3-14-50454/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Lea Kuuse

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.september 2014, Tallinn

Haldusasja number

3-14-50454

Haldusasi

Binemko OÜ kaebus Maksuja Tolliameti 07.02.2014 otsusega nr 6-1/1924-4 tagastatud vaide menetlemiseks kohustamiseks ning Maksuja Tolliameti 14.03.2014 otsuse nr 6-1/1924-6 tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja: OÜ Binemko Esindaja: juhatuse liige Vladimir Maksimkin Vastustaja: Maksuja Tolliamet Esindaja: Aivar Haava

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta kummagi poole menetluskulu tema enese kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 15.10. 2014.a. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

I ASJAOLUD

1.Maksuja Tolliametisse (MTA) saabus 23.12.2013 käsipostiga Binemko OÜ vaie MTA 11.11.2013 maksuotsusele nr 12.2-3/4551-19. MTA 08.01.2014 kirjaga nr 6-1/1924-2 teavitati vaide esitajat vaide esitamisest tähtaja rikkumisega ja anti vaide esitajale võimalus esitada taotlus vaide esitamise tähtaja ennistamiseks. 27.01.2014 saabus MTA-sse Binemko OÜ taotlus vaide esitamise tähtaja ennistamiseks koos korduva vaidega. 07.02.2014 otsusega nr 6-1/1924-4 jättis MTA Binemko OÜ taotluse vaide esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja tagastas vaide läbivaatamatult ( tl 27-28). Binemko OÜ esitas MTA 07.02.2014 otsusele nr 6-1/1924-4 kaebuse, mis laekus MTA-sse 07.03.2014.a ( tl 29-31). 14.03.2014 otsusega nr 6-1/1924-8 jättis MTA Binemko OÜ kaebuse rahuldamata ( tl 32-34).

2.08.04.2014 esitas Binemko OÜ Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 07.02.2014 otsusega nr 6-1/1924-4 tagastatud vaide menetlemiseks kohustamiseks ja MTA 14.03.2014 otsuse nr 6-1/1924-6 tühistamiseks . 07.05.2014 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse , tunnistas vastustajaks Maksuja Tolliameti ning andis tähtaja kaebuse kohta kirjaliku seletuse esitamiseks. 23.05.2014 määras kohus asja läbi vaatamiseks kirjalikus menetluses, määras menetlusosalistele täiendavate menetlusdokumendie esitamise tähtaja ning otsuse avalikult teatavakstegemise aja. Kaebaja esitas vastuseks MTA seletuses kaebuse kohta toodule oma seisukohad täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks antud tähtajal, jäädes kaebuses toodu juurde.

II KAEBUSE MOTIIVID

3.Binemko OÜ esindaja ja MTA vahel on olnud kontrollimenetluse ajal elektrooniline kirjavahetus. Maksuhaldur on andnud e-kirjaga korraldusi dokumentide esitamiseks ja selgituste andmiseks, samuti on Binemko OÜ palunud ka kirjalikult maksuhaldurit ( 05.08.2013 ja 10.09.2013) edastada informatsiooni e-maili teel. Mõned järelpärimised on ka e-maili teel saadetud.Maksuhaldur ei ole kaebajat teavitanud e-maili või telefoni teel, et kaebaja peab ootama maksuhaldurilt tähtsaid kirju või teadet. Samas on kaebaja mitmel korral maksuhaldurile teatanud, et kaebaja seaduslik esindasja viibib tihti väljaspool Eestit.

4.Kaebaja juhatuse liige sai 22.11.2013 ( mis oli reede) kella 20.00 ajal kätte teate postisaadetise kohta. Kaebuse väitel viibis äriühingu seaduslik esindaja 11.11.2013- 22.11.2013 välismaal ning tähtkirja sai ta sideasutusest kätte 26.11.2013, mida kinnitab allkiri väljastusteatel. Seega sai kaebaja tutvuda saadetise sisuga, milleks oli MTA 11.11.2013 maksuotsus nr 12.2-3/4551-19, nimetatud päeval . Kaebaja rõhutab, et enne 26.11.2013 ei olnud ta maksuotsusest teadlik, samas maksuhaldur ei ole järginud hea usu põhimõtet ega arvestanud kaebaja õigustatud huvidega, millised kohustused tulenevad TsÜS § 32, samuti viitab kaebaja MKS § 10 lg 3. Osundatud sätetest tulenevalt leiab kaebaja, et maksuhaldur oleks pidanud maksuotsuse edastama elektrooniliselt , arvestades selles osas esitatud taotlusi ning ka lähtudes põhimõttest, et selline menetlus on efektiivne, kiire ja ei too kulutusi ega ebamugavusi ja tagab kaebaja õiguste kaitse.Kaebaja viitab lisaks MKS § 14 lg-le 4sätestatud maksuhaldri kohustustele ning VÕS § 6 lg-le 1 sisalduvale hea usu põhimõttele. Kaebaja esitas vaide 23.12.2013, s.o. maksuotsuse kättesaamisest ja sellega tutvumisest arvates 30 päevase tähtaja jooksul.

5.Kaebuses märgitakse, et Binemko OÜ on saanud e-posti teel MTA otsuse vaide esitamise tähtaja ennistamata jätmise ja vaide tagastamise kohta, samuti on kaebaja saanud posti teel MTA 14.03.2014 otsuse vaide tagastamise peale esitatud kaebuse rahuldamata jätmise kohta. Kaebaja leiab, et maksuhaldur on kaebajat eksitanud ning samuti ei ole maksuhaldur täitnud temale seadusest tulenevaid kohustusi , mis vastaks headele kommetele. Sellise järelduse teeb kaebaja asjaolust, et nii 07.02.2014 otsus kui ka 14.03.2014 otsus saadeti posti teel kaebaja registreeritud asukoha aadressl ja koopia saadeti kaebaja juhatuse liikme e-posti aadressile. Seega leiab kaebaja, et ka varasemad teated ja 11.11.2013 maksuotsus oli võimalik saata elektrooniliselt, milline tegevus vastaks headele kommetele ja oleks ka kaebaja poolt varem kätte saadud.

6.Kaebuse esitaja leiab, et maksuotsust võib käsitleda TsÜS § 68 lg 2 alusel kui tahteavaldust, mille alusel MTA soovib kohustada OÜ Binemko maksude maksmiseks. Kaebaja viitab TsÜS § 69 lg-te 1 ja 2 regulatsioonile tahteavalduse kättesaamise kohta ning märgib, et viide TsÜS- le on asjakohane, sest see tuleneb ka MKS-st. Samuti viitab kaebaja seoses tähtpäeva saabumisega TsÜS § 136 lg-le 8. Lisaks on kaebaja seisukohal, et kuna maksuotsus on samas ka haldusakt, siis tuleks kohaldada HMS § 25 lg-t 1 ning seega oli maksuhaldur kohustatud edastama maksuotsuse elektrooniliselt, kuna kaebaja seaduslik esindaja oli korduvalt taotlenud dokumentide elektroonilist edastamist. Viimaks viitab kaebaja ka HMS § 26 lg-le 3 ning rõhutab, et allkirja vastu väljastusteatel sai ta maksuotsuse kätte 26.11.2013 ja sellest ajast tuleb lugeda maksuotsus kättetoimetatuks.

7.Kaebuse esitaja on oma seisukohtade kinnituseks viidanud ka Riigikohtu õigusteabe osakonna 2009.a. teostatud kohtupraktika analüüsis „Menetlusdokumentide kättetoimetamine tsiviilkohtumenetluses“ kajastatule, sealhulgas on kaebaja eriti rõhutanud TsMS § 306 lg-1 sätestatut, mille kohaselt menetlusdokumendi kättetoimetamine on dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguste teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda, samuti Riigikohtu lahendeid tsiviilasjades 3-2-1-19-09 ( ja selles viidatud lahendit tsiviilasjas 3-2-1-152-06), mille kohaselt juriidiline isik võib esitada kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1 tähenduses siis, kui hagi ei toimetatud kätte juriidilise isiku seaduslikule esindajale või juriidilist isikut menetluses esindavale lepingulisele esindajale (TsMS § 218) isiklikult allkirja vastu ning Riigikohtu lahendi tsiviilasjas 3-2-1-94-07 p-i 12, millest tulenevalt dokumendi tähitud kirjaga saatmise korral tõendab dokumendi kättetoimetamist TsMS § 313 lg 1 kohaselt väljastusteade. Kaebaja toob veelkord esile faktilise asjaolu, et enne väljastusteate allkirjastamist postiasutuses 26.11.2013 ei olnud kaebaja teadlik maksuotsuse olemasolust ega selle sisust.

8.Kaebaja viitab ka MKS sätetele, mis kaebuse väitel kinnitavad kaebaja seisukohtade õigsust. MKS § 50 lg 1 kohaselt tähtaja arvutamisel kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse vastavaid sätteid . TsÜS § 135 lg-test 1 ja 2 tulenevalt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti ning lõikes 2 sätestatu kohaselt tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel. MKS § 137 lg 1 ja 3, § 138 lg 1 kohaselt on õigus esitada vaie 30 päeva jooksul haldusakti kättetoimetamise päevast. Seega oli eeltoodust tulenevalt vaja maksuotsus kätte toimetada või edastada see asukohta ja kättetoimetamisele järgnevast päevast hakkab kulgema tähtaeg vaide esitamiseks. Maksuotsuses pole viidatud MKS sätetele, seetõttu on kaebaja viidanud sätetele, millal ta sai maksuotsuse kätte. On absurdne oodata ööpäevaringselt postitöötaja tulekut, seda enam, et keegi pole lubanud tähtsate kirjade saatmist ning puudub võimalus jälgida iga päev postkasti. TsÜS § 136 lg-le 8 viidates märgib kaebaja, et ta esitas vaide esimesel tööpäeval, s.o.23.12.2013 ja seda asjaolu MTA ei vaidlusta, seega oli vaie esitatud õigeaegselt. Lisaks viitab kaebaja ka MKS § 52 lg-le 1, rõhutades viidatud sättes ettenähtust et haldusaktid antakse kätte allkirja vastu või toimetatakse kätte posti teel.

9.Ka tugineb kaebaja oma kaebuses HMS-i § -dele 67 ( tähtaja algus ja lõpp) lg-tele 1, 2 ja 3, §-le 68( menetlustoimingu tegemise aeg)lg-le 2, § 72 ( kättetoimetamise üldsätted)§-dele 1,2,

3 ja 4, sealjuures viimatinimetatud lõikes sätestatule, mille kohaselt kohaldatakse kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 306-315, 317 ja 319-327 ning on esile toonud TsMS-st § 306 ( menetlusdokumendi kättetoimetamise mõiste) lg 1, § 313 ( menetlusdokumendi kättetoimetamine tähitud kirjaga) lg-d 1 ja 2 ning § 318 ( menetlusdokumendi kättetoimetamine saaja seaduslikule esindajale) lg 2 .

10.Kaebaja märgib, et ta oli välismaal kuni 22.11.2013 ja sai teate tähitud kirja saabumise kohta selle päeva ( reede) õhtul kell 20.00 ning pöördus mõistlikult kiiresti postiasutuse poole- 26.11.2013 ning sai tutvuda siis kirja sisuga. Kaebaja rõhutab veelkord, et ta on mitmeid kordi palunud maksuhalduril edastada informatsiooni e-maili teel., seda aga tehtud ei ole. Kaebuse väitel ei ole maksuhaldur tegutsenud kooskõlas MKS § 10 lg 3, MKS § 14 lg 4 , millest tulenevalt on maksuhaldur kohustatud edastama maksuotsuse e-maili teel. Maksuotsus on dokument, mis eeldavalt sisaldab maksuvõlgnevust, intressi ja muud infot.

11.Kaebetähtaja ennistamiseks on mitmed mõjuvad ja objektiivsed põhjused. Ajavahemikus 11.11.2013-22.11.2013 oli juhatuse liige välismaal ja ei olnud maksuotsuse tegemisest teadlik. Juhatuse liige sai postiteate 22.11.2013 kell 20.00, kuid posti teates puudus viide maksuotsusele. Maksuotsus on antud üle väljastusteatega 26.11.2013 . Maksuotsusega tutvumiseks pidi kaebaja seaduslik esindaja laskma selle vene keelde tõlkida, mis võttis aega ning esimesel võimalusel esitas ta vaide MTA-le. Kaebaja seaduslik esindaja on palunud edastada informatsiooni e-maili teel. Kui maksuhaldur oleks seda teinud, oleks kaebajal olnud võimalik varem tutvuda maksuotsusega. Samas oli maksuotsuses teavitatud, et MKS § 138 lg 1 kohaselt tuleb vaie esitada 30 päeva jooksul arvates haldusakti teatavaks tegemise või kättetoimetamise päevast. Maksuhaldur viis kaebuse esitaja esindaja sellega eksitusse, sest selle viite alusel arvestas kaebaja aega arvates postkontoris maksuotsuse kättesaamise päevast. Menetlustähtaegade regulatsioon nõuab süvenemist ja kõrgendatud tähelepanu, mistõttu on eriteadmisteta menetlusosalise võimalus menetlustähtaegade osas eksida suur. Seega väidab kaebaja, et maksuotsuse viide vaid MKS § 138 lg-le 1 on viinud teda eksimusse, sealjuures osundab kaebaja Riigikohtu kohtulahendi 3-3-1-44-12 p.8

kohtulahenditele, milles käsitletakse kohtu eksimuste mõju menetlustähtaegade ennistatavusele. Ühlasi rõhutab kaebaja Riigikohtu lahendis 3-3-1-61-12 p 10 märgitut, et kaebeõigus on põhiseaduslikuks õiguseks ning ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 lg-st 1 tulenevaks õiguseks. Kaebaja rõhutab , et haldusakt sh maksuotsus ei saa reguleerida isiku õigusi ega kohustusi ilma, et isikule oleks see õigusakt teatavaks tehtud.

III VASTUSTAJA VASTUVÄITED

12.MTA kaebust põhjendatuks ei pea ja vaidleb sellele vastu ning on seisukohal, et kohustamisnõude rahuldamiseks alus puudub.

13.Maksuhaldur on suhelnud maksumenetluse käigus Binemko OÜ seadusliku esindajaga eposti teel, samas ei vasta tõele väide, nagu poleks kaebajale e-kirja või telefoni teel teatatud, et ta peaks ootama mingeid tähtsaid kirju maksuhalduri poolt. 07.02.2014 otsusele nr 6-1/1924-4 ( millega jättis MTA Binemko OÜ taotluse vaide esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja tagastas vaide läbivaatamatult)esitatud kaebust lahendades on MTA 14.03.2014 otsuses nr 6-1/1924-8 asunud seisukohale, et kaebaja väited nagu ei oleks ta enne maksuotsuse kättesaamist postkontorist olnud maksuotsuse tegemisest teadlik, on valed, sest 11.11.2013 maksuotsuse viimases lõigus on märge, et maksuotsuse saatmine posti teel tähtkirjaga äriühingu juriidilisele aadressile on telefonitsi äriühingu seadusliku esindajaga kokku lepitud. Samuti on 11.11.2013 kuupäeval tehtud kontrolli logiraamatusse vastav kirje. Kaebajale on ka maksumenetluse käigus selgitatud, miks temale haldusakte e-postiga võimalik saata ei ole ning see nähtub kaebaja esindajale 05.09.2013 saadetud e-kirjast.

14.Viide TsÜS 32 ei ole asjakohane, samuti VÕS § 6 lg-le 1, sest need ei regleeri avalikõiguslikke suhteid maksukohustuslase ja maksuhalduri vahel. MKS § 10 lg 3 sätestab maksumenetluse üldpõhimõtted, MKS 14 lg 4 kohustab maksukohustuslase taotlusel maksuhaldurit väljastama kirjaliku tõendi või tegema maksukohustuslasele elektrooniliselt kättesaadavaks andmed tema maksuvõla suuruse, tasutud , tagastatud või tasaarvestatud maksusumma ja intresside kohta. Haldusaktide kättetoimetamine menetlusosalistele on ammendavalt reguleeritud MKS 4.peatükis .

15.Ebaselgeks jääb, milles seisneb kaebaja arvates tema eksitusse viimine ja milliseid kohustusi on maksuhaldur rikkunud. 07.02.2014 otsuse nr 6-1/1924-4 ja 14.03.2014 otsuse nr 6-1/1924-8 on maksuhaldur saatnud kaebajale vaide ennistamise tähtaja ennistamise taotluses ja 07.02.2014 otsusele esitatud kaebuses näidatud e-posti aadressil, sealjuures ei ole kaebaja esindaja vaatamata nende otsuste koopiate edastamise kaaskirjas esitatud vastavale palvele saatnud kätesaamiskinnitust. Sellises olukorras ei saa eeldada, et kaebaja oleks kinnitanud maksuotsuse kättesaamist ka juhul, kui vastustaja oleks selle saatnud e-postiga. Lisaks puudus maksuhalduril kohustus maksuotsuse e-postiga saamiseks. Vastustaja tsiteerib MKS § 52 lg 1 2.ls ja viitab 05.09.2013 e-kirjaga antud selgitustele, millele maksukohustuslane maksumenetluses vastuväiteid ei esitanud.

16.MTA on selgitanud 07.02.2014 otsuses nr 6-1/1924-4 ja 14.03.2014 otsuses nr 6-1/1924- 8, et Binemko OÜ viited TsÜS ja HKMS sätetele tahteavalduse ning menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta ei ole asjakohased, kuna maksumenetluse puhul ei ole tegemist tahteavaldusega TsÜS mõistes ega menetlusdokumendiga HKMS mõistes, vaid haldusaktiga. Maksuhalduri haldusaktide kättetoimetamise suhtes ei rakendu HMS sätted, millele kaebaja on viidanud, sest kättetoimetamine on detailselt reguleeritud MKS-s ning MKS § 46 lg 2 2.ls sätestab otsesõnu, et kirjalikud haldusaktid toimetatakse kätte vastavalt MKS 4.ptk-s sätestatule. MKS-s haldusaktide kättetoimetamist regulaarivad sätted on erinormideks HMS suhtes ning HMS-s toodud sätted dokumentide kättetoimetamise kohta kohaldamisele ei kuulu. Vastustaja hinnangul on ainsateks asjakohasteks säteteks käesoleval juhul MKS § 53¹ lg 2 ja lg 4. Sealjuures osundab vastustaja sellele, et vaidlust ei ole selles, et teade tähtkirja saabumise kohta Binemko OÜ juriidilisele aadressile jäeti 13.11.2013.a. ning olenemata sellest, et kaebaja esindaja sai maksuotsuse postiasutusest kätte 26.11.2013.a., tuleb lugeda maksuotsus kättetoimetatuks 13.11.2013.a.ning 30-päevane tähtaeg vaide esitamiseks hakkas kulgema järgmisest päevast , mis saabus 13.12.2013.a. Vaidlust ei ole ka selles, et vaie esitati MTA-le 23.12.2013.a. Seega on vaie esitatud peale vaide esitamise tähtaja möödumist.

17.Kaebuse viited erinevatele Riigikohtu lahenditele ei ole asjakohased, sest need puudutavad kohtute eksimusi, millega seoses on peetud võimalikuks menetlustähtaegade ennistamist kohtulahenditele apellatsioonkaebuste esitamisel.

18.Vastustaja jääb 14.03.2014 otsuses nr 6-1/1924-8 väljendatud seisukoha juurde, et kaebaja ei ole toonud käesoleval juhul välja ühtegi objektiivset asjaolu, mis takistanuks temal 11.11.2013 maksuotsusele vaiet tähtaegselt esitamast. Kõik kaebuses toodud asjaolud on subjektiivsed, mida ei saa lugeda kohtupraktika kohaselt mõjuvateks põhjusteks vaide esitamisi tähtaja ennistamiseks käesolevas asjas ning vastustaja jääb 14.03.2014 otsuses( p.13,14) toodud põhjenduste juurde.

IV KOHTU SEISUKOHT

19.Kohus märgib esmalt, et halduskohtule esitatud kaebuses taotles Binemko OÜ MTA 14.03.2014 otsuse nr 6-1/1924-6 tühistamist. Nimetatud otsusega jättis maksuhaldur rahuldamata Binemko OÜ kaebuse MTA 07.02.2014 otsusele vaide esitamise tähtaja ennistamata jätmise ja vaide tagastamise kohta nr 6-1/1924-4. Kohtule 08.04.2014 esitatud kaebuses asus kaebaja seisukohale, et juhul kui kohus rahuldab kaebuse MTA 14.03.2014 otsuse nr 6-1/1924-6 tühistamiseks, siis edaspidi menetleb vastustaja kaebaja vaiet, mis oli esitatud MTA 11.11.2013 maksuotsusele nr 12.2-3/4551-19. 07.05.2014 määruses, millega kohus võttis OÜ Binemko kaebuse menetlusse, tõlgendas kohus kaebust lähtuvalt kaebaja tegelikust tahtest ning leidis, et kaebaja eesmärgiks kohtule kaebuse esitamisel on MTA kohustamine tagastatud vaide menetlemiseks, milleks kaebaja taotleb MTA14.03.2014 otsuse nr 6-1/1924-6 tühistamist. Kohus märkis, et kuna kaebusest nähtuvalt on MTA 14.03.2014 otsuse nr 6-1/1924-6 vaidlustamine seotud vaidlustuse esemega, s.o MTA 07.02.2014 otsusega vaide esitamise tähtaja ennistamata jätmise ja vaide tagastamise kohta nr 6-1/1924-4, siis tõlgendab kohus kaebust viisil, et MTA 14.03.2014 otsust nr 6-1/1924-6 ei ole vaidlustatud HKMS § 45 lg 4 kohaselt eraldiseivalt, vaid kaebuse põhiesemeks on MTA kohustamine 07.02.2014 otsusega nr 6-1/1924-4 tagastatud vaide menetlemiseks (s.o vastavas vaidemenetluses ettevalmistava menetluse toimingute tegemiseks). Kohus selgitas ka ,et MTA 07.02.2014 otsuse nr 6-1/1924-4 näol ei ole tegemist haldusakti, mille peale saaks halduskohtule esitada tühistamiskaebuse, vaid toiminguga mida HKMS § 37 lg-st 2 tulenevalt tühistamiskaebusega vaidlustada ei saa, mistõttu võtab kohus menetlusse nõude MTA kohustamiseks menetleda 07.02.2014 otsusega nr 6-1/1924-4 tagastatud Binemko OÜ 23.12.2013 vaie, sealjuures kohustamistaotlus hõlmab ka 07.02.2014 otsuse õigusvastasuse tuvastamist. Kaebuse esitajal tuli kohtupoolse tõlgendusega kaebusest mittenõustumisel sellest kohut viivitamata teavitada, kaebuse esitaja ei ole kohtule sellekohast avaldust esitanud.

20. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud asjas esitatud dokumente kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus rahuldamisele ei kuulu. Kohus on seisukohal, et MTA 07.02.2014 otsus nr 6-1/1924-4 millega vaie tagastati ja jäeti vaide esitamise tähtaeg ennistamata, on õiguspärane ning õiguspärane on ka MTA 14.03.2014 otsus nr 6-1/1924-6 , millega jäeti rahuldamata kaebus vaide tagastamise ja vaide esitamise tähtaja ennistamata jätmise peale. Kohtu hinnangul on MTA kaebuse esitajale nii 07.02.2014 otsuses nr 6-1/1924-

4 kui ka 14.03.2014 otsuses esitanud nr 6-1/1924-6 piisavalt põhjalikud põhjendused, miks kaebuse esitaja väited , mille kohaselt oli vastustajal kohustus toimetada maksuotsus kätte elektrooniliselt,maksuotsuse kättetoimetamise ajaks 26.11.2013 lugemise ning kaebuse esitaja tuginemise kaebuses viidatud erinevatele TsÜS ja HKMS, HMS ja MKS sätetele on ekslikud, samuti on vastustaja esitanud põhjendused osas, mis puudutab kaebaja poolt oma seisukohtade kinnituseks Riigikohtu lahenditele tsiviilasjades tuginemist. Kohus, nõustudes nende põhjendustega, ei pea tulenevalt HKMS § 165 lg-st 2 vajalikuks neid siinkohal korrata. Lisaks märgib kohus, et vastustaja on esitanud varasemas menetluses ka põhjendused, miks kaebuse esitaja poolt vaide esitamise tähtaja ennistamiseks esile toodud asjaolud ei ole käsitletavad objektiivse takistusena, s.o. mõjuva põhjusena kaebetähtaja ennistamiseks. Kohus, nende põhjendustega nõustudes, leiab, et MTA on kaalutlusõigust teostanud õiguspäraselt, sealjuures on arvestanud kujunenud kohtupraktikaga ning põhjenduste siinkohal ülekordamist vajalikuks ei pea.

21. Täiendavalt märgib kohus, et vaidluse üheks keskseks küsimuseks on, millal tuleb lugeda maksuotsus, mis on haldusakt, kaebuse esitajale maksuhalduri poolt kättetoimetatuks ja millise regulatsiooni järgi see toimub.

MKS § 45 sätestab, et maksumenetluses kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatut, kui käesolevas seaduses, maksuseaduses või tollieeskirjades ei ole ette nähtud teisiti. MKS §

46 lg 2 2.ls järgi kirjalikud haldusaktid toimetatakse kätte vastavalt MKS 4. peatükis sätestatule.Seega on maksuhaldur põhjendatult asunud seisukohale, et kuivõrd MKS 4.peatüki sätted näevad ette HMS sätestatud üldnormidest erineva regulatsiooni , siis kuuluvad kohaldamisele erinormid, s.o. MKS 4.ptk ( § 52-55). MKS 52 lg 1 näeb ette, et dokumendid, sealhulgas haldusaktid, kutsed ja teated antakse kätte allkirja vastu või toimetatakse kätte posti teel, elektrooniliselt või avaldatakse perioodilises väljaandes. Maksuhaldur võib valida kättetoimetamisviiside vahel, kui seadusega ei ole sätestatud kohustuslikku kättetoimetamisviisi. Seadusega ei ole maksuhaldurile pandud maksuotsuse kättetoimetamiseks kohustuslikku viisi, mistõttu maksuotsuse kättetoimetamine posti teel oli lubatav ja nagu on märkinud vastustaja, on ka kõige levinum ning tavapärasem haldusaktide kättetoimetamise viis. MKS § 53¹ lg2 kohaselt juriidilisele isikule või asutusele saadetakse dokument registrisse kantud aadressil või menetlusosalise soovil tema poolt maksuhaldurile teatatud aadressil. Juriidilisele isikule või asutusele, keda ei ole registrisse kantud, saadetakse dokument tema poolt maksuhaldurile teatatud aadressil.

Kaebaja on rõhutanud, et ta on palunud saata dokumente e-postiga. Kohus ei pea siinkohal otstarbekaks maksuhalduri 14.03.2014 otsuses toodud põhjenduste kordamist, kuid märgib, et kaebaja ei ole ka väitnud ega tõendanud, nagu oleks ta maksuhaldurile teatanud, et takistused krüpteeritud dokumentide kaebajale saatmiseks on kõrvaldatud ning oleks kokku lepitud elektrooniliselt haldusakti saatmine. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et nii maksuotsusesse kui ka kontrolli logiraamatusse on revident vastuolus tegelikkusega kandnud andmeid. Vastupidises ei veena ka revidendi 05.09.2013 e-kiri kaebaja esindajale.

22.MKS § 53¹ lg 4 teise lause kohaselt loetakse juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud või maksuhaldurile teatatud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Vaidlus puudub selle üle, et tähtkirjaga OÜ-le Binemko saadetud korraldust ei õnnestunud äriühingule üle anda ning sellest tulenevalt jäeti äriühingule teade tähtkirja saabumise kohta 13.11.2013.a. Seega toimetati maksuotsus OÜ-le Binemko kätte 13.11.2013.a. ning MKS § 138 lg 1 ettenähtud 30-päevane tähtaeg vaide esitamiseks hakkas kulgema sellele järgnevast päevast.

Riigikohtu väljakujunenud praktikas on korduvalt rõhutatud juriidilise isiku kohustust hoolitseda posti vastuvõtmise eest oma registrijärgsel aadressil (Riigikohtu 13.10.2009 kohtumääruse punkt 13 haldusasjas nr. 3-3-1-65-09 ja 10.03.2011 kohtumääruse punkt 16 haldusasjas nr. 3-3-1-100-10),lisaks on näiteks viidatud haldusasjas 3-3-1-65-09 p 13 ( milles on omakorda viidatud 3.03.2004 kohtumääruse p 14 haldusasjas nr. 3-3-1-10-04) Riigikohus rõhutanud, et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, s.h maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani. Seega on Riigikohus leidnud, et juriidiline isik peab registrijärgsel aadressil hoolitsema posti pideva vastuvõtmise eest. Viidatud Riigikohtu praktikast tuleneb ka, et posti pideva vastuvõtmise korraldamata jätmisel võtab juriidiline isik enda kanda riski, et maksuhalduri haldusaktid isikuni ei jõua.

23. Kaebaja on oma vastuväidetes vastustaja seisukohtadele jäänud kaebuses esitatud põhjenduste juurde, millele on antud juba vastus 14.03.2014 otsuses. Samuti on vastustaja poolt varasemalt selgitatud kaebuse esitajale, et VÕS ei reguleeri avalik-õiguslikke suhteid maksuhalduri ja maksukohustuslase vahel, mistõttu on ka ekslik kaebaja käsitlus, nagu oleks maksuhalduri ja kaebaja vahelises suhtluses pidanud lähtuma VÕS sätetest.

24. Kuivõrd MTA 14.03.2014 otsus nr 6-1/1924-6 ja MTA 07.02.2014 otsus nr 6-1/1924-4 on õiguspärased ning kaebuse esitaja õigusi nendega ei rikuta, on täitmata tühistamisja kohustamisnõude rahulödamise eeldused. Seega jääb kaebus tervikuna rahuldamata.

25. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Vastustaja ei ole kaebuse esitajalt menetluskulu väljamõistmist taotlenud, seega jäävad kummagi poole menetluskulud nende eneste kanda .

/allkirjastatud digitaalselt/ Lea Kuuse kohtunik