3-13-2166/10 · Eesti Kohtud (Riigi Teataja)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht

16. september 2014. a, Tallinn Haldusasja number 3-13-2166

Haldusasi R.L.e (L.) kaebus Maksuja Tolliameti 19.08.2013 korralduse nr 12.2-3/6929-136 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev kirjalik menetlus Menetlusosalised kaebuse esitaja R.L. vastustaja Maksuja Tolliamet esindaja Miiko Vainer

RESOLUTSIOON 1. Jätta R.L.e (L.) kaebus täielikult rahuldamata. 2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 16.09.2014. a,

esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna ringkonnakohtule (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus (HKMS § 114, § 187 lg 4). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD

1. Maksu ja Tolliamet (edaspidi ka MTA, maksuhaldur või vastustaja) kontrollib maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 10 lg 2 ja § 59 lg 2 p 1 alusel OÜ Petkam Trade 2011 novembrikuu kuni 2012 veebruarikuu käibedeklaratsioonidel kajastatud andmete arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust. MTA 19.08.2013 korraldusega nr 12.2-3/6929-136 (edaspidi Korraldus) kohustati R.L.t (edaspidi ka kaebaja või kaebuse esitaja) kui kolmandat isikut ilmuma 26.08.2013 kell 09.00 MTA-sse suuliste selgituste andmiseks. Korralduse kohaselt on MTA-l kahtlus, et OÜ Petkam Trade ja AS Salvete on loonud kontrollitaval perioodil maksupettuste skeemi, mille raames tehingute läbiviimise kohana kajastati OÜ Petroil PVTK ladu ning tegelike tehingupartnerite varjamiseks kasutati varifirmasid, sh OÜ-d Grandoil, OÜ-d AI Media ja OÜ-d Bartec Trade. MTA-le on esitatud lepingud, millelt nähtuvalt on R. L.ele antud mitmete varifirma tunnustega äriühingu poolt volitused äriühingute nimel tegutsemiseks /tl 9-10/.

2. 26.08.2013 esitas kaebaja MTA-le Korralduse peale vaide, mille MTA 06.09.2013 vaideotsusega nr 6-1/1678 – 2 (edaspidi Vaideotsus), mille jättis rahuldamata /tl 11-16/.

3. 14.10.2013 esitas R.L. Tallinna halduskohtule kaebuse Korralduse tühistamiseks /tl 1- 5/, mille halduskohus 05.11.2013 määrusega võttis menetlusse /tl 18-19/ ja 06.02.2014 määrusega määras lahendada kirjalikus menetluses /tl 33/.

4. MTA esitas kohtule oma seisukohad kaebuse kohta 21.11.2013 /tl 27-29/. Pooled neile täiendavate seisukohtade esitamiseks antud tähtajal midagi täiendavat kohtule ei esitanud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja R.L. ei nõustu Vaideotsuse põhjendustega ja jätkuvalt peab Korraldust mitteõiguspäraseks 26.08.2013 vaides esitatud põhjendustel. Kaevatava Korralduse puhul tegemist on kaebuse esitajale kohustusi paneva haldusaktiga MKS § 46 lg-te 1 ja 2 mõistes, mis MKS § 46 lg 2 ja 3 kohaselt peab olema põhjendatud. MKS § 46 lg 3 p 5 kohaselt peab haldusaktis mh sisalduma selle andmise faktiline ja õiguslik alus. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendamisel tuleb arvestada MKS §-st 12 tuleneva kohustusega põhjendada mitme erineva abinõu vahel tehtud valikut, s.h haldusaktist peab nähtuma, milliseid erinevaid abinõusid ja nendega seotud olulisi asjaolusid ning põhjendatud huve on maksuhaldur kaalunud haldusakti tegemisel ja miks on otsustanud ühe või teise abinõu kasuks. Kaebajale teadaolevalt on kohtupraktika asunud seisukohale, et maksuhalduri diskretsiooniõiguse piires antud haldusakti õiguspärasus sõltub olulisel määral selle põhjenduste kvaliteedist, kuna asjakohaste faktiliste ja õiguslike motiivide haldusaktist puudumise korral ei ole haldusakti seaduslikkus kontrollitav. Tulenevalt MKS § 61 lg-st 1 on maksuhaldurile antud kaalutlusõigus valiku tegemiseks kolmandalt isikult teabe saamise erinevate viiside vahel. Järelikult peab maksuhalduri diskretsiooniotsus teabe kogumise viisi valiku kohta olema motiveeritud. Veelgi enam, MKS §

61 lg 1 teine lause sätestab, et vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Seega viidatud seadusesätte mõtte kohaselt kolmandalt isikult teabe saamise põhiliseks viisiks on teabe nõudmine kirjalikus vormis. Üksnes „vajaduse korral“ võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri ametiruumidesse. Järelikult peab haldusaktis, millega kolmandat isikut kohustatakse ilmuma maksuhalduri ametiruumidesse, täiendavalt põhjendama MKS § 61 lg 1 teises lauses märgitud „vajadust“.

Seesugune regulatsioon on mõistlik, kuna maksuhalduri ametiruumidesse ilmumine toob isikule kaasa täiendavaid ajaja rahakulusid (nt õigusnõustaja teenuste eest tasumist), ebamugavusi (mh päevaplaanide muutmise vajadust) aga ka emotsionaalset stressi. Hoolimata eeltoodust jättis maksuhaldur Korralduses täiel määral põhjendamata, miks peeti vajalikuks nõuda teabe esitamist just suulises vormis. Korralduses toodud üldsõnalist arutlust et „korralduse andmise tingib vajadus ülalnimetatud varifirmadega seonduvalt täpsustada asjaga seotud isikute käest faktilisi asjaolusid, et seeläbi anda hinnang toimunu kohta tervikuna“ ei saa pidada haldusakti põhjenduseks MKS § 46 lg 3 p 5 (koostoimes MKS § 12) tähenduses, kuna taolist üldist laadi arutlust on võimatu seostada konkreetse maksumenetluse asjaoludega.

Seega Korraldus on täielikult motiveerimata selle kõige olulisemas osas ja tuleb kehtetuks tunnistada ainuüksi põhjendamiskohustuse eiramise tõttu maksuhalduri poolt. Märkides Vaideotsuses, et „maksuhaldur on vajadust seletuste võtmiseks vaidlustatud korraldustes ka põhjendanud“, pidas vaide lahendaja siiski vajalikuks põhjendada vahetult Vaideotsuses kaebuse esitajalt teabe just suulises vormist kogumise vajalikkust. Käesolev kaebus esitatakse Korralduse peale, mistõttu Vaideotsuse sisu detailne analüüs väljuks käeoleva kaebuse raamest.

Kaebaja arvates asjakohaste põhjenduste puudumise tõttu ebaseaduslik Korraldus ei muutuks tagantjärele õiguspäraseks ka Vaideotsuses seaduse nõuetele vastavate põhjenduste esitamise korral. Sellele vaatamata peab kaebaja vajalikuks selguse huvides lühidalt peatuda Vaideotsuse põhjendustel. Nimelt põhjendas vaide lahendaja kaebuse esitajalt teabe just suulises vormis kogumise vajalikkust järgnevalt: „kontrollimenetluses tähtsust omavate asjaolude kindlakstegemisel võivad käesoleval juhul vaide esitaja poolt antavad suulised vastused aidata maksuhalduril kõige paremini ja kiiremini maksukohustuslase esitatud väidete ja tõendite õigsust kontrollida.

Samuti on suuliste seletuste andmise käigus võimalik esitada täiendavaid ja täpsustavaid küsimusi ning koguda parima kvaliteediga vastused /.../.“ (vt Vaideotsuse p 12). Teisisõnu põhjendab vaide lahendaja maksuhalduri otsustust nõuda kaebuse esitajalt teabe esitamist just suulises vormis sellega, et taoline valik on maksuhalduri endale mugavam ja otstarbekam. Ometi jättis vaide lahendaja tähelepanuta MKS § 12 nõude, et erinevate abinõude vahel valiku tegemisel „teostab maksuhaldur kaalutlusõigust /.../ kaaludes põhjendatud huve“.

Maksuhaldur ei ole Korralduse andmisel ega vaide lahendamisel kaalunud, kas maksuhalduri väidetav huvi täita oma ülesandeid kõige tõhusamal viisil kaalub antud juhul üles kaebuse esitaja huvi vältida maksuhalduri juurde ilmumisega seotud lisakulutusi ja ebamugavusi.

Vastustaja Maksuja Tolliamet peab kaebust põhjendamatuks ning Korraldust õiguspäraseks, paludes jätta kaebus rahuldamata. Korralduse kohaselt tingis selle maksuhalduri vajadus täpsustada faktilisi asjaolusid, et seeläbi anda hinnang toimunu kohta tervikuna. Korralduse vaidlustamine teenib maksuhalduri arvates maksumenetluse venitamise eesmärki. Kaebaja põhiväide vaide lahendajale oli, et maksuhalduri kaalutlusotsus teabe nõudmise viisi valiku kohta peab olema motiveeritud, praegusel juhul oleks maksuhaldur pidanud põhjendama, miks otsustati kirjaliku teabe nõudmise asemel isikut enam koormata ja kohustada ta maksuhalduri ruumidesse suulisi seletusi andma. Kuna maksuhaldur ei põhjendanud, miks Korralduse täitmiseks on vajalik just R. L.e isiklik kohale kutsumine, on rikutud põhjendamiskohustust ja Korraldus tuleks tühistada. Vaide lahendaja leidis Korraldusele, MKS § 10 lg 2 p-le 1, §-le 11, §-le 59 ja §-dele 61 ning 62 ja §-le 64 tuginedes, et Korralduse täitmisest keeldumise alused pole täidetud, motivatsioon on piisav, esinevad kolmanda isiku poole pöördumise alused ja seega on Korraldus õiguspärane. Tuginedes Tallinna Ringkonnakohtu 10.03.2011 otsusele haldusasjas nr 3-10-293 p-le 15 leidis vaide lahendaja, et kolmandale isikule ei peagi talle tehtud korralduses üksikasjalikult selgitama, mida kolmandalt isikult saadud teabega maksukohustuslase suhtes läbiviidavas maksumenetluses täpselt tõendada soovitakse.

Kaebuses kaebaja kordab oma seisukohti ega nõustu vaide lahendajaga, et Korraldus on motiveeritud (sh teabe viisi valiku osas) ja seaduslik. Vastustaja jääb kõikide Vaideotsuses toodud seisukohtade juurde ja ei pea neid vajalikuks korrata. Täiendavalt selgitab MTA järgnevat. Esiteks ei ole kaebaja kaebust nõuetekohaselt põhjendanud, kõik väited seoses kaebajale koormuse tekkimisega tema isiklikult maksuametisse kutsumisega on paljasõnalised, st kaebaja pole esitanud ühtegi tõendit või iseendaga seotud konkreetset põhjendust ja seega on kaebaja rikkunud halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 59 lg-d 1.

Seetõttu tuleb asjaolu, et kaebajale on koormavam tulla MTA-sse seletusi andma kui esitada tõendid kirjalikult, hinnata kaebaja kahjuks (HKMS § 59 lg 4) ja pidada kaebajale koormavamaks hoopis kirjalikult teabe andmist. Teiseks, juhtides tähelepanu Korraldusele, on täielikult piisav motivatsioon haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 56 lg 2 ning 3 ja MKS § 46 lg 3 tähenduses (lk 1-2) – maksuhaldur andis R. L.le teada kontrolli läbiviimisest OÜ-s Petkam Trade konkreetse perioodi ning tehingute kohta, kirjeldas kontrolli läbiviimise faktilisi asjaolusid ja õiguslikke aluseid ja R.

L.e seotust OÜ-ga Petkam Trade tegevusega ning andis isegi suunise, mille kohta teavet küsitakse: seoses asjaoluga, et maksuhalduril on vajadus koguda täiendvat teavet varifirma tunnustega äriühingute kohta, kes olid R. L.ele nende nimel tegutsemiseks volitused andnud. Kolmandaks ning teoreetiliselt motivatsiooni ulatusest – haldusakti, sh maksumenetluses antava teabe andmise korralduse puhul pole vajalik formaalsete eesmärgipäratute põhjenduste lisamine nagu kaebaja seda sisuliselt sooviks. Maksumenetluses isikule antava korralduse põhjendus peaks olema otstarbekas ja sisaldama neid elemente, mida isik haldusakti põhjuste mõistmiseks ning võimalikuks vaidlustamiseks vajab.

Vaidlustatud Korraldus vastab nendele tingimustele ja veelgi enam, R. L. ei ole tuginenud ühelegi asjaolule, miks tema jaoks Korralduse vaidlustamine motiveerimispuuduse tõttu on kohtus ülemäära keeruline. Veelgi enam, kaebaja pole kordagi püüdnud demonstreerida, missugune tähendus on „puudulikul motiveerimisel“ tervikotsuse tegemisel nõuda kaebajalt teavet ja dokumente Korralduses näidatud ulatuses. See oleks aga äärmiselt oluline, sest ainult selle argumendi kohtu poolt aktsepteerimisel tuleks haldusakt tühistada (MKS § 101 lg 4, HMS § 58).

Samuti jääb vastustaja Vaideotsuses toodud seisukoha juurde, et kolmandale isikule ei saa seoses maksusaladuse hoidmise kohustusega avada detailset ülevaadet maksukohustuslast puudutava maksumenetluse suhtes. Ka see asjaolu vähendab maksuhalduri motiveerimiskohustuse ulatust. Neljandaks, MKS § 61 lg 1 kolmanda lause kohaselt võib vajaduse korral maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Seda õigust on Riigikohus kinnitanud 30.03.2011 otsuse asja nr 3-3-1-98-10 p-s 14, hinnates korraldusega seonduvaid asjaolusid nagu MTA korralduses märgitu, et maksuhaldur „soovib suuliste seletuste andmise käigus esitada täiendavaid ja täpsustavaid küsimusi“ ja vaideotsuses selgitatut, et „samuti saab vahetul kohtumisel seletuse andjaga parima kvaliteediga vastused, mis on otsesed ning antud vaid seletuste andja poolt.“ Kolleegium leidis, et „nõue ilmuda maksuhalduri ametiruumidesse polnud neil asjaoludel kaebaja suhtes ülemääraselt või põhjendamatult koormav.“ Analoogiliselt on praeguses Korralduses maksuhaldur leidnud, et „MTA-le on esitatud lepingud, millelt nähtuvalt on Teile, R.L. antud mitme varifirma tunnustega äriühingu poolt volitused äriühingu nimel tegutsemiseks.“ MTA on Korralduses põhjendanud, et „käesoleva korralduse tegemist tingib vajadus ülalnimetatud varifirmadega seonduvalt täpsustada asjaga seotud isikute käest faktilisi asjaolusid, et seeläbi anda hinnang toimunu kohta tervikuna.“ Vaide lahendaja leidis samuti, et „antud asjas on maksuhaldur seisukohal, et asjaolude täpseks ja täielikuks väljaselgitamiseks on vajalik võtta R.L.elt, kui kolmandalt isikult, seletus suulises vormis […] Ka vaide lahendaja on seisukohal, et OÜ Petkam Trade suhtes läbiviidavas kontrollimenetluses tähtsust omavate asjaolude kindlakstegemisel võivad käesoleval juhul vaide esitaja poolt antavad suulised vastused aidata maksuhalduril kõige paremini ja kiiremini maksukohustuslase esitatud väidete ja tõendite õigsust kontrollida“ (Vaideotsuse p 12).

Sarnaselt viidatud Riigikohtu otsusega on vastustaja käesoleval juhul seisukohal, et nõue ilmuda maksuhalduri ametiruumidesse ei ole neil asjaoludel kaebaja suhtes ülemääraselt või põhjendamatult koormav. Ülemäärast või põhjendamatut koormavust ei ole ka kaebaja põhistanud ega tõendanud, mis näitab selliste väidete otsitust. Viiendaks, OÜ Petkam Trade kontrolli raames on maksukohustuslane ise ning samuti kolmandad isikud vaidlustanud kõikvõimalikke maksuhalduri haldusakte (kohtuasjad nr 3-13- 117, 3-13-450, 3-13-1681, 3-13-2076, 3-13-2091 ja 3-13-2171).

Samuti, MTA kinnitab, et üldise käitumismustri kohaselt on käesolevas maksumenetluses isikud, kelle poole maksuhaldur on pidanud vajalikuks pöörduda, kõikvõimalikel juhtudel ning ettekäänetel palunud enda suhtes menetlustoimingute edasi lükkamist. Samuti on kohtuasjades reeglina esitatud kaebus algselt mingisuguse menetlusliku puudusega: näiteks haldusasjas 3-13-1681 esitati menetlusdokument algselt ebaselge nõudega, riigilõivu tasumist tõendava dokumendita ja allkirjastamata dokumendis; haldusasjas nr 3-13-450 algselt riigilõivu tasumist tõendava dokumendita; haldusasjas nr 3-13-117 algselt samuti puudustega.

Vastustaja ei heida muudes haldusasjades tehtut ette kaebajale, kuid samasuguste puudustega dokumentide esitamine erinevates kohtumenetlustes ja kõikvõimalike haldusaktide ning menetlustoimingute vaidlustamine ning edasi lükkamiseks paljasõnaliste taotluste esitamine viitab kogumis MTA arvates sellele, et OÜ Petkam Trade taga on juriidiliste teadmistega isikud, kes soovivad OÜ Petkam Trade kontrolli muuta maksuhaldurile äärmiselt keeruliseks ja aeganõudvaks.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Vaidlustatud MTA Korraldusega kohustati R.L.t kui kolmandat isikut ilmuma 26.08.2013 kell 09.00 MTA-sse suuliste selgituste andmiseks seoses MTA poolt MKS § 10 lg

2 ja § 59 lg 2 p 1 alusel OÜ Petkam Trade november 2011 kuni veebruar 2012 käibedeklaratsioonidel kajastatud andmete arvestamise, deklareerimise ja tasumise õiguse kontrollimisega. Korralduses märgitu kohaselt MKS § 10 lg 2 p-s 1 ja § 11 lg-s 1 sätestatud ülesannete täitmiseks ja maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks on maksuhaldur korduvalt pöördunud nii OÜ Petkam Trade poole, kui ka mitmete kolmandate isikute poole. Praeguses kontrollistaadiumis (st Korralduse andmise ajaks) on maksuhalduril kahtlus selles, et OÜ Petkam Trade ja AS Salvete on loonud kontrollitaval perioodil maksupettuse skeemi, mille raames tehingute läbiviimise kohana kajastati OÜ Petroil PVTK ladu ning tegelike tehingupartnerite varjamiseks kasutati varifirmasid, sh OÜ Grandoil, OÜ AI Media, OÜ Bartec Trade. MTA-le on esitatud lepingud, millelt nähtuvalt on R. L.ele antud mitme varifirma tunnustega äriühingu poolt volitused äriühingu nimel tegutsemiseks. Korralduste tegemist tingib vajadus ülalnimetatud varifirmadega seonduvalt täpsustada asjaga seotud isikute käest faktilisi asjaolusid, et seeläbi anda hinnang toimunu kohta tervikuna.

2. Kaebusest nähtuvalt R. L. leiab, et Korraldus on täielikult motiveerimata selle kõige olulisemas osas ja tuleb kehtetuks tunnistada ainuüksi maksuhalduri poolt põhjendamiskohustuse eiramise tõttu. Kaebaja hinnangul Korraldus on muu hulgas põhjendamata selles osas, miks maksuhaldur peab vajalikuks teabe andmist just suulises vormis. Maksuhaldur ei ole Korralduse andmisel kaalunud, kas maksuhalduri väidetav huvi täita oma ülesandeid kõige tõhusamal viisil kaalub antud juhul üles kaebuse esitaja huvi vältida maksuhalduri juurde ilmumisega seotud lisakulutusi ja ebamugavusi. Kohus märgib, et kuna käesolevas asjas ei ole R. L. vaidlustanud MTA Vaideotsust, siis jätab kohus kaebaja arutlused selle haldusakti osas kui asjassepuutumatu tähelepanuta.

MTA vaidleb kõigile kaebaja etteheidetele vastu ja leiab, et Korraldus on õiguspärane, kuna Korralduse motivatsioon on piisav ja esinevad kolmanda isiku poole pöördumise alused, mistõttu Korralduse täitmisest keeldumise alused pole täidetud. Vastustaja hinnangul teenib Korralduse vaidlustamine üksnes maksumenetluse venitamise eesmärki. Kohus, analüüsinud asjassepuutuvaid õigusnorme, asjakohast kohtupraktikat, hinnanud poolte kirjalikke seisukohti ning asjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et R. L.e kaebus ei ole põhjendatud ja see ei kuulu rahuldamisele. Sealjuures kohus nõustub põhilises MTA põhjaliku argumentatsiooniga, rõhutades omalt poolt eelkõige järgmist.

3. HMS (kohaldatav MKS § 45 alusel) § 54 kohaselt haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Vastavalt HMS § 55 lg-le 1 haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav. HMS § 56 esitab haldusakti motiveerimisele järgmised nõuded: kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (lg 1); haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (lg 2); kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (lg 3).

Maksuhalduri haldusaktidele esitatavad spetsiifilised nõuded, mis osaliselt kattuvad HMS-s sätestatud üldiste nõuetega haldusaktidele, on toodud MKS §-s 46. MKS § 10 lg 2 kohaselt on maksuhalduri ülesandeks muu hulgas kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras. MKS §-s 11 sätestatud uurimispõhimõtte (vt ka HMS § 6) järgi maksuhaldur on maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid (lg 1);

Maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega (lg 2). Samas MKS § 10 lg 3 kohaselt viib maksuhaldur menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse.

MKS § 82 kohaselt maksuhaldur lähtub maksukohustuse täitmise kontrollimisel ja maksu määramisel eelkõige maksukohustuslase esitatud maksudeklaratsioonidest (§ 85 lõige 1), maksukohustuslase raamatupidamisarvestusest ja muust tema poolt enda tegevuse kohta peetud arvestusest. Kui maksuhalduril tekib kahtlus maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses, kogub ta täiendavaid tõendeid. HMS § 38 lg 1 kohaselt haldusorganil on õigus nõuda haldusmenetluse käigus menetlusosalistelt ning muudelt isikutelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud.

Sama paragrahvi lõige 2 loetleb tõenditena menetlusosalise seletuse, dokumentaalse tõendi, asitõendi, paikvaatluse, tunnistaja ütluse ning eksperdi arvamuse. MKS 59 lg 1 järgi maksumenetluses on tõendid kõik asjas kogutud andmed, sealhulgas maksukohustuslaselt, kolmandalt isikult, riigi-, vallavõi linnaasutuselt saadud teave, dokumendid, asjad, vaatluse teel tuvastatud asjaolud ning eksperdiarvamus. Vastavalt sama paragrahvi lg 2 p-le 1 on üks kontrolli liikidest üksikjuhtumite kontroll, mida reguleerivad MKS §-d 60–72.

Tulenevalt MKS § 61 lg-st 1 maksuhalduril on õigus nõuda kolmandatelt isikutelt, sealhulgas krediidiasutustelt, teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Nõuded/tingimused kolmandatelt isikutelt teabe nõudmiseks on toodud sama paragrahvi järgmistes lõigetes: enne kolmandalt isikult teabe nõudmist üldreeglina tuleb teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole (lg 2); kolmandalt isikult teabe nõudmiseks annab maksuhaldur MKS §-s 46 sätestatud nõuetele vastava korralduse, kuhu märgitakse ka selle maksukohustuslase nimi või muud identifitseerimist võimaldavad andmed, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse, ning kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. Kui isikut kohustatakse ütluste andmiseks maksuhalduri juurde ilmuma, märgitakse korraldusse ka ilmumise aeg ja koht. Isik võib taotleda korralduses antud kohustuse täitmise tähtaja pikendamist vastavalt MKS §-s 50 sätestatule (lg 3). MKS § 62 lg 1 näeb ette, et maksuhalduril on õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist.

4. Vaidlustatud Korraldus on antud juhindudes MKS §-des 46, 61 ja 62 sätestatust ning õiguslikes põhjendustes on osundatud veel MKS § 10 lg 2, § 11 lg 1 ja § 59 lg 2 p 1 sätetele. Seega on kohtu hinnangul osundatud asjakohastele õiguslikele alustele. Kohus leiab, et ka Korralduse faktiline põhjendus vastab seaduses ettenähtud nõuetele, sh sisaldab kõiki neid andmeid, mida MKS § 46 lg 3 ja § 61 lg 3 järgi kolmandalt isikult teabe nõudmisel tuleb vastavasse korraldusse märkida. Sealjuures on selgelt välja toodud maksukohustuslase nimi, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse (OÜ Petkam Trade), millist üksikjuhtumi kontrolli teostatakse (november 2011 kuni veebruar 2012 käibedeklaratsioonidel kajastatud andmete arvestamise, deklareerimise ja tasumise õiguse kontroll) ning kolmanda isiku poole pöördumise põhjus (maksuhalduril on kahtlus selles, et OÜ Petkam Trade ja AS Salvete on loonud kontrollitaval perioodil maksupettuse skeemi, mille raames tehingute läbiviimise kohana kajastati OÜ Petroil PVTK ladu ning tegelike tehingupartnerite varjamiseks kasutati varifirmasid, s.h OÜd Grandoil, OÜd AI Media, OÜd Bartec Trade. Kuna MTA-le esitatud lepingutest nähtuvalt on kaebajale antud mitme varifirma tunnustega äriühingu poolt volitused äriühingu nimel tegutsemiseks, siis on vajadus nende varifirmadega seonduvalt täpsustada asjaga seotud isikute käest faktilisi asjaolusid, et seeläbi anda hinnang toimunu kohta tervikuna). Samuti nähtub Korraldusest selgelt, et kolmanda isiku poole pöördumise eeldused on täidetud, st enne kolmandalt isikult teabe nõudmist on vastustaja teabe saamiseks pöördunud maksukohustuslase poole (maksuhaldur on korduvalt pöördunud OÜ Petkam Trade poole; MTA-le on esitatud lepingud, millest nähtub R. L.e seotus).

5. Mis puutub kaebaja väitesse, et MTA ei ole Korralduses põhjendanud, miks ta kutsub

R. L.e teabe andmiseks maksuhalduri ametiruumidesse ja ei küsi teavet kirjalikult, siis mõneti on see väide õige - väga otsene põhjendus puudub. Samas jääb arusaamatuks, kuidas see väidetav motiveerimisalane pisipuudus teeb võimatuks Korralduse täitmise ja milliseid subjektiivseid õigusi sellega rikutakse, et see võiks tuua kaasa haldusakti tühistamise. Kaebaja on teoretiseerinud selle üle, et maksuhalduri ametiruumidesse ilmumine toob isikule kaasa täiendavaid ajaja rahakulusid (nt õigusnõustaja teenuste eest tasumist), ebamugavusi (mh päevaplaanide muutmise vajadust) aga ka emotsionaalset stressi, kuid jätnud iseendaga seostatult täielikult põhistamata ja tõendamata, et Korralduse täitmine on talle ebamõistlikult koormav võrreldes kirjalikult vastamisega. Kaebaja ei ela Eesti teises otsas, vaid Tallinna külje all. Miks peaks kaebaja emotsionaalset stressi tundma või oma päevaplaani muutma vms, pole selgitatud. Lisaks näeb MKS § 66 ette kolmandale isikule vajadusel kulude (dokumentaalselt tõestatud sõidukulud, majutuskulud ja saamata jäänud keskmine palk, ärakirjade või väljavõtete tegemine) hüvitamise. Seega on kaebaja väide tema õiguste rikkumisest paljasõnaline. Samas on uurimispõhimõttest lähtudes maksuhalduril õigus otsustada, milliseid tõendeid millises vormis ja ulatuses ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda ja ta ei pea seda isikule konkreetsemalt selgitama rohkem, kui MKS ette näeb. Kui antud asjas on maksuhaldur asunud seisukohale, et asjaolude täpseks ja täielikuks väljaselgitamiseks (faktiliste asjaolude täpsustamiseks) on vajalik võtta R. L.elt seletus just suulises vormis, siis oli tal selleks õigus. On ütlematagi selge, et just suuline küsitlus aitab maksuhalduril kõige paremini ja kiiremini maksukohustuslase esitatud väidete ja tõendite õigsust kontrollida. Isikult küsitlusel saadud vastuste puhul võivad tekkida ju täiendavad või täpsustavad küsimused ning nendele vastuse saamiseks on menetlusökonoomiliselt (nii maksuhalduri kui ka kolmanda isiku seisukohalt) kõige õigem tee just isiku suuline küsitlemine selmet MTA peaks korduvalt kirjalikult küsimusi formuleerima ja edastama ning kaebaja peaks neile igakordselt vastama/vastuseid saatma.

6. Neil asjaoludel kohus nõustub täielikult vastustajaga, et Korraldus on nõuetekohaselt motiveeritud ning Korralduse vaidlustamine teenib üksnes maksumenetluse venitamise eesmärki. Kohtu hinnangul on kaebaja väited ilmselgelt otsitud. Motiveerimine ei ole mingi asi iseeneses, vaid see peab tagama haldusakti adressaadile haldusaktist arusaamise ja seega ka põhiseaduse §-s 15 sätestatud kaebeõiguse raliseerimise ning teisalt haldusakti kontrollitavuse kohtus. Ka need nõuded on täidetud: kaebaja on saanud motiveeritult Korraldust halduskohtus vaidlustada ja kohtul on olnud võimalik selle õiguspärasust kontrollida. Alati võib subjektiivselt tunduda, et haldusorgan oleks võinud haldusakti rohkem/pikemalt põhjendada, kuid see ei tähenda, et antud juhul oleks tegemist õigusvastase, kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuvaja seetõttu tühistamisele kuuluva haldusaktiga. Teatavasti HMS § 58 kohaselt haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Järelikult ei too haldusakti motiveeringu (väidetav) ebapiisavus sugugi mitte alati vältimatu järelmina kaasa haldusakti tühistamist, eriti kui haldusorganil tuleks (oleks õigus) anda samasuguse resolutsiooniga haldusakt uuesti.

7. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg-st 1 tulenevalt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid, kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid aga kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Nende esitamata jätmisel menetluskulusid välja ei mõisteta. Et antud juhul jääb R. L.e kaebus rahuldamata ning MTA ei ole omapoolset kohtukulunõuet esitanud, siis kohus vastavalt HKMS § 109 lg-le 2 ja § 158 lg-le 5 leiab, et menetlusosaliste võimalikud menetluskulud peavad jääma nende enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hurma Kiviloo Kohtunik