4-14-4781/26 · 4-14-4781/26 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.september 2014, Tallinn Väärteoasja number 4-14-4781 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja, Ivi Kesküla, Orvi Tali

Väärteoasi Märt Gailani väärteoasi NPALS § 15-1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 3.juulist 2014.a. otsus Kaebuse esitaja Märt Gailani kaitsja adv. Liis Toomsalu

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 3.juulist 2014.a. otsus Märt Gailani väärteoasjas nr 4-14-4781 jätta muutmata. 2. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vastavalt väärteoprotokollile nr AB 1380755 oli Märt Gailan 22.02.2014 kell 10.15 eelnevalt tarvitanud narkootilisi aineid kokaiini ja GHB-d ilma arsti ettekirjutuseta, rikkudes NPALS § 3 lg 1 sätteid ning pannes seega toime NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo. Leides, et M.Gailani tuleks karistada arestiga, saatis kohtuväline menetleja väärteoasja vastavalt VTMS §-le 71 Harju Maakohtule arutamiseks.

Maakohtu otsus

2 2. Harju Maakohus tunnistas oma 3.juuli.2014 otsusega Märt Gailani süüdi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 järgi ja määrata talle karistusena arest 4 päeva. KarS § 66 lg 1 alusel määrata aresti kandmine ositi kahes osas mitte vähem kui 2 päeva järjest. Arest peab olema ära kantud hiljemalt 01.09.2014.a.

Apellatsioon ja selle põhjendused:

3. Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni M.Gailani kaitsja adv. Liis Toomsalu, kes vaidlustab kohtuotsust karistuse osas. Apellatsioonis leitakse, et maakohus ei ole sisuliselt juhindunud KarS §-s 56 sätestatud põhimõtetest. Ebaõige on maakohut järeldus, et eripreventiivsetelt kaalutlustel ei ole võimalik M.Gailani karistada kergemaliigilise karistusega. M.Gailani iseloomustav materjal näitab, et teda saab mõjutada edaspidi süütegudest hoiduma ka kergemaliigilise karistusega. M.Gailan elab seadusekuulekat elu, tal on töökoht Soomes, narkootikumidega enam tal probleeme ei ole.Kõik eelnevalt mõistetud trahvid on tal tasutud. M.Gailani sissetulek on piisav, et tasuda rahatrahvi ja menetluskulud. M.gailanil ei ole võimalik suveperioodil Eestisse tulle ja ta ei saa kahel järjestikusel päeval töölt puududa. Õige ei ole ka kohtu seisukoht, et puuduvad karistust kergendavad asjaolud. M.Gailan on tunnistanud menetluse algusest peale temale etteheidetavat tegu, ta on toimepandut kahetsenud ja kinnitanud, et praegusel hetkel tal narkootikumidega kokkupuudet ei ole. Karistusliigi otsustamisel oleks kohus pidanud arvestama nii eeltoodud asjaolusid kui ka seda, et väärteo toimepanemisest on möödunud peaaegu pool aastat.

4. Apellatsiooni puuduste kõrvaldamise määrusele teatas apellant, et ei soovi osaleda apellatsioonikohtu istungil. Ka kohtuväline menetleja nõustus kirjaliku menetlusega, palus jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata ning esitas omapoolse seisukoha esitatud apellatsioonile. Vastustaja on seisukohal, et Harju Maakohtu otsuses on kohtu seisukoht M. Gailan´i süüdi tunnistamise ning karistuse mõistmise osas maakohtu poolt põhjendatud ja kohtu siseveendumus on otsuse lugemisel jälgitav ning maakohus ei ole otsuse tegemisel rikkunud menetlusõigust ega kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme. Käesolevas asjas on maakohus põhistanud jälgitavalt, miks M. Gailan tuleb süüdi mõista ja karistada just arestiga. Kõik apellatsioonis tõstatatud küsimused on olnud maakohtus ka kohtuliku uurimise esemeks ning maakohus on kaitseargumentidele kohtuotsuses pööranud piisavalt tähelepanu. Harju Maakohtu 03.07.2014.a kohtuotsus 4-14-4781 on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks alused apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustel puuduvad.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendatult karistanud M.Gailani arestiga e. väärteo eest mõistetava raskeima karistusliigiga. Maakohus on oma sellekohast seisukohta põhjendanud ning apellatsioonis esitatud väiteid peab kohtukolleegium paljasõnalisteks. Maakohus on karistuse mõistmisel lähtunud süü suurusest ning põhjendatult arvestanud ka süüdlase isikut. Käesoleval juhul iseloomustab kohtkolleegiumi arvates isiku süü suurust fakt, et ette heidetakse erinevate narkootiliste ainete kasutamist. Nimelt tuvastas ekspertiis, et M.Gailan on tarvitanud nii kokaiini, kui ka GHB-d. Nimetatud asjaolu viitab kohtukolleegiumi arvates narkootilise aine korduvmanustamisele kuna kohtukolleegium ei pea usutavaks, et isikul on vaja narkojoovet endale tekitada üheaegselt erinevaid narkoaineid manustades. Fakt on ka see, et M.Gailan on isik, keda on varem korduvalt karistatud süütegude toimepanemise eest ning ka samaliigilise

3 väärteo toimepanemise eest. Ka kuritegu, milles M.Gailan varasemalt oli süüdi mõistetud , oli toime pandud narkojoobes. Samuti ei veena apellatsioonikohut M.Gailanile mõistetud karistust leevendava asjaolu, et M.Gailanil ei ole ligi pool aastat olnud probleeme narkootikumidega. Arvestades M.Gailani poolt eelnevalt narkootikumidega seotud väär- ja kuriteo vahelisi ajavahemikke võib väita, et ligi poole aastane ajavahe ei ole piisav väitmaks, et isik on narkootikumidega teinud lõpparve. Kui see nii on, on see positiivne, kuid karistus mõistetakse toimepandud teo eest ning fakt, et isik ei ole pool aastat õiguskaitseorganite huviorbiiti sattunud ei ole selline eriline asjaolu, mis peaks mõjutama mõistetavat karistust. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et menetlusaluse isiku käitumises puuduvad ka karistust kergendavad asjaolud. Toimiku materjalidest ei nähtu, et menetlusalune isik M.Gailan oleks väljendanud käesolevas asjas toimepandud väärteo suhtes oma puhtsüdamlikku kahetsust enne maakohtu poolt kohtuotsuse tegemist. Ka ei saa kohtukolleegiumi arvates olukorras, kus ekspertiisiga tuvastatakse isiku poolt narkoainete tarvitamise fakt ülehinnata ja lugeda siiraks kahetsuseks seda, kui isik peale seda narkoainete tarvitamise üles tunnistab. Samamoodi ei mõjuta kohtukolleegiumi seisukohast karistust fakt, et isik tasub ära temale eelnevalt karistusena mõistetud rahalise karistuse ja rahatrahvid, mis ongi isiku kohustuseks. Kuna M. Gailan on varem karistatud rahatrahvidega ja ka rahalise karistusega, kuid sellele vaatamata on ta jätkanud väärtegude toimepanemist, siis on õige maakohtu seisukoht, et varem kohaldatud karistused tema puhul ei ole täitnud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid ei ole kohtukolleegiumi arvates alust väitel, et 4 päeva aresti, mida on võimaldatud kanda kahes jaos e. kahe ööpäeva kaupa, on M.Gailanile ebaõiglaselt range karistus. Kohtuotsusega anti M.Gailanile sellisel kujul karistuse ärakandmiseks sisuliselt kaks kuud ning käesolevaks ajaks pidanuks olema karistus kantud.

Ringkonnakohus nõustub M.Gailanile mõistetud karistuse liigi ja määraga ning leiab, et apelleeritud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud, M.Gailanile mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Apellatsioonis esitatu ei anna alust vaidlustatud kohtuotsuse tühistamiseks.

6. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus apelleeritud kohtuotsuse muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata.

Julia Katškovskaja Ivi Kesküla Orvi Tali