2-13-55191/19 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Legislator summary
AI generatedLõpetada tsiviilasjas nr 2-13-55191 menetlus ja kinnitada XXX ja XXX vahel ainuomandisse. Kostja annab jalgratta üle hagejale koos korteri üleandmisega.
Legislator headnote
AI generated2-13-55191/19 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Kostja annab jalgratta üle hagejale koos korteri üleandmisega.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Marget Henriksen
Määruse tegemise aeg ja koht
16. september 2014, Tallinn, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-13-55191
Tsiviilasi
XXXhagi XXXvastu ühisvara jagamise nõudes
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: XXX(isikukood: XXX, elukoht XXX)
Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Vladimir
Sadekov (e-post: vladimir.sadekov@sadekov.ee)
Kostja: XXX(isikukood: XXX, elukoht XXX)
Kostja lepinguline esindaja: Riho Viik (e-post:
riho.viik@gmail.com)
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
1. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-13-55191 menetlus ja kinnitada XXX ja XXX vahel
sõlmitud kompromiss järgmiselt:
1.1 Korteriomand asukohaga XXX, Tallinn sisse kantud Harju Maakohtu
kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri
registriossa nr XXX, jääb hageja ainuomandisse.
1.2 Hageja tasub kostjale hiljemalt 3 kuu jooksul menetlust lõpetava kohtumääruse
jõustumisest 18 500 eurot XXXarvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX AS-
is Swedbank.
1.3 Kostja kohustub vabastama korteri aadressil XXX, Tallinn, hiljemalt 2 kuu
jooksul hageja poolt kostjale 18 500 euro tasumisest ja kohustub kuni korteri
vabastamiseni tasuma korteri kommunaalteenuste eest.
1.4 Juhul kui kostja ei vabasta korterit 2 kuu jooksul hageja poolt kostjale 18 500
euro tasumisest, siis kostja kohustub tasuma hagejale leppetrahvi 0,5% päevas
18 500 eurost kuni korteri vabastamiseni.
1.5 Hageja annab nõusoleku hageja ainuomanikuna XXX, Tallinn, registriosa nr
XXX sisse kandmiseks.
1.6 Kostja annab nõusoleku hageja ainuomanikuna XXX, Tallinn, registriosa nr
XXX sisse kandmiseks.
1.7 Televiisor Philips jääb kostja ainuomandisse ja jalgratas jääb hageja
2 (3)
ainuomandisse. Kostja annab jalgratta üle hagejale koos korteri üleandmisega.
1.8 Korteri ja jalgratta üleandmise kohta vormistavad pooled lihtkirjaliku
üleandmis-vastuvõtmisakti.
1.9 Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
1.10
Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi sõlmimise tagajärgedest.
2. Tagastada
½
riigilõivust
eurot
hageja
arveldusarvele
nr
XXXXXXXXXXXXXXX AS-is Swedbank.
3. Määrus saata pooltele ja määruse jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Edasikaebamise kord
Käesoleva
kohtumääruse
peale
võivad
pooled
esitada
määruskaebuse
Tallinna
Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 3 päeva jooksul alates
määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest.
Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 25 eurot.
Menetluse käik
Harju Maakohtu menetluses on XXX hagi XXX vastu ühisvara jagamise nõudes. 11.09.2014
esitasid pooled kohtule istungil allkirjastatud kompromissilepingu. Pooled paluvad kohtul
kompromiss kinnitada ja menetlus tsiviilasjas 2-13-55191 lõpetada.
Kohtu põhjendused
TsMS § 430 lg 1 järgi võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni
lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab
asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on
sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
Tulenevalt TsMS § 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud
ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei
tulene teisiti. Kohus leiab, et TsMS § 430 lg 3 tulenevad kompromissi sõlmimist välistavad
asjaolud puuduvad. Kohus on seisukohal, et poolte kompromiss kuulub kinnitamisele ning
menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetamisele.
TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude
jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas
määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või
hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata
või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 173 lg 2 järgi tuleb menetluskulude jaotus
kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 3 tuleneb,
et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole
kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et poolte menetluskulud jäävad nende endi
kanda.
Hagejal on õigus saada pool menetluses tasutud riigilõivust tagasi vastavalt TsMS § 150 lg 2
p-le 1, lg-le 4 ja lg-le 5.
Hageja palub TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, so
125 eurot XXX arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX AS-is Swedbank. Kohtule
esitatud
materjalidest
nähtuvalt
on
XXX
tasunud
hagi
esitamisel
21.11.2013
Rahandusministeeriumi
kontole
nr
EE932200221023778606
riigilõivu
eurot,
3 (3)
viitenumbriga 2900072123 ja makse selgitusega „JELENA KASHUBA HAGI ÜHISVARA
JAGAMISEKS.“
Pooled on kompromissis märkinud, et vähendavad kompromissi kinnitamise ja menetluse
lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega 3 päevani. Vastavalt TsMS § 661
võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või
määruskaebuse esitamise õiguse välistada.
/allkirjastatud digitaalselt/
Marget Henriksen
Kohtunik