3-14-50995/15 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Maili Lokk, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 15.09.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-50995 Haldusasi Jaak Reinomäe taotlus riigi õigusabi saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 04.09.2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Jaak Reinomäe määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Menetlusabi taotleja Jaak Reinomägi RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.09.2014. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 02.06.2014 saabus Tartu Halduskohtusse J. Reinomäe taotlus (tl 2-2p) riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt pöördus ta Kaitsepolitseiametisse ning palus enda pöördumisest koopiat, kuid tema pöördumine tagastati 23.05.2014. J. Reinomägi märkis, et riigi õigusabi garanteeriks temale võimaluse kaitsta halduskohtumenetluses oma õigusi seoses Kaitsepolitseiameti tegevusetusega. J. Reinomäe väitel seisneb võimalik tulenev kasu õiglases õigusemõistmises PS § 15 järgi ning ta soovib nõuda Kaitsepolitseiametilt moraalse kahju hüvitamist. 2. Tartu Halduskohus 03.06.2014. a määrusega (tl 4-4p) jättis käiguta J. Reinomäe taotluse riigi õigusabi saamiseks ja andis puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva alates määruse kättesaamisest. Kohus märkis, et J. Reinomägi ei ole kohtule esitanud nõuetekohast riigi õigusabi taotlust, mistõttu kohus edastas J. Reinomäele täitmiseks taotluse ankeedi. Kohus selgitas, mis tuleb taotluses vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 12 lg-le 1 märkida ning esitada tuleb kohtule andmed oma majandusliku seisundi kohta, et kohus saaks kaaluda riigi õigusabi võimaldamist. Kohus pidas vajalikuks selgitada, et halduskohtumenetluses valitsev uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus aitavad kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist ning halduskohtu ülesanne on nõuda ka vajadusel ise välja asja lahendamiseks olulised tõendid.

3. 26.06.2014 saabus Tartu Halduskohtusse J. Reinomäe täpsustatud taotlus (tl 11-11p) riigi õigusabi saamiseks, milles ta märkis taotletava riigi õigusabi liigina isiku esindamise halduskohtumenetluses ning kirjeldas probleemina Kaitsepolitseiameti tegevusetust tema pöördumise osas. Põhjendusena, miks riigi õigusabi saamine on vajalik, märkis J. Reinomägi, et puuduvad teadmised ja võimalused õigusi kaitsta ning võimaliku kasuna märkis PS-s sätestatud õiguste ja vabaduste käitamise. 4. Tartu Halduskohus 27.06.2014. a määrusega (tl 13-13p) jättis teistkordselt käiguta J. Reinomäe taotluse riigi õigusabi saamiseks ja andis puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva alates määruse kättesaamisest. Kohus asus seisukohale, et J. Reinomäe taotlus on esitatud endiselt puudustega. Võttes arvesse taotleja 02.06.2014 esitatud taotlust ja 26.06.2014 esitatud taotluse täiendust, mõistis kohus J. Reinomäe taotlust selliselt, et ta soovib riigi õigusabi kaebuse koostamiseks, et esitada kohtule kaebus Kaitsepolitseiameti tegevusetuse peale. Kohus kohustas taotlejat teatama kohtule, kas kohus on tema taotlust õigesti mõistnud ning juhul kui kohus on taotlust valesti mõistnud, teavitada J. Reinomäel sellest kohut ja täpsustada taotletava riigi õigusabi liiki. Lisaks märkis kohus, et J. Reinomäel tuleb esitada kohtule andmed oma majandusliku seisundi kohta, et kohus saaks kaaluda riigi õigusabi võimaldamist. 5. 04.07.2014 saabus Tartu Halduskohtusse J. Reinomäe täpsustatud taotlus (tl 16-16p), milles ta märkis, et talle on kohtumääruses nimetatud puudused arusaamatud ning riigi õigusabi tagab talle PS §-des 13 ja 18 kehtestatud õigused ja tema majanduslik seisund ei võimalda tal endale õigusabi palgata. 6. Tartu Halduskohus 22.08.2014. a määrusega (tl 18-18p) jättis kolmandat korda käiguta J. Reinomäe taotluse riigi õigusabi saamiseks ja andis puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva alates määruse kättesaamisest. Kohus asus seisukohale, et J. Reinomäe taotlus on esitatud endiselt puudustega. Kohus märkis, et J. Reinomäel tuleb täpsustada, kas ta soovib riigi õigusabi üksnes isiku esindamiseks või soovib ta õigusabi ka õigusdokumendi, s.o kaebuse koostamiseks. Kohus viitas, et on mõistnud taotleja avaldusi selliselt, et J. Reinomägi soovib õigusabi kaebuse koostamiseks, et esitada kohtule kaebus Kaitsepolitseiameti tegevusetuse peale, kuid antud juhul on taotlus esitatud vaid isiku esindamiseks, mis tähendab, et kohtusse kaebuse koostamisele õigusabi osutamine ei laieneks. Kohus märkis, et J. Reinomäel tuleb oma tahe ja taotluse eesmärk selgesti ja üheselt arusaadavalt märkida, sest kohus ei saa ise sisustada tema taotlust. Kohus kohustas J. Reinomäge teatama, kas kohus on tema varasemalt esitatud taotluste pinnalt saanud õigesti aru, et taotleja soovib saada riigi õigusabi kaebuse koostamiseks, et esitada kohtule kaebus Kaitsepolitseiameti tegevusetuse peale või on kohus sellisele järeldusele jõudes eksinud ning juhul kui kohus on taotlust valesti mõistnud, teavitada sellest kohut ja täpsustada taotletava riigi õigusabi liiki. Lisaks märkis kohus, et J. Reinomäel tuleb esitada kohtule andmed oma majandusliku seisundi kohta, et kohus saaks kaaluda riigi õigusabi võimaldamist. 7. 02.09.2014 saabus Tartu Halduskohtusse J. Reinomäe vastus (tl 21) 22.08.2014. a määrusele, milles ta märkis, et RÕS § 4 lg 3 p 5 hõlmab ka kaebuse esitamist halduskohtusse ning tal ei ole võimalik esitada andmeid oma majandusliku seisundi kohta, mistõttu palub tugineda lahendi tegemisel Riigikohtu 31.07.2014. a määrusele nr 3-7-1-3-190-14, kus ta tunnistati maksejõuetuks. J. Reinomägi märkis, et taotleb riigi õigusabi RÕS § 4 lg 3 p 5 alusel ja ta vajab riigi õigusabi, kuna tema piiratud õigused vanglas ei võimalda oma õigusi kaitsta tõhusalt ning tal ei ole võimalik ise õigusabi osutajat palgata. 2 2

8. Tartu Halduskohus 04.09.2014. a määrusega (tl 23-23p) jättis rahuldamata J. Reinomäe taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg-st 2 ja RÕS § 7 lg 1 p-st 1 juhindudes. Kohtu hinnangul on J. Reinomägi ise võimeline kaitsma enda õigusi halduskohtumenetluses ning tema puhul ei ole tegemist isikuga, kes oleks halduskohtumenetluses täielikult kogenematu, kuivõrd ta on esitanud halduskohtule kümneid kaebusi ja saavutanud ka kaebuste menetlusse võtmise. Lisaks märkis kohus, et halduskohtus valitseb uurimisprintsiip ning õiguslike põhjenduste esitamist HKMS kaebajalt ei nõua, kohaldamisele kuuluva seaduse otsib kohus. Kohus viitas Riigikohtu 16.10.2002. a otsusele nr 3-3-1-41-02, milles on märgitud, et uurimisprintsiibi eesmärk on kaitsta isikute subjektiivseid avalikke õigusi ja avalikku huvi sõltumata protsessiosaliste õiguslikest teadmistest ja materiaalsetest võimalustest õigusabi hankimisel. Kuigi riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks on taotleja maksejõuetus, asus kohus seisukohale, et ei pea enam hindama taotleja majanduslikku seisundit vastavalt RÕS § 6 lg-le 1, kuna esineb RÕS § 7 lg 1 p-st 1 tulenev kohane alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, mistõttu puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja maksejõuetuse kindlakstegemiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 9. 10.09.2014 saabus Tartu Halduskohtusse J. Reinomäe määruskaebus (tl 26-28), milles ta palub Tartu Halduskohtu 04.09.2014. a määrus tühistada ning teha uus otsus, millega rahuldatakse tema riigi õigusabi taotlus. J. Reinomägi leiab, et kohus on eiranud erinevaid Riigikohtu lahendeid, kus on toodud alused, millistel tingimustel võib isikut pidada RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi isikuks, kes on võimeline oma õigusi kaitsma. J. Reinomägi arvab, et tema kui vahistatu nendele nõuetele ei vasta. J. Reinomäe arvates ei ole asjakohane viidata tema kaebustele, mis on võetud menetlusse, kuna tänaseni ei ole ta saavutanud ühegi kaebusega tõhusat õiguskaitset. J. Reinomägi märgib, et vastuolus määruse p-s 4 esitatuga ei ole kohus analüüsinud vaidlusaluse asja keerukust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. 11. J. Reinomägi on määruskaebuses esitanud taotluse teha uus otsus, millega tema riigi õigusabi taotlus rahuldatakse. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi võttes lähtepunktiks nende esitaja tegeliku tahte. Lähtuvalt HKMS § 116 lg 1 ls-st 1 lahendatakse menetlusabi taotlus määrusega. Eeltoodust juhinduvalt leiab ringkonnakohus, et määruskaebuse esitaja taotlust tuleb tõlgendada taotlusena teha uus määrus, millega tema riigi õigusabi taotlus rahuldatakse. 12. Halduskohus jättis J. Reinomäe taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4. Määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi sellist asjaolu, mis tingiks määruskaebuse rahuldamise. Vastuseks määruskaebuse esitaja väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 13. RÕS § 7 lg 1 p 1 ei välista vahistatu korral halduskohtule esitatud riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmist. Viidatud sätte kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohtute infosüsteemi andmetest nähtuvalt on J. Reinomägi halduskohtumenetluses osalenud korduvalt. Kohtuvaidluste tulemuslikkus kaebaja jaoks ei ole asjaolu, mida kohtul tuleb riigi õigusabi taotluse lahendamisel arvestada. Ringkonnakohtu 3 3

hinnangul on J. Reinomäel olemas piisavad teadmised selleks, et teha enda soovid ja taotlused kohtule vajalikul määral arusaadavaks. Halduskohus on kolmes käiguta jätmise määruses selgitanud, millised puudused taotluses esinevad. Muuhulgas on halduskohus 27.06.2014. a ja 22.08.2014. a määrustes märkinud, kuidas ta J. Reinomäe taotlust mõistab ning kohustatud viimast teatama nii sellest, kas kohus on õigesti taotlusest aru saanud kui ka sellest, kui kohus on taotlust valesti mõistnud. J. Reinomägi ei ole täiendavates taotlustes kohtu küsimustele vastanud. Seega ei ole olnud halduskohtul võimalik otsustada, et J. Reinomäe õiguste kaitseks on tingimata vajalik, et teda esindaks kohtumenetluses eriteadmistega isik, kuna varasemates kohtuvaidlustes osalemise pinnalt saab pidada J. Reinomäe õiguste kaitse vajalikul määral tagatuks tema enda teadmiste ja oskustega ning uuriva ja selgitava kohtumenetlusega. 14. Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõigile isikutele, kellel selle järele vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses selleks ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lgs 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et kui kohus teeb taotluse põhjal kindlaks RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud aluse, ei pea kohus enam hindama taotleja majanduslikku seisundit vastavalt RÕS § 6 lg-le 1. Sellisel juhul isiku majanduslik seisund enam asja otsustamist ei mõjuta. Samuti ei ole kohtul vajalik analüüsida asja keerukust, nagu väidab määruskaebuse esitaja. 15. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus J. Reinomäe määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.09.2014. a määruse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 4 4