3-12-1433/50 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Madis Ernits, Tiina Pappel Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 16.09.2014, Tartu Haldusasja number 3-12-1433 Haldusasi Vitali Tsilmani kaebus Maksuja Tolliameti tollideklaratsiooni nr 12EE4800EE91509010 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 25.11.2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Vitali Tsilmani apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Vitali Tsilman Esindaja Sergei Desjatnikov Vastustaja Maksuja Tolliamet

RESOLUTSIOON 1. Tagastada Maksuja Tolliametile Tartu Maakohtu 12.03.2014. a otsus nr 4-13-4656. 2. Jätta Vitali Tsilmani apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25.11.2013. a otsus muutmata. 3. Jätta poolte menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 16.10.2014 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliameti (MTA) Lõuna maksuja tollikeskus kontrollis 05.07.2012 kl 22.30 paiku Vene Föderatsioonist Koidula tollipunkti kaudu Eestisse sisenenud sõiduautot Ford Excursion registreerimismärgiga XXXXX , mille juhiks oli V. Tsilman. Sõiduauto läbivaatuse kohta koostas MTA 06.07.2012 veoki läbivaatuse akti nr 12-12.1-5/13/2063 (I kd, tl 7). 06.07.2012 esitas V. Tsilman tolliametnikule reisija deklaratsiooni nr 741 (I kd, tl 28p), milles deklareeris paagis olevaks kütusekoguseks ligikaudu 162 liitrit ja sihtkohaks Klaipeda, Leedu. 06.07.2012 reisija deklaratsiooni alusel koostati tollideklaratsioon nr 12EE4800EE91509010

2

(I kd, tl 72-72p) ning kaebaja tasus tollideklaratsiooni alusel aktsiisi, tollimaksu ja käibemaksu kokku 38,34 eurot (I kd, tl 73).

2. 09.07.2012 saabus Tartu Halduskohtusse V. Tsilmani kaebus (I kd, tl 3-5p) MTA veoki läbivaatuse akti nr 12-12.1-5/13/2063 tühisuse ja õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning alusetult tasutud 38,34 euro tagastamiseks.

3. Tartu Halduskohus 05.10.2012. a määrusega (I kd, tl 75-76p) jättis V. Tsilmani kaebuse läbi vaatamata halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 ja § 151 lg 2 p 1 alusel.

4. Tartu Ringkonnakohus 20.12.2012. a määrusega (I kd, tl 107-108p) rahuldas V. Tsilmani määruskaebuse, tühistas Tartu Halduskohtu 05.10.2012. a määruse ja saatis asja Tartu Halduskohtusse menetluse jätkamiseks.

5. Riigikohus 10.06.2013. a määrusega nr 3-3-1-18-13 (I kd, tl 156-162) jättis MTA määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Ringkonnakohtu 20.12.2012. a määruse muutmata, täiendades määruse põhjendusi. Riigikohus leidis (viidatud otsuse p 17), et kaebaja õiguste kaitseks on tõhusam vahend tollideklaratsiooni nr 12EE4800EE91509010 tühistamise nõude esitamine. Veoki läbivaatuse ja vastava akti näol on tegemist toiminguga, mille suhtes tühistamisnõude esitamine ei ole võimalik.

6. V. Tsilman esitas 12.08.2013 taotluse kaebuse muutmiseks (I kd, tl 172-175p), taotledes tollideklaratsiooni nr 12EE4800EE91509010 tühistamist ja alusetult saadud raha summas 38,34 eurot tagastamist.

Kaebaja märkis, et alkoholi-, tubaka-, kütuseja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 68 lg-st 1 tulenevalt on Eestisse sissesõidul mootorsõiduki standardses kütusepaagis samas mootorsõidukis tarbitav ning sõiduki sihtkohta jõudmiseks vajalik kütus aktsiisivaba, sihtkohaks ei pea olema elukoht, mistõttu ei saa vastustaja nõuda isikult tõendavate dokumentide esitamist viibimise kohta Leedus. Kaebaja väitel ei saa vastustaja ATKEAS § 27 lg 6 kohaldamisel järeldada, et kaebaja tegeleb kütuse müügiga, sest ATKEAS § 27 lg 6 nõuab ärilise seisundi hindamist. Kaebaja leidis, et ATKEAS § 68 lg 1 tõlgendamine vastustaja poolt on vastuolus Euroopa Liidu nõukogu direktiivi nr 2007/74/EÜ artikliga 11 ning vastustaja väär ATKEAS § 68 lg 1 tõlgendamine on vastuolus ATKEAS § 27 lg 1 p-dega 20 ja 21. Kaebaja märkis, et tasus 38,34 eurot ilma õigusliku aluseta, mistõttu tuleb see summa talle tagastada.

7. MTA esitas 26.08.2013 seisukoha (I kd, tl 179-179p), milles nõustus kaebuse muutmisega tühistamiskaebuseks, kuid ei nõustunud menetluse jätkamisega kohustamiskaebuse osas.

8. V. Tsilman esitas 17.09.2013 seisukoha (I kd, tl 184-185), milles märkis, et ta jääb tühistamiskaebuse juurde. Kaebaja leidis, et tollideklaratsioon tuleks tühistada põhjusel, et kaebaja sihtkohaks oli Leedu, millest ta teavitas vastustajat. Kaebaja väitel Eestisse sissesõidul oli sõiduki standardses kütusepaagis olev kütus samas sõidukis tarbitav ning tema tegevus ei ole seotud kütuseäriga. Kaebaja leidis, et tal puudus vajadus isikliku pagasi deklareerimiseks aktsiisi tasumiseks, sest tema isiklik pagas on aktsiisivaba ATKEAS § 27 lg 1 p-de 20 ja 21, § 68 lg 1 ja § 69 lg 1 ning Euroopa Liidu nõukogu direktiivi nr 2007/74/EÜ artikli 11 tähenduses.

9. Tartu Halduskohus 20.09.2013. a määrusega (I kd, tl 187-187p) rahuldas kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks ning luges kaebuse esitatuks muudetud kujul. Haldusasjas menetletavaks nõudeks jäi tollideklaratsiooni nr 12EE4800EE91509010 tühistamise nõue.

3

10. MTA esitas 08.10.2013 vastuse (I kd, tl 194-197p), milles palus jätta V. Tsilmani kaebus täies ulatuses rahuldamata.

Vastustaja märkis, et kaebaja 17.09.2013 seisukohast nähtuvalt on talle arusaadav, et kui üks aktsiisivabastuse tingimustest ei ole täidetud, siis aktsiisivabalt kütust Eesti Vabariiki importida ei saa. Vastustaja oli seisukohal, et V. Tsilmani poolt esitatud tollideklaratsioon nr 12EE4800EE91509010 on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. MTA märkis, et V. Tsilman on regulaarne piiriületaja, mida ta kinnitab 09.07.2012 kaebuse lk-l 4 ja see nähtub ka isiku passikoopiast (I kd, tl 34-39p), ta viibib Venemaa Föderatsioonis lühikest aega ning kasutab sõiduautosid Ford Excursion registreerimismärgiga XXXXX ja Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXXXX , millised sõidukid on maksuhalduri hinnangul tuntud oma suurte kütusepaakide poolest. Aktsiisivabastust ei kohaldata, kui sõiduki valdaja tegevusest ilmneb, et kütust veetakse sisse kaubanduslikul eesmärgil. Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja kontrolli- (tollipunktis tehtud toimingud) ega kohtumenetluses esitanud tõendeid, mis lükkaksid ümber maksuhalduri põhjendatud kahtluse kütuse impordi osas ärilisel eesmärgil ning kaebaja ei ole eluliselt usutavalt selgitanud, millest oli tingitud sagedane piiriületus (tihti öösiti), mis oli Venemaa Föderatsioonis viibimise eesmärgiks. Käesoleval juhul ei saa vastustaja hinnangul kaebaja käitumist lugeda juhuslikuks, vaid pigem süstematiseeritud ja etteplaneeritud tegevuseks, mille eesmärgiks oli kütuse import Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki. Kaebaja väide, et sõidu sihtkoht on Leedu, ei ole vastustaja hinnangul eluliselt usutav, sest kaebaja on sel ajal, kui ta oleks pidanud olema sõidukiga Leedus, hoopis teise sõidukiga sisenenud Venemaa Föderatsiooni. Kaebaja poolt perioodil 27.06.2012-13.07.2012 esitatud 19-st reisija deklaratsioonist (I kd, tl 24-33) nähtuvalt on kaebaja toonud Eestisse kütust vähemalt 2253 liitrit, mille osas ei ole vastustaja hinnangul eluliselt usutav, et kaebaja suudab eelnimetatud aja jooksul ära kulutada sellise koguse kütust ja ei eemalda seda kütusepaagist, nagu see on eelduseks ATKEAS § 68 kohaldamisel.

11. V. Tsilman esitas 25.10.2013 seisukoha (I kd, tl 204-204p), milles märkis, et jääb oma varasemate seisukohtade juurde. Kaebaja hinnangul ATKEAS-i kehtiva regulatsiooni tõlgendamine ja kohaldamine vastustaja poolt ei ole selge ja on lubamatu ning aktsiisi kohaldamiseks sellisel kujul, nagu seda soovib vastustaja, vajab ATKEAS muutmist. Kaebaja leidis, et kuni puudub selge arusaam, mis on sihtkoht, õigusnormi alusel on kehtestatud sihtkoha tõendamise kohustus ning konkreetne ja selge seadusest tulenev ärilise eesmärgi kindlakstegemise loogiline süsteem, siis kuulub tollideklaratsioon tühistamisele ja alusetult saadud raha tagastamisele.

12. Tartu Halduskohus 25.11.2013. a otsusega (I kd, tl 207-213) jättis V. Tsilmani kaebuse rahuldamata ja poolte menetluskulud nende endi kanda. Otsuse põhjendused:

a) Vastustajal oli alust eeldada, et kaebaja impordib kütust ärilisel eesmärgil ning kaebaja poolt märgitud sihtkohta (Leedu) ei aktsepteeritud õigesti, seega aktsiisi tasumisest mittevabastamine diislikütuse (60 l) pealt ning tollideklaratsioon nr 12EE4800EE91509010 aktsiisi, tollimaksu ja käibemaksu kohta summas 38,34 eurot on õiguspärane, mida kinnitavad järgmised asjaolud. Kaebaja puhul on tegemist regulaarse piiriületajaga, mida ei salga ka kaebaja, märkides seda 09.07.2012 kaebuse lk-l 4. Sama nähtus MTA-le esitatud passist ning MTA andmebaasist, mis tuvastab piiri ületavate sõidukite registreerimismärke, et sõiduauto Ford Excursion registreerimismärgiga XXXXX ületab piiri regulaarselt. Kaebaja väitis korduvalt piiri ületades MTA ametnikele, et sihtkohaks on Leedu, kuid arvestades isiku regulaarsust piiri ületamisel, isiku elukohta (Tartu), puudulikku selgitust sõidu eesmärgi ja teekonna kohta, ei pidanud MTA ametnikud eluliselt usutavaks isiku poolt esitatud väidet, et kütus on vajalik sihtkohta

4

jõudmiseks. Kaebaja ületas piiri sõidukitega, mille üheks iseloomustavaks tunnuseks on suur standardne kütusepaak. Kaebaja sõiduki odomeetrid ei töötanud. 27.06.2012 koostatud reisija deklaratsioonist nähtub, et odomeeter oli veel töökorras, aga juba järgmiselt 29.06.2012 koostatud reisija deklaratsioonilt nähtub, et odomeeter ei tööta ja seega ei olnud võimalik fikseerida kütuse kulutamist läbitud kilomeetrite järgi. Kaebaja oli MTA andmebaaside kohaselt deklaratsiooni esitamise ajal töötu ja ta viibis Venemaa Föderatsioonis lühikest aega.

b) Üldteada asjaoluks võib pidada seda, et aktsiisivabastuse alusel mootorsõiduki standardses kütusepaagis kütuse Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki toomine on majanduslikult kasulik ning isikud on seda võimalust aktiivselt kasutanud, tuues kütust sõidukitega, mille standardsed kütusepaagid on tavapärasest mahukamad. Kaebaja käitumist ei saa lugeda juhuslikuks, vaid seda tuleb pidada etteplaneeritud tegevuseks ärilisel eesmärgil. Eeltoodud kahtluse tekitab asjaolu, et isik ületab sõidukiga Ford Excursion registreerimismärgiga XXXXX piiri regulaarselt ning antud sõiduki standardses paagis on võimalik korraga tuua üle piiri ligikaudu 160 liitrit kütust. Lisaks arvestades asjaolu, et kaebaja on perioodil 26.06.2012-05.07.2012 Venemaa Föderatsioonist Eestisse saabunud ka sõidukiga Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXXXX , ning tehes seda vahetevahel samal päeval, kui ta sisenes Eestisse ka sõidukiga Ford Excursion registreerimismärgiga XXXXX (reisija deklaratsioonid nr 489 ja 540), siis ei saa pidada eluliselt usutavaks olukorda, et isik kasutab kütust ainult sõiduks sihtkohta. Eeltoodust tulenevalt ei ole eluliselt usutav ka asjaolu, et kaebaja sõidu sihtkohaks on Leedu, sest kaebaja sellel ajal, kui oleks pidanud olema ühe sõidukiga Leedus, on teise sõidukiga hoopis Venemaa Föderatsiooni sisenenud. Eeltoodud maksuhalduri seisukohta kinnitab ka kaebaja poolt 03.07.2012 koostatud reisija deklaratsioon nr 540, millest nähtub, et isik ületas piiripunkti kl 21.50 ja sihtkohaks oli märgitud Leedu, Klaipeda ning juba 04.07.2012 kl 00.45 on ta esitanud reisija deklaratsiooni nr 565, millel oli samuti sihtkohaks märgitud Leedu, Klaipeda. Kui võtta aluseks kaebaja poolt perioodil 27.06.2012-13.07.2012 esitatud 19 reisija deklaratsiooni, siis nähtub, et kaebaja on sellel perioodil Eestisse toonud kütust vähemalt 2253 liitrit. Eluliselt ei ole usutav, et kaebaja suudab sellise aja jooksul ära kulutada sellise koguse kütust või et isik suudaks piiriületustele jääva ajavahemiku korral sõita sõidukiga deklaratsioonis märgitud sihtkohta ja sealt tagasi. Eeltoodud situatsioon on võimatu ja viitab sellele, et isik on deklaratsioonides deklareerinud valeandmeid ja tahtlikult märgib oma sihtkohaks Leedu, lootes seeläbi pääseda tasumisele kuuluvast aktsiisimaksust.

c) On ilmne, et kaebaja ei vaja eelnimetatud koguses kütust omaks tarbeks ja igapäevaselt suurtes kogustes kütuse tankimine Venemaa Föderatsioonis ei ole vajalik. Nimetatud asjaolude alusel on õiguspärane seisukoht, et ATKEAS § 68 lg-s 1 sätestatud aktsiisivabastuse kohaldamiseks tuleb kaebajal tõendada, et aktsiisivabastuse tingimused on täidetud. Sellises olukorras on õiguspärane ka tolliametnike nõue, et aktsiisivabastust saab aktsiisivabastuse aluseks olevate asjaolude täiendava tõendamiseta kohaldada üksnes selle kütusekoguse suhtes, mis on kaebajale vajalik sihtkohta jõudmiseks. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja nimetas oma sihtkohana Leedu. Kütuse ärilisel eesmärgil importimise kahtluse tõttu ei pidanud tolliametnikud täiendavate selgituste ja tõenditeta nimetatud sihtkohta aktsiisivabastuse kohaldamisel aktsepteerima. Leedu Vabariik ei ole kaebaja eluega töökohaks, samuti ei ole kaebaja selgitanud seotust Leedu Vabariigiga muul viisil. Kaebaja ei ole ka tagantjärele esitanud tõendeid sihtkoha külastamise kavatsuse kinnitamiseks ega osutanud selliste tõendite kogumise võimalusele. Aktsiisivabastuse kohaldamata jätmise, reisija deklaratsiooni esitamise ja aktsiisi tasumise nõudmisega ei ole riik sekkunud kaebaja eraellu ega isiklikku asjaajamisse, seega puudub vastuolu Põhiseadusega. Vastustaja tegevus kütuse vabasse ringlusesse mittelubamisel on õiguspärane olukorras, kus kaebaja keeldus koostööst vastustajaga, ei esitanud tõendeid aktsiisivabastuse aluseks olevate asjaolude kohta ega viidanud selliste

5

tõendite kogumise võimalusele, mistõttu pidi vastustaja lähtuma eeldusest, et kaebaja kasutuses oleva sõiduki paagis olevale kütusele aktsiisivabastus ei kohaldu ning kauba vabasse ringlusesse lubamiseks tuleb tasuda aktsiis. Kaebaja pidi vajadusel koguma ja säilitama dokumente, millest nähtuvad andmed võivad olla olulised aktsiisivabastuse kohaldamise otsustamisel ja tõendamiskoormus nende asjaolude tõendamisel on kaebajal.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

13. V. Tsilman esitas 20.12.2013 apellatsioonkaebuse (II kd, tl 3-4p), milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 25.11.2013. a otsuse ja teha uus otsus asja uueks läbivaatamiseks saatmata ning rahuldada tema kaebus.

V. Tsilmani väitel on ekslik kohtu seisukoht, mille kohaselt on ilmne, et kaebaja ei vaja eelnimetatud koguses kütust omaks tarbeks ja igapäevaselt suurtes kogustes kütuse tankimine Venemaa Föderatsioonis ei ole vajalik. Samuti on ekslik kohtu seisukoht, et kaebaja käitumist tuleb pidada etteplaneeritud tegevuseks ärilisel eesmärgil. V. Tsilmani arvates ei ole seaduslik kohtu järeldus otsuse p-s 25, sest ei tulene Nõukogu määrusest (EÜ) nr 1186/2009 ning kohtul jäi konkretiseerimata määrusest tulenevad tingimused, mille kinnitamiseks peaksid olema esitatud asjakohased tõendid. Kaebaja leiab, et ta ei ole rikkunud määruse artikli 110 p 1 ja sama määruse p 2 kohaldamine on võimalik, kui sätestatud korras on kindlaks tehtud kütuse üleandmine või paagist väljavõtmine, mida saab kindlalt väita ainult väärteomenetluse kaudu, sest kohtu järeldused kaebaja käitumise kohta vastavad väärteokoosseisule (maksukorralduse seaduse § 1552 lg 1, TS § 73 lg 1). Kaebaja märkis, et kohtu järeldused ei tulene seadusest. Kaebajale jäi arusaamatuks, miks asus kohus järeldama ärilist eesmärki reisija deklaratsioonide nr 540 ja nr 565 alusel, kuna need ei ole seotud vaidlustatud deklaratsiooniga. Kaebaja märgib, et deklaratsioonist ei tulene tema õigusvastane käitumine.

14. MTA esitas 03.02.2014 vastuse apellatsioonkaebusele (II kd, tl 13-15p), milles ta palub jätta V. Tsilmani apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25.11.2013. a otsus tühistamata.

