3-14-51998/4 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Määruse tegemise aeg ja koht 16. september 2014, Jõhvi Haldusasja number 3-14-51998 Haldusasi A.S’i kaebus Viru Vangla toimingute, kaebajale ei võimaldata arstiabi, õigusvastasuse kindlakstegemiseks

Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON 1. Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. 2. Saata määruse tõlge kaebuse esitajale

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED 08.09.2014 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja A.S’i kaebus Viru Vangla toimingute, kaebajale ei võimaldata arstiabi, õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Kaebuse kohaselt kaebaja viibib kartseris, kus on väga rahutu olukord, mistõttu kaebaja magab halvasti ja närveerib. Kaebaja kutsus välja psühhiaatri, kelle juures kaebaja Viru Vanglas arvel on, kuid juba kolm nädalat Viru Vangla psühhiaater ignoreerib kaebaja väljakutseid, millega tekitab kaebajale moraalset ja füüsilist kahju.

HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud kohus, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt kohus tagastab määrusega kaebuse selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

Halduskohus leiab, et A.S’i kaebuse läbivaatamine ei ole halduskohtu pädevuses, kuna tegemist on eraõigusliku vaidlusega. Halduskohtu pädevus on määratletud HKMS § 4 lg-s 1, mille kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

Kohtule esitatud kaebuses vaidlustab kaebaja temale arstiabi võimaldamata jätmist. Kaebuse kohaselt Viru Vangla psühhiaater ignoreerib kaebaja väljakutseid, mistõttu kaebaja ei ole saanud kolme nädala jooksul minna psühhiaatri vastuvõtule.

2

Vangistusseaduse (VangS) § 52 lg 1 kohaselt osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Vangla arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid (VangS § 52 lg 2).

Riigikohtu erikogu 7. aprilli 2011. a määruses asjas nr 3-3-4-1-11 (p 9) leiti, et vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe. Samale seisukohale on asunud Riigikohtu halduskolleegium 15. detsembri 2010. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-53-10, p 9, ja 21. detsembri 2010. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-69-10, p 9, selgitades, et tervishoiuteenuse kvaliteedi kontrollimine ei ole halduskohtu pädevuses. Vangistusseaduse § 49 lg 1 ja § 52 lg 1 kohaselt osutatakse tervishoiuteenused vanglas tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätete alusel. Kuigi tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see suhet avalik- õiguslikuks, sest vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites. Tervishoiuteenuse osutamise vajaduse tuvastab VangS § 52 lg-le 2 tuginedes vangla arst ning tegemist on meditsiinilise otsustusega eraõiguslikus suhtes, mitte aga haldusotsusega. Vabariigi Valitsuse 19.12.2003 määruse nr 330 „Vangistusseaduse alusel osutatavate tervishoiuteenuste ning nende osutamiseks vajalike ravimite ja meditsiiniliste abivahendite soetamise riigieelarvest rahastamise maht, tingimused ja kord“ § 3 lg 2 kehtestatu kohaselt otsustab riigi poolt rahastatava meditsiiniteenuse, ravimi ja meditsiinilise abivahendi vajalikkuse üle vangla volitatud tervishoiutöötaja. Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub seega eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus.

Seega ei ole meditsiiniteenuse võimaldamata jätmise õiguspärasuse kontrollimine halduskohtu pädevuses. HKMS § 121 lg 1 p-st 1 tulenevalt kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kaebuse tagastamisel selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes HKMS § 121 lg 1 p- st 1 tagastab kohus A.S’i kaebuse halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Kohus selgitab, et kaebajal on võimalik oma õiguste kaitseks pöörduda Viru Maakohtusse.

(digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik