4-14-3762/6 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Väärteoasi nr 4-14-3762

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 15.09.2014.a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-14-3762 Väärteoasi AS Merko Infra kaebus 16.08.2013.a väärteoasjas nr 4-12/2013/30 tehtud otsusele Menetlusosalised ja nende esindajad

Kohtuistungi aeg

Menetlusalune isik: AS Merko Infra (registrikood 11767130, asukoht Järvevana tee 9g Tallinn 11314, epost: merko@merko.ee); Menetlusaluse isiku esindaja: Holger Tilk (e-post: holger.tilk@merko.ee); Kohtuväline menetleja: Põltsamaa Linnavalitsus (registrikood 75003045, asukoht Lossi tn 9 Põltsamaa 48104 Jõgeva maakond, e-post: info@poltsamaa.ee).

Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata RESOLUTSIOON

Tühistada kohtuvälise menetleja Põltsamaa Linnavalitsuse 16.08.2013.a väärteoasjas nr 4-12/2013/30 tehtud otsus AS Merko Infra suhtes.

Lõpetada menetlusaluse isiku AS Merko Infra suhtes väärteomenetlus VTMS § 119 lg. 1, VTMS § 29 lg. 1 p. 1 ja § 132 p.3 alusel väärteoasjas nr 4-12/2013/30 juriidilise isiku käitumises väärteo tunnuste puudumise tõttu.

Rahuldada menetlusaluse isiku AS Merko Infra kaebus.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud riigi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon tuleb esitada Tartu Maakohtule (Jõgeva kohtumajale) 30 päeva jooksul alates

2 päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, s.o alates 15.09.2014.a.

Kohtuvälises menetluses tehtud otsuse sisu Kohtuväline menetleja Põltsamaa Linnavalitsus koostas 16.08.2013.a. väärteoasjas nr 4- 12/2013/30 üldmenetluse otsuse selle kohta, et 18.07.2013.a. Jõgeva maakonnas, Põltsamaa linnas, rohelise tänava ja Kuperjanovi tänava ristmikul AS Merko Infra poolt teostatud tööde käigus on tugevalt vigastatud töötsoonis olevat puud. Puule on tekitatud liigne kahju, mille oleks saanud ära hoida tüvekaitsmete paigaldamisega või ajutise piirdeaia püstitamisega ning tulenevalt sellest AS Merko Infra volikirja alusel juriidilise isiku esindaja, välisvõrkude osakonna objektijuht Kaspar Kõiv, kellele on delegeeritud otsustuspädevus ja sellega seonduv vastutus asjaomases tegevusvaldkonnas rikkus kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 662 ja Põltsamaa linna kaevetööde eeskirja (eeskiri) § 5 lg. 4 sätteid, millega on keskkonnale tekitatud 260 euro suurune kahju. Väärtegu on kvalifitseeritud KOKS § 662 ja Põltsamaa linna kaevetööde eeskirja § 5 lg. 4 järgi ning juhindudes KarS § 47 lg. 2 ja väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 73 lg. 1 p. 1 on kohtuväline menetleja määranud AS-ile Merko Infra rahatrahvi summas 500 eurot.

AS Merko Infra kaebus 05.09.2013.a. esitas AS Merko Infra kaitsja kohtule kaebuse kohtuvälise menetleja 16.08.2013.a. otsusele väärteoasjas nr 4-12/2013/30 (tl. 3-6). Kaebuse kohaselt ei nähtunud väärteoprotokollist faktilised asjaolud, mille alusel oleks võimalik tuvastada AS Merko Infra vastutus KarS § 14 lg. 1 alusel, sest väärteoprotokollis ei ole kirjeldatud füüsilise isiku tegu, millega oleks täidetud nii KOKS § 662, Kaevetööde eeskirja § 5 lg. 2 kui ka KarS § 14 lg. 1 sisalduvad eeldused. On viidatud Riigikohtu lahenditele 3-1-1-32-13, 3-1-1-9-08 ja KarS § 14 lg. 1. Menetlusalune isik on seisukohal, et kuna Põltsamaa Linnavalitsuse väärteoasja nr 4-12/2013/30 väärteoprotokollist ei nähtu, milline füüsiline isik ja kuidas on oma tegevusega täitnud KOKS § 662 ja Kaevetööde eeskirja § 5 lg. 2 kirjeldatud süüteokoosseisu asjaolud ning kuidas on sellise füüsilise isiku käitumine omistatav juriidilisele isikule (AS Merko Infra), siis tuleb kohtul tühistada Põltsamaa Linnavalitsuse kui kohtuvälise menetleja 16.08.2013.a. otsus väärteoasjas nr 4-12/2013/30 VTMS § 119 lg. 1 või VTMS § 132 p. 3 alusel ning väärteoasjas menetlus lõpetada VTMS § 29 lg. 1 p. 1 alusel. Menetlusalune isik juhib kohtu tähelepanu ka asjaolule, et väärteoprotokollis heidetakse AS-ile Merko Infra ette Kaevetööde eeskirja § 5 lg. 2 sisaldavate kohustuste rikkumist, kuid väärteo otsuses on AS Merko Infra karistatud Kaevetööde eeskirja § 5 lg. 4 sisalduvate kohustuste rikkumise eest. Igal juhul ei ole täidetud Kaevetööde eeskirja § 5 lg. 2 kirjeldatud süüteokoosseis. Viidatud Riigikohtu lahendile 3-1-1-84-07. AS Merko Infra esindaja Kaspar Kõiv ei ole tunnistanud enda ega juriidilise isiku vastutust. AS Merko Infra palus tühistada VTMS § 119 lg. 1 või § 132 p. 3 alusel täies ulatuses väärteoasjas nr 4-12/2013/30 16.08.2013.a. tehtud Põltsamaa Linnavalitsuse otsus, millega karistati AS-i Merko Infra KOKS § 662 ja Kaevetööde eeskirja § 5 lg. 4 rikkumise eest rahatrahviga 500 eurot ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg. 1 p. 1 alusel. Kaebusele on lisatud Põltsamaa Linnavalitsuse poolt 22.07.2013.a. koostatud väärteoprotokoll (tl. 8-10), 16.08.2013.a. koostatud kohtuvälise menetleja otsus (tl. 12-13) ning volikiri Holger Tilk esindusõiguse kinnitamiseks (tl. 14).

Menetluse käik Tartu Maakohus oma 16.05.2014.a. kohtumäärusega võttis menetlusse AS Merko Infra kaebuse ning edastas esitatud kaebuse kohtuvälisele menetlejale ja kohustas kohtuvälist menetlejat esitama kirjaliku seisukoha ning esitama väärteoasja nr 4-12/2013/30 toimik VTMS § 116 lg. 2

3 alusel. Lisaks palus kohus teatada kohtuvälise menetleja esindaja andmed, et luua ligipääs avalikus e-toimikus (tl. 1-2). 19.05.2014.a vastuskirjaga on Põltsamaa linnakantselei kinnitanud, et Põltsamaa Linnavalitsus on 16.05.2014.a. kohtumääruse väärteoasjas nr 4-14-3762 kätte saanud 19.05.2014.a. Esindaja andmed lubati teatada järgmisel päeval (tl. 19). Kohtule ei esitatud andmeid, samuti ei ole esitatud väärteotoimikut ega kohtuvälise menetleja kirjalikku vastust. 06.08.2014.a. saatis kohus Põltsamaa Linnavalitsusele uue kirja, milles palus viivitamatult esitada kohtule väärteoasja 4-12/2013/30 toimik. Väärteoasja toimik edastati kohtule 15.08.2014.a., kirjalikku seisukohta kohtuväline menetleja esitanud ei ole.

Kohtu seisukoht ja põhjendused 1. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada VTMS § 119 sätestatud korras. Menetlusalune isik on taotlenud otsuse tühistamist VTMS § 119 lg. 1 alusel. Kohtuväline menetleja, vaatamata kohtu nõudele esitada oma seisukoht, kirjalikku seisukohta kohtule esitanud ei ole.

2. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et üldmenetluses tehtud kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ning AS Merko Infra suhtes väärteomenetlus VTMS § 29 lg. 1 p. 1 alusel lõpetada ja AS Merko Infra kaebus rahuldada.

AS Merko Infra suhtes on koostatud 16.08.2013.a üldmenetluse otsus (väärteoasi nr 4- 12/2013/30), millega määrati AS-le Merko Infra rahatrahv summas 500 eurot. Väärtegu on kvalifitseeritud otsuses KOKS § 662 ja Põltsamaa linna kaevetööde eeskirja § 5 lg. 4 järgi.

VTMS § 123 lg 2 sätestab: Maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Seetõttu kohus kontrollib kõiki asja lahendamiseks olulisi faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

3. Kaebuse kohaselt ning väärteoprotokollist nähtuvalt heidetakse AS-ile Merko Infra ette Kaevetööde eeskirja § 5 lg. 2 sisalduvate kohustuste rikkumist. Väärteootsuse kohaselt on rikutud Kaevetööde eeskirja § 5 lg. 4. Kohus võtab väärteo kvalifikatsiooni osas seisukoha.

Põltsamaa linna kaevetööde eeskirja § 5 lg. 2 sätestab: Kaevetöö puhul, millega kaasneb üldkasutatava tänava, väljaku, tee, pargi või puhkeala või selle osa sulgemine, peab kaevetöö teostaja taotlema teede ja tänavate sulgemise loa linnavolikogu kehtestatud korras, tasuma teede ja tänavate sulgemise maksu Põltsamaa Linnavolikogu kehtestatud korras.

Põltsamaa linna kaevetööde eeskirja § 5 lg. 4 sätestab: Puude tüved ja võrad peavad olema kaevetöö teostamise ajal kaitstud võimalike vigastuste eest. Kaevamine puude juurekaelale lähemal kui 2 meetrit tuleb kooskõlastada linnavalitsuse heakorraspetsialistiga. KOKS § 662 sätestab: Heakorraja kaevetööde eeskirjade rikkumise või koormise täitmata jätmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. KarS § 47 lg.2 järgi võib juriidilisele isikule kohaldada rahatrahvi 32-32000 eurot.

Kohtuvälise menetleja poolt esitatud väärteotoimikust selgusid järgnevad asjaolud. Kohtuvälise menetleja poolt koostatud väärteoprotokollis sisalduvas väärteo lühikirjelduses kirjeldatakse järgmist: 18.07.2013.a. Rohelise tänava ja Kuperjanovi tänava ristmikul teostatud tööde käigus on tugevalt vigastatud töötsoonis olevat puud. Puule on tekitatud liigne kahju, mille oleks saanud ära hoida tüvekaitsmete paigaldamisega või ajutise piirdeaia püstitamisega. Toimikus on

4 sündmuskoha vaatluse protokoll (vt.tl. 2-3) ja fotod (vt.tl. 4-5), mis kinnitavad puukoore kahjustuse olemasolu ning puu asukohta. Kohtuväline menetleja on üle kuulanud tunnistaja Riivo Lehiste (vt.tl. 6-7), kes on oma ütlustes kinnitas, et puule oli kahju tekitatud, kuna tüve kaitse oli eemaldatud enne objektil tööde lõpetamist. Veel kuulas kohtuväline menetleja üle menetlusaluse isiku seadusliku esindaja Kaspar Kõivu (vt.tl. 13-15), kelle ütluste kohaselt AS Merko Infra ei leia, et ta on toime pannud etteheidetava süüteo, sest kahjusatud puu piirkonnas ei teostatud füüsiliselt kaevetöid ja seetõttu ei pidanud selle puu tüvi olema kaitsmega kaitstud. Samuti leiab esindaja, et Põltsamaa kaevetööde eeskiri ei ole kohaldatav, kuna kahju ei tekkinud kaevetööde teostamise käigus ning muuhulgas tekitas kahju AS Merko Infra alltöövõtjale kuulunud sõiduk. Kohtuväline menetleja on tellinud ka eksperthinnangu (vt.tl. 19), mille kohaselt võib kahjustuse hinnaks olla ca 260 eurot.

VTMS § 69 lg.2 järgi väärteoprotokolli põhiosas märgitakse (p.1) väärteo lühikirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht; (p.2) väärteo kvalifikatsioon: seaduse nimetus, paragrahv, lõige ja punkt. VTMS § 74 lg.1 järgi märgitakse kohtuvälise menetleja otsuses (p.1) otsuse tegemise aluseks oleva väärteoprotokolli kuupäev ja koostaja nimi.

Kohus asja lahendamisel ja VTMS § 133 küsimuste otsustamisel lähtub väärteoprotokollis kirja pandust, mille kohaselt heidetakse AS-ile Merko Infra ette eeskirja § 5 lg. 2 rikkumist, mitte § 5 lg. 4 rikkumist. Võimalik, et väärteokvalifikatsiooniga on eksitud väärteoprotokollis. Seadus annab võimaluse VTMS § 69 lg. 3 alusel väärteoprotokollis teha parandusi. Kohtuvälise menetleja poolt 15.08.2014 esitatud väärteotoimikust nähtub, et kohtuväline menetleja on teinud paranduse väärteoprotokollis väärteo kvalifikatsiooni osas ning kinnitanud selle oma allkirjaga, paranduse tegemise kuupäeva märgitud ei ole. VTMS § 70 lg. 1 kohaselt antakse väärteoprotokolli koopia menetlusosalisele kätte allkirja vastu. Menetlusalune isik on oma allkirjaga kinnitanud väärteoprotokolli kättesaamist 22.07.2013.a (vt. tl. 18). Menetlusaluse isiku poolt kaebusega koos esitatud väärteoprotokolli koopiast ei nähtu kohtuvälise menetleja tehtud parandused. Seega on käesoleval juhul tegemist olukorraga, kus kohtuväline menetleja on parandused väärteoprotokollis teinud pärast menetlusalusele isikule väärteoprotokolli kättetoimetamist. Parandatud väärteoprotokolli menetlusalusele isikule esitatud ei ole, sellega pole antud talle õigust esitada vastuväiteid või võtta seisukohta. Seega on tegemist olulise väärteomenetlusõiguse rikkumisega kohtuvälise menetleja poolt. Kohus ei saa käesoleval hetkel, kaebuse lahendamisel, enam ise väärteokvalifikatsiooni muuta, vaid lähtub väärteoprotokolli kirja pandust, mille kohaselt heidetakse AS-ile Merko Infra ette Põltsamaa linna kaevetööde eeskirja § 5 lg. 2 rikkumist.

Kohus uurinud eeltoodud tõendeid, asub seisukohale, et on tuvastatavad järgmised faktilised asjaolud: Põltsamaa linnas Julius Kuperjanovi tänava ja Rohelise tänava ristumiskohal kasvab puu – harilik saar (Fraxinus excelsior). 18.juulil 2013 on fikseeritud puukoore kahjustus maapinnast 63 cm kõrgusel, kahjustus on 87 cm kõrge ja 16cm lai. Puu ei ole kaitstud, s.t. sellel ei ole piirdeaeda, tüvekaitset ega muid puu kaitseks paigaldatud abinõusid. Fotolt nähtuvad puu läheduses (kaugus fikseerimata) kaevetööde tegemise jäljed: muruvaba liiva (mulla)pinnas, milles nähtav kanalisatsioonikaevu kaas, on nähtav suurefraktsiooniline killustik. Puu taga (kaugus fikserrimata) on nähtav tükk võrkaeda. Asjatundja on hinnanud kahjustatud osa suuruseks umbes 1/8 tüvest.

Need faktilised asjaolud on kohtu poolt tuvastatud fotoga, dateeritud 18.07.2013, millelt visuaalselt nähtuav kahjustatud puukoorega puu, puu tüvel ei ole piiret ega muid kaitsevahendeid; väljavõttega Maa-ameti kaardiserverist, millest nähtub puu geograafiline

5 asukoht; asjatundja Sulev Järve eksperthinnanguga, milles kahjustust kirjeldatud; sündmuskoha vaatlusprotokolliga, milles puukoore kahjustus kirjeldatud ja mõõdetud.

Need faktilised asjaolud tõendavad fakti, et töötsoonis olev puu on vigastatud. Heakorraspetsialist Riivo Lehiste poolt koostatud kontrollimise aktiga, Riivo Lehiste ütlustega ülekuulamisprotokollis on tõendatud, et puutüve on kahjustatud 18.juulil 2013 ja sellel päeval on toimunud puu läheduses mingi töö veoautoga. Tunnistaja nimetab puu asukohta kaevetööde objektiks. Menetlusaluse isiku AS Merko Infra esindaja Kaspar Kõivu ütlustest 22.07.2013 nähtub, et puu läheduses kaevetöid füüsiliselt ega ka muid kaevetöödega seotud töid ei teostatud. K.Kõivu ütlustest nähtub, et puutüve kahjustus ei tekkinud kaevetööde teostamise käigus ja kahju tekitaja oli AS Merko Infra alltöövõtjale kuulunud sõiduk.

Kohtule esitatud väärteotoimikus ei ole tõendeid ega andmeid selle kohta, kes, millal ja kus teostas kaevetöid, kellel lasus kohustus täita Põltsamaa linna kaevetööde eeskirja sätteid- § 17 p.1, § 5 lg.2, lg.4. Neid asjaolusid ei ole esitatud 22.07.2013.a. koostatud väärteoprotokolli lühikirjelduses ega üldse väärteoprotokollis. Samuti ei nähtu neid asjaolusid kohtule esitatud väärteotoimikust.

Kohtule esitatud materjali alusel võib järeldada, et Põltsamaa linna kaevetööde eeskirja § 5 lg.4 ja KOKS § 662 rikkumine võib olla aset leidnud, kuid seda ei ole ette heidetud AS-ile Merko Infra. AS-ile Merko Infrale on väärteoprotokolli kohaselt ette heidetud hoopis eeskirja § 5 lg. 2 rikkumist. Sellise rikkumise asetleidmise kohta ei ole tõendeid esitatud.

4. Järgnevalt tuleb tuvastada, kas AS-ile Merko Infra on võimalik omistada väärteootsuses kirjeldatud teo toimepanemist ehk, kas nimetatud teo on toime pannud KarS § 14 lg. 1 sätestatud isik või teatud juhtudel tavatöötaja ning, kas see isik on tegutsenud ka AS Merko Infra huvides. Menetlusalune isik on viidanud siinkohal KarS § 14 lg. 1 ning kohtupraktikale, mis sisustab eeldused juriidilise isiku vastutuse osas, mida käesoleval juhul menetlusaluse isiku kaebusest nähtuvalt täidetud ei ole.

KarS § 14 lg. 1 sätestab: Juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Kohus, arvestades väärteoprotokollis kajastatut, on seisukohal, et kohtuväline menetleja ei ole märkinud väärteoprotokolli selliseid faktilisi asjaolusid, mis võimaldaksid tuvastada AS Merko Infra vastutuse. Kohtule nähtub 22.07.2013.a koostatud väärteoprotokollist (vt.tl. 16-18), et menetlusaluseks isikuks on märgitud AS Merko Infra, kelle seaduslik esindaja on Kaspar Kõiv. Samuti on märgitud väärteo lühikirjelduses teo toimepanemise aeg ja koht ning seda, et „18.07.2013.a. Rohelise tänava ja Kuperjanovi tänava ristmikul teostatud tööde käigus on tugevalt vigastatud töötsoonis olevat puud. Puule on tekitatud liigne kahju, mille oleks saanud ära hoida tüvekaitsmete paigaldamisega või ajutise piirdeaia püstitamisega.“ Samas puudub väärteoprotokollis viide sellele, millise füüsilise isiku millise tegevuse tagajärjel on omistatud väärteo toimepanemine juriidilisele isikule AS Merko Infra. AS Merko Infra esindaja oma ütlustes eitab teo toimepanemist AS Merko Infra töötaja (mehhanismi) poolt. Asjas ei ole ühtki tõendit ega väidet selle kohta, kes, kus, mil viisil ja millal puutüve vigastas. Selline teave sisaldub ainult AS Merko Infra esindaja Kaspar Kõivu ülekuulamise protokollis Kaspar Kõivule kohtuvälise menetleja ametniku poolt esitatud küsimuses nr . 1 (tl.35).

6 Kõigepealt märgib kohus, et RK lahendi nr 3-1-1-88-12 p. 8 kohaselt, see, et juriidiline isik osaleb väärteomenetluses oma seadusliku esindaja, s.o juhatuse liikme kaudu, ei tähenda seda, et sama juhatuse liige oleks juriidilisele isikule süüksarvatava teo toime pannud. Seega ei saa käesolevas asjas juriidilisele isikule omistada süüksarvatavat tegu ainuüksi sel põhjusel, et väärteoprotokolli on vastu võtnud ja alla kirjutanud AS Merko Infra juhataja poolt volitatud esindaja Kaspar Kõiv, kuna tema näol on tegemist juriidilise isiku volitatud esindajaga ning väärteoprotokollist ega selle aluseks olevatest materjalidest ei tulene, et teo, s.o puutüve kahjustamise Rohelise ja Kuperjanovi tänava ristmikul, oleks toime pannud Kaspar Kõiv ise. Väärteoprotokollis ei ole üldse nimetatud isikut (isiku nime), kes teo toime pani. Seega on ebaõige kohtuvälise menetleja seisukoht üldmenetluse otsuses, kus rikkumise toimepanijana, s.o füüsilise isikuna, on märgitud Kaspar Kõiv. Samuti ei tulene väärteoprotokollist ega muudest esitatud materjalidest, milline füüsiline isik on süüksarvatud teo toime pannud. Juriidiline isik saab TsÜS § 24 kohaselt olla küll õigussubjekt, kuid võime omada õigusi ja kanda kohustusi realiseerub siiski juriidilist isikut esindavate füüsiliste isikute kaudu. Kelle (millist nime kandva füüsilise isiku) teod on menetlusalusele juriidilisele isikule omistatud, ei ole kohtuväline menetleja määratlenud.

Kohus nõustub menetlusaluse isiku seisukohaga, et juriidilise isiku näol on tegemist õigusliku abstraktsiooniga, mis ei ole võimeline tegutsema muul viisil kui füüsilise isiku vahendusel. Juriidilise isiku vastutus eeldab üldiste vastutusaluste, s.o süüteokoosseisu, õigusvastasuse ja süü tuvastamist konkreetse teo toime pannud füüsilise isiku käitumises. Ehk füüsilise isiku tegevus on juriidilise isiku vastutuse eelduseks. Väärteoprotokollist peab nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. See tähendab, et "väärteo lühike kirjeldus" peab kajastama kõiki neid faktilisi asjaolusid, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Seega peab väärteoprotokoll sisaldama ka konkreetset teo toimepanijat või seda, kelle käsul tegu toime pandi. Kohtule ei nähtu, et väärteoprotokollis oleks märgitud isik, kes füüsilise isikuna rikkus KOKS § 662 ja eeskirja § 5 lg. 2, mistõttu ei ole võimalik omistada nimetatud tegevust ka AS-ile Merko Infra. Kuna väärteotoimiku materjalist, väärteoprotokollist (ega ka otsusest) ei nähtu üldse, kes, millal ja mil viisil puutüve kahjustas, siis ei ole võimalik ka praeguses kohtumenetluses seda kindlaks teha. Olgu märgitud, et kohtuvälise menetleja otsuses väärteo kvalifikatsiooniks olevad õigusnormid- Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus § 662 ja Põltsamaa linna kaevetööde eeskiri § 5 lg.4 räägivad kohustusest kaitsta puutüvesid võimalike vigastuste eest ja vastutusest sellise kohustuse rikkumise eest. Samas ei ole 22.07.2013.a koostatud väärteoprotokollis (tl.38) ühtki sõna ega viidet selle kohta, kes pidi märgitud kohustust täitma, kas ta seda täitis (või ei täitnud) ja milles rikkumine seisnes. Kohtupraktika kohaselt, Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-88-12 p 7, on oluline silmas pidada järgmist: Asjaolu, milline juriidilise isiku organi liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja on pannud juriidilise isiku huvides toime koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo või kelle heakskiidul või korraldusel see tegu on toime pandud, peab olema ära toodud juba väärteoprotokollis, kiirmenetluse puhul aga kiirmenetluse otsuses. Kohtuvälise menetleja viga, mis seisneb väärteoprotokollis juriidilise isiku huvides teo toime pannud organi liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja fikseerimata jätmises, ei ole enam võimalik kohtumenetluses kõrvaldada, kuna vastavalt VTMS §-le 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega. Juriidilise isiku huvides teo toime pannud organi liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses nimetamata jätmise korral tuleb väärteoasjas menetlus lõpetada, kuna kõiki süüteo tunnuseid ei ole võimalik tuvastada.

7 Seega ei ole käesolevalt võimalik kohtuvälise menetleja poolt koostatud puudulikku väärteoprotokolli muuta ning menetlus tuleb lõpetada, kuna kõiki süüteo tunnuseid ei ole võimalik väärteoprotokolli põhjal tuvastada. Kohus märgib veel, et lisaks puutüve kahjustamise faktile on KOKS § 662 ja Põltsamaa linna kaevetööde eeskirja §5 lg.4 rikkumise omistamiseks vältimatult vajalik tuvastada, kellel ja millal oli kohustus täita kaevetööde eeskirja § 5 lg.2 ja lg.4 nõudeid. Selliste asjaolude kindlakstegemiseks puuduvad väärteotoimikus ja väärteoprotokollis igasugused andmed.

Kohus, arvestades kõike eelnevat, leiab, et käesolevalt puuduvad tõendid AS Merko Infra poolt väärteo, s.o KOKS § 662 ja Põltsamaa linna kaevetööde eeskirja § 5 lg. 2 (või lg.4) kvalifitseeritud teo, toimepanemise kohta.

Lisaks märgib kohus, et kohtuväline menetleja on väljunud väärteoprotokollis märgitu piiridest ning üldmenetluse otsuses on muutnud väärteo lühikirjeldust. Üldmenetluse otsuses on teo toimepanijaks märgitud AS Merko Infra esindaja Kaspar Kõiv, kuid väärteoprotokolli teo lühikirjelduses puudub märge füüsilise isiku kohta, kes rikkus süüksarvatud sätteid ja kelle tegevus tuleks AS-le Merko Infra omistada. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

5. VTMS § 29 lg. 1 p. 1 sätestab, et väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused.

VTMS § 119 lg. 1 sätestab: Maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi välja kutsumata tühistada kohtuvälise menetleja otsuse määrusega ja lõpetada väärteomenetluse üksnes kaebuse põhjal, kui ta leiab, et kohtuvälises menetluses ei ole menetlust lõpetatud väärteomenetlust välistavatel asjaoludel vastavalt käesoleva seadustiku §-le 29.

Kuna kohus tuvastas, et tõendid väärteo toimepanemise kohta AS Merko Infra poolt puuduvad, tuleb asuda seisukohale, et AS Merko Infra tegevuses puuduvad väärteotunnused ning nimetatud asjaolu tingib omakorda kohtuvälise menetleja koostatud üldmenetluse 16.08.2013.a otsuse tühistamise väärteoasjas nr 4-12/2013/30 ning AS Merko Infra suhtes väärteomenetluse lõpetamise. Kohus juhindub sealjuures VTMS § 29 lg. 1 p. 1 ja § 119 lg. 1.

Menetluskulud Kohtule teadaolevalt ei ole väärteoasja menetlemisel tekkinud menetluskulusid. Sellegipoolest peab kohus vajalikuks teha kindlaks menetluskulude jaotuse ning märkida, et vastavalt VTMS § 38 lg. 1 ja KrMS § 183 tuleb menetluse lõpetamise korral hüvitada menetluskulud riigil.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Ülle Raag