1-14-7649/5 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-14-7649 Lk

1 / 6

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

15. september 2014.a. P kohtumajas ärnu Kriminaalasja number

1-14-7649

(14750000031) Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Tammeniit Kohtuistungi sekretär

Jaanika Lusti Kriminaalasi

K.I süüdistuses KarS § 298 lg 2 p 1 ja KarS §

424

järgi kokkuleppemenetluses E

riasjade prokurör Küllike Kask Süüdistatav K.I

Isikukood: XXX; elukoht: X emakeel: X X ; ; töökoht:

Kriminaalkorras karistamata, väärteo korras 2014.a. karistamata. Kahtlustatavana kinni peetud 31.08.2014 01.09.2014.a. so 2 – päeva. T

õkend elukohast lahkumise keeld kuni 01.09.2015.a.

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada K.I KarS §

298 lg 2 p 1 järgi ning mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. Süüdi tunnistada K.I KarS § 424 järgi ning mõista karistuseks 5 (viis

) kuud vangistust.

Vastavalt KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõista K.I-le vangistus 2 aastat. Vastavalt KarS § 68 lg 1 lugeda karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg, s o 2 päeva ja ärakandmisele kuulub vangistus 1 aasta 11 (üksteist) (kakskümmend kaheksa)

kuud 28

päeva.

1-14-7649 Lk

2 / 6

KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata kui K.I ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.

KarS § 50 lg 1 p1 alusel võtta K.I’lt lisakaristusena ära mootorsõiduki

juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks.

Katseaja algust arvata alates 15.09.2014.a.

Lisakaristuse kohaldamise

algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest.

Tõkend elukohast lahkumise keeld kohtuotsuse jõustumisel tühistada.

KrMS § 179, § 175 alusel välja mõista K.I’lt riigituludesse: - sundraha 887,

50 €; - , kokku 959,50 . tasu riigi õigusabi eest 72 € €

Menetluskulud tasuda 12 kuu

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS- - is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS

is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr:

EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida

maksekorraldusele viitenumber 99914700015382. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

LS § le 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, - kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Kohtuotsuse jõustumisel saata kohtuotsuse ärakiri Maanteeametile teadmiseks.

EDASIKAEBAMISKORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on

kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis

1-14-7649 Lk

3 / 6

või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kriminaalasjas 14750000031 andis korduvalt süüdistatakse K.I’d selles, et tema vara, s o raha selle eest, et ametiisik paneks oma ametiseisundit ära kasutades toime seadusega mittelubatud teo. Vastavalt Majandusja kommunikatsiooniministri 22.11.2010 määrusele nr 98 „Maanteeameti

põhimäärus“ on Maanteeamet Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus. Vabariigi valitsuse seaduse § 43 lg 1 kohaselt teostavad valitsusasutuste

hallatavad riigiasutused seaduse alusel täidesaatvat riigivõimu. Seega on Maanteeamet ning selle struktuuriüksus Lääne regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroo riigiasutus.

Maanteeamet Lääne regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroo nende peaspetsialistide

tööülesanneteks on muuhulgas teooria ja sõidueksamite vastuvõtmine ja eksamitulemuste -

vormistamine. Peaspetsialistidel on õigus esindada bürood oma tegevusala piires.

Peaspetsialisti töö käigus eksamite vastuvõtmise korda reguleerib Majandusja kommunikatsiooniministri 21.06.2011 määrus nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele“ (edaspidi kord). Korra § 2 kohaselt juhi eksamineerimise eesmärk on hinnata isiku teadmiste, oskuste, käitumise

ja hoiakute vastavust juhi kvalifikatsiooninõuetele. Korra lisa nr 1 kohaselt peab A,B,C- kategooria auto juhtimisõiguse taotleja sooritama teooriaeksami ning teise järgu sõidueksami. Korra lisa 2 t - - abel 2 sätestab, et A kategooria juhtimisõigust taotlev isik peab vastavama 30 e

minuti jooksul 30- - le eksamiküsimusele, millest vähemalt 26 le peab ta vastama õigesti. Kui

vigu on rohkem, peab eksamineerija kuulutama teooriaeksami mittesooritatuks ning isikut

sõidueksamile ei lasta. B kategooria juhtimisõigust taotlev isik peab vastavama 30 - -e minuti jooksul 30- - le eksamiküsimusele, millest vähemalt 26 le peab ta vastama õigesti. Kui vigu on

rohkem, peab eksamineerija kuulutama teooriaeksami mittesooritatuks ning isikut

sõidueksamile ei lasta. C kategooria juhtimisõigust taotlev isik peab vastavama 35 - -e minuti jooksul 35- - le eksamiküsimusele, millest vähemalt 30 le peab ta vastama õigesti. Kui vigu on

rohkem, peab eksamineerija kuulutama teooriaeksami mittesooritatuks ning isikut sõidueksamile ei lasta. Korra lisa 4 punkt 2 sätestab, et kui eksamineerija eksamit läbi viies märkab tõsist viga või mitut vähemtõsist viga, kohustub ta lugema eksami mittesooritatuks. Lisa 4 punkt 3 sätestab, et eksami käigus tehtud vead, hinnangud ja otsuse sõidueksami sooritamise või mittesooritamise

kohta kannab eksamineerija sõidueksami kaardile. Korra § 5 lg 4 ei tohi eksamineeritav kasutada kõrvalist abi ning peab sooritama eksami iseseisvalt. Vastavalt liiklusseaduse § 98 lg 1 ja 2 annab Maanteeamet esmase juhiloa välja kümne tööpäeva

jooksul kohase eksami sooritamisest arvates. Sätte sõnastusest tulenevalt puudub ametil

diskretsioon otsustamisel, kas väljastada isikule juhiluba või mitte – kui isik on sooritanud

kohase eksami, on Maanteeamet kohustatud väljastama juhiloa. Seega on eksamineerijal sõidueksami kaarti täites võimalik mõjutada seda, kas eksamineeritav saab esmase juhiloa või mitte. Kui eksamineerija märgib sõidueksami kaardile, et isik ei sooritanud sõidueksamit, siis Maanteeamet isikule esmast juhiluba ei väljasta. Kui ta märgib aga, et eksamineeritav sooritas eksami, väljastatakse isikule esmane juhiluba. Isikule esmase juhiloa väljastamine sõltub

otseselt eksamineerija poolt sõidueksami kaardile märgitavast. Eksamineerija täites peaspetsialistina eksamikaardi, teeb kolmandate isikute suhtes siduvaid õiguslikke toiminguid

ja sellest tulenevalt omab ametiseisundit. Seega on tema eelkirjeldatud tööülesanded

vaadeldavad kui järelevalveülesanded karistusseadustiku § 288 lg 1 mõttes. Järelikult on

1-14-7649 Lk

4 / 6

Maanteeameti Lääne regiooni Liiklusregistri Haapsalu büroo peaspetsialistide ehk eksamineerijate puhul tegemist ametiisikutega. 2012 augustikuu lõpus võttis K.I ühendus A. K, et A. K kokku leppida sõidutunde. A.K oli teadlik läbi K , et K.I võtab temaga ühendust ja soovib saada sõidutunde. . R Pärast esimest sõidutundi hakkas A. K rääkima K.I-le, et ta sõidab hästi ning eksamit saab ka lihtsamalt teha, aga see maksab .K 350 eurot. K.I sai aru, et A küsib temalt 350 eurot altkäemaksuna, mille ta annab kellelegi edasi, et K.I saaks sõidueksami lihtsamalt tehtud. 19.06.2012 kandis K. R 27904 350 K.I Swedbank AS arvelduskontole nr 2210272

eurot, selgitusega „kingitus sinule“ ja 20.06.2012 võttis K.I Tallinnas

sularahaautomaadist oma kontolt 350 eurot, mille X parklas (X), viibides A. K sõiduautos

Mazda 6 registreerimisnumbriga X andis edasi A.K. A. K XX käskis K.I registreerida ennast Maanteeameti kodulehel Tallinnas sõidueksamile. 25.09.2012 tegi K.I

Tallinnas A ühe õppesõidu ning pärast seda viis A K.I . K . K Maanteeameti Põhja regiooni Liiklusregistri Mäepealse 19, Tallinnas asuva büroo juurde, kus

25.09.2012 kell 15.12 algas K.I sõidueksam, mille käigus tegi K.I tõsiseid vigu, mille tulemusel eksaminaator luges sõidueksami „mitte sooritatud“.

K.I ja A talle altkäemaksuna antud . K vahelise kokkuleppe kohaselt pidi A.K sularaha eest tagama, et K.I läbib igal juhul positiivselt B kategooria sõidueksami. - K.I taotles sularaha maksmisega A et ametiisik, kes eksamit vastu võtab, .K seda, paneks toime seadusega mittelubatud teo. - K.I, olles varem toime pannud altkäemaksu andmise ja olles seega KarS § 298

lg 2 p 1 tähendatud isik, 2012 oktoobris eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal läheduses X andis A.K A.K sõidukis Mazda 6 registreerimisnumbriga X altkäemaksuna sularaha 250 eurot. K.I ja A. K vahelise kokkuleppe kohaselt pidi A. K talle antud sularaha eest tagama, et K.I -

läbib igal juhul positiivselt B kategooria sõidueksami.

08.10.2012 saatis K.I oma mobiiltelefonilt nr 56718523 sõnumi A. K mobiiltelefonile nr x

sisuga „ 26 oktoober kl. 14.00“. 09.10.2012 saatis A. K J. P SMS- -kat. teooria 17. Oktoober kell 10.00. B- i sisuga „A kat sõit 26. Oktoober kell 14.00“. 15.10.2012 kandis A. K abikaasa H. K enda Swedbank AS arvelduskontolt nr X Ku korraldusel

J. Parvelduskontole X . K. Nordea pangas 600 eurot, mis oli mõeldud R ja K.I

eksamite eest. J. P, kes vahendas eksami sooritamist ja altkäemaksu edasiandmist, teatas Maanteeameti eksamineerijale R. J

K.I eksami sooritamise aja.

26.10.2012 võttis J pangaautomaadist välja 300 eurot, lisas sellele 500 eurot ja andis . P 26.10.2012 Haapsalus R. J edasi 800 eurot. Sellest rahast 200 eurot oli altkäemaks selle eest, et

kui K.I - samal päeval, so 26.10.2012 kell 14.00 B kategooria juhtimisõiguse sõidueksami käigus teeb vigu, mis muidu võiksid põhjustada selle, et R. J kui eksamineerija peaks lugema sõidueksami mittesooritatuks, siis R jätab vastava vea või vead sõidueksami . J

kaardile märkimata ning teeb isegi vigade olemasolu korral otsuse positiivse otsuse sõidueksami sooritatuse kohta ehk otsuse „Sõidueksam sooritatud“.

Seega K.I , altkäemaksu andmisega, s o ametiisikule vara andmisega vastutasuna selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades paneb edaspidi toime

seadusega mittelubatud teo, isiku poolt, kes on varem toime pannud altkäemaksu andmise, pani toime KarS § 298 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

K.I süüdistatakse KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises,

mis seisnes selles, et tema juhtis 31.08.2014 a kella 09:45 ajal Tallinnas X maja juures

1-14-7649 Lk

5 / 6

mootorsõidukit Volkswagen Golf reg märgiga atud tõendusliku C, olles joobeseisundis (tuvast alkomeetriga 1,08 mg/l), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1, lg 2 p 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis, alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või

tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem; korrakaitseseaduse § 36 lg 1 sätteid, mille kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või

psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides, pannes toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Seega K.I mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse

sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Eriasjade prokurör tegi ettepaneku süüdi K.I KarS § järgi ja tunnistada

298 lg 2 p 1 mõista talle karistuseks vangistuse 2 aastat. KarS § 424 ettenähtud kuriteo toime

panemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistuse 5 kuud. Vastavalt KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõista

K.I-le vangistus 2 aastat. Vastavalt KarS § 68 lg 1 lugeda karistusest kantuks

eelvangistuses viibitud aeg, s o alates K.I kinnipidamisest 31.08.2014 kuni vabastamiseni 01.09.2014, s o 2 päeva ja ärakandmisele kuulub vangistus 1 aasta 11 kuud 28

päeva. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata kui K.I ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Katseaja algust arvestada alates kohtuotsuse kuulutamisest.

KOHTU SEISUKOHT

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör

jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise

põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte

avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tõkend elukohast lahkumise keeld kohtuotsuse jõustumisel tühistada.

Menetluskulud.

Vastavalt KrMS § 180 lg le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud -

süüdimõistetu. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega

kaasn ta riigituludesse sundraha esimese ev sundraha. Seega tuleb kohtuotsusega välja mõis astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 2 alammäära suuruses summas so 887.50 €. ,5 palga

1-14-7649 Lk

6 / 6

Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja kä

esolevas kriminaalasjas on see alljärgnev kaitsjale makstud riigi õigusabi tasu kohtueelses menetluses - 72 €.

Anu Tammeniit kohtunik