3-14-51786/18 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Virgo Saarmets ja Viive Ligi Määruse tegemise aeg ja koht 16.09.2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-51786 Haldusasi HS kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 04.08.2014 otsuse nr 7001410074-1 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja - HS Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 15.08.2014 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus HS määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada HS määruskaebus osaliselt. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 15.08.2014 määruse haldusasjas nr 3-14-51786 re- solutsiooni p 2 osas, millega jäeti läbi vaatamata HS riigi õigusabi taotlus ja menet- lusabi taotlus osas, mis ei puuduta riigilõivu. Teha selles osas uus määrus. 3. Jätta HS riigi õigusabi taotlus rahuldamata. 4. Rahuldada HS menetlusabi taotlus osaliselt ja vabastada ta kohtulahendi tõlkimise kulude kandmisest haldusasjas nr 3-14-51786. 5. Muus osas jätta Tallinna Halduskohtu 15.08.2014 määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale ei saa edasi kaevata esialgse õiguskaitse taotlust puudutavas osas (HKMS § 252 lg 7). Kaebuse tagastamist ja menetlusabi taotlusi puudutavas osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) lükkas 04.08.2014 otsusega nr 7001410074-1 välismaa- lasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 21 lg 1 p 1 alusel tagasi HS varjupai- gataotluse, sest Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 määruse nr 604/2013 art 12 lg 2 kohaselt on tema varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutav Leedu Vabariik. Varjupaiga- taotlus jäeti VRKS § 21 lg 3 alusel sisuliselt läbi vaatamata ja VRKS § 40 p 1 alusel keelduti

3-14-51786 2(4) elamisloa andmisest. H. S otsustati VRKS § 27 lg 2 alusel saata ilma lahkumisettekirjutuseta ja halduskohtu loata Leetu. Otsuse põhjenduste kohaselt saabus H. S Eesti Vabariiki 12.07.2014 eesmärgiga päästa oma elu. Eestisse sisenemise õiguslikuks aluseks oli Leedu väljastatud C tüüpi viisa, kehtivusega 10.06.2014-09.06.2015. H. S esitas samal päeval PPA-le varjupaigataotluse, mida põhjendas sooviga saada varjupaik poliitilise tagakiusamise pärast. PPA esitas 22.07.2014 Leedu Migrat- siooniametile palve kaebaja vastuvõtmiseks, kuna kaebajal on kehtiv Leedu viisa. Leedu Mig- ratsiooniamet tunnistas 04.08.2014 kirjas vastutust H. Si varjupaigataotluse läbivaatamise eest ja oli nõus ta vastu võtma. 2. AS esitas 15.08.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 04.08.2014 otsuse tühistami- seks ja esialgse õiguskaitse taotluse. Kaebaja selgitas, et ta saabus Eestisse eesmärgiga päästa oma elu. Ta soovib varjupaika poliitilise tagakiusamise eest. Kaebaja vastu on Valgevene Va- bariigis algatatud kolm kriminaalasja, mille eest võidakse talle määrata karistuseks 5-aastane vangistus. Leedus leiaks Valgevene miilits kaebaja üles, kuna teab tema ja ta abikaasa nimesid. Eestist Valgevene miilits teda üles ei leia. Kaebaja oli aastatel 1984-1987 abielus eestlasega, kellega elas koos Tartus. Kaebusele oli lisatud füüsilise isiku menetlusabi taotlus ning teatis taotleja ja tema perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta (tl 2-9), milles kae- baja taotles menetlusabi riigilõivu tasumiseks, muude kohtukulude kandmiseks, menetlusdoku- mentide või kohtulahendi tõlkimise kulude kandmiseks ning menetlusabi korras määratud ad- vokaadi õigusabi tasu maksmiseks. Kaebusele oli lisatud ka riigi õigusabi taotlus haldusme- netluses ja halduskohtumenetluses esindamiseks ning õigusdokumendi koostamiseks (tl 10-11). 3. Tallinna Halduskohus tagastas 15.08.2014 määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1), jät- tis menetlusabi taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2), samuti jättis kohus läbi vaatamata esialgse õiguskaitse taotluse (resolutsiooni p 3). Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu ja sellega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki, mis- tõttu tuleb kaebus kaebajale HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel läbivaatamatult tagastada. Kaebaja varjupaigataotlus lükati tagasi VRKS § 21 lg 1 p 1 alusel, mille kohaselt lõpetatakse varjupaigamenetlus varjupaigataotluse tagasilükkamise otsusega, kui muu riik on vastavalt vä- lislepingule või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele nr 604/2013 vastutav varjupaiga- taotluse läbivaatamise eest. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 määruse nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest, art 12 lg 2 sätestab, et kui taotlejal on kehtiv viisa, vastutab rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest viisa välja andnud liikmesriik, välja arvatud juhul, kui viisa anti välja mõne muu liikmesriigi nimel vastavalt esindamist käsitlevale kokku- leppele, nagu see on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13.07.2009 määruse nr 810/2009 (millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri) artiklis 8. Sel juhul vastutab rahvusva- helise kaitse taotluse läbivaatamise eest esindatud liikmesriik. Kaebaja saabus Eestisse Leedu antud viisa alusel. Seega vastutab Leedu Vabariik kaebaja kui Valgevene Vabariigi kodaniku esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest. Leedu Vabariik on PPA otsusest nähtuvalt tun- nistanud endal lasuvat kohustust ja on nõustunud kaebaja tagasi võtma. Seega lükkas PPA õi- guspäraselt kaebaja varjupaigataotluse tagasi. Seejuures ei ole määravaks kaebaja soov saada varjupaika just Eestis. Samuti ei ole määravaks asjaolu, et kaebaja on kunagi Eestis elanud ja siin elab tema endine abikaasa. VRKS § 21 lg-st 3 nähtuvalt jäetakse VRKS § 21 lg 1 p-s 1 sätestatud aluse ilmnemisel varju- paigataotlus sisuliselt läbi vaatamata. Seega tugines PPA kaebaja varjupaigataotluse läbi vaa- tamata jätmisel õigesti VRKS § 21 lg-le 3. PPA keeldus kaebajale elamisloa andmisest VRKS § 40 p 1 alusel, mille kohaselt ei anna PPA elamisluba taotlejale VRKS §-s 21 sätestatud juhul.

3-14-51786 3(4) Kuna kaebaja varjupaigataotlus lükati tagasi VRKS § 21 lg 1 p 1 alusel, siis keeldus PPA õi- guspäraselt VRKS § 40 p 1 alusel kaebajale elamisluba andmast. VRKS § 27 lg 2 sätestab, et VRKS § 21 lg 1 p-s 1 sätestatud varjupaigataotluse tagasilükkamise otsuse alusel saadetakse välismaalane Eestist välja eelneva Eestist lahkumiseettekirjutuseta ja halduskohtu loata riiki, kes on vastavalt välislepingule või Euroopa Liidu õigusaktile vastutav varjupaigataotluse läbi- vaatamise eest. PPA otsustas õiguspäraselt viidatud sättele tuginedes saata kaebaja ilma lahku- misettekirjutuse ja kohtu loata Leetu, kes vastutab kaebaja varjupaigataotluse läbivaatamise eest. Kaebuse põhjendustest nähtuvalt soovib kaebaja saada varjupaika, sest kardab Valgevene ame- tivõimude poliitilist tagakiusu. Rahvusvahelist kaitset sellise tagakiusu eest saab taotluse põh- jendatuks osutumise korral pakkuda ka Leedu. Leedu kuulub Euroopa Liidu liikmesriikide hulka ning on tunnustanud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni. Seetõttu pole põhjust pidada Leedut riigiks, kus kaebaja inimõigused võiksid ohtu sattuda. Kaebaja kartus, et Leedus võivad Valgevene ametivõimud ta üles leida, ei ole põhjendatud. Valgevene miilitsal ei ole Leedu Vabariigi kui iseseisva riigi territooriumil mingeid volitusi ega õigust seal viibivaid isikuid kinni pidada. Kuna kaebusest ei nähtu põhjusi, mis annaks alust PPA otsuse õiguspära- suses kahelda, on kaebus ilmselgelt perspektiivitu. Kuna kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult, puudub vajadus lahendada kaebusele lisatud esialgse õiguskaitse ja menetlusabi taotlusi ning kohus jätab need läbi vaatamata. 4. H. S esitas 27.08.2014 Tallinna Halduskohtu 15.08.2014 määruse peale määruskaebuse (täiendatud 04.09.2014 ja 09.09.2014). Tallinna Halduskohus jättis 12.09.2014 määrusega mää- ruskaebuse rahuldamata ja edastas selle 15.09.2014 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. HS palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 15.08.2014 määrus tühistada. Kaebaja soovib, et tema varjupaigataotluse vaataks läbi PPA, sest Valgevene miilits varastab ta Leedust, paneb kaebaja pakiruumi ja viib Valgevenesse, kus kaebaja suhtes on algatatud kolm kriminaa- lasja. 6. Politsei- ja Piirivalveamet nõustub vastuses Tallinna Halduskohtu määruse põhjendus- tega ja palub jätta määruskaebus rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Määruskaebuse esitaja on määruskaebuses palunud võimaldada tal kohtunikuga kohtus kokkusaamist, sest ta soovib anda tunnistusi. Ringkonnakohus saab kaebajast aru nii, et ta soo- vib määruskaebuse lahendamist kohtuistungil. HKMS § 210 lg 4 näeb ette, et määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ring- konnakohus ei pea kohtuistungi korraldamist praeguses asjas vajalikuks. Kaebaja on arusaada- valt väljendanud, miks ta soovib, et varjupaigataotlus vaadataks sisuliselt läbi nimelt Eestis Vabariigis, mitte Leedu Vabariigis. 8. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukoha ja põhjendustega, mis puudutavad kae- buse tagastamist. HKMS § 203 lg-le 2 ja § 201 lg-le 4 tuginedes ringkonnakohus halduskohtu põhjendusi ei korda. Määruskaebus ei sisalda väiteid, mille alusel tuleks ringkonnakohtul asuda kaebuse ilmselge perspektiivituse küsimuses halduskohtust erinevale seisukohale.

3-14-51786 4(4) 9. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et kaebuse tagastamise korral ei ole kohtul vaja lahendada riigilõivu tasumisest vabastamise taotlust. Leides, et kaebus on tagastatud õiguspäraselt, ei lahenda seda taotlust ka ringkonnakohus. 10. Asjaolu, et halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, ei muuda prae- guses asjas lõpptulemust, sest kaebuse ilmselge perspektiivituse korral ei ole esialgse õigus- kaitse kohaldamine põhjendatud ning taotlus oleks läbivaatamise korral tulnud jätta rahulda- mata. 11. Riigi õigusabi taotluse ja menetlusabi taotluse muus kui riigilõivu puudutavas osas oleks halduskohus pidanud siiski läbi vaatama, sest isik võib sellist abi vajada ka edasises menetluses, s.o halduskohtu lahendi vaidlustamisel. Seetõttu tühistab ringkonnakohus halduskohtu määruse osaliselt ning vaatab kaebaja riigi õigusabi taotluse ja menetlusabi taotluse muus kui riigilõivu puudutavas osas läbi. 12. Kaebajale tuleb riigi õigusabi andmisest riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5 alusel keelduda. Viidatud säte näeb ette, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Ka HKMS § 111 lg-test 1 ja 3 tulenevalt edu- väljavaadeteta kaebuse puhul taotlejale menetlusabi ei anta. Ringkonnakohus nõustus eelnevalt halduskohtu seisukohaga, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. 13. Kaebaja on lisaks menetlusabile riigilõivu maksmisel tähistanud menetlusabi taotluse vormil menetlusabi muude menetluskulude kandmiseks ning menetlusdokumentide või kohtu- lahendi tõlkimise kulude kandmiseks. Ringkonnakohus rahuldab edasikaebeõiguse tagamiseks taotluse osas, mis puudutab kohtulahendi tõlkimise kulude kandmist. HKMS § 111 lg 4 kohaselt ei hinnata kohtulahendi tõlkimiseks menetlusabi taotlemisel menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust. Ka menetlusdokumendi tõlkimiseks menetlusabi taotlemisel ei hinda kohus me- netluses osalemise edukust ega mõistlikkust, kuid menetlusdokumentide koostamisega eesti keeles on kaebaja saanud hakkama ning ringkonnakohtu hinnangul ta selleks menetlusabi ei vaja. Muude kohtukulude osas jääb taotlus rahuldamata kaebuse perspektiivituse tõttu HKMS § 111 lg 1 ja 3 alusel, sest kohtul ei ole alust kavandatava menetluses osalemise edukust eeldada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets