4-14-7108/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. septembr 2014

il Jõhvi kohtumajas Kirjalikus menetluses

Väärteoasja number 4-14-7108 (2440,14,004910)

Kohtunik Inna Kirsipuu Väärteoasi kaebemenetluses

Z.L

7 lg 2 LS § 22 kvalifitseeritava väärteo

toimepanemises, milles Z.L tunnistati süüdi LS §

227 lg 2 atrahviga 50 järgi ja karistati rah trahviühikut summas 200 eurot.

Menetlusalune isik Z.L isikukood: xxx, xxx

Juhindudes VTMS § 120, § 132 p 1, 134, 135 kohus

O T S U S T A S:

Jätta Z.L-i vanemväärteomenetleja Meelis Kaev’u kaebus Ida prefektuuri

08.08.2014 2440,14,004910 rahuldama . otsuse peale väärteoasjas ta

KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi 200 eurot tasumine ositi 4 (nelja ) kuu jooksul alates otsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB pank EE891010220034796011 SWEDbank EE932200221023778606 Danske Bank EE403300333416110002 №rdea Bank EE701700017001577198 Maksekorraldusele märkida viitenumber , ning selgitus „ 4- 10220145168525 Z.L

14-7108 rahatrahv“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Kohtuotsuse ärakirjad saata Ida Prefektuurile ja

Z.L’ale VTMS § 135 lg 5 kohaselt väljastusteatega või elektrooniliselt.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamise kuupäevast. Kass

atsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil. Kohtuotsus jõustub 30 päevase tähtaja möödumisele järgmisel kuupäeval, alates kohtuotsuse -

koopia kättesaamise järgmisest kuupäevast. Kui 30 päevase tähtaja viimane päev langeb - puhkeloetakse 30-

või pühapäevale, päevase tähtaja viimaseks kuupäevaks lähim tööpäev.

MENETLUSE KÄIK

14.07.2014 koostas Ida prefektuuri patrullpolitseinik Vxxx Txxx korrakaitsebüroo

väärteoprotokolli AB 1 suhtes selle fakti kohta, xxx 415802 Z.L-i asulavälisel teel

kiirusega 110 km/h +/- 5 km/h, liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirus antud teelõigul 70 km/h, mil

lega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 35 km/h. Nimetatud teoga rikkus Z.L LS (edaspidi: Liiklusseadus)

50 lg 5 p 3. Z.L-i tegu § on kvalifitseeritud LS

7 lg 2 llkirja vastu § 22 järgi. Väärteoprotokoll oli isikule kätte antud a 14.07.2014 (t 8 l ).

Ida prefektuuri xxxKxxx tegi 08.08.2014 otsuse korrakaitsebüroo vanemväärteomenetleja M väärteoasjas 24 tõendatud liiklusjärelevalve 40,14,004910, milles leidis, et isiku rikkumine on kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ja tunnistaja M i ütlustega xxx Dxxx .

Otsuse kohaselt

- 5 km/h, juhtis isik mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 110 km/h +/ liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirus antud teelõigul 70 km/h, seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 35 km/h. Näit juhile tutvustatud. Mene

50 lg 5 p 3 tlusalune isik rikkus LS § nõudeid, mille eest on ette nähtud karistus LS §

227 lg 2 alusel.

Karistust kergendavateks asjaoludeks on kehtivate õigusrikkumiste puudumine. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Nimetatud kohtuvälise menetleja LS § 22 järgi otsusega karistati Z.L

7 lg 2 rahatrahviga 50

00 eurot. trahviühikut summas 2 Otsuse ärakirja on menetlusalune isik kätte saanud 14.08.2014 (tl 24)

KAEBUS

28.08.2014 saabus Viru Maakohtule Z.L-i kaebus tema suhtes 08.08.2014 tehtud otsuse peale väärteoasjas nr 2440,14,004910.

28.08.2014 esitatud kaebuses palub menetlusalune isik Viru Maakohtul tühistada Ida Prefektuuri 08.08.2014 . Kaebuse esitaja leiab, otsuse ja väärteomenetlus tema suhtes lõpetada et ordselt rikutud ja tegelikult ei ole ta etteheidetud tegu toime tema kaitseõigust on mitmek pannud. Kaebuse esitamise tingisid järgmised asjaolud:

- , kes pani toime teo, kes juhtis autot ja millise autoga oli väärteokirjeldusest ei nähtu tegemist, millise seadmega tuvastati rikkumine puudub nii ja milline oli seadme näit;

objektiivne, kui ka subjektiivne koosseis ja puudub analüüs teo õigusvastasust välistavate asjaolude ja süüküsimuse osas;

- ;

kohtuväline menetleja on eksinud kaebetähtajaga

- talle ei ole nõuetekohaselt tutvustatud õiguseid ja kohustusi ning allkiri on antud politseiametniku käsul;

- ;

menetlustoimingute juures puudus tõlk

-

talle on keeldutud koopiate väljastamisest.

Menetlusalune isik avaldas, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

VASTUS KAEBUSELE

Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega ning esitab kirjalikult oma seisukoha väärteoasjas nr.2440,14,004910.

Kohtuvälise menetleja seisukohast vastab koostatud väärteoprotokoll AB1415802, järgides

VTMS § 69 lg 2 p 1 nõudeid. Väärteoprotokolli põhioss a on protokolli koostanud politseiametniku Vladimir Timofejevi poolt märgitud millise sõidukiga tegu toime pandi ning -

teo lühike kirjeldus, toimepanemise aeg ja koht. Kohtuvälise menetleja seisukohast ei ole väärteoprotokolli koostanud politseiametnik Vladimir Timofejev kohtuvälise menetleja lahendi kättesaadavuse tähtaega omavoliliselt lühendanud. Kohtuvälisele menetlejale

arusaadavalt on menetlusalune isik oma õiguste ja kohustustega tutvunud. Need on temale arusaadavaks tehtud ning seda on isik oma vabal tahtel antud allkirjaga ka kinnitanud. Kohapeal ei ole menetlusalune isik tõlki vajanud, oma sõnade ja käega on ta kinnitanud, et väärteoprotokolli ning liiklusjärelvalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll on temale selged ja arusaadavad. Seega oli ta väga hästi teadlik millises konkreetses asjas teda süüdistatakse. Kohtuvälise menetleja seisukohast reguleerib Väärteomenetluse seadustik väga täpselt, et millal ja millisel moel menetlusosalised tutvuvad ning taotlevad tasu eest väärteotoimiku materjalidest koopiate tegemist.

Lähtudes esitatud asjaoludest palub kohtuvälise menetleja esindaja jätta menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Menetlusalune isik on temale inkrimineeritud väärteo toime pannud ning seega puudub väärteoasja lõpetamiseks

Väärteomenetluse seadustikust tulenev alus.

KOHTU SEISUKOHT

VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kaebuse esitaja ja kohtuväline menetleja on nõus olnud asja kirjaliku menetlemisega.

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

VTMS § st 87 tulenevalt arutatakse väärteoasja menetlusaluse isiku suhtes ja - väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega määratakse väärteoasja arutamise piirid kindlaks väärteoprotokollis sisalduva menetlusalusele isikule etteheidetava teo kirjeldusega, millega on seotud nii kohtuväline menetleja kui ka kohus (RKL 3-1-1-16-09; 3-1-1- -11).

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks.

Süüdistus puudutab LS § rikkumist mis on kvalifitseeritud LS § 2 järgi.

50 lg 5 p 3

27 lg 2

Kohus tutvus kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga millest nähtub, , xxx liikluskiiruse

mõõtmist. Mõõtmisel on kasutatud mõõteseadet Stalker II MDR nr.AS008373, seadmele tehtud test 13.07.2014 kell 20.00, tulemus: töökorras. Kiirusmõõteseade paigaldus mõõtmise ajal: statiivil. Mõõtmise hetkel oli tegemist asulavälise teega, nähtavus oli hea, mõõtmine toimus pimedal ajal, ilmastik oli sademeteta, teeolud olid kuivad, tegemist oli kattega kahesuunalise teega. Mõõtmist teostati 1. sõidurajal liikuvast patrullautost kiirusega 85 km/h samas suunas liikuva objekti kiiruse mõõtmiseks. Mootorsõiduk liikus 1 sõidurajal, pärisuunalisel teel ja liikus üksinda, . Kiirust mõõdeti 3 eemaldudes patrullautost ja kiirendades intensiivselt -5 sekundi

jooksul, sirgel teelõigul, segavaid faktoreid ei esinenud. Seadme helisignaal oli ühtlaselt tõusev e. kõrgenev. Kiiruse mõõtmisel oli seadme lugem km/h, mõõdetaval teelõigul lubatud kiirus 70 km/h, laiendmääramatus + km/h, seega ületamine on mitte vähem kui /- 5 km/h võrra. Fikseeritud näitu tablool näidati juhile, mõõtmise ajal vide seadme o/helitehnikat ei kasutatud. Menetlusalune isik andis allkirja protokolliga tutvumise kohta, lisades, et ta ei ole nõus, et tegemist on tema sõiduauto rikkumisega. Tunnistajaks on kaasatud MxxxDxxxx. (t 10 l ).

Tunnistaja N. Bxxxa enetlusaluse isiku sugulane Nxxx ülekuulamise protokollist nähtub, et m a Buxxx

on keeldunud ütluste andmisest. (tl 12)

Tunnistaja M. Dxxxi xxx Dxxx oli ülekuulamise protokollist nähtub, et patrullpolitseinik M koos patrullpolitseiniku Vxxx Txxx patrullteenistuses 13.07.2014 ja teostati

liiklusjärelevalvet. Ütlustest nähtub, et patrullauto ees liiklus sõiduauto xxx (xxx), mis eemaldus patrullautost silmnähtavalt kiiremini. Tunnistaja ütluste kohaselt ei vähendanud menetlusaluse isiku auto 70 alasse jõudes kiirust ja ta täheldas seda hästi, sest pidurituled ei põlenud ja sel hetkel oli auto kiiruseks fikseeritud 110 km/h. (tl 14-15)

Menetlusaluse isiku, Z.L-i, ütlustest nähtub, et ei isik ei ole protokolliga nõus, kuna politseinikud ei suutnud tema rikkumist antud kohas tõestada ja nad suhtlesid temaga jõhkras vormis. (tl 17)

LS § 50 lg 5 p 3 kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest.

Väärteoprotokolli ja kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et suurim lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul, 164ndal kilomeetril on 320m pikkune teelõik, millel on xxx kiiruspiirang 70 km/h.

Tulenevalt eelpooltoodust tuvastas kohus, et antud teelõigul oli maksimaalne lubatud sõidukiirus 70 km/h.

Tulenevalt eelpooltoodust leiab kohus, et kiirusmõõtmeseadme kasutamise protokolli ja tunnistaja ülekuulamise protokolliga on tõendatud, et 5km/h, kui antud teelõigul oli xxx/h +/- suurim lubatud kiirus 70 km/h, ületades seega kiirust mitte vähem kui 35 km/h.

Z.L-i

- 5km/h, seega sõiduki kiiruseks antud teelõigul oli mõõdetud 110 km/h +/ ületamine vähemalt km/h võrra. oli

LS § 227 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Seega pani menetlusalune isik toime LS § 227 lg 2 sätestatud rikkumise, mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurema sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h, mille eest on ette nähtud karistuseks kuni 100 trahviühikut.

Kohtuväline menetleja on väärteo õigesti kvalifitseerinud LS § 227 lg 2 alusel.

Kohtule ei ole esitatud mitte ühtegi tõendit või asjaolu, mis annaks alust kahelda kiiruse mõõtmist puudutavate tõendite usaldusväärsuses.

Kiiruse mõõtmisega seonduvalt peab maakohis märkima selgituseks järgmist.

Arvestades menetlusaluse isiku positsiooni kogu menetluse käigus võib teha järelduse, et menetlusalune isik kaebab otsuse edasi põhimõtteliselt ühel sisulisel põhjusel, et tema arvates ei ole tõendatud mitte millegagi, et ta kiiruse režiimi, kuna ei ole oleks rikkunud fikseeritud, et just tema auto ületas kiirust.

