3-12-1376/59 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Madis Ernits, Agu Timmi Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 16. september 2014, Tartu Haldusasja number 3-12-1376 Haldusasi M.V. kaebus Viru Vangla 21. juuni 2012. a käskkirja nr 6.-3/1054-D tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 28. märtsi 2013. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus M.V. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja/apellant M.V. Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta M.V. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28. märtsi 2013. a otsus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 16. oktoobril 2014 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 16.04.2012. a käskkirjaga nr 6.-2/586-T (tl 73) määras Viru Vangla kinnipeetava M.V. tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks, E-8 osakonna üldkasutatavate ruumide koristajana, alates 26.04.2012 kuni 25.07.2012. 23.05.2012 kella 20.40 ajal andis vanglateenistuse ametnik M.V. korralduse asuda tööle E-8 osakonna koristajana, kuid M.V. antud korraldusele ei allunud. M.V. osas alustati distsiplinaarmenetlust ning Viru Vangla 21.06.2012. a käskkirjaga nr 6.3/1054-D (tl 67-68) määrati M.V. vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 rikkumise eest distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine 45-ks ööpäevaks. 27.07.2012. a vaideotsusega nr 6-12/249-2 (tl 86-87) ei rahuldanud vangla ka M.V. vaiet distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kehtetuks tunnistamiseks.

2

2. Tartu Halduskohtule edastatud kaebuses palus M.V. tühistada Viru Vangla 21.06.2012. a käskkirja nr 6.-3/1054-D, algatada VangS § 11 lg-te 41, 5 ja 8 ning § 65 suhtes põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus ning tunnistada vangla poolt esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine õigusvastaseks. Kaebuse kohaselt karistati M.V. u õigusvastaselt, kuna vaidlustatud käskkiri on põhjendamata, kaalutlusvigadega ning määratud karistus ei ole proportsionaalne. Kaebajale ei tutvustatud tööle määramise käskkirja ning väga halva tervisliku seisundi ja julgeolekuohu tõttu ei olnud ta võimeline tööd tegema. Eelneva tõttu oli korralduse mittetäitmine ka õiguspärane. Pealegi pole kaebaja kunagi avaldanud soovi majandustöödel töötamiseks. Põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus on vajalik algatada seetõttu, et vangla jättis käskkirja kehtivuse ja täitmise peatamiseks esitatud taotlusele vastamata ning paigutas M.V. kohe pärast vaide esitamist kartserisse karistust kandma. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise õigusvastaseks tunnistamise osas on kaebajal preventiivne huvi. Kohtuistungil märkis M.V. lisaks, et tööle asumise korralduse andmise ajal oli tema jalg pikka aega valutanud ja sellele ei saanud toetuda. Samuti oli M.V. üldine enesetunne väga halb, kuid arsti või õe poolt teda läbi ei vaadatud (tl 175-176).

3. Tartu Halduskohus jättis 28.03.2013. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohtu otsuse kohaselt kooskõlastati M.V.

majandustööle määramine meditsiiniosakonnas enne vastava käskkirja koostamist ja M.V. ei ole seda haldusakti halduskohtus vaidlustanud. Nii ettekandes kui hilisemas õiendis on vanglateenistujad kinnitanud, et korralduse saamise ajal M.V. tervise üle ei kurtnud ega soovinud meditsiinitöötaja kutsumist. Seda, et vahetult enne ega pärast korralduse andmise päeva pole M.V. väidetega tervise halvenemisest meditsiiniosakonna poole pöördunud, kinnitab ka distsiplinaarmenetluse ajal vangla direktorile esitatud tõend. Kohtul puudub alus nimetatud dokumentides kahtlemiseks. Kaebaja enda vastupidised väited jäävad paljasõnalisteks ja viitavad selgelt püüdele leida töökohustusest vabanemiseks mingi põhjendus. Tööle asumisest keeldumise põhjendusena esitatud valu kannas kaebas M.V. juba 10.05.2012, kuid tööst vabastamise kohta märget ei tehtud. Kinnipeetavale pandud töötamise kohustusest vabastava töövõimetusena ei ole käsitletav iga terviseprobleem, ebamugavustunne või valuaisting. Ruumide koristamist ei peeta üldreeglina füüsiliselt raskeks ja seda saab teha ka terviseprobleemidega isik. Vangla julgeolekuosakond ei leidnud, et esineks takistusi M.V. koristaja ametikohale määramiseks. Ohtude puudumist on julgeolekuosakond kinnitanud ka distsiplinaarmenetluse käigus antud õiendis. Kaebusest ja täiendusest nähtub, et julgeoleku ohule viitamine oli seotud üldise kinnipeetavate seas koristustööde tegemise suhtes valitseva negatiivse hoiakuga mitte konkreetsete ja vahetult enne tööle asumise kohta korralduse saamist tekkinud asjaoludega. Seetõttu ei ole distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja vaidlustamisel võimalik tugineda julgeolekuohuga seotud väidetele. M.V. antud korraldus tööle asumiseks oli õiguspärane ning M.V. l tuli see vaatamata oma teistsugusele arusaamale täita. Haldusasja materjalidest nähtuvalt rajaneb M.V. määratud karistus õiguspärastel alustel ning millegagi ei ole tõendatud, et distsiplinaarkaristuse kohaldamisel oleks rikutud menetlusnõudeid, põhiseaduses kehtestatud põhiõigusi ja vabadusi või õiguse üldisi põhimõtteid. Halduskohtul pole alust kahelda Viru Vangla 03.07.2012. a vastuses nr 6-12/249-1 (tl 88) toodud põhjendustes M.V. distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja täitmise mittepeatamise kohta. Distsipliinirikkumise toime pannud kinnipeetava karistamise suhtes eksisteerib ülekaalukas avalik huvi, mis kaalub üles kinnipeetava enda huvid ega koorma teda ka niisuguste pöördumatute tagajärgedega, mida ei saa hiljem enam mõistlikult hüvitada. Karistuse mõju on suurim, kui see järgneb rikkumise toimepanemisele võimalikult kiiresti. Nimetatud asjaolud on

3

põhjuseks, miks kaebaja taotletud seadusesätteid ei ole alust pidada põhiseadusega vastusolus olevateks. M.V. edastas kõik oma kaebuse nõuded kohtule ning halduskohus võttis need ka menetlusse. Seega pole VangS § 11 lg-d 41, 5 ja 8 käesolevas asjas asjakohased ega kuulu kohaldamisele. M.V. ei vaidlustanud Viru Vangla 27.07.2012. a vaideotsust ega saa nüüd tugineda asjaoludele, mis on lahendatavad vaid vaideotsuse õiguspärasuse üle otsustamisel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. M.V. esitas Tartu Halduskohtu 28.03.2013. a otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada või saata haldusasi tagasi esimese astme kohtule uues kohtukoosseisus arutamiseks. Apellatsioonkaebuse kohaselt jättis halduskohus tähelepanuta kaebaja esitatud seisukohad ja põhjendused ning neid toetavad tõendid. Samuti ei analüüsinud halduskohus kõiki asjaolusid ja tõendeid nende vastastikuses seoses ning kooskõlas kehtiva seadusega. Halduskohus jättis põhjendamatult rahuldamata kaebaja 31.01.2013. a esitatud taotlused tunnistajate ülekuulamiseks ja tõendite väljanõudmiseks, millega rikkus uurimisprintsiipi. Samuti jättis halduskohus tähelepanuta ja kohtuotsuses põhjendamata kaebaja taotlused haldusaktide ja toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja on algusest peale väitnud, et ta ei saanud ega olnud võimeline 23.05.2012 koristama, kuna tal oli halb tervislik seisund ja esinesid julgeolekuohud ja -riskid. Tervisehädadest andis kaebaja teada korrapidajale koheselt pärast tööle asumise korralduse saamist ning seda kinnitab kaebaja 23.05.2012. a seletuskiri. Meditsiiniõde või valvearsti kaebaja juurde ei kutsutud. Apellatsioonkaebusele lisatud tõendid selgitavad asjaolu, et vangla on ka eelnevalt jätnud meditsiiniosakonna töötajad teavitamata kui kinnipeetav pöördub oma tervisehädaga vanglateenistuse poole. Vastustaja rikkus ja eiras ning halduskohus jättis kohaldamata VangS § 37 lg 2 p-i 3 ja lg-d 3, 4; § 39 lg 1; § 52 lg 2; § 53 lg 1; töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lg 1 p-d 5, 62, 7, 9; § 14 lg 2 p-d 4, 5; põhiseaduse § 28 lg 1 ning seetõttu on rikkunud VangS § 63 lg-t 1. Eelneva tõttu on kaebajale määratud distsiplinaarkaristus õigusvastane. 31.01.2013 halduskohtule esitatud kaebuse täienduses kaebaja selgitas, et julgeolekuosakonna spetsialistide arvamused ei vasta tõele ega ole vastavuses tegelikkusega.

5. Vastustaja palub jätta M.V. apellatsioonkaebus rahuldamata. Viru Vangla leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Kaebaja väide, et tema tervislik seisund ei võimaldanud tal 23.05.2012 korraldust täita ning ta teatas sellest koheselt ka vanglateenistuse ametnikule, on otsitud. 15.04.2012 kooskõlastas Viru Vangla meditsiiniosakonna spetsialist-arst J. Kogan elektroonilise registri E-kontakt kaudu kinnipeetava tööle määramise. Valvuri S. Pungase 23.05.2012. a õiendist ja II üksuse vanemvalvuri J. Tšesnokovi 18.06.2012. a õiendist nähtub, et kaebaja ei kurtnud halva enesetunde üle ning ei teavitanud, et soovib kohtuda meditsiinitöötajaga. Vastasel juhul oleks koheselt kutsutud meditsiinitöötaja, kes oleks kinnipeetava üle vaadanud ning andnud oma hinnangu. Kaebaja tervisekaardi andmetel käis M.V. 10.05.2012 traumatoloog-ortopeedi vastuvõtul seoses valuga kannas, kuid tõendist ei nähtu, et arst oleks kinnipeetava tööst vabastanud. Ajavahemikul 21.05.2012-25.05.2012 ei pöördunud M.V. meditsiiniosakonna poole kaebustega tervise halvenemise kohta. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et tema julgeolek on tugevdatud järelevalvega osakonnas ohus. Asjaolu, et kaebaja ei soovi subkultuurilistel põhjustel töötada, ei saa olla aluseks, mis vabastab ta tööst keeldumisega kaasnevast vastutusest. Kinnipeetava tööle määramise kooskõlastas 13.10.2011 julgeolekuosakonna ametnik. Lisaks vestles julgeolekuosakonna spetsialist M.V. ga ja märkis 05.06.2012. a õiendisse, et julgeolekuosakond ei leia, et kinnipeetav M.V. julgeolek satuks ohtu, kui ta asuks tööle elusektsiooni koristajana. Tugevdatud järelevalvega osakonnas ei ole isiku füüsiline julgeolek rohkem ohus kui mujal.

4

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et M.V. apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 28.03.2013. a otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid ja kohaldanud materiaalõigust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Seoses apellatsioonkaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

7. Apellatsiooniastmes puudub vaidlus selle üle, et kaebaja keeldus 23.05.2012 kella 20.40 ajal täitmast vanglateenistuse korraldust asuda koristama E8 osakonda. Vaidluse all on üksnes küsimus, kas kaebajal olid olemas mõjuvad põhjused korralduse täitmata jätmiseks. Valvur S. Pungase ettekandega (tl 71) on tõendatud, et kaebaja ei allunud korraldusele asuda tööle. Vanemvalvur J. Tšesnokov on samuti kinnitanud, et kaebaja keeldus tööle asumise korraldust täitmast, kuid ta ei avaldanud, et ta ei saa tööle asuda halva tervisliku seisundi tõttu ja ei soovinud meditsiinitöötajat (tl 81). Seega ei vasta tõele kaebaja väited, et ta andis koheselt pärast tööle asumise korralduse andmist valvuritele teada oma tervisehädadest. Ringkonnakohtul nagu ka halduskohtul pole alust kahelda valvurite antud ütluste õigsuses. Arvestades kaebaja isikut, ei ole eluliselt usutav, et mingi tervisekahjustuse esinemise korral ei oleks ta sellest kohe valvureid teavitanud. Kaebaja oli E8 osakonna majandustöödele määratud Viru Vangla 16.04.2012. a käskkirjaga nr 6-2/586-T (tl 73). Kuigi kaebaja keeldus sellele tutvumisel allkirja andmast, siis on võimalik väita, et ta oli sellest käskkirjast teadlik. Tema tööle vormistamine oli kooskõlastatud ka meditsiiniosakonnaga ning J. Kogan on kinnitanud, et kaebaja on võimeline töötama (tl 74). Samuti on E. Tiinas kinnitanud, et ajavahemikul 21.05-25.05.2012 ei ole kaebaja meditsiiniosakonna poole pöördunud seoses terviseprobleemidega (tl 77). Halduskohus on õigesti leidnud, et töötamise kohustusest vabastamise alusena ei ole vaadeldav iga terviseprobleem, ebamugavustunne või valuaisting. Seega on õigustatud seisukoht, et kaebajal puudus selline haiguslik seisund, mis oleks olnud aluseks tema tööst vabastamisele.

8. Kaebaja on apellatsioonkaebuses jätkuvalt viidanud ka sellele, et tema tööst keeldumise aluseks olid ka esinevad julgeolekuohud ja –riskid ning halduskohus jättis ebaõigesti üle kuulamata tunnistajad, kes võiksid nende olemasolu kinnitada. Ringkonnakohus kaebaja taolise seisukohaga ei nõustu. Kaebaja tööle määramine oli kooskõlastatud julgeolekuosakonnaga (tl 74). Julgeolekuosakonna peaspetsialist V. Linder on õiendis kinnitanud, et vestles kaebajaga seoses sellega, et kaebaja väitis oma seletuskirjas, et tööle asumisel on tema julgeolek ohustatud ning teda on rünnatud füüsiliselt ning on ähvardatud tööle asumisel uuesti rünnata. Kaebaja keeldus vestlusel nimetamast isikuid, kes teda ründasid või ähvardasid rünnata. Vestluse tulemusel selgus, et kaebaja julgeolek tema tööle asumisel ei oleks ohus (tl 76). Riigikohtu halduskolleegium on 14.11.2012. a otsuse nr 3-3-1-44-12 p-s 13 leidnud, et VangS § 38 lg-s 22 sätestatud kinnipeetava töölt vabastamise alus – oht kinnipeetava julgeolekule seoses töötamisega – peab töölt vabastamiseks olema reaalne. Üksnes abstraktne ja hüpoteetiline väide julgeolekuohu kohta ei ole selleks piisav. Pealegi on tegemist E8 osakonnaga, milles järelevalve on teostatud efektiivsemalt kui teistes osakondades, sest vahetuses on rohkem valvureid, kes viibivad osakonnas või selle vahetus läheduses. Haldusasja materjalidega ei ole tuvastatud julgeolekuriski ja seega puudus kaebajal õigus tööst keelduda ka sellel alusel. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et sellel alusel ei ole vajalik üle kuulata ka kaebaja poolt taotletud tunnistajaid, kuna need ei ole võimelised tõendama kaebajal esinevat julgeolekuohtu. Samadel põhjustel jättis ka ringkonnakohus kaebaja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata. Halduskohus on õigesti leidnud, et julgeolekuohule viitamine on seotud kinnipeetavate seas

5

koristustööde tegemise suhtes valitseva negatiivse hoiakuga, mitte aga tööde teostamise korral tekkida võiva ohuga.

9. Kuna kaebaja oli vabastatud riigilõivu tasumisest, siis antud haldusasjas menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel Madis Ernits Agu Timmi