3-14-52052/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 16.09.2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-52052 Haldusasi Tallinna linna kaebus Keskkonnaameti poolt 11.09.2014 OÜ-le CMY välja antud metsateatise nr 6312008901 tühistamiseks. Menetlustoiming Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine, kaebuse tagastamine. RESOLUTSIOON 1. Tagastada kaebus. 2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. 3. Sekretäril saata käesolev määrus kaebajale, vastustajale ja eeldatavale kolmandale isikule (esindajale). Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tallinna Linnavalitsuse 21.09.2011 korraldusega nr 1473-k „Randvere tee 82a ja 88a kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine Pirita linnaosas“ algatati Randvere tee 82a kinnistu detailplaneeringu koostamine.

2. Keskkonnaamet väljastas 11.09.2014 OÜ-le CMY metsateatise nr 6312008901, mis lubab OÜ-l CMY teha Randvere tee 82a kinnistul asuvate puude lageja harvendusraiet.

3. Tallinna linn esitas 11.09.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti poolt OÜ-le CMY väljastatud metsateatise nr 6312008901 tühistamiseks. Koos kaebusega taotleb kaebaja esialgse õiguskaitse korras vaidlusaluse metsateatise kehtivuse peatamist kuni käesolevas asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni.

4. Kohus küsis 12.09.2014 kohtunõudega Tallinna linna kaebeõiguse ja esialgse õiguskaitse taotluse kohta Keskkonnaameti (vastustaja) ja OÜ CMY (eeldatav kolmas isik) seisukohta.

Samuti palus kohus 12.09.2014 kohtunõudega kaebajal taotlust täpsustada ja esitada täiendavaid

2 tõendeid.

ESIALGSE ÕIGUSKAITSE TAOTLUS JA SEISUKOHAD

5. Taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks

5.1 Kaebaja palub peatada esialgse õiguskaitse korras Keskkonnaameti poolt 11.09.2014 OÜ-le CMY väljastatud metsateatise nr 6312008901 kehtivuse.

Kui metsateatis jääb kohtumenetluse ajaks kehtima, eksisteerib võimalus, et kolmas isik realiseerib talle haldusaktiga antud õiguse ja likvideerib Randvere tee 82a kinnistul kasvavad puud. Kui puud raiutakse, on kaebaja õigused pöördumatult kahjustatud. Sellisel juhul ei ole kaebajal võimalik nõuda Randvere tee 82a kinnistul kasvavate puude likvideerimisega keskkonnale tekitatud kahju kompenseerimist asendusistutuse korras, sest asendusistutust rakendatakse ainult ehitusaluse raie raieloa kõrvaltingimusena. Kui kolmas isik on kehtiva haldusakti (metsateatise) alusel puud likvideerinud, ei saa kaebaja asendusistutuse kohustust rakendada isegi juhul, kui kohus rahuldab hiljem kaebaja kaebuse ja tühistab metsateatise. Ilma esialgse õiguskaitse kohaldamiseta võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda võimatuks. Kaebaja on avaliku võimu kandja ja täidab oma põhimäärusest tulenevaid ülesandeid avalikes huvides. Metsateatise kohaselt soovib kolmas isik raiuda elujõulised puud, millega kaasneb oluline looduskeskkonna kahjustamine, mille säilitamise vastu eksisteerib suur avalik huvi. Samas ei riku esialgse õiguskaitse kohaldamine olulisel määral kolmanda isiku õigusi, sest kaebuse mitterahuldamise korral saab kolmas isik puud likvideerida pärast kohtuotsuse jõustumist.

5.2 Kaebuse põhjendused on järgnevad:

5.2.1 Metsaseaduse (MS) § 4 lg 2 p 4 kohaselt ei oleks tohtinud antud juhul metsaseadust kohaldada, kuna detailplaneeringu kohaselt on kavandatud Randvere tee 82a kinnistu suhtes metsa majandamisest erinev maakasutus. Tallinna Linnavalitsuse poolt 21.09.2011 antud korraldus nr 1473-k tõendab, et Randvere tee 82a kinnistu suhtes on detailplaneeringuga kavandatud maa sihtotstarbe muutmine elamumaaks ja transpordimaaks. Kinnistusraamatu andmetel on seisuga 11.09.2014 Randvere tee 82a kinnistu sihtostarve 100% maatulundusmaa. Metsateatise kohaselt tehakse Randvere tee 82a kinnistul lageraiet, mis on vajalik selleks, et ellu viia detailplaneeringuga Randvere tee 82a ja 88a kinnistutele kavandatud 9 paariselamu ja 5 üksikelamu rajamine. Eeltoodust lähtuvalt on metsateatis välja antud vastuolus metsaseadusega ja õigusliku aluseta.

5.2.2 Looduskaitse seaduse (LKS) § 45 kohaselt tohib tiheasustusalal asuvaid üksikpuid, välja arvatud kasvav mets metsaseaduse tähenduses ja viljapuud, raiuda kohaliku omavalitsuse loa alusel. Loa andmise tingimused ja korra kehtestab kohalik omavalitsus. Tallinna Linnavolikogu on Tallinna linnas raieloa andmise korra ja tingimused kehtestanud Tallinna Linnavolikogu 19.05.2011 määrusega nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“ (Kord). Tallinna Linnavolikogu 14.12.2006 määruse nr 69 „Tallinna Keskkonnaameti põhimäärus“ § 6 lg 1 p 8 ja 9 kohaselt on Tallinna Keskkonnaameti ülesanneteks puude raielubade menetlemine ning asendusistutuste organiseerimine ja järelevalve.

Kui soovitakse maha võtta puud, mis jäävad ehitatavatele hoonetele ette, on Korra § 10 lg 3 p 1 kohaselt tegemist ehitusaluse raiega, millega kaasneb asendusistutuse kohustus. Metsateatise alusel puude likvideerimisel asendusistutuse kohustust ei kaasne, sest tegemist on metsaga metsaseaduse tähenduses, millele ei ole LKS § 45 kohaselt vaja kohaliku omavalitsuse luba taotleda. Seega püüab kolmas isik antud juhul metsateatisega vältida määruse alusel ehitusaluse raiega kaasnevat asendusistutuse kohustust.

3 5.2.3 Kuivõrd vastustajal ei olnud MS § 4 lg 2 punktist 4 tulenevalt õiguslikku alust Randvere tee 82a kinnistu osas metsateatist väljastada, takistab vastustaja metsateatis Tallinna Keskkonnaameti põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmist, milleks on väljastada oma haldusterritooriumil asuvate puude likvideerimiseks raieluba ja organiseerida ehitusaluse raie korral keskkonnale tekitatud kahju kompenseerimine asendusistutuse kaudu.

5.3 Vastuseks 12.09.2014 kohtunõudele selgitas kaebaja oma 15.09.2014 vastuses täiendavalt järgmist.

5.3.1 Randvere tee 82a kinnistu osas ei ole detailplaneeringut veel kehtestatud. Seega ei ole praegu võimalik teha järeldust, millised ja mitu puud on lõplikult vaja likvideerida, et ellu viia kehtestatav detailplaneering. Detailplaneeringut koostatakse samaaegselt keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruandega ja KSH aruanne peab leidma keskkonnale parima lahenduse elamute rajamiseks antud maa-alale. Randvere tee 82a ja 88a kinnistute detailplaneeringu KSH aruanne oli avalikul väljapanekul 25.03.-24.04.2014 ja toimus aruande avalik arutelu. Aruandes oli esitatud 5 alternatiivi, kuid mitte ükski alternatiiv ei näe ette lageraiet. Parimaks osutus alternatiiv nr 8, mille alusel koostatakse planeeringulahendus. Lõplik planeeringulahendus ja eeldatav likvideeritavate puude arv selgub siis, kui KSH protsess on läbitud ja detailplaneering kehtestatud.

5.3.2 Kaebaja täpsustas, et 11.09.2014 esitatud kaebuses on metsateatise alusel likvideeritavate puude arvuks ekslikult märgitud 65 puud. Tallinna Keskkonnaameti haljastuse osakond selgitas, et metsateatist väljastades arvutatakse likvideeritavaid puid tihumeetrites, mitte tükkides. Tihumeetrite järgi ei ole võimalik välja arvutada täpset raiutavate puude arvu ja selleks puudub ka vajadus, sest lageraie tähendab, et maha võib võtta kõik vastaval eraldisel paiknevad puud. Antud juhul soovitakse metsateatise kohaselt ainuüksi Randvere tee 82a kinnistult raiuda puid 545 tihumeetri ulatuses. KSH aruandes välja pakutud lahenduse kohaselt läheks likvideerimisele 346 puud. Korrutades 0,2 tihumeetrit 346 puuga, võib teha järelduse, et hinnanguliselt peaks detailplaneeringu kohaselt puid raiuma 69,2 tihumeetri ulatuses, metsateatis lubab aga maha võtta 545 tihumeetrit puid. Kui puud võetakse praegu maha metsateatise alusel, siis on kinnistu omanikul õigus likvideerida puud enne detailplaneeringu kehtestamist. See tähendab, et maha võib võtta rohkem puid, kui on detailplaneeringu elluviimiseks vältimatult vajalik ja puudub võimalus hinnata iga üksiku puu mahavõtmise võimalikkust ja vajalikkust. Kuivõrd detailplaneeringut ei ole veel kehtestatud, eksisteerib võimalus, et esialgne õiguskaitse võib päästa päris mitu metsateatise alusel likvideerimisele kuuluvat puud. Randvere tee 82a ja 88a kinnistute detailplaneeringu KSH aruande lk 28 kohaselt võib Randvere tee 82A kinnistul eristada kahte metsapõlvkonda – umbes 120-aastaste puude põlvkonda ning 60-75-aastaste puude põlvkonda. Kuigi põhimõtteliselt on iga maha raiutava puu asemele võimalik istutada uus puu, võtab Randvere tee 82a kinnistult likvideeritava puu asendamine tegelikult aega 60 kuni 120 aastat.

5.3.3 Korra § 7 lg 3 p 1 kohaselt, kui raieõigust taotletakse ehituse alla jäävale puule, tuleb raieloa taotlusele lisada ehitusluba. See tähendab, et ehitusaluse raie jaoks ei ole võimalik raieluba taotleda enne, kui on väljastatud ehitusluba. Ehitusloa väljastamine eeldab, et on täpselt teada, mitu ja mis puud jäävad ehituse alla ja vajavad likvideerimist. Ülejäänud puude osas, mis ehituse alla ei jää ja ehitist ei sega, on Tallinna linnal Korra § 12 alusel võimalik raieloa andmisest keelduda. Seega esiteks, kui kohus ei kohalda antud juhul esialgset õiguskaitset ja ei peata metsateatise kehtivust, saab kinnistu omanik metsateatise alusel likvideerida rohkem puid, kui ta saaks seda teha raieloa alusel pärast detailplaneeringu kehtestamist ja ehitisele ehitusloa saamist. Teiseks ei ole pärast puude mahavõtmist tekitatud kahju suurust enam võimalik täpselt arvutada. Korra § 14 lg 1 kohaselt määratakse asendusistutuse kohustus raieloal haljastuse ühikutes, mille arvutamiseks on vaja teada muu hulgas raiutava puu rinnasläbimõõtu, puuliigi koefitsenti ja puu seisukorra koefitsenti. Neid andmeid ei ole võimalik hinnata tagantjärgi, kui puu on juba likvideeritud. Seega ei ole pärast puude

4 likvideerimist keskkonnakahju kompenseerimine enam reaalne, sest seda ei ole võimalik välja arvutada. Kui halduskohus rahuldab kaebaja nõude ja tühistab metsateatise, tekib kaebajal nõudeõigus riigi (Keskkonnaameti) vastu, sest vastustaja on antud juhul tekitanud kaebajale kahju metsateatise väljastamisega, mitte kolmas isik, kes oleks tegelikult asendusistutuse kohuslane. Kaebajal puudub seaduslik alus määrata kinnistu omanikule asendusistutuse kohustust pärast seda, kui raie on juba toimunud. Kui raie toimub õigusvastaselt (ilma raieloata) on tegemist väärteoga, mille eest karistatakse rahatrahviga. Rahalise kahju hüvitamise nõue või rahatrahv ei teeni aga keskkonnakahju kompenseerimise eesmärki.

5.3.4 Kui tegemist on puuga, millele on vaja väljastada kohaliku omavalitsuse raieluba (st tegemist ei ole metsaga metsaseaduse tähenduses või viljapuuga), tuleb selleks taotleda raieluba. Isikud, kes võivad raieluba taotleda on nimetatud Korra § 7 lõikes 1. Üldjuhul on raieloa taotlejaks puu kasvukoha kinnistu omanik või tema volitatud isik. Kohalikul omavalitsusel ei ole õigust raieluba väljastada omal initsiatiivil. Puu on kinnisasja oluline osa ja kuulub kinnisasja omanikule. Kohalikul omavalitsusel puudub õiguslik alus käsutada teise isiku omandit. Asendusistutuse kohustust ei ole õigust määrata raieloast eraldiseisvalt. Korra § 13 lg 1 kohaselt rakendatakse asendusistutuse kohustust ainult ehitusaluse raie raieloa kõrvaltingimusena.

6. Vastustaja vastus.

6.1. Keskkonnaamet on seisukohal, et käesoleval juhul ei esine kumbki HKMS § 44 lg-tes 4 ja 5 sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse kaebeõiguse alustest.

Kehtiva õiguse kohaselt ei ole Randvere tee 82a kinnistul metsa raie õiguse üle otsustamine Tallinna linna ülesanne ega õigus. Tulenevalt MS § 4 lg-st 1 kohaldatakse metsaseadust metsamaa, sellel kasvava taimestiku ja seal eluneva loomastiku suhtes. MS §-st 41 ja keskkonnaministri 26.06.2014 määruse nr 27 „Metsateatisel esitatavate andmete loetelu, metsateatise vorm, esitamise, tagastamise, registreerimise ja menetlemise kord ning tähtajad” §-st 3 tulenevalt on raiete lubamine ning keelamine Keskkonnaameti pädevuses. Seega kuna metsateatisega kavandatud raiete lubatavuse üle otsustamine ei ole Tallinna linna pädevuses, ei saa metsateatisega kavandatud raiete lubamine Keskkonnaameti poolt Tallinna linna õigusi kuidagi rikkuda. Tallinna linna õiguste rikkumisest saaks rääkida vaid juhul, kui metsateatisega oleks raieid kavandatud kinnisasjal, kus projekteerimistingimuste või detailplaneeringu kohaselt on kavandatud metsa majandamisest erinev maakasutus. Sellisel juhul MS § 4 lg 2 p 4 kohaselt metsaseadus ei kohalduks ja Keskkonnaametil raiete lubatavuse üle otsustamise pädevust ei oleks. Käesoleval juhul Tallinna linn sellist detailplaneeringut Randvere tee 82a kinnistu suhtes 11.09.2014 otsuse tegemise seisuga aga kehtestanud ei olnud: 11.09.2014 otsuse tegemise hetkel (ja senini) oli Randvere tee 82a kinnistu sihtotstarve 100% maatulundusmaa. Seetõttu on asjakohatu ka kaebaja viide looduskaitseseaduse §-le 45, mille kohaselt tohib tiheasustusalal asuvaid üksikpuid, välja arvatud kasvav mets metsaseaduse tähenduses ja viljapuud, raiuda kohaliku omavalitsuse loa alusel. Metsaseaduse kohaselt on Randvare tee 82a kinnistul tegemist kasvava metsaga, millele ei ole LKS § 45 kohaselt vaja kohaliku omavalitsuse luba taotleda.

Teiseks ei takista ega oluliselt raskenda vaidlusalune haldusakt Tallinna linna ülesannete täitmist. Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 10 lg-st 5 tulenevalt on detailplaneeringu koostamise algatamine ja koostamise korraldamine kohaliku omavalitsuse ülesanne. PlanS § 9 lg 2 p 1 järgi on detailplaneeringu ülesanne muu hulgas krundi ehitusõiguse määramine. PlanS § 9 lg 4 p 1 kohaselt on krundi ehitusõigusega määratletud muu hulgas krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed. Ei planeerimisseadusest ega muust õigusaktist tulene, et detailplaneeringu kehtestamisele eelnev raiete lubamine või teostamine saaks kuidagi takistada detailplaneeringu kehtestamist ja kinnistu sihtotstarbe määratlemist, st välistada kohalikule omavalitsusele planeerimisseadusega antud

5 pädevuse teostamise. Detailplaneeringut on endiselt võimalik kehtestada ja maa sihtotstarvet muuta ka pärast raiete lubamist ning teostamist. Lisaks juhib Keskkonnaamet tähelepanu, et kaebuse kohaselt muudetaks kavandatava detailplaneeringuga Randvere tee 82a kinnistu sihtotstarve maatulundusmaalt elamumaaks, st puude raie on ka kavandatavasse detailplaneeringusse sisuliselt sisse kirjutatud. Kuidas kavandatud raiete lubamine ja puude raiumine detailplaneeringu kehtestamisele eelnevalt kinnisasja sihtotstarbe muutmist oluliselt takistab, kaebaja põhjendanud ei ole.

6.2. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Keskkonnaamet on seisukohal, et eespool toodud põhjendustel on kaebuse tagastamine HMKS § 121 lg 2 p 1 alusel õigustatud.

6.3. Kui kohus ei pea kaebuse tagastamist põhjendatuks, palub Keskkonnaamet sellegipoolest jätta rahuldamata kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ja tagastada kaebus HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel.

Esmalt puudub kahjuliku tagajärje oht. Kaebuse kohaselt plaanitakse koostamisel oleva detailplaneeringuga muuta Randvere tee 82 a kinnistu sihtotstarve maatulundusmaast elamumaaks. Seega nähakse ka kavandatavas detailplaneeringus ette puude raie, kuna vastasel korral ei oleks elamute püstitamine võimalik. Seega on alusetu kaebaja väide metsateatise väljastamisega temale kahju tekitamisest. Lisaks märgib Keskkonnaamet, et ainuüksi metsateatise väljastamisega ei ole võimalik hüvitatavat kahju tekitada. Hüvitatav kahju saab tekkida õigusvastase õigusakti alusel teostatud tegevuse korral, kuid praegusel juhul sellist ohtu ei ole, kuna 11.09.2014 otsus on tervikuna õiguspärane. Keskkonnaamet ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vastustajal ei olnud MS § 4 lg 2 p-st 4 tulenevalt õiguslikku alust Randvere tee 82a kinnistu osas metsateatist väljastada. Nimetatud seisukoht on täiesti põhjendamatu. Randvere tee 82a kinnistu sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Seisuga 11.09.2014 ei ole Randvere tee 82a kinnistule PlanS § 24 lg 3 kohaselt detailplaneeringut kehtestatud, millega oleks Randvere tee 82a kinnistule kavandatud metsa majandamisest erinev maakasutus. Seega puudus metsaomaniku poolt Randvere tee 82a kinnistule kavandatud raiete õiguspärasuse hindamisel alus MS-i mittekohaldamiseks. Praegusel juhul on Keskkonnaamet Randvere tee 82a kinnistul kavandatud raiet lubades lähtunud metsaregistrisse 09.04.2009 sisestatud metsa inventeerimisandmetest ja metsakaardi andmetest, mis on ka käesoleval hetkel kehtivad. Kuigi kaebaja on tõendanud, et Randvere tee 82a kinnistu suhtes on detailplaneeringuga kavandatud maa sihtotstarbe muutmine elamumaaks ja transpordimaaks, ei ole kaebaja millegagi tõendanud, kas ja millal nimetatud detailplaneering kehtestatakse. Kuna Randvere tee 82a kinnistu suhtes kavandatav detailplaneering on alles koostamisel, siis puudub alus metsateatiste menetlemisel sellest juhinduda. Kas detailplaneering toob kaasa kaebaja viidatud muudatused, sealhulgas 11.09.2014 otsuse tegemise hetkel kehtinust erineva maakasutuse, selgub alles pärast detailplaneeringu kehtestamist. Keskkonnaamet märgib, et detailplaneeringu koostamine saaks metsateatise menetlemist mõjutada (näiteks metsateatise menetluse peatamise õiguse näol) vaid juhul, kui selline võimalus oleks sõnaselgelt sätestatud PlanS-is või MS-s. 11.09.2014 otsuse tegemise ja käesoleval hetkel Keskkonnaametil nõuetekohaselt esitatud metsateatisega kavandatud ja õigusaktidega kooskõlas olevate raiete keelamise õigust aga ei ole. Vastupidi, Keskkonnaameti poolt oleks õigusvastane metsateatisega Randvere tee 82a kinnistul taotletud raiete mittelubamine. 7. Eeldatava kolmanda isiku vastus.

7.1. OÜ CMY palub jätta kaebuse läbi vaatamata ja mitte kohaldada esialgset õiguskaitset.

7.2. Kolmas isik ei nõustu kaebaja käsitlusega Tallinna Linnavolikogu 19.05.2011 määruse nr 17 osas. Nimetatud määruse § 1 lg 3 kohaselt ei reguleerita määrusega kasvava metsa raiet metsaseaduse tähenduses. Metsaseaduse § 3 lg 2 p 2 järgi on metsamaaks maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit,

6 millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti. Randvere tee 82a kinnistust on kaetud puittaimedega, mille kõrgus on oluliselt üle 1.3m ning puuvõrade liitus oluliselt üle 30%, enam kui 3 ha maad. Seega vastab Randvere tee 82a metsamaa tingimustele metsaseaduse järgi. Kolmas isik märgib, et määruse § 13 lg 1 sätestab, et asendusistutuse kohustust rakendatakse ainult ehitusaluse raie raieloa kõrvaltingimusena. Seega ei tule määruse nr 17 kohaselt puistu uuendamisel ja ka hooldusraie korral asendusistutusi teostada.

Kolmas isik märgib, et Randvere tee 82a kinnisasja suhtes on planeeringumenetluse algatamist taotletud 2005.aastast. Kolmas isik on seisukohal, et ei ole võimalik puistut jätta korrastamata, sh uuendamiseks ja hoolduseks vajalikku raiet tegemata põhjusel, et alale ei ole kehtestatud detailplaneeringut ning asendusistutuste tegemist ei saa nõuda. Kolmas isik rõhutab, et sellise lähenemise korral ei ole tagatud puistu säilimine ja elujõulisus. Kolmas isik märgib, et arvestades likvideeritavate ja väheväärtuslike puude suurt hulka (kokku 653 puud) kinnistul on vajalik puistu säilimiseks vajalike tööde läbiviimine koheselt. Kolmas isik on seisukohal, et kaebaja väidet, et pärast metsateatise alusel tööde teostamist ei ole võimalik kaebajal kolmandalt isikult nõuda asendusistutuste teostamist on paljasõnaline ning ei põhine faktilistel asjaoludel. Kolmas isik rõhutab, et asjaolu, et metsateatise alusel võib raiuda 65 seemnepuud ei tähenda seda, et nimetatud puud ka likvideeritakse. Lisaks märgib kaebaja, et nimetatud puude osas kohaldub asendusistutuse kohustus ainult juhul, kui nimetatud puud tuleks maha võtta ehitustegevusega seonduvalt. Kolmas isik märgib, et kaebaja ei ole vaidlustanud metsateatise alusel raiete teostamist, vaid seda, et ta ei saa kolmandale isikule asendusistutuse kohustust määrata. Kaebaja on toonud välja, et metsateatis seab ohtu tema võime täita talle pandud ülesannet, millega seoses märgib kolmas isik, et arvestades Tallinna linna finantsvahendite hulka, sh võimekust teostada istutusi ei ole usutav kaebaja väide enda ülesannete täitmise võimatusest või raskendamisest põhjusel, et kolmandale isikule ei saa asendusistutuse kohustust panna. Näiteks 2011.a istutati vastavalt Tallinna arengukava 2009-2027 täitmise aruannetele (kättesaadavad Tallinna õigusaktide registris) Keskkonnaameti poolt kokku 5049 puud ja põõsast (1241 puud ja 3808 põõsast), 2012.a kokku 9751 puud ja põõsast (311 puud ja 9440 põõsast).

Kolmas isik rõhutab, et Randvere tee 82a on metsaseadusega hõlmatud ala (looduskaitse seaduse § 45 ei näe ette kaebajale pädevust metsaseaduse alusel kasvavale metsale raieloa andmisel) ja seega ei saa õiguspärane haldusakt rikkuda kaebaja õigus (kolmas isik rõhutab, et metsateatise kohane raie ei hõlma kõiki kinnisasja eraldisi ning metsateatise kõrvaltingimusena on sätestatud, et säilitada tuleb raieala ja elamute vahel kasvavatest puudest puhvertsoon). Lisaks leiab kolmas isik, et tulenevalt eelnevalt esile toodud põhjendustest metsaseaduse kohaldatavuse osas, on kaebus halduskohtumenetlus seadustiku mõttes ilmselgelt perspektiivitu, kuivõrd tegu ei ole keeruka õigusliku küsimusega, kus kohtu hinnang vajalik oleks. Kolmas isik on ka seisukohal, et kaebaja väited asendusistutuse rakendamise võimatuse kohta tulevikus ei vasta tõele, kuna ka nt puistu uuendamise korral rakendub kolmandale isikule asendusistutuse kohustus, kui puid on vaja maha võtta ehitustegevusest tingituna.

7.3. Asjas kohaldamisele kuuluva materiaalõiguse osas ühtib kolmanda isiku seisukoht vastustaja omaga.

KOHTU PÕHJENDUSED:

8. Kohaliku omavalitsuse kaebeõigus.

8.1. Kaebuse on Tallinna linn esitanud HKMS § 44 lg 5 alusel. Kaebaja leiab, et metsateatise väljastamine välistab kohaliku omavalitsuse õiguse otsustada algatatud detailplaneeringu alal puude

7 raie üle ning määrata põhjendatud raie korral puude asendusistutuse kohustust. Metsateatise alusel raiutava metsa hulk on vastustaja väitel suurem, kui see oleks eeldatavalt vajalik veel kehtestamata detailplaneeringu realiseerimiseks.

Riigikohus on 16.01.2014 lahendis asjas nr 3-3-1-41-13 selgitanud kohaliku omavalitsuse kaebeõigust viidatud alusel. Riigikohus märkis, et: „Kohaliku omavalitsuse õigus õiguskaitsele, st ka õigus pöörduda kohtusse, tugineb Euroopa kohaliku omavalitsuse harta artiklil 11, mis sätestab, et kohalikel võimuorganitel on õigus taotleda õiguslikku kaitset, et kindlustada oma volituste vaba kasutamine ning põhiseaduses või seadustes sätestatud kohaliku omavalitsuse põhimõtete täitmine. Vaidlused, mis puudutavad kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmist avalik-õiguslikus vormis, kuuluvad üldjuhul halduskohtu pädevusse, kusjuures omavalitsusüksuste kohtulik kaebeõigus on täpsemalt piiritletud menetlusõiguse sätetega. HKMS § 44 lg 4 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus või avalik-õiguslik juriidiline isik esitada kaebuse teise avaliku võimu kandja vastu oma õiguste, sealhulgas omandiõiguse ja halduslepingust tuleneva õiguse kaitseks. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus esitada kaebuse ka juhul, kui teise avaliku võimu kandja haldusakt või toiming takistab või raskendab oluliselt selle kohaliku omavalitsuse üksuse ülesannete täitmist.“ /…/ „Eeltoodud sätete järgi saaks kohaliku omavalitsuse üksus seega esitada teise haldusorgani haldusakti või toimingu peale kaebuse kahel alusel: 1) akt või toiming rikub väidetavalt kohaliku omavalitsuse üksuse õigusi või 2) akt või toiming takistab või raskendab oluliselt kohaliku omavalitsuse üksuse ülesannete täitmist.“

MS § 4 lg 2 p 4 sätestab, et metsaseadust ei kohaldata maatüki või kinnisasja suhtes, kus projekteerimistingimuste või detailplaneeringu kohaselt on kavandatud metsa majandamisest erinev maakasutus.

Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga, et norm (MS § 4 lg 2 p 4), millest kaebaja tuletab enda kaebeõiguse on ühene ja selge ning see ei anna õigust kohalikule omavalitsusele otsustada raieõiguse üle maatulundusmaal kasvava metsa osas olukorras, kus detailplaneeringut ei ole kehtestatud. Metsateatise väljastamise pädevus on Keskkonnaametil. Metsaseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 327SE seletuskirjas on MS § 4 lg 2 täiendamise osas märgitud järgmist: „Kui maatükile seatakse projekteerimistingimused või kehtestatakse detailplaneering, toimub seal puude ja põõsaste raie kohaliku omavalitsuse kehtestatud tingimuste ja korra kohaselt. Tegemist on kohaliku omavalitsuse tasandil reguleeritava küsimusega ja seetõttu puudub vajadus selle küsimuse reguleerimiseks metsaseadusega.“

Metsaseaduse põhieesmärk on tagada metsade kaitse ja nende säästev majandamine (Metsaseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 327SE seletuskiri). Seadusandja on pannud avaliku huvi kaitsmise ülesande käesolevas asjas esinevas faktilises olukorras Keskkonnaametile. MS § 41 lg 7 alusel kontrollib amet nõuetekohase metsateatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele ja seaduses ettenähtud juhtudel kehtivatele inventeerimisandmetele või tegelikele andmetele metsa seisundi, vanuse, rinnaspindala ning varude suuruse kohta, kui inventeerimisandmed ei vasta tegelikkusele. Sama paragrahvi lõige 8 kohaselt, kui kavandatud tegevus ei vasta õigusaktide nõuetele, on Keskkonnaametil õigus tegevus keelata, põhjendades keeldumist kirjalikult ja andes ühtlasi soovitused tegevuse õigusaktidega vastavusse viimiseks. MS § 41 lg 13 kohaselt on metsateatis kui haldusakt tähtajaline. Luba kehtib kuni 12 kuud kättetoimetamisest.

Käesolevas asjas puudub vaidlus järgmiste tähtsust omavate asjaolude üle: - tegemist on metsamaaga ja metsaga metsaseaduse tähenduses; - puudub kehtiv detailplaneering ning väljastatud ei ole projekteerimistingimusi.

8 Detailplaneeringu algatamine ei tähenda, et algatatud detailplaneering igaljuhul kehtestatakse või kehtestatakse sellisena nagu huvitatud isik taotleb. Detailplaneeringu menetlus on pikaajaline. Käesoleval juhul taotleti detailplaneeringu algatamist juba 2005.aastal ning kohalik omavalitsus algatas planeeringu alles 2011.aastal. Puuduvad andmed, millal võiks oodata kehtestamise küsimuse otsustamist. Kui seadusandja oleks seadnud MS kõnealuse normi kohaldamise eelduseks detailplaneeringu algatamise, siis tähendaks see seda, et maaomanik ei saaks kasutada oma omandiõigust ega täita metsaseadusest tulenevaid kohustusi väga pika aja jooksul. Seda ei saa ilmselgelt pidada mõistlikuks. Küll võiks seadusandja anda kohalikule omavalitsusele algatatud detailplaneeringu korral võimaluse taotleda metsateatise väljastamisest keeldumist, taotluse osalist rahuldamist või peatamist pädevalt haldusorganilt, kes saaks kasutada kaalutlusõigust. Käesoleval hetkel sellist regulatsiooni kehtestatud ei ole. Puudub vaidlus, et kui detailplaneering jääb kehtestamata, on raieõiguse küsimus reguleeritav metsateatisega. Puudub vaidlus, et metsateatis ei vastaks muus osas nõuetele. Vaidluse all on üksnes küsimus, milline haldusorgan on kehtiva õiguse kohaselt õigustatud lubama raiet tiheasustuses asuval maatulundusmaa kinnistul kasvava metsa osas olukorras, kus detailplaneering on küll algatatud, kuid kehtestamata.

Seega, lähtudes faktilistest asjaoludest, mille üle vaidlust ei ole ning kehtivast õigusest, puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus ning kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 (ilmselge kaebeõiguse puudumine kaebaja faktiliste väidete õigsust eeldades) alusel tagastada.

8.2. Lisaks nõustub kohus kolmanda isikuga, et kuna detailplaneeringu realiseerimine eeldab puude raiumist, siis on kaebus suunatud pigem sellele, et tagada asendusistutuse kohustuse panemine kolmandale isikule. Kohus märgib, et kohalik omavalitsus saab detailplaneeringus määrata haljastuse rajamise kohustuse.

9. Kuna kaebus tuleb tagastada, siis ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik.

HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kui seadus annab isikule õiguse esitada halduskohtule kaebus muul alusel kui enda õiguste kaitseks, võib esialgset õiguskaitset kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Ka juhul kui pidada kaebuse tagastamist ennatlikuks, ei oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud, kuna kaebuse eduväljavaated on olematud. Kehtiva õiguse kohaselt kaebajal ilmselgelt puudub õigus, mille olemasolu ta kaebuses väidab. Metsaseaduse eelkäsitletud norm on selge ning muid õiguslikke aluseid, mis annaksid võimaluse kaebuse rahuldamiseks, ei esine. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb anda eelhinnangu kaebuse perspektiivikusele. Esitatud kaebus on kohtu hinnangul ilmselgelt perspektiivitu ka juhul, kui seda sisuliselt menetleda. Kolmandale isikule tekkiva võimaliku kahju hindamine eelnevast tulenevalt enam vajalik ei ole.

Esialgse õiguskaitse taotlus jääb rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann