuhaldur, et E.P. võib omada olulist teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemisel, kuna viimane oli kontrollperioodil Rent 4U OÜ juhatuse liige. Samuti on E.P. märgitud äriühingu esindajaks korterite müügilepingutel. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 61 lg 1 annab maksuhaldurile õiguse nõuda kolmandalt isikult maksumenetluses tähtsust omavate asjaolude kindlakstegemiseks teavet ning kuna maksuhaldur on maksumenetluse raames enne E.P.ilt teabe nõudmist pöördunud maksukohustuslase (Rent 4U OÜ) poole, on täidetud ka MKS § 61 lõikes 2 sätestatud eeldused. E.P. ei ole vaides välja toonud, et esineksid MKS §-s 64 sätestatud asjaolud teabe esitamisest keeldumiseks. Maksuhaldur on vaides selgitanud, et kolmas isik on mistahes isik, kes valdab teavet mõne teise isiku kohta ja teda tuleb käsitada korralduse adressaadina. Kolmandalt isikult teabe küsimine on otseselt seotud maksumenetluse eesmärgiga ning maksuhaldur ei nõua vaide esitajalt teavet, mille kasutamiseks tal vajadus puudub. Korraldusega nõutud teave võib omada maksustamise seisukohalt tähtsust ning ekslik on vaide esitaja seisukoht, et teise isiku maksumenetluse raames korraldusega pandud kohustus on ülemäärane ja ebavajalik. Maksuhaldur ei ole seotud isikute väidete ja taotlustega ning otsustab iseseisvalt maksumenetluses asjaolude tuvastamise üle. Maksuhaldur on lähtunud MKS §-s 61 sätestatud menetluskorrast ning on muu hulgas viidanud kolmanda isiku poole pöördumise põhjusele (E.P. oli kontrollperioodil kontrollitava äriühingu juhatuse liige ning esindas äriühingut ka kontrollitavates tehingutes). Maksuhaldur on täitnud haldusakti põhjendamise üldnõuded, korralduses on viide selle andmise õiguslikule alusele (MKS § 61 lõiked 1 ja 3) ning piisavalt on selgitatud korralduse andmise faktilist alust. Seega on korraldus piisavalt motiveeritud.

5. E.P. esitas 28.07.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada MTA 29.04.2014 korraldus. Kaebuse kohaselt ei ole korraldus piisavalt motiveeritud ning on kaebaja jaoks arusaamatu ja põhjendamatult koormav. Kaebaja ei nõustu vaideotsuses toodud järeldustega, kuna vastustaja ei ole süüvinud vaide olemusse.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Vaidlustatud korraldusega tegi maksuhaldur MKS § 46, § 61 lõigete 1 ja 3 ning § 62 lõigete 1 ja 3 alusel kaebajale korralduse tema valduses olevate aadressil Pallasti tn 46 asuvate korterite nr 5 ja 16 soetamise ja võõrandamisega seotud dokumentide esitamiseks ning suulise teabe andmiseks kontrollobjekti puudutavates küsimustes.

7. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud halduskohus, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel perspektiivituse tõttu. Kaebuse eesmärki ei ole võimalik saavutada ühegi HKMS § 37 lg-s 2 nimetatud nõudega, sest kaebaja nõue on materiaalõiguslikult perspektiivitu, ning tegemist ei ole keeruka õigusliku küsimusega, mis eeldaks kaebuse menetlusse võtmist ja selle küsimuse täiendavat analüüsimist.

8. Vaidlustatud korralduses on maksuhaldur selgitanud, et viib läbi Rent 4U OÜ käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse kontrollimenetlust seoses aadressil Pallasti tn 46 asuvate

3

korterite nr 5 ja 16 soetamise ja võõrandamisega. Korralduses on põhjendatud kolmandalt isikult suulise teabe küsimist asjaoluga, et kaebaja oli kontrollperioodil kontrollitava äriühingu juhatuse liige ning esindas äriühingut kontrollitavates tehingutes. Lisaks on korralduses selgitatud, et äriühing ise ei ole maksuhalduri korraldusi teabe andmiseks täitnud. Vaideotsuses on maksuhaldur selgitanud sama ning toonud välja, et korraldus on kooskõlas seadusega ja vastab MKS §-de 61 ja 62 nõuetele. Kohus nõustub vaideotsuses märgituga ning leiab, et vaidlustatud korralduses on piisava põhjalikkusega selgitatud, miks kaebaja poole pöörduti, samuti on arusaadav, mille kohta maksuhaldur soovib teavet saada. Maksuhaldur on vaideotsuses õigesti leidnud, et kolmandalt isikult teabe küsimine on seotud maksumenetluse eesmärgiga, vaidlustatud korraldusega nõutud teave võib omada maksustamise seisukohalt tähtsust ning maksuhaldur otsustab iseseisvalt maksumenetluses asjaolude tuvastamise üle. Maksuhalduri vaideotsuses toodud selgitused korralduse otstarbekuse kohta on selged ja kooskõlas MKS-iga ning maksumenetluse eesmärgiga. Eeltoodut arvestades kohus ei nõustu kaebaja väitega, et vaidlustatud korraldusega pandud kohustus ei ole piisavalt motiveeritud ja ei ole arusaadav. Vaidlustatud korralduses on piisava põhjalikkusega selgitatud, miks kaebaja poole pöörduti, samuti on arusaadav, mille kohta maksuhaldur soovib teavet saada. Korralduses on viide selle õiguslikule alusele ning selle aluseks olevad faktilised asjaolud on välja toodud piisavalt põhjalikult.

9. MKS § 11 sätestatud uurimispõhimõtte kohaselt on maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega, vaid võib vajalike tõendite kogumiseks pöörduda menetlusväliste isikute poole. Kuna MKS-ist tuleneb maksuhaldurile ulatuslik volitus uurimispõhimõtte kohaldamiseks, otsustab maksuhaldur temale antud pädevuse piires, kuidas seadusega pandud kohustusi täita. Menetlusosalistel (MKS § 43) ega menetlusvälistel isikutel (nt MKS § 61) ei ole õigust öelda maksuhaldurile ette, milliseid tõendeid ja kuidas ta peab koguma ning kuidas menetlust üldiselt läbi viima.

MKS § 10 lg 3 sätestab, et maksuhaldur viib menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides seejuures haldusmenetluse põhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Uurimispõhimõte ja maksuhaldurile antud kaalutlusõigus lubavad maksuhalduril valida asja õigeks otsustamiseks vajalike tõendite liigi kõrval ka nende kogumise viisi. Maksumenetluses kogutakse tõendeid järk-järgult ja järgmiste tõendite kogumise vajaduse üle saab enamasti otsustada alles pärast eelnevalt saadud tõendite puudulikuks osutamist või kui tõendeid üldse ei esitata.

10. MKS § 61 lg-te 1 ja 2 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda kolmandatelt isikutelt, sealhulgas krediidiasutustelt, teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole, välja arvatud MKS-s sätestatud erandjuhud. Riigikohus on asjas nr 3-3- 1-24-11 leidnud, et lisaks kolmandalt isikult teabe nõudmise eesmärgile sätestab MKS § 61 lg 1 esimene lause teabe nõudmiseks õigusliku aluse, määratledes ühtlasi, millist teavet maksuhaldur kolmandalt isikult võib nõuda. Seejuures leidis Riigikohus, et MKS § 61 lg-s 2 sätestatud piirav tingimus on menetluslik ning selles nähakse ette toiming, mis tuleb enne kolmanda isiku poole

4

pöördumist teha. Kolleegiumi arvates ei ole õige MKS § 61 lg 1 esimeses lauses sätestatud teabe nõudmise materiaalõiguslikku alust kitsendavalt tõlgendada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud menetlusnõude kaudu. MKS § 61 lg 1 esimeses lauses on maksuhaldurile antud selgesõnaline volitus nõuda kolmandalt isikult igasugust teavet, mis omab tähendust maksukohustuslase suhtes läbiviidavas maksumenetluses. Teabe seos läbiviidava maksumenetlusega on sobiv kriteerium kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks. Tartu Ringkonnakohus leidis 08.06.2012 otsuses nr 3-11-1341, et MKS § 61 lg 2 piirangut tuleb mõista nii, et kolmas isik ei saa olla primaarne tõendi allikas, kuid olukorras, kus varasemalt maksukohustuslaselt kogutud informatsioonist selgub, et maksustamise seisukohalt vajalike asjaolude kindlakstegemiseks valdab dokumente ainult kolmas isik, on kolmanda isiku poole pöördumine õigustatud.

Nähtuvalt 17.03.2014 korraldusest nr 12.2-3/22279-1 (tl 17) ja 28.03.2014 korraldusest nr 12.2- 3/22279-2 (tl 21) on maksuhaldur eelnevalt pöördunud Rent 4U OÜ poole ning palunud nõutud teavet seega maksukohustuslaselt endalt. Vaidlustatud korraldusest ja vaideotsusest nähtuvalt ei ole äriühing maksuhalduri korraldusi täitnud. Kuna kaebuse esitaja oli kontrollperioodil maksukohustuslase juhatuse liige ning esindas maksukohustuslast kontrollitavate tehingute tegemisel, on maksuhalduri korraldus temale vastava osas teabe ja dokumentide esitamiseks õigustatud. Korralduses on nõutud teabe ja läbiviidava maksumenetluse vaheline seos ära toodud (korralduses on viide maksumenetlust alustavale korraldusele ning maksumenetluse sisule) ning kaebajalt nõutud teabe maht ja olemus ei ole kohtu hinnangul ebaproportsionaalne võrreldes maksumenetluse eesmärgiga. Kaebaja ei ole kaebuses selgitanud, miks on korralduse täitmine tema jaoks põhjendamatult koormav. Seega leiab kohus, et maksuhaldur on tegutsenud MKS § 61 lg-s 1 sätestatud volituse piires ning täidetud on MKS § 61 lg-s 2 sätestatud eeldus, et enne kolmanda isiku poole pöördumist tuleb teavet nõuda maksukohustuslaselt endalt.

11. Maksuhaldur märgib vaideotsuses õigesti, et motiveerimine tähendab põhjenduste teatavakstegemist, mis võimaldab menetlusosalisel üheselt aru saada, millised on haldusakti andja kaalutlused. See põhjendamise kohustus on piiratud ning maksuhalduril ei ole kohustust hakata eraldi analüüsima, kas need asjaolud, mille esinemisele maksumenetluses seni kogutud tõendid viitavad, on lõplikult tõendamist leidnud. Sellist kohustust ei saaks ka maksuhaldurile panna, kuivõrd kolmandalt isikult teabe nõudmine ongi suunatud tõendite kogumisele ning seega maksuhalduri lõpliku seisukoha kujundamise eelduseks. Maksuhalduri kaalutlusõigus (MKS § 12) ja maksuhalduri haldusakti motiveerimiskohustus (MKS § 46 lg-d 2-4) on seotud maksuhalduri maksusaladuse hoidmise kohustusega (MKS § 26), mistõttu ei saagi olla maksumenetluses tehtud korraldused teabe andmiseks väga üksikasjalikud, ega sisaldada kõiki kaalutlusi, sest see seaks ohtu maksusaladuse kaitse.

12. Tulenevalt eelnevast ei nõustu kohus kaebajaga, et korraldus on motiveerimata, selgusetu ja ebamõistlikult koormav. Kohtu hinnangul on korraldus põhjendatud piisavas ulatuses ning sellest nähtub, miks maksuhaldur kolmanda isiku poole pöördub. Arvestades kaebust ja selle lisasid, on kohus veendunud, et korraldus on selge, üheselt mõistetav ning see on otseses seoses läbiviidava maksumenetlusega. Vaidlustatud korraldus on antud pädeva haldusorgani poolt selle andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas. Samuti on täidetud MKS § 61 kohaldamise eeldused. Korralduses on viide selle andmise õiguslikule alusele ja piisavalt on selgitatud korralduse andmise faktilist alust. Vaidlusaluses korralduses on maksuhaldur piisava põhjalikkusega ära näidanud, miks ja millega seoses ta kolmandalt isikult teavet vajab, ning kolmas isik ei ole kohtule tõendanud, et selline korraldus teda kuidagi õigusvastaselt koormaks. Maksuhaldur on vaidlustatud korralduses täitnud maksuhalduri haldusaktile esitatavad nõuded, sh põhjendamise üldnõuded, mistõttu on kaebus õiguslikult perspektiivitu.

5

Kohtupraktikas on tunnustatud HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaldamist juhul, kui kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel on selge, et kaebuses esitatud väited ei tingi kaebuse rahuldamist, kuigi vaidlustatud haldusakt või toiming riivab kaebaja õigusi ja ka nõue on õigesti valitud, ning tegemist ei ole keeruka õigusliku vaidlusega (nt Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-29-13; Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2014 määrus asjas nr 3-14-50381).

13. Kuivõrd kaebus tagastatakse selle perspektiivituse tõttu, ei kuulu tasutud riigilõiv vastavalt HKMS § 104 lg 5 p-le 2 tagastamisele. Kaebaja kannab oma menetluskulud ise (HKMS § 108 lg 1 lause 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Monika Laatsit