Vastustaja hinnangul ei ole halduskohtu seisukoht ekslik, vaid kohtu poolt on antud hinnang asjas tähtsust omavate asjaolude ja tõendite analüüsi alusel, mis nähtub otsuse p-dest 16-22. Kaebaja ei ole esitanud oma väidet toetavat arutluskäiku ega viidanud tõenditele. Vastustaja märgib, et aktsiisivabastuse kohaldamise hindamisel ja kütuse Eesti Vabariiki importimise lubamisel oleks võimatu piiriületusel tuvastada näiteks kütuse üleandmine või paagist väljavõtmine, mis võiks kaebaja hinnangul anda võimaluse takistamaks kütuse aktsiisivaba importi Eesti Vabariiki. Vastustaja hinnangul võib üldteada asjaoluks pidada seda, et aktsiisivabastuse alusel mootorsõiduki standardses kütusepaagis kütuse Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki toomine on majanduslikult kasulik ning isikud on seda võimalust aktiivselt kasutanud, tuues kütust sõidukitega, mille standardsed kütusepaagid on tavapärasest mahukamad. Vastustaja hinnangul on aktsiisivabastus ette nähtud üksnes reisijatele, kelle piiriületust võib pidada juhuslikuks. Vastustaja hinnangul on asjas esile toodud asjaolud piisavad selleks, et pidada eluliselt usutavaks, et kaebaja importis kütust Venemaa Föderatsioonist ärilisel eesmärgil. Vastustaja on seisukohal, et vaidlusalusest otsusest ei tulene, nagu oleks halduskohus kaebaja süüdi tunnistanud mingi väärteo toimepanemises, mistõttu on kaebaja sellekohased väited asjakohatud. Vastustaja hinnangul on ka kaebaja ise seisukohal, et tema poolt imporditud kütusel puudub aktsiisivabastus ning kütus tuleks importimisel deklareerida. Vastustaja arvates on kohus reisija deklaratsioone käsitlenud õigusliku hinnangu andmisel ning nimetatud deklaratsioonidest nähtuvad selgelt kohtu poolt otsuses märgitud asjaolud.

6

15. V. Tsilman esitas 05.07.2014 menetluskulude taotluse, millele on lisanud arve-müügitšeki nr 11.12/2013 summas 216 eurot ja kinnituse, et arve on tasutud 11.12.2013 sularahas.

16. MTA esitas 16.07.2014 täiendava seisukoha, milles märkis, et kaebaja ei ole esitanud menetluskulude kandmist tõendavat dokumenti, kuivõrd üksnes arve esitamine ei ole piisav menetluskulude kandmise tõendamiseks halduskohtumenetluses. Vastustaja palub apellatsioonkaebuse rahuldamise korral kaebaja poolt esitatud menetluskulud summas 216 eurot jätta kaebaja enda kanda. Vastustaja märgib, et halduskohtu otsus on kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga, millest tulenevalt teeb ettepaneku kaebajal kaaluda kaebusest loobumist HKMS § 151 lg 1 alusel. Vastustaja taotleb Tartu Maakohtu 12.03.2014. a otsuse nr 4-12-4656 asja materjalide juurde võtmist, märkides, et selle dokumendi esitamine alles apellatsiooniastmes on tingitud sellest, et maakohtu otsus jõustus 28.05.2014, mistõttu varem ei olnud võimalik seda esitada. Vastustaja hinnangul omab nimetatud otsus tähtsust selles, et kohtu poolt tuvastati asjaolu, et V. Tsilman kasutas kütuse importimiseks sõidukit, mille mõlemad paagid olid ümber ehitatud ning lisatud vastav torustik kütuse väljapumpamiseks (otsuse lk 4), mis viitab selgelt, et MTA kahtlused kaebaja suhtes on osutunud õigeks, et kaebaja puhul ei ole tegemist reisijaga, kelle piiriületus ja kütuse import Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki oleks olnud juhuslikku laadi ja kellele tulnuks kütuse suhtes rakendada aktsiisivabastust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

17. Ringkonnakohus leiab, et V. Tsilmani apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 25.11.2013. a otsus muutmata. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Halduskohus on õigesti hinnanud tõendeid ja kohaldanud seadust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ega pea HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.

18. Vastavalt ATKEAS (kuni 30.11.2012 kehtinud redaktsioonis) § 27 lg-le 6 võtab maksuhaldur aktsiisivabastuse kohaldamisel mitteärilise eesmärgi kindlakstegemisel arvesse aktsiisikauba Eestisse toomise sagedust ja põhjust, aktsiisikauba valdaja ärilist seisundit, aktsiisikauba Eestisse toimetamise viisi, aktsiisikaubaga seotud dokumente ning aktsiisikauba kogust ja laadi. Maksuhalduril on alust arvata, et aktsiisikaupa kasutatakse ärilisel eesmärgil, kui ühe päeva jooksul toodud aktsiisikauba kogus ületab ATKEAS §-des 47¹, § 57¹ ja § 68 ning § 69 lg-s 1 sätestatud piirnorme, aktsiisikaupa tuuakse regulaarselt või mitu korda päevas. ATKEAS § 68 lg 4 kohaselt ei tohi aktsiisivabalt sisse veetud kütust kasutada muus sõidukis kui selles, millega kütus sisse veeti. Kütust ei tohi sellest sõidukist välja võtta ja ladustada, välja arvatud sõiduki remondi ajaks, ning isik, kelle suhtes maksuvabastust kohaldatakse, ei tohi seda kütust tasu eest ega tasuta üle anda. Aktsiisivabastust ei kohaldata, kui sõiduki valdaja tegevusest ilmneb, et kütust veetakse sisse kaubanduslikul eesmärgil.

19. Lähtudes toimikus olevatest tõenditest ja halduskohtu otsuse põhjendustest ei ole ringkonnakohtul alust nõustuda apellatsioonkaebuses esitatud väidetega, et ekslik on halduskohtu seisukoht selle kohta, et kaebaja ei vaja kütust omaks tarbeks ja igapäevaselt suurtes kogustes kütuse tankimine Venemaa Föderatsioonis ei ole vajalik ning kaebaja käitumist tuleb pidada etteplaneeritud tegevuseks ärilisel eesmärgil. Halduskohtu otsuse põhjendavast osast nähtuvalt hindas kohus põhjalikult kõiki kogutud tõendeid ja on õigustatult leidnud, et vastustajal oli alust eeldada, et kaebaja impordib kütust ärilisel eesmärgil, mida kinnitavad mitmed asjaolud. Kaebaja on enda väitel regulaarne piiriületaja (vt kaebust

7

halduskohtule, I kd, tl 5). Eeltoodu nähtub ka kaebaja passikoopia andmetest (I kd, tl 34-39p). MTA andmetel (I kd, tl 40-44) on kaebaja piiri ületanud regulaarselt kahe sõidukiga, millest Ford Excursion registreerimismärgiga XXXXX on perioodil 01.06.2012-05.07.2012 piiri ületanud 76-l korral ja Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki sisenenud 38-l korral ning Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXXXX on perioodil 26.06.2012-05.07.2012 sisenenud Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki 7-l korral. Eelmainitud sõidukitel on suured kütusepaagid, mis on sobilikud kütuse sissetoomiseks ärilisel eesmärgil. Eesmärki tuua aktsiisivaba kaupa Venemaa Föderatsioonist võib järeldada ka isiku käitumisest, viibides Venemaa Föderatsioonis lühiajaliselt, s.t vaid nii kaua, kui on vajalik sõiduki tankimiseks ja piiriületusjärjekorras ootamiseks.

20. Halduskohus on õigesti leidnud, et vahetevahel on kaebaja piiri ületanud ühe päeva jooksul kahe erineva sõidukiga (vt reisija deklaratsioonid I kd, tl 26-27p ja 29-31p) ning on põhjendatult viidanud reisija deklaratsioonidelt nähtuvalt esinenud juhtudele, kus kaebaja oleks pidanud enda sõnul olema sõidukiga Leedus, kuid oli hoopiski teise sõidukiga sisenenud Venemaa Föderatsioonist Eestisse. Lisaks on halduskohus põhjendatult märkinud, et nähtuvalt kaebaja poolt perioodil 27.06.2012-13.07.2012 esitatud 19-st reisija deklaratsioonist (I kd, tl 24-33) on kütust sisse toodud koguses vähemalt 2253 liitrit. Kaebaja oli MTA andmetel töötu, mis samuti näitab, et tal puudus vajadus igapäevaselt oma tarbeks suures koguses kütust tarbida. Kaebaja sagedased väited sõidu sihtkohana Leedu kohta ei ole usutavad, arvestades antud selgituste puudulikkust sõidu eesmärgi ja teekonna kohta ning asjaolu, et piiriületuste vahele jääva ajavahemiku jooksul ei oleks olnud võimalik sõita sõidukiga nimetatud sihtkohta ja jõuda tagasi uueks piiriületuseks ning kulutada ära eelnimetatud perioodi jooksul toodud koguses kütust. Ringkonnakohtu hinnangul on asjas esitatu pinnalt kinnitust leidnud maksuhalduri kahtlus, et kaebaja puhul on tegemist ärilisel eesmärgil kütust importiva isikuga, kuna seoses kütuse hinnavahega Eesti Vabariigis ja Venemaa Föderatsioonis on kaebajal selle müügil võimalik saada majanduslikku kasu. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et tollideklaratsiooni nr 12EE4800EE91509010 tühistamiseks puudub seetõttu alus.

21. Arusaamatuks jääb kaebaja väide konkretiseerimata tõendite kohta tuginevalt halduskohtu otsuses märgitule. Halduskohus on otsuses (p 23, p 25) selgelt märkinud, et ATKEAS § 68 lg-s 1 sätestatud aktsiisivabastuse kohaldamiseks tuleb kaebajal tõendada, et aktsiisivabastuse tingimused on täidetud, s.h tõendada neid asjaolusid, mis kinnitavad ärilise eesmärgi puudumist. HKMS § 56 lg 1 kohaselt on tõend igasugune teave, mis on seaduses sätestatud menetlusvormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks menetlusosaliste nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kaebajal oli võimalik vastustajale kontrollimenetluse raames ja lisaks ka kohtumenetluse raames tõendada, et ta ei importinud kütust kaubanduslikul eesmärgil, kuid ta ei ole käesolevas asjas esitanud tõendeid, mis põhjendaksid aktsiisivabastuse kohaldamist. Tollideklaratsiooni koostamiseks ning selle alusel maksude tasumiseks ei näe seadus ette kohustuslikus korras väärteomenetluse läbiviimist, millisel ekslikul arvamusel näib kaebaja olevat. Halduskohus on otsuses õigesti märkinud, et lähtuvalt Nõukogu määruse (EÜ) nr 1186/2009 artiklis 126 sätestatud tõendamiskoormuse reeglist, mille järgi peab asjaomane isik esitama pädevale tolliasutusele tõendid maksuvabastuse kohaldamiseks, on tõendamiskoormus kaebajal. Kuivõrd kaebaja ei ole suutnud tõendada aktsiisivabastuse aluseks olevaid asjaolusid, siis on maksuhaldur õiguspäraselt kohustanud kaebajat tollideklaratsiooni nr 12EE4800EE91509010 alusel tasuma diislikütuse pealt (60 l) aktsiisi, tollimaksu ja käibemaksu kokku summas 38,34 eurot.

22. Vastustaja on apellatsiooniastmes uue tõendina esitanud jõustunud Tartu Maakohtu 12.03.2014. a otsuse nr 4-13-4656. Vastavalt HKMS § 61 lõikele 4 hindab kohus varasema

8

jõustunud kohtulahendi põhjendustes tuvastatud asjaolusid kogumis teiste tõenditega. Kuigi vastav tõend on seega lubatav, tagastab ringkonnakohus vastustajale maakohtu otsuse, kuna see ei ole käesoleva vaidluse eseme (tollideklaratsiooni tühistamiskaebus) seisukohalt asjakohane, sest nimetatud maakohtu otsuses kirjeldatud asjaoludest nähtuvalt ei seondu need käesolevas haldusasjas käsitletud piiriületuste ega ka sõidukitega.

23. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus V. Tsilmani apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 25.11.2013. a otsuse muutmata. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude taotlust esitanud. Seega jäävad poolte apellatsiooniastmes kantud menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel