3-13-1844/30 · Eesti Kohtud (Riigi Teataja)

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 16.09.2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-1844 Haldusasi K.P.u kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 22.02.2013 projekteerimistingimuste nr PT 156310 tühistamiseks. Menetlusosalised Kaebuse esitaja – K.P. Vastustaja – Tallinna linn Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse teatavakstegemisest (s.o hiljemalt 16.10.2014) esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 180, § 181 lg 1). Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (edaspidi TLPA) väljastas 22.02.2013 projekteerimistingimused nr PT 156310 (edaspidi ka PT) L.Koidula tn 23 hoone lasteaiaks rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks.

2. Projekti koostaja (Amhold AS) edastas 10.07.2013 L. Koidula tn 25/Mäekalda tn 10 korteriühistule tutvumiseks dokumentatsiooni, mis sisaldas projekteerimistingimusi.

3. K.P. (L. Koidula tn 25/Mäekalda tn 10 korteri nr X omanik) esitas 09.08.2013 Tallinna Linnavalitsusele vaide, milles palus tunnistada projekteerimistingimused kehtetuks või tuvastada nende tühisus.

TLPA 19.08.2013 vastusega nr 4-1/1518-2 vaie tagastati.

4. Tallinna Halduskohtule saabus 04.09.2013 K.P.u kaebus TLPA 22.02.2013 projekteerimistingimuste tühistamiseks. Kohus võttis 11.09.2013 määrusega kaebuse menetlusse ning tunnistas vastustajaks Tallinna linna.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kaebaja palub tühistada TLPA 22.02.2013 projekteerimistingimused ning jätta menetluskulud vastustaja kanda.

5.1 Haldusorgan ei ole kaebajat haldusmenetluse toimumisest ega haldusakti andmisest informeerinud ega ühelgi muul viisil menetlusse kaasanud.

Kaebajat ei kaasatud PT andmise menetlusse ning kaebajal puudub sisuliselt võimalus ehitusloa menetluses reaalselt kaasa rääkida, kuna projekteerimistingimustega määrati juba siduvalt kindlaks ehitusprojekti koostamise alused. Seega ei ole kaebajale antud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg-st 1 tulenevat võimalust ning haldusakti olemasolust sai kaebaja teada peaaegu 5 kuud pärast selle andmist. Projekteerija poolt 5 kuud pärast haldusakti andmist kaebaja arvamuse küsimine üksikute haldusakti puudutavate küsimuste kohta ei tähenda, et kaebaja oleks olnud kaasatud menetlusse. Projekteerija esindajal paluti osa võtta 05.08.2013 korteriühistu koosolekust, millest viimane keeldus ning palus pöörduda Tallinna Haridusameti poole. Suurema osa informatsioonist haldusakti ning võimaliku edaspidise menetluse kohta on saadud projekteerijalt, mitte haldusorganilt, mis on olulises vastuolus HMS-st tuleneva avatud menetluse põhimõttega.

5.2 Vaidlusaluses haldusaktis puuduvad täielikult põhjendused ning ei nähtu, et haldusorgan oleks diskretsiooni kasutanud.

Haldusakt piirab oluliselt kaebaja õigusi, mistõttu on haldusorganil HMS § 56 lg-le 4 tuginedes kohustus haldusakti põhjendada. Käesoleval juhul on viidatud üksnes mõnele sättele, mis reguleerivad peaasjalikult linnavalitsuse pädevust projekteerimistingimuste väljastamisel ja projekteerimistingimuste väljaandmise menetlust. Selline õiguslik motivatsioon on ebapiisav. Linnavalitsus ei ole projekteerimistingimustes erinevate nõuete kehtestamisel viidanud õiguslikele alustele, mis annaksid talle õiguse reguleerida selliseid küsimusi projekteerimistingimustes. Täielikult puuduvad igasugused põhjendused ja selgitused, miks üldse projekteerimistingimused just sellisel kujul vastu võeti. Kuna haldusaktis puuduvad igasugused põhjendused, on võimatu öelda, kas haldusorgan on üldse diskretsiooni teostanud või kas diskretsiooni on teostatud õiguspäraselt. Diskretsioon ei saaks käesolevas asjas olla teostatud õiguspäraselt ka põhjusel, et kõiki menetlusosalisi ei ole menetluses ära kuulatud. Võimalikele projekti vastastele huvigruppidele ega isikutele ei ole antud võimalust menetluses oma seisukohti esitada. Seetõttu ei ole haldusorgan saanud nende seisukohtadega ka kaalutlusotsuse tegemisel arvestada. Näiteks oleks pidanud kaaluma lasteaia just konkreetsele kinnistule rajamise vajadust, arvestades ekspertide arvamusega, et kinnistut ja sellel asuvat hoonet tuleb säilitada ja taastada võimalikult algsel kujul.

5.3 Rikutud on kaebaja õiguspärast ootust, et Kadrioru pargi üldmulje tema kodu ümbruses säilib.

Kinnistu asub tervikuna looduskaitse all olevas Kadrioru pargis, lisaks asuvad L. Koidula tn 23 hoone ja kinnistu kultuuriministri 28.03.2006 käskkirjaga nr 120 „Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kaitsevööndi määramine“ Kadrioru hoonetele, pargile ja kultuurimälestistele määratud ühises kaitsevööndis. Seoses lasteaia rajamisega plaanitakse krundilt eemaldada suurem osa ajaloolisest kõrghaljastusest. Projekteerija poolt esitatud asendiplaani kohaselt eemaldatakse üle poolesaja puu. Eeltoodut arvestades on mõistlik kaaluda hoone muuks otstarbeks rakendamist ning lasteaiale sobivama ja laste jaoks ohutuma asukoha otsimist. Käesoleval juhul ei ole tegemist tavapärase olukorraga, kus tiheasustuses elavad isikud ei saa eeldada, et nende kodu ümbruses ei toimu suuri muutuseid. Kadrioru park on suure ajaloolise ja kultuurilise väärtusega piirkond ning ala on looduskaitse all, mistõttu tekib isikutel sinna kinnisvara soetades ja elama asudes mõistlik ootus, et pargi kõrghaljastust säilitatakse võimalikult palju algsel kujul ning seda ei eemaldata uusehitiste rajamiseks. Keskkonnaamet on oma 15.02.2013 kirjas HJR 14-4/13/3518-2 välja toonud, et väärtuslik kõrghaljastus tuleb säilitada maksimaalselt. See näitab, et ka Keskkonnaamet tunnustab asjaolu, et Kadrioru pargi territooriumilt ei tohi kergekäeliselt kõrghaljastust eemaldada. L. Koidula tn 23 krundilt puude kergekäeliselt eemaldamine loob ohtliku pretsedendi kogu Kadrioru pargi looduskeskkonnale, võimaldades kõik edaspidistele arendustele ette jäävad väärtuslikud puud lihtsalt ja ilma igasuguse planeeringuta eemaldada. Krundil olevad puud ei ole kuivanud ega välise ilme põhjal ohtlikud. Ka Tallinna Keskkonnaamet peab kaalumise teel alale parima lahenduse leidma, seejuures peaks menetlus olema avatud ning puudutatud isikud informeeritud ja kaasatud.

5.4 Projekteerimistingimuste elluviimisel rikutakse kaebaja omandiõigust.

Hetkel ümbritseb kaebaja kinnistut rahulik, looduskaunis ja ajalooline kõrghaljastusega Kadrioru park. Jaanuaris 2014 projekteerija poolt kooskõlastamiseks esitatud asendiplaanilt nähtuvalt rajatakse naaberkinnistule täiesti uus massiivne ehitiste kompleks, mis väljendub uues rajatavas hoones ja suuremahulistes rajatistes (palliplatsid, lehtlad, varjualused jms). Need ehitatakse sõna otseses mõttes kaebaja akna alla (ca 1,5 kuni 2 m kaugusel korteriakna välispiiridest), mistõttu see avaldab negatiivset mõju kaebaja korteriomandi väärtusele ning igapäevasele elutegevusele.

Lasteaia hoovi rajatavaid mänguväljakuid hakkavad lapsed pidevalt kasutama ning need jäävad Mäekalda 10a ja 10b hoonete seintest mõne meetri kaugusele. Lasteaeda planeeritakse luua 6 rühma, mis näitab, et mänguväljakuid hakatakse kasutama umbes 120 lapse poolt. 120 lapse poolt igapäevaselt kasutatavatel mänguväljakutel tekib müra. Pideva mürahäiringu olemasolu kinnistu ümbruses mõjutab seal elavate inimeste elukvaliteeti ning vähendab kinnistu väärtust. Lisaks eemaldatakse mänguväljakuid kasutavate laste ohutuse tagamiseks alalt ajalooline kõrghaljastus, kuid kaebajal tekkis korteriomandit soetades õiguspärane ootus, et ümbritsevat looduskeskkonda säilitatakse.

Kinnisvara hooldamine muutub peaaegu võimatuks. Lasteaia piirdeaed tuleb mõne meetri kaugusele Mäekalda 10a ja 10b elamute seintest. See raskendab oluliselt ligipääsu nendele hoonetele, muutes võimatuks mitmed hoonetele vajalikud hooldustööd (nt jääpurikate ja lume katuselt eemaldamine, katuse ja vihmaveetorude hooldus jne). Hooldustöid on võimalik teostada üksnes lasteaia krundilt, mis seab korteriühistud sõltuvusse lasteaia lubadest. Eeltoodu vähendab kaebaja kinnisvara väärtust ning talle olulisi lisakulutusi kinnisvara hoolduseks.

Kaebajal ei ole mingit kindlust, et lasteaed talle üldse mingeid lubasid annab või mis tingimustel need antakse. Lasteaia ümber tuleb püsiv piirdeaed koos püsihaljastusega, mistõttu hooldustööde tegemine elamute juures muutub sisuliselt võimatuks. Hooldustööde tegemine on aga kaebaja kui korteriomaniku kohustus, sest hooldustööde mittetegemisel võivad tekkida hoone katusele ja kandekonstruktsioonidele püsivad kahjustused, mis seab kokkuvõttes ohtu Mäekalda 10b elamu säilimise. Hooldustööde regulaarne mitteteostamine võib tähendada kaebajale igapäevast ohtu tema elule ja tervisele.

Kaebaja hinnangul ei taga teoreetiline võimalus sõlmida naabritega kokkuleppeid ning paluda neilt teeneid ühelgi viisil, et omandiõiguse riive reaalsuses väheneks või muutuks olematuks.

Kaebajale pannakse ebamõistlik kohustus tagada pidevalt, et korterelamu katuselt ei kukuks alla midagi, mis võib mänguväljakul olevaid lapsi ohustada. Arvestades Eesti kliimat on ebamõistlik eeldada, et lume ja jääpurikate eemaldamine suudetakse korraldada alati piisavalt tihti, et igasugust ohtu lastele täielikult välistada.

5.5 Suureneb oluliselt piirkonna liikluskoormus ning oluliselt raskendatuks võib osutuda igapäevane ligipääs kaebajale kuuluvale korteriomandile. Samuti suureneb oluliselt piirkonna parkimisvajadus.

Ainus tänav, mille kaudu toimub juurdepääs planeeritavale lasteaiale, on äärmiselt kitsas ühesuunaline Koidula tänav. Projekteerija väide, et lasteaia rajamine ei suurenda piirkonna liikluskoormust, on täielikult tõendamata ja paljasõnaline. On tavaline, et paljud lapsevanemad kasutavad laste lasteaeda toomiseks igapäevaselt autosid, mille parkimine on praeguse eskiisprojektiga lahendamata. Lisaks võib eeldada, et 6 rühmaga lasteaias on ka hulgaliselt töötajaid, kes vajavad parkimiskohti. Projekteerija esindaja poolt projektiväliselt esitatud võimalus kasutada ca 250 m kaugusel paiknevat suurt parklat on ebamõistlik. Lapsevanematelt on ebareaalne oodata, et nad jätavad oma väikeseid lapsi lasteaeda tuues autod sadade meetrite kaugusele lasteaiast, kui faktiliselt on autodega lubatud sõita ka lasteaia kõrvale. Samuti on jäetud täielikult arvestamata parkimiskohtade nappusega läheduses asuval Kadrioru staadionil spordiürituste toimumise ajal. Lisaks vajab lasteaed igapäevaselt hulgaliselt erinevaid teenuseid (prügivedu, pesuauto, toiduainetega varustamine, hooldusteenused jne), mille osutamine suurendab piirkonna liikluskoormust. Plaanidelt nähtuvalt kavatsetakse Koidula tänava piiramist pollaritega. Pollarite kaugus risti teed on 3,5 m. Tegemist on teega, mida kasutavad turismibussid KUMU ja Presidendilossi juurde sõitmiseks ning seda teed hakkavad kasutama ka ca 120 lasteaeda astuva lapse vanemad, et oma lapsi igapäevaselt lasteaeda tuua ja sealt viia. See näitab, et kitsas Koidula tänav on juba praegu liiklusega üle koormatud ning lasteaia rajamine suurendab liiklusvoolu veelgi. Eeltoodule tuginedes on vaja läbi viia põhjalikud analüüsid ning koostada plaanid, et tagada piirkonna liikluse normaalne toimimine. Siiani projekteerija poolt esitatud lahendused on üldsõnalised ja nende teostamise võimalus ebareaalne.

Eskiisprojekt ega projekteerimistingimused ei lahenda parkimise küsimust. L. Koidula tn 23 krundile planeeritakse eskiisprojekti kohaselt 11 parkimiskohta. Samas Artes Terrae maastikuarhitektid OÜ ja OÜ Artes Terrae „Puistu hinnang ja maastikuanalüüs" punktis 5.3 on öeldud: „Ajalooliselt väljakujunenud kontaktvööndi pargiruum, olemasolevate tööde laius ja konfiguratsioon ei võimalda luua lisaparkimiskohti ega ka olulist liiklustiheduse suurenemist ilma suuremahuliste ümbermuudatusteta. Kuna nii Koidula kui Mäekalda tn mõlemad markeerivad ajalooliselt olulisi kihistusi Kadrioru pargile ei ole vastutustundlik nende teede laiusi ja trajektoori muuta. Praegusele probleemsele parkimisele tuleb leida muu lahendus. Sama probleem tekib ka hoone kasutusfunktsiooni muutmisega selliselt, mis toob kaasa lisa parkimisvajaduse. Kuna parkimiskohti Koidula ja Mäekalda tn äärde ja pargialadele planeerida ei saa /.../" Mingeid alternatiivseid lahendusi ega reaalseid plaane aga pakutud ei ole. Projektis ei ole põhjendatud, kuidas kavatsetakse tagada, et kõik lapsevanemad reaalselt hakkaksidki autosid sadade meetrite kaugusele parkima ega suurendaks Koidula tänava parkimisprobleeme. Asjaolu, et piirkonnas, kus asub isikute kinnisvara, on suured probleemid liikluskorralduse ja parkimisega, takistab neil isikutel oma omandit normaalselt kasutamast, samuti vähendab see kinnisvara väärtust. Eeltoodud põhjustel kujutab lasteaia rajamine kaebaja omandiõiguse rikkumist.

5.6 Kaebaja ja Kadrioru piirkonna elanikud ei saa enam kasutada sportimiseks väljakujunenud terviseradasid.

L. Koidula 23 krundi sulgemisega kaovad Kadrioru pargist väljakujunenud terviserajad. Isikud, kes neid seni Kadrioru pargi läbimiseks kasutasid, peavad hakkama kasutama kitsast sõiduteed, mida pidevalt kasutavad muuhulgas ka turismibussid. Krundi sulgemine tekitab probleeme ja ohtlikke olukordi, kuna seni jalgradu kasutanud inimesed peavad hakkama kasutama kitsast Koidula tänavat või Mäekalda tänavat Kadrioru parki pääsemisel, mis on juba praegu ülekoormatud. Eeltoodud probleemile ei ole projekteerija ega haldusorgan mingit tähelepanu pööranud ning nendele argumentidele jättis sisuliselt vastamata ka TLPA oma vaide tagastamise otsuses. Kaebajani ei ole jõudnud ettepanekud ega projektid, mis võiksid eeltoodud probleemid reaalselt lahendada.

5.7 Rikutud on menetluse avalikkuse põhimõtet, kuna lasteaia ehitamiseks ei algatatud detailplaneeringu menetlust.

Haldusakti kohaselt rajatakse Kadrioru parki projekteerimistingimuste alusel betoonhall ümbrusega sobimatu uusehitis ning detailplaneeringut selleks ei algatata. Detailplaneeringu koostamisel tuleks asjas läbi viia avatud menetlus, kus kõik huvitatud ja puudutatud isikud saavad piisavalt informatsiooni, et esitada haldusorganile omapoolsed argumendid. Seejuures on haldusorgan kohustatud nende argumentidega arvestama või nendega arvestamata jätmist põhjendama. Käesolevas asjas on avalikkus jäetud täielikult kaasamata. Lasteaia rajamiseks muudetakse 18.saj pärinev ja ekspertide hinnangul väga väärtuslik hoone moodsaks lasteaiaks ning hoonet ümbritsevas pargis korraldatakse sisuliselt lageraie. Eeltoodud põhjustel on äärmiselt oluline läbi viia avatud planeerimismenetlus.

Käesoleval juhul ei ole planeeritav L. Koidula tn 23 hoone juurdeehitus mitte hoone laiendus, vaid iseseisev uusehitis, mis ühendatakse olemasoleva hoonega galerii abil. Asjaolu, et uus hoone on seotud olemasoleva hoonega vaid galerii kaudu, ei muuda uusehitist olemasoleva hoone laienduseks. OÜ Restauraatorprojekt poolt koostatud muinsuskaitse eritingimused on koostatud juhindudes tellija (Tallinna Haridusamet) konkreetsetest vajadustest ning on seetõttu nii ehitusseaduse kui ka planeerimisseaduse põhimõtteid moonutanud. Eritingimustest nähtub üheselt, et juurdeehitust ei olnud võimalik planeerida olemasoleva hoone külge. Antud juhul on planeeritud uusehitis ligikaudu 20 m kaugusele olemasolevast hoonest ning vältimaks seadusega vastuolu on lisatud vaid majasid ühendav galerii. Juurdeehituse maht on 29,4% olemasolevast maapealsest hoone mahust. See on ainult 3,6% väiksem kui planeerimisseaduse (PlanS) § 3 lg 2 p 2 erand (33%) ette näeb. Olemasoleva hoone funktsioone muudetakse täielikult, sisuliselt luuakse uus hoone. Hetkel ei ole L. Koidula tn 23 näol tegemist lasteasutuseks loodud ehitisega, sinna plaanitakse aga luua moodne kõigile tänapäevastele standarditele vastav lasteaed. Sellega muudetakse hoonet ja selle ümbrust tundmatuseni. Seega on tegu olemasoleva hoone muuks hooneks piiranguta laiendamisega ning sellises olukorras ei saa kohalduda PlanS § 3 lg 2 p 2. Seega ei ole ehituse teostamine projekteerimistingimuste alusel õiguspärane, algatada tuleb hoopis avatud planeerimismenetlus. Kuigi suure avaliku huvi tõttu detailplaneeringu algatamine ei tulene hetkel kehtivast seadusest, on see kooskõlas planeerimisseaduse üldpõhimõtetega ja hea halduse tavaga. Käesoleval hetkel on Riigikogus menetlemisel planeerimisseaduse eelnõu, kus detailplaneeringu algatamise kohustuse juures on seadusandja eraldi rõhutanud detailplaneeringu vajadust olulise avaliku huviga rajatise suhtes. Selline seaduseelnõu käsitlus ja õigusloogika on otseselt kohaldatav Kadrioru pargi puhul. Lisaks eeltoodule on projekteeritav lasteaed iseenesest olulise avaliku huviga rajatis, puudutades oluliselt ümberkaudsete elanike huve ja lisades koormust kohalikule infrastruktuurile.

6. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja enda kanda.

6.1 Vaidlus puudub asjaolus, et käesoleval juhul ei laiendata olemasolevat L. Koidula tn 23 hoonet üle 33 protsendi hoone maapealse osa kubatuurist. Seega ei ole seadusest tulenevalt detailplaneeringu koostamine vajalik. Otsustamaks, kas tegemist on olemasoleva hoone rekonstrueerimise ja laiendamise või uue hoone püstitamisega, tuleb vaadata, kas laiendatav hooneosa omab iseseisvat kasutusotstarvet või on tegemist funktsionaalselt koostoimiva tervikuga. Käesoleval juhul moodustavad olemasolev hoone ja selle laiendus ühtse terviku. Laienduse ossa on planeeritud tervet hoonet teenindav köök ning ruumid kahele lasteaiarühmale, kes omakorda kasutavad olemasoleva hoone ruume ühistegevuseks (seal asub suur saal, tervishoiutöötaja ja logopeedi kabinetid jne). Seega ei ole laiendus iseseisvalt kasutatav, samuti ei ole iseseisvalt (ilma juurdeehituseta) kasutatav olemasolev hoone, kuivõrd köögiruumid on kavandatud juurdeehitusse. Oluline on ka asjaolu, et juhul kui sooviks oleks olnud uue hoone püstitamine, ei peaks selle projekt kajastama olemasoleva hoone rekonstrueerimist. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades, et olemasoleva hoone ja selle laienduse näol on tegemist funktsionaalselt koostoimiva tervikuga, ei lugenud vastustaja hoone laiendamise taotlust uue hoone püstitamise taotluseks ning ei pidanud vajalikuks detailplaneeringu koostamist.

6.2 Kuivõrd projekteerimistingimused kaebaja õigusi ei riku, puudus vajadus tema kaasamiseks projekteerimistingimuste väljastamise menetlusse (HMS § 56 lg 4). Kaebaja õigusi saab teoreetiliselt rikkuda ehitusluba kui lõplik haldusakt, mida aga väljastatud ei ole. Samuti ei ole rikutud kaebaja õigust olla kaasatud ja esitada ehitusloa menetluses vastuväiteid.

6.3 Projekteerimistingimustes ei sisaldu õigust ega kohustust mänguväljakud krundi piirini planeerida või ala avalikkusele sulgeda. Projekteerimistingimuste kohaselt tuleb mänguväljakute projekteerimisel arvestada projekteeritavate elementide turvatsoonidega ning muude turvanõuetega, kasutada turvalist pinnakatet. Piirete projekteerimisel tuleb teha koostööd muuhulgas kaebajaga. Korterelamu ehitusprojekti kohaselt nähti L. Koidula tn 25/Mäekalda tn 10 kinnistu ja L. Koidula tn 23 kinnistu piirile ette võrkpiire, mida pole aga senini valmis ehitanud. Seega on juba 1997.a krundipiirile piire ette nähtud. Kaebajale ei tulene seadusest õigust teise isiku kinnistu kasutamiseks endale meelepärasel viisil. Seda ka siis mitte, kui tegemist on linnale kuuluva kinnistuga. Käesoleval juhul on L. Koidula tn 25/Mäekalda tn 10 sisuliselt hõivanud osa linnale kuuluvast L. Koidula 23 kinnistust, kasutades seda enda rekreatsioonialana. Teise isiku kinnistu hõivamine ei anna õiguspärast ootust ega -kindlust sellise tegevuse edaspidise kestvuse osas.

6.4 2004.a muinsuskaitse eritingimused ei oma käesolevas asjas tähtsust, kuivõrd 2012.a on välja antud uued eritingimused. Nimetatud tingimuste kohaselt on lubatud hoone rekonstrueerimine ja laiendamine juurdeehituse teel eraldiseisva korpusena, mis on ühendatud tagasihoidliku galeriiga. Hoone esialgse plaanilahenduse taastamine on soovitav, kuid mitte nõutav. Sekundaarsete vaheseinte ümberplaneerimine ja lisamine on lubatud. Lisaks on eritingimustes märgitud, et uued uksed ja liistud tuleb teha säilinud detailide eeskujul, arvestades lasteaedadele esitatavaid turva-, tervisekaitseja tuleohutusnõudeid. Kuivõrd projekteerimistingimused sisaldavad tingimust muinsuskaitse eritingimustega arvestamise kohustuslikkuse kohta, on alusetud kaebaja viited L. Koidula tn 23 hoone välisilme või interjööri rikkumise osas.

6.5 Projekteerimistingimused sisaldavad kohustust liikluskorralduse väljatöötamisel arvestada Tallinna Linnavolikogu 16.05.2002 otsusega nr 225 kehtestatud Rohelise aasa, Mäekalda tn ja L. Koidula tn vahelise kvartali ning sellega külgnevate L. Koidula tn 21 ja 21a kruntide detailplaneeringuga. Samuti nähakse ette parkimise lahendamine vastavalt Tallinna parkimise arengukavale aastateks 2006-2014 ja teha koostööd liikluslahenduse väljatöötamisel muuhulgas kaebajaga ning kooskõlastada liikluskorralduse ja parkimislahenduse osa Tallinna Kommunaalametiga ja Tallinna Transpordiametiga. Arusaamatuks jääb, mismoodi selliste nõuete esitamine kaebaja õigusi rikub.

6.6 Vastustaja ei saa nõustuda kaebaja väitega, et projekteerimistingimuste alusel likvideeritakse Kadrioru pargi kõrghaljastus. Projekteerimistingimustes on haljastuse kohta kirjas, et ehitusprojekti koosseisus tuleb esitada asukohast ja miljööst lähtuv maastikukujunduse lahendus, võttes arvesse (mitte aluseks) Artes Terrae Maastikuarhitektid OÜ ja OÜ ARTES TERRAE koostatud L. Koidula 23 puistu hinnang ja maastikuanalüüs. Lisaks märgitakse, et haljastuse kavandamisel ja taimmaterjali valikul tuleb arvestada lasteaialaste turvalisuse tagamise vajadusega. Seega ei tulene projekteerimistingimustest õigust ega kohustust olemasoleva haljastuse likvideerimiseks.

6.7 Kuivõrd projekteerimistingimuste alusel ehitustegevust alustada ei saa ning projekteerimistingimused ei näe ka ette tegevusi, mis võiksid kaebaja kinnisvara väärtust mõjutada, puudub kaebaja väitel korteriomandi väärtuse vähenemisest igasugune alus.

6.8 Kaebaja on valesti aru saanud projekteerimistingimuste õiguslikust olemusest. See näeb küll ette kohustuse ehitusprojekti staadiumis projekteerida krundipiire, kuid ei määra õiguslikult siduvalt, kuhu ja mil kujul piire tuleb projekteerida. Seega ei saa väita nagu nähakse ette Kadrioru pargi sulgemine. Käesoleva hetkeni ei ole ametile läbivaatamiseks esitatud L. Koidula tn 23 kinnistu eskiisega ehitusprojekti. Projekteerimistingimuste väljastamise hetkel ei olnud hakatud seda veel koostamagi, mistõttu ei olnud mõtet ka kaebajat projekteerimistingimuste väljastamise menetlusse kaasata. Sellel hetkel ei olnud kaebajale näidata ühtegi joonist peale dendroloogilise hinnangu ning muinsuskaitse eritingimuste, mis koostati enne projekteerimistingimuste väljastamist

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kaebeõigus on kaebuse esitajal juhul, kui kaebusega on võimalik kaitsta tema väidetavaid õigusi. Kui ei saa välistada väidetavate õiguste riivet vaidlustatud haldusaktiga, tuleb kaebust menetleda sisuliselt, et teha kindlaks, kas kaitstavat subjektiivset õigust (antud juhul omandiõigus) on tegelikult rikutud.

EhS § 19 lg 3 sätestab, et projekteerimistingimused on kohaliku omavalitsuse kinnitatud konkreetsele ehitisele kohaldatavad arhitektuursed ja ehituslikud tingimused. Projekteerimistingimuste väljastamisel võtab kohalik omavalitsus aluseks planeeringutes või muul viisil maakasutust korraldavates dokumentides sisalduvaid ehituslikke tingimusi. Projekteerimistingimused koostatakse ja väljastatakse huvitatud isiku taotluse alusel hiljemalt 30 päeva jooksul sellekohase taotluse esitamise päevast arvates. Seega on projekteerimistingimused ehitusprojekti koostamise lähteandmed. Ehitusprojekt on üheks dokumendiks, mis tuleb esitada ehitusloa taotlemisel. HMS § 52 lg 1 p 2 kohaselt võib haldusorgan teha õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omavad asjaolud eelhaldusaktiga. Eelhaldusakti suhtes kohaldatakse haldusakti sätteid (HMS § 52 lg 2). Riigikohus on käsitlenud projekteerimistingimusi reguleeriva iseloomuga eelhaldusaktina (lahend asjas nr 3-3-1-25-02, p 16). Kui mingid asjaolud on eelhaldusaktiga siduvalt kindlaks määratud, siis tuleb vaidlustada juba eelhaldusakti. Kohus nõustub põhimõtteliselt vastustajaga, et ehitusloa andmise menetluses ja projekti koostamisel võidakse mõningaid projekteerimistingimusi muuta või täpsustada ning see ei pruugi rikkuda kolmandate isikute õigusi (vt ka eelviidatud RKHK lahend, p 16). Kaebuse väidetest lähtuvalt on oluline, et vaidlustatud projekteerimistingimustega otsustati olemasoleva hoone lasteaiaks rekonstrueerimine ning juurdeehituse lubatavus ja asukoht ning muud projekti koostamisel aluseks võetavad lähteandmed, mille osas kõrvalekaldeid ilmselt ei lubata. Samuti on kaebaja vaidlustanud asjaolu, et haldusorgan on valinud vale menetluse. Kohtu arvates tuleb eeldada, et ilma põhjendatud vajaduseta projekteerimistingimustest kõrvale ei kalduta ning kõrvalekalded saavad olla üksnes väheolulised. Vastasel juhul tuleks asuda seisukohale, et projekteerimistingimused kui eelhaldusakt ühelgi juhul vaidlustatav ei ole, kuna haldusorgan võib põhimõtteliselt kõiki tingimusi muuta, millest tulenevalt oleks projekteerimistingimuste vaidlustamine ennatlik.

Projekteerimistingimustes on kirjas, et mänguväljakute, liikluslahenduse ja piirdeaia projekteerimisel tuleb teha koostööd naaberkinnistu omanikega (tlk 53, I kd). Seega on eelnimetatute näol tegemist lahendustega, mille täpsustamine toimub projekti koostamisel. Kaebuses on osa kaebaja väiteid seotud projekteerimise käigus täpsustatavate lahendustega ja osa siduvalt kindlaks määratud asjaoludega (nt lasteaiaks rekonstrueerimine koos juurdeehitusega). Kaebaja põhjendused on seotud ka eelduslikult mittemuudetavate projekteerimistingimustega. Kaebeõiguse olemasolu kaebajal seega eitada ei saa.

8. Kaebaja leiab, et rikutud on haldusmenetluse põhimõtteid; haldusakt ei ole formaalselt ega materiaalselt õiguspärane; rikuti informeerimise ja kaasamise nõuet; haldusakt rikub kaebaja õiguspärast ootust; haldusakt on põhjendamata ning kaalutlusõigus on jäetud kasutamata. Projekteerimistingimused rikuvad kaebuse kohaselt kaebaja omandiõigust (väheneb vara väärtust ja halveneb sellele juurdepääs; kasvavad vara kasutamisega seotud kulud). Samuti on kaebuses märgitud, et avalikkus oleks pidanud saama osaleda projekteerimistingimuste väljastamise menetluses, et avaldada seisukohta, kas lasteaia rajamiseks on antud koht sobiv; kas territooriumi piirdega sulgemine ja kõrghaljastuse likvideerimine ning liikluskoormuse kasv on vastuvõetav.

Kohus saab haldusakti tühistada kui see rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Kui see nii ei ole, ei pea kohus hindama vaidlustatud haldusakti sisulist õiguspärasust. Projekteerimistingimuste peale ei saa esitada kaebust avalike huvide kaitseks (populaarkaebus). Samuti ei ole kohtul õiguslikku vaidlust lahendades võimalik asendada haldusorgani otstarbekuse kaalutlustest tulenevaid seisukohti enda omadega, sekkumata täitevvõimu pädevusse.

9. Kohus käsitleb järgnevalt kõiki kaebuses esitatud asjakohaseid väiteid.

10. Detailplaneeringu algatamise kohustuslikkus.

Kaebaja väidab, et tegemist on sisuliselt uusehitise püstitamisega ning projekteerimistingimuste koostamise asemel oleks tulnud algatada planeerimismenetlus (detailplaneering) põhjusel, et tegemist on olulise avaliku huviga objektiga.

Vaidlusalune rekonstrueeritav ja laiendatav hoone ei ole arhitektuuriega kultuurimälestisena riikliku kaitse alla, kuid on ajalooline hoone. Looduskaitse all on Kadrioru park.

Vaidlus puudub asjaolus, et olemasolevat L. Koidula tn 23 hoonet ei laiendata üle 33 protsendi hoone maapealse osa kubatuurist. Mõistlikku vaidlus ei saa olla ka asjaolu üle, et rekonstrueeritav olemasolev hoone ja sellega galerii kaudu ühendatav juurdeehitus on funktsionaalselt koostoimiv tervik (lasteaiahoone). Projekti kohaselt on kavandatud 6-rühmaline lasteaed, sh olemasolevasse hoonesse 4 rühma koos personali tööruumidega ja saal ning juurdeehitusse 2 rühma koos köögi ja pesulaoga (tlk 31, 36, I kd).

EhS § 2 lg 7 kohaselt on ehitise laiendamine olemasolevale ehitisele juurde- (külge-), pealevõi alla ehitamine. Kohus nõustub vastustajaga, et projekteerimistingimuste väljastamise ajal kehtinud PlanS § 3 lg 2 p 2 kohaselt ei olnud detailplaneeringu koostamine vajalik, kuna olemasoleva hoone maapealset kubatuuri ei laiendata üle 33 protsendi. Tähtsust ei oma, kas laienduse maht on alla viidatud normis toodud määra 3 või enam protsenti, kuna seadusandaja on määratlenud laienduse mahu 33 protsendiga. Kehtiv õigus ei keela kasutada hoone osade ühendamiseks galeriid. Antud juhul tagab selline võte ilmselgelt arhitektuurselt parema üldmulje. Selline arhitektuurne lahendus ei muuda hoone osi ka seaduse mõttes eraldiseisvateks hooneteks kui ühendatavad hoone osad on funktsionaalselt üks tervik. Kohtu hinnangul on rekonstrueeritav hooneosa ja juurdeehitus kasutatavad ühe tervikuna, kuna nendes asuvad lasteaia toimimiseks vajalikud ruumid ning hoone osad ei ole lasteaiana kasutatavad eraldiseisvalt.

Kaebaja on ise möönnud, et PT väljastamise ajal kehtinud õiguse kohaselt ei pidanud avaliku huviga objekti püstitamiseks koostama detailplaneeringut. Ka käesoleval ajal kehtib PT aluseks olnud PlanS § 3 lg 2 p 2 samas sõnastuses. PlanS § 9 lg 11 annab kohaliku omavalitsuse volikogule võimaluse kaaluda detailplaneeringu koostamise algatamist ka aladel ja juhtudel, mille osas § 3 lg 2 detailplaneeringu kohustust ette ei näe. Kohtu arvates ei oleks antud juhul põhjendatud väide, et kohalik omavalitsus jättis seaduses ettenähtud võimaluse ilmselgelt põhjendamatult kasutamata arvestades, et lasteaiakohtade defitsiit Tallinnas on suur, lasteaeda ei püstitata tühjale (hoonestamata) krundile ning samas kohas on juba varasemalt pikka aega tegutsenud haridusasutus. Lasteaedade ehitamine on ilmselgelt vajalik kõigis linna piirkondades. Antud juhul kaasneb lasteaja rajamisega ka kasutusest väljalangenud ja rekonstrueerimist vajava hoone korrastamine, mida tuleb käsitleda avaliku huvina. Kaebaja ise on välja toonud, et detailplaneeringu menetlus kestab kauem. Samuti on see kulukam. Haldusorgani kaalutlusõigus detailplaneeringu algatamisel viidatud sätte alusel ei saa lisaks rikkuda kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi, kuna kaebuse esitajal on võimalus naaberkinnistu omanikuna olla menetlusse kaasatud ja vaidlustada ehitamise aluseks olevaid haldusakte, sh projekteerimistingimusi, oma subjektiivsete õiguste kaitsmise eesmärgil.

11. Menetlusse kaasamata jätmine.

EhS § 19 lg 3 viimase lause kohaselt, projekteerimistingimused koostatakse ja väljastatakse huvitatud isiku taotluse alusel hiljemalt 30 päeva jooksul sellekohase taotluse esitamise päevast arvates. Kohtu arvates ei ole seaduses sätestatud tähtaja jooksul üldjuhul võimalik läbi viia menetlust viisil nagu kaebaja on kaebuse kohaselt eeldanud. See ei tähenda aga seda, et haldusorgan pidanuks sellest tulenevalt valima detailplaneeringu menetluse või et kaebaja ei saaks PT väljastamise menetlusse kaasamata jätmise tõttu kaitsta oma huve. Projekteerimistingimuste andmisel ei ole sätestatud kohustust kaasata menetlusse naaberkinnistute omanikke. Kaasamise vajaduse üle tuleb haldusorganil otsustada kaalutlusõiguse alusel. Kuna projekteerimistingimustega määratakse kindlaks ehitusprojekti koostamise lähteandmed ning nende alusel ei hakka vahetult toimuma ehitamist, ei ole kaasamine ka reeglina vajalik. PT väljastamine on üks etapp menetluses, mille järgnevates etappides on kaebaja (ja/või KÜ olemasolul ühistu) kaasamine võimalik ja tõenäoliselt vajalik. Teisisõnu, kuna projekteerimistingimusi võib käsitleda ehitusloa eelhaldusaktina, siis toimub reeglina puudutatud isikute haldusmenetlusse kaasamine ehitusloa andmise menetluses. Naabrite õigusi ja huve puudutada võivas osas on vajalik juba projekti koostamisel teha koostööd. Projekti koostamine toimub peale PT väljastamist.

Käesoleval juhul ei ole põhjust arvata, et PT väljastamise menetlusse kaebaja kaasamata jätmine oleks toonud kaasa õigusvastaste projekteerimistingimuste väljastamise ning kaebajalt oleks võetud võimalus oma huve kohases menetluses välja tuua. Menetlusse kaasamata jätmine ei ole kaebajal takistanud ka PT vaidlustamist. Vastustaja on märkinud, et projekteerimistingimuste väljastamise hetkel ei olnud kaebajale näidata muud, kui muinsuskaitse eritingimused ja dendroloogiline hinnang. Seega ei pidanud vastustaja kaalutlusõiguse alusel otstarbekaks kaasata kaebajat juba projekteerimistingimuste väljastamise menetlusse. Küll on vastustaja projekteerimistingimustes sätestanud kaebajaga (naaberkinnistu omanikega) koostöö tegemise kohustuse projekti koostamisel. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja rikkunud kaebaja menetluslikke põhiõigust.

12. Kaebaja õiguspärane ootus ja huvide kaalumine.

12.1 Projekteerimistingimustega on kindlaks määratud, et kaebaja naaberkrundile projekteeritakse lasteaed. Selliste projekteerimistingimuste väljastamine eeldab ka eelhinnangu andmist, kas lasteaia projekteerimine antud asukohta on põhimõtteliselt võimalik ega ole välistatud mingite oluliste avalike või puudutatud isikute huvide tõttu. Kuna PT väljastamine on haldusmenetlus, tuleb lähtuda menetluse ökonoomsuse põhimõttest (HMS § 5 lg 2). PT väljastamine ilma eelnevalt märgitud asjaolude hindamiseta ei oleks ilmselt menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas. Samas ei saa samast põhimõttest tulenevalt eeldada, et haldusorgan viib PT väljastamisel läbi ehitusloa menetlusega samas mahus menetluse. PT väljastamine ei ole ehitusõiguse andmine vaid projekti lähtealuste määramine. See eeldab üksnes PT väljastamiseks vajalike asjaolude väljaselgitamist, mis sõltuvad konkreetsest objektist, ümbritsevast keskkonnast jm selles staadiumis tähtsust omavast. Kohtul ei ole põhjust arvata, et haldusorganile ei olnud teada projekteeritava kinnistuga külgnevate elumajade olemasolu ning vastustaja ei osanud ette kujutada, et nende majade mitmed elanikud eelistaksid väga tõenäoliselt, et nende naaberkrundile lasteaeda ei tuleks. Samuti oli haldusorganile teada, et krunt asub Kadrioru pargis, mis on kasutatav avaliku rekreatsioonialana. PT väljastamisel olid teada muinsuskaitse eritingimused (2012) ja lisatud eeleskiislahendus ning puistu hinnang ja maastikuanalüüs. Teadmata ei saanud olla ka liikluse ja parkimise piiratud võimalused antud piirkonnas. Seega ei ole mõistlikku põhjust arvata, et haldusorgan on PT väljastanud meelevaldselt ning see toob vältimatult kaasa projekti koostamise, millele ei ole võimalik anda ehitusluba.

PT kohaselt tuleb mänguväljakute, liikluslahenduse ja piirdeaia projekteerimisel teha koostööd L.Koidula tn 25//Mäekalda tn 10, 8 kinnistute omanikega. See tähendab kohtu arvates seda, et projekteerija peab naaberkinnistu omanike huve projekti koostamisel mõistlikul määral arvestama. Kuna projekteerimistingimustes on sõnaselgelt määratud koostöökohustus, siis saab haldusorgan ehitusloa menetluses hinnata, kas esitatud projekt võimaldab piisavalt arvestada naabrite huvidega ja teostada huvide kaalumist, mille tulemusel langetada otsus ehitusloa väljastamiseks või sellest keeldumiseks.

12.2 Vastustaja on asjakohaselt juhtinud tähelepanu, et piirdeaia rajamise näeb ette kaebaja enda kinnistule püstitatud korterelamu ehitusprojekt ning piirdeaia püstitamata jätmine ei anna alust linnale kuuluva kinnistu kasutamiseks. Samuti, ei ole projekteerimistingimustes kindlaks määratud piirdeaia asukohta projekteeritava kinnistu ja kaebaja kinnistu vahel, mistõttu on naabritel võimalus kokku leppida, kas piirdeaed rajatakse vastavalt olemasolevale projektile või PT kohasele kinnistule vastavalt koostatavale lasteaia projektile. Seega väidab kaebaja sisuliselt oma õiguste rikkumist enda elamu projektist tulenevalt osas, mis puudutab hooldustööde (lume, jääpurikate eemaldamine) tegemist ja omistab endale õigusi (naaberkrundi kasutamine rekreatsioonialana), mida tal tegelikult ei ole.

Lisaks ei ole kohtul mõistlikku põhjust eeldada, et kui piirdeaed püstitatakse krundi piirile, siis ei võimalda lasteasutus eemaldada krundil mängivatele lastele ohtlikku lund ja jääpurikaid ning teeb selleks takistusi. Need küsimused ei pea olema ka PT reguleerimise esemeks. Lasteaia piiramist aiaga kogu krundi ulatuses PT ette ei näe. Projekteerija on vastanud, et kavandatakse piirata üksnes sisehoov, kus lapsed märgivad.

12.3 Kaebuse kohaselt muutub kaebaja elukeskkond seoses naaberkinnistule lasteaia rajamisega oluliselt. Rajatakse massiivne ehitiste kompleks koos mänguväljakutega. Asendiplaanilt nähtuvalt ehitatakse 1,5-2 meetri kaugusele kaebaja akende alla lasteaia õueala. See omab mõju kaebaja kinnisvara väärtusele ja igapäevasele elutegevusele. Kohus peab kaebaja poolt välja toodut liialdatuks. Kadrioru park ei ole reservaat. Projekteeritav krunt ei ole hoonestamata kõrghaljastusega kaetud pargiala, mille piiramisega väheneks oluliselt Kadrioru pargi rekreatsioonialana kasutamise võimalus, sh kaebaja jaoks.

Kaebajal ei ole õigusaktidest, sh põhiseadusest tulenevat õiguspärast ootust, et naaberkinnistu jääb kasutusest väljalangenuks või seal olev hoone rekonstrueeritakse endisel kujul mahtu muutmata; kaebaja saab rekreatsioonialana kasutada seni piiramata naaberkinnistut; ühtegi puud kaebaja kinnistu ümbrusest ei likvideerita. Kohus möönab, et kaebaja huvi (mitte õiguspärane ootus) toimuvate muutuste mõõdukuse suhtes tulenevalt elamisest looduskaitsealuses pargis on kindlasti olemas ja suurem kui tavapäraselt linnakeskkonnas. Kaebaja huvi tuleb haldusorganil kaaluda lõpliku haldusakti andmisel. PT väljastamisel eelhinnangu andmisel sai haldusorgan vastava huvi olemasolu eeldada, kuid see ei saanud kuidagi takistada PT väljastamist. Naaberkinnistu omanike huvide olemasolu teadmist näitab ainuüksi PT-s koostöö tegemise kohustuse panemine. Kui selle koostöö tulemusel valmib projekt ja haldusorgan on puudutatud isikud ära kuulanud, on võimalik teha lõplik otsus.

12.4 Kaebaja väide tervisespordi harrastamise võimaluste vähenemisest on ilmselgelt liialdatud. Kadrioru park ja terviserajad ei paikne üksnes vaidlusalusel kinnistul. Puudub subjektiivne õigus väljakujunenud terviseraja kasutamisele. Tegemist võib olla huviga, mida kaalub haldusorgan edasises menetluses, kui on täpselt teada, millises ulatuses krunt piiratakse. PT väljastamine kaebaja väidetava huvi tõttu õigusvastane ei ole.

12.5 Kohus nõustub kaebajaga selles, et võib pidada väga tõenäoliseks, et lasteaeda lapsi toovad vanemad soovivad oma sõidukid parkida võimalikult lasteaia lähedale, mitte parklasse lasteaiast eemal. See ei tähenda aga, et projekteerimistingimused tuleks tühistada. Tegemist on edasise menetluse käigus täpsustatavate tingimustega, mille osas tuleb teha koostööd nii naaberkinnistu omanike (sh kaebaja) kui linna liikluskorralduse valdkonna pädeva asutusega. Liikluskorraldus ei pea detailselt olema reguleeritud PT-s. Samuti ei ole väidetavad liiklusjärelevalve probleemid takistuseks PT väljastamisel.

Lasteaia krundile on kavandatud 11 parkimiskohta (tlk 36, 39, I kd). Kaebaja ei vaidlusta krundil parkimiskohtade normatiividele vastavust. Kaebaja väidab oma subjektiivsete õiguste rikkumise kontekstis seda, et lapsi lasteaeda toovad vanemad hakkavad parkima lasteaia ette Koidula tänava äärde ja Koidula tänava liiklus tiheneb, mis halvendab kaebaja juurdepääsu enda omandile. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et praeguseks ettenähtud liikluskorralduse vahendina reguleerivad parkimist pollarid Koidula tänava ääres (algavad kalda alt ja lõpevad Koidula tänaval), mis ei võimalda autodel tänava ääres parkida (tlk 39, I kd). Lapsi transportivate vanemata sõidukitele on ette nähtud parkimine lasteaiast ligi 250m kaugusel, st mitte Koidula tänava ääres. Koidula tänavat läbiv liiklus tõenäoliselt tiheneb, kuid mitte määral, et lasteaia rajamine tuleks välistada juba PT väljastamise staadiumis. Lasteaia kõrval Koidula tänaval PT parkimist ette ei näe. Laste toomine ja viimine, mis võib tekitada täiendavat transiitliiklust on lühiajaline

(hommikul ja õhtul). Kaebaja ei väida liiklustiheduse kasvuga kaasnevat heitgaaside või müra normide ületamist, seega ei saa olla tegemist subjektiivse õiguse rikkumisega.

