2-14-23192/12 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

Tsiviilasi 2-14-23192

K O H T U M Ä Ä R U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht

15. september 2014.a kell 15.00 Tartus Tsiviilasi Ü. K. avaldus pankroti väljakuulutamiseks Tsiviilasja number 2-14-23192 Menetlusosalised ja nende esindajad

• Võlgnik: Ü. K. (isikukood: XXX, elukoht: XXX; tel: XXX, e-post:XXX)

• Ajutine pankrotihaldur: Karin Antsov (Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid Lõuna-Eesti osakond, Jüri 26, Võru 65609, Tel/faks 78 24 348,

56 577 877 e-post: karin@kuklase.ee) Kohtuistungi toimumise aeg

4. september 2014.a Protokollija kohtuistungisekretär Karolin Pedius RESOLUTSIOON Välja kuulutada Ü. K. (isikukood: XXX, elukoht: XXX; tel: XXX, e-post:XXX) pankrot 15. septembril 2014.a kell 15.00.

1. Kohtumäärus kuulub viivitamatule täitmisele (PankrS § 31 lg 7).

2. Nimetada pankrotihalduriks Karin Antsov (Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid Lõuna- Eesti osakond, Jüri 26, Võru 65609, Tel/faks 78 24 348, 56 577 877 e-post: karin@kuklase.ee).

3. Võlausaldajate esimene üldkoosolek pidada 03.10.2014.a kell 10.00 Tartu kohtumajas (asukoht Kalevi 1 Tartu 50092, saal 348) (PankrS § 31 lg 6).

4. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude tähtajast (PankrS § 93 lg 1).

5. Enne pankroti väljakuulutamist kohaldatud hagi tagamise abinõud jäävad kehtima (PankrS § 31 lg 6).

6. Avaldada pankrotimääruse kohta viivitamata teade väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS 33 lg 1).

7. Määrata ajutise pankrotihalduri Karin Antsovi bruto töötasuks 360 eurot (kolmsada kuuskümmend eurot ja 0 senti, summa sisaldab käibemaksu).

8. Määrata ajutise halduri Karin Antsovi menetluse läbiviimiseks vajalikeks kuludeks 51,16 eurot (viiskümmend üks eurot ja 16 senti, summa sisaldab käibemaksu).

9. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta riigi vahenditest ajutise halduri töötasu ja kulude hüvitamiseks 411,16 eurot (nelisada üksteist eurot ja 16 senti, summa sisaldab käibemaksu).

Tsiviilasi 2-14-23192

Summa tasuda Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid arveldusarvele nr XXX AS-s Swedbank.

10. Edastada kohtumääruse ärakiri Tartu Maakohtu registriosakonnale (kinnistusosakonnale PankrS § 40 lg 2 ja äriregistrile) ning toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate Ametlikes Teadaannetes avaldamisest. MENETLUSE KÄIK 25.06.2014.a esitas Ü. K. kohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. 01.07.2014 määrusega nimetas kohus Ü. K. u ajutiseks halduriks Karin Antsovi. 22.07.2014 esitas ajutine haldur kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. 04.09.2014 toimus kohtuistung, kus avaldaja jäi avalduse juurde. Avaldaja selgitas täiendavalt maksejõuetuseni viinud asjaolusid ja oma praegusi võimalusi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks võlgadest vabastamise menetluses. Ajutisel pankrotihalduril täiendavalt, lisaks esitatud aruandele, lisada ei olnud. AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE I Andmed võlgniku vara kohta:

1.1. Ajutise pankrotihalduri poolt saadetud järelepärimistele Ü. K. pangaarvete kohta vastasid Versobank AS, Tallinna Äripank AS, AS DnB Pank, LHV Pank, Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal, Citadele panga ja Eesti Krediidipank AS, et nimetatud pankades võlgnikul arvelduskontod puuduvad. Swedbank AS teatas, et Ü. K. omab alljärgnevat kontot:

- arvelduskonto nr. XXX, mille saldo seisuga 14.07.2014.a. on -3,20 EUR (negatiivne). Arvelduskonto on arestitud 09.07.2014.a. seisuga.

Danske Bank AS Eesti filiaal teatas (vt lisa 3), et Ü. K. nimel oli arvelduskonto nr. XXX, mis suleti 13.08.2013.a. Kohustused Danske Bank AS Eesti filiaali ees puuduvad. SEB pank AS teatas, et Ü. K. omab alljärgnevat kontot:

- arvelduskonto nr. XXX, mille saldo 18.07.2014 seisuga on 3,63 EUR

- arvelduskonto nr. XXX, mille saldo 18.07.2014 seisuga on 0,15 EUR

Arvelduskontod on arestitud ajutise pankrotihalduri taotlusel 03.07.2014. Lisaks on seatud kontodele arestid kohtutäiturite O. S., A. K., I. K. ja T. P. avalduste alusel.

1.2 Maanteeameti 15.07.2014.a. esitatud vastusest nähtuvalt on Ü. K. nimele liiklusregistris registreeritud alljärgnevad sõidukid:

- Nissan Primera (registreerimismärk XXX) (1994)

- Nissan Sunny (registreerimismärk XXX) (1985)

- Volkswagen Passat (registreerimismärk XXX) (1993) Sõidukite käsutamise keelamiseks on seatud keelumärked kohtutäiturite ja ajutise pankrotihalduri avalduse alusel.

1.3 Kinnistusraamatu andmetel on Ü. K. ja G.K. (isikukood XXX) ühisomandis registreeritud korteriomand (registriosa nr. XXX) asukohaga XXX.

Tsiviilasi 2-14-23192

Ü. K. ’ule kuuluvale ühisomandi osale on seatud 06.09.2013 keelumärge kinnistu käsutamise keelamiseks Maksuja Tolliameti avalduse alusel.

1.4. Ü. K. esitatud andmete kohaselt on tema igakuised sissetulekud alljärgnevad:

- Lõuna-Eesti Haigla AS (töötasu) 360,00 EUR

- Sotsiaalkindlustusamet (peretoetus) 57,00 EUR

1.5. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on Ü. K. ’ul alljärgnevad varad:

- AS SEB pank kontol 3,78 EUR

- Ühisomandi osa korteriomandist 4000,00 EUR Ajutine pankrotihaldur ei käsitle potentsiaalse pankrotivarana Ü. K. ’ule igakuiselt laekuvat peretoetust, kuivõrd PankrS § 108 lg 3 kohaselt ei kuulu pankrotivara hulka võlgniku vara, millele vastavalt seadusele ei või pöörata sissenõuet ning TMS § 131 lg 1 p-de 1 ja 10 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata riiklikele peretoetustele, samuti riiklikule pensionile seaduses sätestatud ulatuses. Ü. K. ja G. K. ühisomandisse kuulub korteriomand (3-toaline korter üldpinnaga 52,6 m²) asukohaga Soodoma küla Kanepi vald Põlva maakond. Ajutine pankrotihaldur on tutvunud Kanepi vallas müüdavate analoogsete korteriomandite hindadega ning korteriomandi kui terviku väärtuseks võib hinnata 8 000,00 EUR. Ajutine pankrotihaldur ei kajasta potsentsiaalse pankrotivarana Maantee-ametis Ü. K. nimel olevaid sõidukeid, kuivõrd Ü. K. andmetel puuduvad tal andmed sõidukite asukoha kohta ning tema sõnul ei ole need sõidukid säilinud. Ü. K. selgituste kohaselt oskaks sõidukite olemasolu ja asukoha osas anda informatsiooni tema endine abikaasa G. K. , kuid Ü. K. ’ul puuduvad andmed nimetatud isiku kontaktandmete kohta. Seega kuulub sõidukite olemasolu väljaselgitamisele edasise pankrotimenetluse käigus. II Andmed võlgniku kohustuste kohta:

2.1 Maksuja Tolliameti andmetel on seisuga 10.07.2014.a. Ü. K. ’ul maksuvõlg kokku summas 842,11 EUR, sh sotsiaalmaksuvõlgnevus 634,02 EUR ja intressivõlgnevus 208,09 EUR. Maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress on 900,05 EUR. Ü. K. selgituste kohaselt on tal sotsiaalmaksuvõlgnevus tekkinud ajast, mil ta oli registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana ning sotsiaalmaksuvõlgnevus on aastast 2009.

2.2 Kohtutäituriteja pankrotihaldurite koja poolt esitatud 11.07.2014.a. andmetel on Ü. K. vastu algatatud alljärgnevad menetlused:

2.2.1. kohtutäitur Oleg Sirotin menetluses on alljärgnevad täitemenetlused:

- täiteasi nr. XXX, täitetoimik avatud 25.09.2013.a, sissenõudja Maksuja Tolliamet, nõue 45,25 EUR.

- täiteasi nr. XXX, täitetoimik avatud 25.09.2013.a, sissenõudja Maksuja Tolliamet, nõue 516,80 EUR.

- täiteasi nr. XXX, täitetoimik avatud 25.09.2013.a, sissenõudja Maksuja Tolliamet, nõue 480,10 EUR.

- täiteasi nr. XXX, täitetoimik avatud 25.09.2013.a, sissenõudja Maksuja Tolliamet, nõue 65,00 EUR.

2.2.2. kohtutäitur Aive Kolsar menetluses on alljärgnevad täitemenetlused:

- täiteasi nr. XXX, täitetoimik avatud 26.08.2010.a, sissenõudja AS SEB Pank, nõue 4 087,14 EUR.

- täiteasi nr. XXX, täitetoimik avatud 26.08.2010.a, sissenõudja AS SEB Pank, nõue 2 560,18 EUR.

- täiteasi nr. XXX, täitetoimik avatud 26.08.2010.a, sissenõudja AS SEB Pank, nõue 1 886,87 EUR.

Tsiviilasi 2-14-23192

2.2.3. kohtutäitur Taive Peedosaar menetluses on alljärgnev täitemenetlus:

- täiteasi nr. XXX, täitetoimik avatud 02.03.2011.a, sissenõudja Swedbank AS, nõue 729,59 EUR.

2.2.4. kohtutäitur Ivi Kalmet menetluses on alljärgnev täitemenetlus:

- täiteasi nr. XXX, täitetoimik avatud 24.04.2014.a, sissenõudja Eesti Töötukassa, nõue 4 473,81 EUR.

2.3. Swedbank AS teatise kohaselt on Ü. K. ’ul konto miinusest tekkinud viivisevõlgnevus summas 37,37 EUR ning laenulepingust nr. XXX tulenev nõue summas 299,56 EUR.

2.4. AS SEB pank teatise kohaselt on Ü. K. kohustused panga ees järgmised:

- kaardi hooldustasu võlg 0,64 EUR

- laenulepingust nr. XXX (krediitkaardi laen) tulenev võlgnevus kokku summas 5895,95 EUR

- laenulepingust nr. XXX (püsimaksega krediitkaart) tulenev võlgnevus kokku summas 3670,77 EUR

- laenulepingust nr. XXX (väikelaen) tulenev võlgnevus kokku summas 2559,96 EUR Kohustused AS SEB Liising ees puuduvad.

2.5. Pankrotiavaldusele lisatud vara ja kohustuste nimekirjast nähtuvalt on Ü. K. andmetel tal kohustusi kokku summas 31 478,45 EUR alljärgnevalt:

- AS SEB pank 9436,63 EUR

- Eesti Töötukassa 5145,57 EUR

- Bigbank AS 15 372,92 EUR

- Maksuja Tolliamet 1523,33 EUR

2.6. Ü. K. on esitanud ajutisele pankrotihaldurile Eesti Töötukassa poolt 04.12.2012 edastatud teatise ja otsuse projekti selle kohta, et Eesti Töötukassa kavatseb tunnistada kehtetuks Eesti Töötukassa 14.01.2009 ettevõtluse alustamise toetuse rahuldamise otsuse nr. XXX (vt lisa 9). Nimelt on Eesti Töötukassa 14.01.2009 otsusega nr. XXX antud ettevõtluse alustamise toetust Ü. K. ’ule äriplaani elluviimiseks summas 70 000,00 EEK (4473,82 EUR). Äriplaani alusel pidi toetuse saaja avama XXX külas uue kaupluse. Töötukassale esitatud kuludokumentide kontrollimisel selgus, et toetust on kasutatud kokku summas 52 897,95 EEK (3380,80 EUR), osaliselt on äriplaanis ettenähtud seadmed soetamata (summas 14 500,00 EEK), soetused summas 14 297,90 EEK on tehtud enne toetuse saamist (äriplaaniga mitte seotud soetused) ning kuludokumentidel summas 2055,05 EEK puudub viide kauba ostja kohta. Ü. K. on vastuseks Eesti Töötukassa pöördumisele teatanud 23.11.2012 kirjaga, et tema on kõik nõutavad dokumendid esitanud ning, et kauplus on suletud ja ta viibib lapsehoolduspuhkusel. 27.11.2012 on Eesti Töötukassa saatnud Ü. K. ’ule kirja, milles on teavitanud täiendavalt, et vastavalt toetuse saaja poolt allkirjastatud kinnituskirjale on toetuse saaja kohustatud tagama äriplaani eesmärgi täitmiseks vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise vähemalt kuni 31.12.2014 ning sama kirjaga anti toetuse saajale võimalus kasutamata toetus Eesti Töötukassale tagasi maksta. Eesti Töötukassa poolt tagasinõutava summa osas on algatatud menetlus kohtutäitur Ivi Kalmet juures.

2.7. Bigbank AS ja Ü. K. vahel on 21.06.2006 sõlmitud laenuleping nr. XXX, millest tuleneva võlgnevuse kohta summas 15 372,92 EUR on sõlmitud 05.09.2013 notariaalne võlatunnistus ja kokkulepe sundtäitmisele allumise kohta.

2.8. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on Ü. K. kohustuste suuruseks ajutise pankrotihalduri poolt kogutud andmetest nähtuvalt kokku 34 053,14 eurot: 1) Swedbank AS

- konto miinuse viivis 37,37 EUR

- laenuleping 299,56 EUR

Tsiviilasi 2-14-23192

2) AS SEB pank

- kaardi hooldustasu võlg 0,64 EUR

- krediitkaardi laen 5895,95 EUR

- püsimaksega krediitkaart 3670,77 EUR

- väikelaen 2559,96 EUR 3) Maksuja Tolliamet

- maksuvõlg 842,11 EUR

- intress 900,05 EUR 4) Eesti Töötukassa 4473,81 EUR 5) Bigbank AS 15 372,92 EUR III Maksejõuetuse põhjustest

3. Ü. K. maksevõime analüüs Ü. K. on selgitanud ajutisele pankrotihaldurile, et tal puuduvad võimalused kõigi võlgnevuste tasumiseks, sest tema igakuise sissetuleku moodustab töötasu Lõuna-Eesti Haigla AS-st, mille suuruseks on 350-370 EUR kuus ja peretoetus. Igakuise sissetuleku suuruseks on seega orienteeruvalt 417,00 EUR. Ajutise pankrotihalduri poolt tuvastatult on kohustuste suuruseks vähemalt 34 053,14 EUR. Ajutine pankrotihaldur on kogutud andmete alusel seisukohal, et võlgnik ei ole käesoleval hetkel suuteline tasuma oma võlgnevusi ning seda põhjusel, et tal puudub piisav sissetulek, mille arvelt tasuda võlgnevusi ning samaaegselt kanda enda ja pere ülalpidamisega seonduvaid kulusid.

Võlgnik elab Põlva maakonnas Kanepi vallas Soodoma külas kolmetoalises korteris, mis on võlgniku ja tema endise abikaasa ühisomandis. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat – 3-aastane laps, kes läheb sügisest lasteaeda ja 11-aastane laps, kes käib koolis. Võlgnikuga koos elab tema elukaaslane, kes on ühtlasi 3-aastase lapse isa. Lisaks võlgniku sissetulekutele on pere sissetulekuks elukaaslase poolt juhutööde teostamise tulemusena laekuvad tasud, millest kantakse samuti laste ülalpidamise ja eluasemega seonduvad kulud. Võlgniku selgituste kohaselt on tal omandatud keskharidus.

Kolmteist aastat tagasi asus võlgnik tööle Võru koerte varjupaika ning töötas seal kuni aastani 2008, misjärel koliti Võrust ära ning võlgnik jäi töötuks. Võlgniku selgituste kohaselt on koerte varjupaigas töötamise ajal võetud laen AS SEB pangast ning laenu kasutati varjupaiga tarbeks, samuti muuks isiklikuks tarbeks (auto remont jms). Samal ajal on võetud ka laen Bigbank AS-st summas 120 000,00 EEK, mida kasutati samuti loomade varjupaiga ehitamiseks, remontimiseks jms. Võlgniku kinnitusel kuulus loomade varjupaik Võru linnale, kuid võlgniku isiklikest vahenditest tehtud parandusja ehitustööde katteks Võru linnalt raha ei laekunud.

Loomade varjupaigas töötamise lõppemisel võttis võlgnik end töötuna arvele ning 2009 jaanuaris tegi Eesti Töötukassa otsuse, mille kohaselt anti võlgnikule ettevõtluse alustamise toetust eesmärgiga avada Kanepi vallas Soodoma külas uus kauplus. Eesti Töötukassast saadud toetuse arvelt on võlgniku kinnitusel ka äriplaanis ettenähtud seadmed soetatud. Seadmed on tänaseks osaliselt juba remontivajavad, mille müük on seetõttu raskendatud. Kuigi võlgniku kinnitusel on ta Eesti Töötukassa poolt laekunud toetust kasutanud sihtotstarbeliselt, on Eesti Töötukassa teinud otsuse, millega on küsinud kogu makstud toetuse tagasi (summas 4473,82 EUR).

Võlgnik on maksejõuetuse põhjusena toonud välja asjaolu, et ta kaotas töökoha Võrus loomade varjupaigas, mistõttu jäi töötuks ja tekkisid raskused võetud laenu tagasimaksmisega. Võlgniku kinnitusel on ta vaatamata makseraskustele võlgnevustest iga kuu midagi maksnud, kuid mitte määral, mis rahuldaks võlausaldajaid. Ajutine pankrotihaldur möönab, et makseraskustesse sattumise põhjuseks võib olla töökoha kaotamine ja töötuks jäämine, mistõttu kadus ka võimalus võetud

Tsiviilasi 2-14-23192

rahaliste kohustuste täitmiseks. Samas ei näe ajutine pankrotihaldur eluliselt usutavaid põhjendusi selles osas, miks on võlgnik võtnud korduvalt laene selleks, et teostada remonttöid Võru linnale kuuluva loomade varjupaiga parendamiseks ja selle ehitamiseks olukorras, kus puudus Võru linna poolne parenduste hüvitamise kohustus. Võlgniku selgituste kohaselt tegutses ta loomade varjupaigas füüsilisest isikust ettevõtjana, kuid ka sellisel juhul on rahaliste kohustuste võtmine mõeldav tingimustel, kui on planeeritud ja ette nähtavad rahalised vahendid tehtud kulutuste katmiseks ja seega võetud laenu finantseerimiseks.

Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik ei ole suuteline tasuma oma võlgnevusi võlausaldajate ees ning taoline suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Makseraskused on tekkinud vähemalt 2010 augustist, mil on alustatud kohtutäitur Aive Kolsar juures täitemenetlused AS SEB pank nõude sundtäitmiseks (tegemist on tänaseks lõpetamata täitemenetlusega). Võlgnikul on küll töökoht, kuid igakuine sissetulek on võrdne miinimumpalgaga, mistõttu säilib võlgnikul võimalus saada kogu töötasu enda käsutusse ning puudub võimalus rahuldada töötasu arvelt ka võlausaldajate nõudeid.

PankrS § 1 lõike 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuivõrd võlgnik taotleb pankrotimenetluse järgselt kohustustest vabastamise menetluse algatamist, siis tuleks ajutise pankrotihalduri hinnangul välja kuulutada võlgniku pankrot. KOHTU SEISUKOHT PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 3 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, kuulutab kohus pankroti välja ka juhul, kui maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline.

PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et võlgniku pankrotiavaldus ja ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad kinnitavad, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja samuti ei kata tema vara kõiki tema kohustusi ning selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik on esitanud kohtule koos pankrotiavaldusega avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks koos kinnitusega, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada.

Võlgnik on kinnitanud, et kohustub täitma PankrS § 173 nimetatud kohustusi. Vara pankrotimenetluse läbiviimiseks võlgnikul ei jätku, kuid PankrS § 171 lg 11 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja. Arvestades eeltoodut, on kohus seisukohal, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Kohus leiab, et Karin Antsov vastab PankrS § 56 nõuetele ja ta tuleb nimetada Ü. K. u pankrotihalduriks (PankrS § 31 lg 5).

MENETLUSKULUD Pankrotiseaduse § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste

Tsiviilasi 2-14-23192

arvestamise kord on kehtestatud pankrotiseadusega. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui

397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 193 lg 4 kohaselt kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2015. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu maksustamisele kuni 2014. aasta 30. juunini kehtinud pankrotiseaduse § 23 lõigete 3 ja 4 ning § 65 redaktsiooni ning ajutise halduri või pankrotihalduri tasule lisatakse kas käibemaks või sotsiaalmaks Karin Antsov on kohtule esitanud tasu ja kulutuste hüvitamise taotluse, mille kohaselt on ajutine pankrotihaldur teinud tööd tunnitasuga 60 eurot, kokku 5 tundi, summas 300 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 60 eurot. Ajutine haldur taotleb kulutuste hüvitamist summas 51,16 eurot (hind sisaldab käibemaksu). Ajutine pankrotihaldur palub ajutise halduri tasu ja kulutused välja mõista riigi vahenditest, kuivõrd menetlus kuuluks raugemisele, kuid PankrS § 171 lg 11 kohaselt tuleb pankrot välja kuulutada. Võlgnik ajutise halduri taotlusele vastu ei vaielnud. Tasu, kulutused ja käibemaks kokku 411,16 eurot. Seega kuulub taotlus rahuldamisele. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud, vastavuses tehtud töö, kulutuste ja seadusega ja tuleb rahuldada.

K. Antsov on taotlenud, et nii tasu kui ka kulud kantaks advokaadibüroo Kuklase ja Partnerid arveldusarvele. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Seega tuleb nimetatud taotlus rahuldada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Eveli Vavrenjuk Kohtunik