3-14-50005/49 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 16.september 2014.a Tallinn Haldusasja number 3-14-50005 Haldusasi A.B. kaebus Tallinna Vangla 15.11.2013 käskkirja nr 1631-d tühistamiseks

Menetlusosalised Kaebuse esitaja A.B. Vastustaja Tallinna Vangla, esindajad Merje Joll ja Aiki Kangur Asja läbivaatamise kuupäev 04.09.2014.a Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Saata kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 16.09.2014, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla 15.11.2013 käskkirjaga nr 1631-d (tl 41) karistati kaebajat vangistusseaduse (VangS) §

67 p 1 ja Tallinna Vangla kodukorra punkti 1.11.1 rikkumise eest kartserisse paigutamisega 26 ööpäevaks. Käskkirja kohaselt pani kinnipeetav A.B. 18.10.2013 kella 15.25 paiku toime distsipliinirikkumise, mis seisnes selles, et kinnipeetav ei järginud kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid suhtlemisel vanglateenistusega.

2. Tallinna Vangla 19.12.2013 vaideotsusega nr 5-15/13/38268-4 (tl 48) jäeti kinnipeetava A.B. vaie rahuldamata.

3. A.B. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse (tl 1–2, tõlge tl 10), milles taotleb Tallinna Vangla 15.11.2013

käskkirja nr 1631-d tühistamist ning varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist summas 3000 eurot (tl 26, tõlge tl

34) seoses tema inimväärikuse alandamisega, kuivõrd kartseris viibides oli kaebajale keelatud võimla,

2

raamatukogu ja kaupluse kasutamine ning kaebaja liikumine oli piiratud. Kartseris oli kaebaja sunnitud veetma

16 tundi ööpäevas püsti seistes ning kaebaja jäeti ilma lühiajalisest ja pikaajalisest kokkusaamisest ema ja õega.

Kaebajale ei võimaldatud normaalset jalutuskäiku värskes õhus (kaebajal tuli jalutada pööningul) ning kartseris

viibides oli kaebajale keelatud ka suitsetamine.

4. 24.03.2004 kohtumäärusega tagastas kohus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel kaebuse varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes, kuna oli läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ja võttis kaebuse Tallinna Vangla 15.11.2013 käskkirja nr 1631-d tühistamiseks menetlusse (tl 49-53).

KAEBAJA SEISUKOHAD

5. Kaebuse kohaselt koostas valvur Risto Pahka 18.10.2013 kaebaja kohta ettekande, väites, et kaebaja solvas valvurit ebatsensuursete väljendite kasutamisega. Kaebaja sai viidatud ettekandest teadlikuks alles 14.11.2013, mil naissoost kontaktisik seda kaebajale tutvustas. Naissoost kontaktisik palus kaebajal kirjutada seletuskirja ja seda kaebaja ka tegi. 18.11.2013 kutsus kontaktisik kaebaja enda juurde ja andis alla kirjutamiseks käskkirja, millega oli kaebajale distsiplinaarkaristuseks määratud 26 ööpäeva kartserit. 19.11.2013 paigutati kaebaja kartserisse.

6. Kaebaja leiab, et teda karistati distsiplinaarkorras toimingute eest, mida kaebaja polnud sooritanud ja määrati

üksnes veendumuse alusel 26 ööpäeva kartserit. Kaebaja ei ole midagi ebaseaduslikku teinud. Kaebaja möönab, et tal oli valvur Risto Pahkaga 18.10.2013 küll jutuajamine, ent kaebaja ei ole valvurile jämedusi öelnud.

7. Kaebaja märgib, et 18.10.2013 oli külm ilm ning kaebaja võttis ühe töötava vangi käest viimase töökampsuni

ja pani selle selga. Valvur nägi kaebajat selles kampsunis ja kutsus kaebaja enda juurde ning küsis kas kampsun kuulub kaebajale. Kaebaja vastas eitavalt. Valvur küsis, kelle kampsunit kaebaja kannab, millele kaebaja vastas,

et „mis vahe sellel on“. Valvur leidis, et vahe on olemas ja palus kaebajal kampsuni seljast võtta ja ära anda.

Kaebaja vastas valvurile: „hästi“ ja sellega kaebaja ja valvuri vaheline jutuajamine lõppes. Kaebaja võttis seejärel

kampsuni seljast ja andis selle kinnipeetavale, kellele kampsun kuulus.

8. Kaebaja leiab, et kuna valvur on eestlane ja mõistab vene keelt halvasti, võis valvur kaebaja sõnu ja küsimusi

küll isikliku solvamisena võtta, ent kaebaja ei või selle tõttu siiski kannatada. Vanglal tulnuks kaebaja süüd valvuri

solvamisel tõendada.

9. Kaebaja 11.07.2014 kohtule esitatud avalduses (tl 112-113, tõlge tl 117) leiab kaebaja, et valvuri ettekandes ebatsensuursetena esitatud sõnad ei ole ebatsensuursed, kuna Eesti televisioonis kanal 3-s toimub laupäeval kell

14:05 saade „Võimalik vaid Venemaal“, samuti ETV-s sari „ENSV: Seintel on kõrvad“, neid telesaateid vaadates

kuuleb kaebaja regulaarselt enam solvavaid ja argessiivseid venekeelseid sõnu, kui on selles asjas vaidlustatavad

sõnad. Seejuures neid sõnu ja väljendeid ei maskeerita nagu seda tsensuur teeb. Järelikult meedia seisukohast ei

ole vaidlusalused sõnad ebatsensuursed ega riku üldiselt järgitavaid viisakusreegleid. Sellest tulenevalt, isegi kui

kaebaja oleks temale süüks pandavaid sõnu öelnud, siis poleks see vastanud Tallinna Vangla kodukorra p 1.11.1 normi koosseisule.

10. Kaebaja arvates on 15.11.13 käskkiri nr 1631-d õigusvastane, see ei vasta HMS §-le 54, kuna distsiplinaarmenetluse käigus rikuti materiaalja menetlusõiguse norme. Kaebaja leiab, et kohaldamisele ei kuulu VangS § 67 lg 1, kuna kaebaja kohustused on lahutamatult seotud VangS § 14 lg 2 kohustuste täitmisega vangla poolt, s.o 31.03.13 sisekorraeeskirja tutvustamisega kaebajale. Vastustaja pole maininud, millal kaebajale

31.01.13 punkt 1.11.1 allkirja vastu tutvumiseks anti.

Vaidlustatud käskkiri on õigusvastane ka seetõttu, et ditsiplinaarmenetluse käigus jäeti kaebaja ilma võimalusest

esmaste õiguskaitsevahendite kasutamiseks. 18.10.2013 ettekandel nr 2952 on kaebaja allkiri tutvumise kohta 14.11.2014 ja kaebaja seletuskiri on samuti koostatud 14.11.2014, järelikult on kaebaja andnud seletuse kohe

3

ettekandest teadasaamisel. Käskkiri nr 1631-d on koostatud 15.11.2013, seega üks päev pärast kaebaja seletuskirja.

11. Kaebaja arvates on vaidemenetluses rikutud HMS § 83 lg 1 ja HMS § 6, kuna ei avastatud õigusvastasuse

tunnuseid distsiplinaarmenetluses ning vaatamata sellele, et kaebaja kaitses vaides vaid seda, et ta ei öelnud sõnu,

mida talle omistatakse, ei uuritud vaidemenetluses omal algatusel kõiki asjaolusid.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

12. Vastustaja peab esitatud kaebust põhjendamatuks ja palub jätta kaebuse rahuldamata.

13. VangS § 67 punkti 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Tulenevalt VangS § 105 lg 21 p-st

14 sätestatakse vangla kodukorras kinnipeetava või vahistatu muud reguleerimist vajavad asjaolud. Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukorra ja seletuskirja kinnitamine“ (edaspidi Tallinna Vangla kodukord) punkti 1.11.1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud vanglateenistujatega, vangla külastajatega ning kaaskinnipeetavatega suhtlemisel järgima kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid. Vanglateenistuse ametniku poole pöördumisel peab kinnipeetav kasutama Teie-vormi. Kohtumisel teenistujatega ning Vanglat külastavate ametiisikutega peab kinnipeetav neid tervitama püsti seistes. Üheski vestluses ega pöördumises ei tohi kasutada ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava sisuga ning väärikust riivavaid väljendeid. Kinnipeetava hääletoon ja kehakeel ei tohi olla agressiivsed.

14. Tulenevalt VangS § 63 lg-st 1 on antud seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale lubatud kohaldada distsiplinaarkaristusi, milleks on: 1) noomitus; 2) ühe lühivõi pikaajalise kokkusaamise keelamine; 3) töölt eemaldamine kuni üheks kuuks; 4) kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. VangS § 65 lg 2 kohaselt võib vanglateenistuse ametnik distsiplinaarkaristuse või selle osa täitmisele pööramise edasi lükata tingimusel, et kinnipeetav ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist. Katseaeg määratakse ühest kuni kuue kuuni.

15. Vaidlustatud käskkirja kohaselt seisnes kaebuse esitaja distsipliinirikkumine selles, et kinnipeetav ei järginud suhtlemisel vanglateenistujaga kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid. Kaebuse esitaja distsipliinirikkumine on tõendatud neljanda üksuse valvur Risto Pahka 18.10.2013 ettekandega nr 2952. Nimetatud ettekandest nähtub, et 18.10.2013 kella 15:25 paiku märkas valvur kinnipeetaval seljas temale mitte kuuluvat vanglavormi töö pusa. Valvur küsis A.B.lt, kas see on tema pusa, mille peale kinnipeetav vastas vene keeles „ei“. Valvur ütles kinnipeetavale, et viimane pusa ära annaks, mille peale A.B. vastas „a tebja ibjot“. Kodukorra p 1.11.1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud vanglateenistujatega, vangla külastajatega ning kaaskinnipeetavatega suhtlemisel järgima kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid. Kaebaja kasutas aga vestluses vanglaametnikuga venekeelset väljendit „a tebja ibjot“. Nimetatud venekeelne väljend on ilmselgelt ebatsensuurne ning solvava iseloomuga. Kaebajat teavitati 18.10.2013 ettekande koostamisest, seletuskirja kirjutamisest A.B. keeldus. Neljanda üksuse valvur R. Pahka on kinnitanud, et valdab vene keelt hästi. Eeltooduga on tõendatud, et A.B. pani toime distsipliinirikkumise, mille eest võis kaebuse esitajat karistada distsiplinaarkorras.

16. Tallinna Vangla on seisukohal, et distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas menetlusnormidega ning Tallinna Vangla inspektor-kontaktisiku 15.11.2013 käskkiri nr 1631-d on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta, vastav vorminõuetele ja sel ei esine tühise haldusakti tunnuseid.

17. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega et ta sai 18.10.2013 koostatud ettekandest teada alles 14.11.2013. Kaebaja väide on ümber lükatud R. Pahka 18.10.2013 ettekandega, millest nähtub, et kinnipeetavat on

4

ettekande koostamise päeval sellest teavitatud ning seletuskirja andmisest kinnipeetav loobus. Seega oli kaebaja ettekande koostamisest teadlik ning 14.11.2013 anti talle võimalus täiendavalt seletuskiri kirjutada, mida kaebaja ka tegi. Eeltoodust nähtub, et kaebaja oli ettekande koostamisest teadlik ja tal oli võimalik oma õigusi distsiplinaarmenetluse käigus kaitsta.

18. Kaebuse esitaja märgib, et 18.10.2013 oli väga külm ning seetõttu pidi ta laenama töötavalt kinnipeetavalt töökampsuni. Kodukorra p 8.6.2 kohaselt on kinnipeetaval keelatud võõrandada, saata või teiste kasutusse anda isiklikuks kasutamiseks olevaid asju, samuti teistelt omandada, laenata või võtta ajutiseks kasutamiseks teistele isiklikuks kasutamiseks lubatud või peremehetuid asju (v.a kambrikaaslase loal vaadata kambris tema televiisorit, kuulata tema raadiot või kasutada veekeedukannu). Internetiportaali ilm.ee andmetel jäi 18.10.2013 temperatuur Tallinnas vahemikkus +4 kuni +70 C. Lisaks nähtub kinnipeeturegistrist, et kaebajal on alates 15.03.2010 kambris soe aluspesu (pluus+pikad püksid).

19. Kaebaja toob välja, et ta ei valda eesti keelt ja rääkis valvuriga vene keeles, samuti, et valvur on eestlane

ja kaebaja väitel mõistab valvur vene keelt halvasti. Vanglaametnik R. Pahka kinnitab, et valdab vene keelt hästi.

20. Kaebaja süü on tõendatud neljanda üksuse valvur R. Pahka 18.10.2013 ettekandega. Tõendite hindamisel tuleb arvestada seda, milline võib olla kellegi motiveeritus vääraid faktiväiteid esitada. Kaebuse esitaja on ilmselgelt huvitatud distsiplinaarkaristusest pääsemisest, samas kui neljanda üksuse valvur R. Pehkal puudub teadaolevalt igasugune motivatsioon vaidlusaluste sündmuste kohta valeandmeid esitada.

R. Pehka on vanglateenistuses alates 18.04.2012. Kaebuse esitaja ei ole toonud esile ühtki konkreetset asjaolu, mis seaks kahtluse alla vanglaametniku koostatud ettekande tõelevastavuse.

21. Lisaks nähtub kinnipeeturegistrist, et kaebuse esitajal on käesoleval ajal 21 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest järgnevad on talle määratud samalaadsete rikkumiste eest: 11.03.2014 käskkirjaga nr 322 määrati 30 ööpäevane kartserikaristus vanglaametnikuga vestluses ähvardava sisuga väljendi kasutamise eest; 04.07.2013 käskkirjaga nr 992-d määrati 25 ööpäevane kartserikaristus, sest kaebaja ei järginud suhtlusel vanglateenistuse ametnikuga kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid (kasutas ebatsensuurseid sõnu ja oli agressiivselt meelestatud); 18.03.2013 käskkirjaga nr 415-d määrati kaebajale

20 ööpäevane kartserikaristus, sest suhtlemisel vanglateenistujaga ei järginud kaebaja kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid vastates ametnikule ebatsensuurseid väljendid kasutades; 17.05.2012 käskkirjaga nr 601- d karistati kaebajat 20 ööpäeva pikkuse kartserikaristusega, sest ta ei järginud suhtlusel vanglateenistuse ametnikuga kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid kasutades ebatsensuurset sõnavara; 13.04.2012 käskkirjaga nr 460-d karistati kaebajat 10 ööpäevase kartserikaristusega, sest ta ei järginud suhtlusel vanglateenistuse ametnikuga kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid (nimetas ametnikke ebatsensuursete sõnadega; 04.07.2011 käskkirjaga 883-d karistati kaebajat 10 ööpäevase kartserikaristusega, sest ta ei järginud suhtlemisel vanglateenistuse ametnikuga üldtunnustatud viisakusreegleid. Eeltoodust nähtub, et kaebaja on süstemaatiline distsipliinirikkuja.

22. Vastustaja 18.08.2014 vastuse (tl 129) kohaselt jagati kaebajale määratud inspektor-kontaktisiku Marju Kuuse selgitustest nähtuvalt Tallinna Vangla kambritesse esmalt eestikeelne Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud Tallinna Vangla kodukord ja anti võimalus sellega tutvumiseks. Seejärel kutsuti kõik kinnipeetavad ükshaaval inspektor-kontaktisiku juurde, et nad allkirjastaksid kodukorraga tutvumise akti. Kaebaja keeldus allkirja andmisest. Inspektor-kontaktisik Marju Kuuse valdab vene keelt ning tutvustab eesti keelt mittekõnelevatele kinnipeetavatele nende õigusi vene keeles. Lisaks anti igasse kambrisse peale tõlke saabumist (ca üks kuu peale eestikeelse Tallinna Vangla kodukorra kinnitamist) venekeelne kodukord. Lisaks valdab A.B. eesti keelt tasemel A2, mille koolieksamil saavutas ta tulemuse 83% võimalikust 100%- st. Kaebaja alustas ka riigikeele õpet B1 tasemel, kuid katkestas omal soovil õpingud. A2 keeleoskuse tasemega isik mõistab lauseid ja sageli kasutatavaid väljendeid, mis seostuvad talle oluliste valdkondadega.

5

Tuleb toime igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel teemadel. Oskab lihtsate fraaside ja lausete abil kirjeldada oma perekonda, teisi inimesi ja elutingimusi ning väljendada oma vajadusi. Kaebaja viibib Tallinna Vanglas alates 14.09.2008, seega piisavalt kaua, et mõista kohustust järgida kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid.

KOHTU PÕHJENDUSED

23. Kohus, hinnanud menetlusosaliste esitatud põhjendusi ja tõendeid, leiab, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised.

24. Kaebaja vaidlustab Tallinna Vangla 15.11.2013 käskkirja nr 1631-d (tl 41), millega karistati kaebajat VangS § 67 p 1 ja Tallinna Vangla kodukorra punkti 1.11.1 rikkumise eest kartserisse paigutamisega 26 ööpäevaks. Kaebaja ei vaidlusta Tallinna Vangla 19.12.2013 vaideotsust nr 5-15/13/38268-4, seega on asjakohatud kaebaja argumendid vaidemenetluses väidetavalt toime pandud õigusrikkumiste kohta.

25. Kaebuses vaidlustatud Tallinna Vangla 15.11.2013 käskkirja nr 1631-d kohaselt pani kinnipeetav A.B. 18.10.2013 kella 15.25 paiku toime distsipliinirikkumise, mis seisnes selles, et kinnipeetav ei järginud kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid suhtlemisel vanglateenistusega.

VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Tallinna Vangla kodukorra punkti 1.11.1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud vanglateenistujatega, vangla külastajatega ning kaaskinnipeetavatega suhtlemisel järgima kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid. Vanglateenistuse ametniku poole pöördumisel peab kinnipeetav kasutama Teie-vormi. Kohtumisel teenistujatega ning Vanglat külastavate ametiisikutega peab kinnipeetav neid tervitama püsti seistes. Üheski vestluses ega pöördumises ei tohi kasutada ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava sisuga ning väärikust riivavaid väljendeid. Kinnipeetava hääletoon ja kehakeel ei tohi olla agressiivsed.

Käesoleval juhul on distsiplinaarmenetluse protokollist (tl 43, 144) ja distsiplinaarmenetluses kogutud IV üksuse valvuri R. Pehka 18.10.2013 ettekandest nr 2952 (tl 43 pöördel) nähtuvalt distsiplinaarmenetluses kindlaks tehtud, et kaebuse esitaja on rikkunud Tallinna Vangla kodukorra punkti 1.11.1. Nii on IV üksuse valvuri R.Pehka 18.10.2013 ettekandes nr 2952 märgitud, et 18.10.2013 kella 15.25 paiku vastuseks valvuri R. Pehka korraldusele, et kaebaja annaks ära kaebaja seljas oleva temale mitte kuuluva vanglavormi

töö pusa, kasutas kaebaja venekeelset väljendit „a tebja ebjot“, mis kohtuistungil viibinud tõlgi selgituste

kohaselt tähendab eesti keeles „mis see sind kepib“ (tl 146), mis kahtlemata on ebatsensuurne väljend. Ka kohtuistungil antud ütlustes kinnitas tunnistajana ülekuulatud Risto Pehka, et kaebaja väljendas ennast ebatsensuurselt. Tunnistaja kinnitas, et valdab vene keelt ja on kindel, et kaebaja ütles sellise väljendi (tl 147). Valvur R.Pehka 18.10.2013 ettekande nr 2952 usutavust kinnitab ka asjaolu, et kaebajat on korduvalt nii enne kui pärast käesolevas haldusasjas antud käskkirja distsiplinaarkorras karistatud ebaviisaka suhtlemise pärast vanglaametnikega (tl 82-91), mis näitab, et ebaviisakas käitumine on kaebajale omane. Seega on tõendatud A.B. distsipliinirikkumine.

26. Valvuri R. Pehka 18.10.2013 ettekandest nr 2952 nähtuvalt on kaebajat ettekandest teavitatud, kaebaja on loobunud seletuskirja esitamisest. Ka kohtuistungil tunnistajana antud ütlustes kinnitas R. Pehka, et ta teavitas kaebajat ettekande tegemisest ja kaebaja õigusest kirjutada seletuskiri (tl 147).Seega on kaebajat informeeritud distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse ja tal on võimaldatud anda selgitusi. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja 14.11.2013 seletuskirja andnud (tl 44,46 pöördel) ning selles märkinud, et ta pole mingeid roppe sõnu valvuri aadressil öelnud.

27. VangS § 14 lg 2 sätestab, et hiljemalt vanglasse saabumisele järgneval päeval kohtub kinnipeetav vanglateenistuse ametnikuga, kes selgitab kinnipeetavale tema õigusi ja kohustusi. Kinnipeetavale antakse kirjalik teave vangistuse täideviimist reguleerivate seaduste, vangla sisekorraeeskirjade ja kaebuste

6

esitamise kohta. Kaebajale on 28.01.2012 allkirja vastu tutvustatud vangistusalaseid õigusakte (tl 130), millest nähtuvalt on kaebajale selgitatud, mida reguleerib vangistusseadus ja teised õigusaktid, eraldi on selgitatud VangS §-s 67 sätestatut, samuti on selgitatud, et lisaks loetletule on üheks tähtsamaks õigusaktiks Tallinna Vangla kodukord, mida saab samuti inspektor-kontaktisiku käest tutvumiseks küsida lisaks muudele vangistust reguleerivatele õigusaktidele.

Vastustaja 18.08.2014 vastusest ja Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorraga 05.02.2013 tutvumise lehest (tl 129, 131) nähtuvalt on kaebajale tutvustatud ka Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorda, kaebaja on aga keeldunud tutvumise lehele allkirja andmast. Kohtuistungil ei lükanud kaebaja seda vastustaja väidet ümber. Kaebaja ütles, et võib-olla tutvustati talle uut kodukorda, aga ta ei oska eesti keelt ja ei saanud aru ning kuidas ta sai alla kirjutada, kui ei saanud aru, mis on kirjutatud (tl 146). Tallinna Vangla kodukorraga 05.02.2013 tutvumise lehelt (tl 131) nähtuvalt on kaebajale kodukorda tutvustanud inspektor-kontaktisik Marju Kuuse, kes vastustaja vastusest kaebusele nähtuvalt valdab vene keelt ning tutvustab eesti keelt mittekõnelevatele kinnipeetavatele nende õigusi vene keeles. Ka nähtub vastustaja poolt kohtule esitatud dokumentidest, et kaebajat on enne käesolevas haldusasjas vaidlustatud käskkirja koostamist 2013.aastal korduvalt karistatud Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra p 1.11.1 rikkumise eest (18.03.2013 käskkiri nr 415-d; 04.07.2013 käskkiri nr 992-d - tl 84-84, 86, 80, 137-138), mistõttu pidi kaebajale kodukorra punktis 1.11.1 sätestatu 18.10.2013 teada olema.

28. Tulenevalt VangS § 63 lg-st 1 on vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale lubatud kohaldada distsiplinaarkaristusi, milleks on:

1) noomitus;

11) isikliku raadio, televiisori või muu vajaliku elektriseadme kasutamise keelamine kuni 45 päevaks; 2) ühe lühivõi pikaajalise kokkusaamise keelamine;

3) töölt eemaldamine kuni üheks kuuks;

4) kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võetakse distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärki, milleks VangS § 6 lg 1 kohaselt on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Vaidlustatud käskkirjas on juhtumi tehiolusid arvestades leitud, et kinnipeetav pani toime distsipliinirikkumise, mistõttu on tema distsiplinaarkorras karistamine põhjendatud ning üldpreventiivsel eesmärgil vajalik. Kinnipeetava poolt üldtunnustatud viisakusreeglite mittejärgimine on lubamatu, kuna ohustab vangla sisekorda.

Sisekorra tagamine vanglas on aga vältimatult vajalik selleks, et kindlustada vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamine. Käskkirjas on arvestatud karistust raskendava asjaoluna kaebajal kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu. Kergendavad asjaolud puuduvad. Käskkirjas on karistuse valikut põhjendatud. Käskkirjas on leitud, et arvestades menetluse käigus selgunud kõiki asjaolusid ning kinnipeetava õiguskuulekale käitumisele suunamiseks, ei ole otstarbekas talle määrata noomitust ja isikliku raadio, televiisori või muu vajaliku elektriseadme kasutamise keelamist kuni 45 päevaks, kuna tegemist on liiga leebe karistusega toimepandud rikkumise eest.

Ühe lühivõi pikaajalise kokkusaamise keelamine ei ole otstarbekas, kuna kinnipeetaval ei ole neid toimunud korrapäraselt. Samuti ei täidaks oma eesmärki kinnipeetava töölt eemaldamise määramine kuni üheks kuuks, kuna kinnipeetav ei tööta. Kartserisse paigutamine toob kinnipeetava jaoks kaasa reaalsed tagajärjed ning seeläbi teeks kinnipeetav karistusest ka vajalikud järeldused. Käskkirjas on leitud, et suunamaks kinnipeetavat õiguskuulekale käitumisele ja vanglas kehtestatud korra järgimisele, on proportsionaalne ja kõige efektiivsem kinnipeetavat karistada kartserisse paigutamisega 26 ööpäevaks.

Kohtu hinnangul ei ole kaebajale määratud karistus ilmselgelt ebaproportsionaalne. Vastustaja on õigesti arvestanud varasemate kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu vastutust raskendava asjaoluna ning esile toonud, et kinnipeetava poolt üldtunnustatud viisakusreeglite mittejärgimine ohustab vangla sisekorda. Käskkirjas on põhjendatud, miks muud karistused ei täida karistuse eesmärki. Kohus leiab, et vastustaja on oma kaalutlusõigust nõuetekohaselt rakendanud ja kartserikaristuse kestvus on proportsionaalne, arvestades toime pandud rikkumist ja kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu.

7

29. Vaidlustatud käskkirjaga on kaebaja korduva režiimi rikkumise ja vangistuse eesmärkide (kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele) parema saavutamise põhjendusel piiratud ka kartseri karistuse kandmise ajal kaebajal täielikult VangS §-dega 22, 31- 32, 34-38, 41, 43 ja 46 ning osaliselt § 48 (lubatud soetada kauplusest kartseris lubatud esemeid) võimalusi. Riigikohus on kohtuotsuses nr 3-3-1-41-11 (p 30) leidnud, et kartserikaristuse määramine toob kartserikaristuse olemusest ja vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirja sätetest tulenevalt kaasa VangS §-dega 22, 31-311, § 32 lg-tega 1, 2 ja 3, §-dega 34-38, 41,

43 ja 46 nimetatud võimaluste piiramise. Kui karistamise käskkirjaga piiratakse kartseris lubatud kaupade ostmist, siis tuleb selle piirangu kohaldamist eraldi põhjendada. Kui nimetatud asjade ostmist ei piirata, siis ei tule VangS § 48 karistamise käskkirjas ära näidata. Kaebaja vaidlustatud käskkirjas on lubatud soetada kauplusest kartseris lubatud esemeid.

30. Kohus leiab, et Tallinna Vangla 15.11.2013 käskkiri nr 1631-d on piisavalt selge ja üheselt mõistetav ning kohtu poolt kontrollitav, selles ei esine kaalutlusega vormivigu. Kuna kohus on tuvastanud, et rikkumine leidis aset ja kaebajat karistati õiguspäraselt ning vaidlustatud käskkiri on nii faktiliselt kui õiguslikult õiguspärane, siis puudub alus Tallinna Vangla 10.08.2011 käskkirja nr 1069-d tühistamiseks.

31. Kaebajale oli riigilõivu tasumiseks antud menetlusabi. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jääb kaebaja riigilõiv HKMS § 118 lg 3 kohaselt riigi kanda. Muud võimalikud menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja pole meneltuskulude hüvitamist taotlenud ning need jäävad HKMS § 109 lg 1 alusel vastustaja enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Aili Maasik Kohtunik