12.6 Kohus ei nõustu kaebajaga, et lasteaia juurdeehitus riivaks oluliselt Kadrioru pargi looduskoosluse säilitamise vajadust kui avalikku huvi ning kaebajal puudub ka õigus avalikes huvides kaebuse esitamiseks. Samuti ei saa kaebaja esitada projekteerimistingimustele populaarkaebust (kaebust avalikes huvides), seoses ajaloolise väärtusega hoone säilitamisega või lasteaia tervisekaitsenõuetele vastamisega seoses. Kohus siiski märgib, et PT väljastamise aluseks olid muinsuskaitse eritingimused ning nende järgimine projektis on kohustuslik. PT ei näe ette rekonstrueeritava hoone välimuse ja interjööri rikkumist.

12.7 Kohus peab liialdatuks väidet, et tegemist oleks täiesti uue massiivse ehitiste kompleksiga. Sellise väite võiks esitada naabruses paikneva KUMU kohta. Käesoleval juhul tuleb arvestada, et projekteeritaval krundil juba asub hoone, mis on küll kasutusest välja langenud, kuid see ei võimalda käsitleda kogu ehitist täiesti uue ehitisena.

12.8 Mõistlikku vaidlust ei saa olla selles, et lasteaia rajamine olukorras, kus kohaliku omavalitsuse territooriumil on lasteaiakohtade nappus on käsitletav olulise avaliku huvina. Kasutusest väljalangenud hoone rekonstrueerimine ja ümbruse korrastamine on samuti avalikes huvides. Isegi kui kaebaja saaks tema poolt välja toodud avalikes huvides kaebust esitada ei saaks käesoleval juhul väita, et PT väljastamine kahjustaks avalikke huve. Loomulikult olnuks kaebaja huvist lähtuvalt parem lahendus üksnes olemasoleva hoone rekonstrueerimine, ilma juurdeehituseta. Hoone ei oleks aga sellisel juhul taganud piisava arvuga lasteaiakohti ja vajalikku ruumi lasteaia tegevuseks. Ka sellise vajaduse kaalumine on lubatav ning eelmärgitud huvidele kaalu annab kohalik omavalitsus. Lõplikult ehitusloa andmisel. Tegemist on diskretsiooni osaga, millele kohtulik kontroll ei laiene. Kohus ei saa kohaliku omavalitsuse asemel öelda, et lasteaia kavandamine Kardioru parki (seal asetsevasse 200- aastasesse hoonesse) ei ole sobiv või tuleks see kavandada ilma juurdeehituseta. Kohus juhib siiski kaebaja tähelepanu sellele, et alates 1946.a on asunud hoones õppeasutused (põhikool). Hoone anti üle 2003.a Tallinna Kultuuriväärtuste Ametile ja kasutati seejärel muuseumina. (tlk 32, I kd) Kuigi PT väljastamisel ei ole teada lõplikult asjaolud, mis huvide kaalumisel tähtsust omavad ja käesolevas asjas ei ole huvide lõplikule hindamisele võimalik hinnangut anda, märgib kohus, et haldusorgani otstarbekuse kaalutlused ei ole ümberhinnatavad kohtu poolt ka ehitusloale esitatava kaebuse alusel. Kohus kontrollib seda, kas kaalutlusotsuse tegemisel esines menetlusja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist (HMS § 58); kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, tugineb seaduslikule alusele ega välju diskretsiooni piiridest ja on muude diskretsioonivigadeta (HKMS § 158 lg 3). Üksnes juhul, kui kohus peab otstarbekuse kaalutlusi ilmselgelt ebaratsionaalseteks (meelevaldseteks), on võimalik haldusakt tühistada.

12.9 PT kohaselt tuleb ehitusprojektis arvestada miljööväärtusliku ala teemaplaneeringuga, mis kehtib Kadrioru miljööalal. Selle kohaselt peab haljastuse osakaal olema krundi pinnast vähemalt 30%, sh kõrghaljastus 20%. Koostada tuleb asukohast ja miljööst lähtuv haljastusprojekt. Vaidlusaluse hoone restaureerimiseks ja juurdeehituse tegemiseks väljastatud muinsuskaitse eritingimused (tlk 60, I kd) näevad samuti ette, et säilitada tuleb võimalikult palju kõrghaljastust ning dendroloogiliselt väärtuslikuks tunnistatud põlispuud ning koostada haljastusprojekt. Kaebaja väide lageraie tegemisest Kadrioru pargis on ilmselgelt liialdatud. Projekti koostaja 30.07.2013 ekirjas (tlk 68, I kd) on märgitud, et dendroloogilise hinnangu kohaselt on enamus maha võetavatest puudest ette nähtud maha võtta ning uue hoone tarvis võetakse maha 2-3 täiendavat puud. Projekti asendiplaani (tlk 39, I kd) kohaselt on enamus likvideeritavatest puudest väljaspool juurdeehituse ala. PT kohustab ka tegema koostööd asutusega Kadrioru park, ehitusprojekt tuleb kooskõlastada keskkonnaametitega, Kultuuriväärtuste Ametiga. Kohtul ei ole mõistlikku põhjust arvata, et märgitud asutused võimaldaksid looduskaitsealuses pargis teostada lageraiet või võtta põhjendatud vajaduseta maha kõrghaljastust. Kohus ei nõustu kaebajaga, et antud juhul pidanuks algatama detailplaneeringu menetluse, et üldsus saaks kaitsta Kadrioru parki. PT peale esitatava kaebuse aluseks ei saa olla avaliku huvi kaitsmine. Lisaks on kaebaja väide, et välimuselt ei ole eeldatavalt mahavõetavad puud kahjustustega, paljasõnaline.

13. PT on põhjendatud vajalikul määral ning kaebuses väljatoodud põhjendusi haldusakt sisaldama ei pidanud. PT põhjendamisele ei saa seada lõpliku haldusakti põhjendamisega samaväärseid nõudeid. PT vastab nende olemusest ja õigusaktidest tulenevatele sisuja vorminõuetele.

14. Kaebaja subjektiivseid õigusi mitterikkuva haldusakti tühistamiseks alus puudub. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.

15. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud poolt, kelle kahjuks otsus tehti. Viidatud sätte alusel jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristina Maimann Kohtunik