Eeskätt peab kohus vajalikuks selgitada, et menetlusaluse isiku positsioonist tulenev ja

(tuleb tunnistada) kohtupraktikas laialt levinud kaebajate arusaam, nagu oleks

kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll ja politseinikest tunnistaja ütlused sellised nö teisejärgulised tõendid, mis vajavad tõendusliku kaalu saamiseks täiendavaid andmeid näiteks videosalvestist, on sügavalt ekslik ja kohtupraktikas selline arusaam toetust ei leidnud.

Eeskätt kohus selgitab menetlusalusele isikule, et kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll ongi kiiruse ületamise faktis süüteomenetluses lubatud ja peamine süütõend, mille usaldusväärsusest ei ole kohtul konkreetsel juhtumil alust kahelda. Tunnistajana kaasatud patrullpolitseiniku ülekuulamise käigus on võimalik kontrollida kiirusmõõteseadme kasutamisega seonduvat. Antud juhul kontrollis kohus kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli usaldusväärsust politseinikest tunnistaja ülekuulamisprotokollis M. Dexxx

sisalduvate ütlustega. Kohus selgitab menetlusalusele isikule, et kohtupraktikas on pikaajaliselt eksisteeriv seisukoht, et süüteomenetluses süüteo avastamise juures olnud politseiniku ütlused on lubatud tõend (Riigikohtu lahend 3-1-1-69-05, p 6 ja 7), mille usaldusväärsust tuleb igal konkreetsel juhul kontrollida teiste tõendite kogumiga. Kohus selgitab, et politseinikest tunnistajate ütlustele ei tohi omistada ette kindlaksmääratud jõudu, teisisõnu politseinike ütlused ei ole oma tõendusliku tähenduse küljest eelnevalt kaalukamad või nõrgemad kui menetlusaluse isiku või näiteks teiste tunnistajate ütlused. Kohtupraktikas on korduvalt osutatud KrMS § 61 lg 1, mille kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ( vt Riigikohtu lahend 3 09). KrMS § 61 lg 1 ei välista -1-1-82-

tõendite hindamise tulemusena erinevate tõendite omavahelist astmestamist, vaid keelab ühtede tõendite eelistamise teistele aprioorselt, ilma neid kogumis hindamata. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda (vt RKKKo nr 3 07, p 7.1). Tõendeid -1-1-127-06, p 6 ja nr 3-1-1-4- tuleb hinnata nende kogumis. Samuti puudub menetlusosalisel või kohtul õigus nõuda, et rikkumine oleks tõendatud ainult ette kindlaksmääratud tõendiliiginavideosalvestisega. Riigikohtu lahendis 3-1-1-41-06 p 7 on rõhutatud, et „ei näe menetlusseadustik ette, et mingisuguseid faktilisi asjaolusid võiks tõendada ainult kindlat liiki tõendi abil, vaid asjaolu tõendatuse üle otsustab kohtuvälise menetleja ametnik või kohus, hinnates kõiki tõendeid kogumis“. KrMS § 63 lg 1 kohaselt kuuluvad tõendite hulka kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja ütlus, eksperdiarvamus, eksperdi antud ütlus, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või muu dokument ning foto või film või muu dokument.

Liiklusjärelevalve teostamise

ja kiiruse fikseerimise tulemusena koostatud

kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll on KrMS § 63 lg 1 mõttes lubatud tõend, nimelt

„muu dokument “, mille koostamine ja nõuded on kehtestatud õigusaktiga, VV 16.06.2011 määrusega nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisel , nimelt § 10. Ei ole välistatud ka salvestise tegemine e“

Korrakaitseseaduse § 34 korras, mis iseenesest ei ole seaduseandja poolt kohustuslikuks tunnistatud, vaid järel õigus evalvetoimingu salvestamine on ametniku . Kui kohaldatakse salvestamist, tuleb järelevalve teostaja sõidukisse paigutada vastav kleebis ( vt VV määrus nr 86, vastu võetud 19.06.2014 Jälgimisseadmestiku kasutamisest avalikkuse teavitamise kord).

Antud väärteoasjas otsustas kohtuväline menetleja piirduda kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli koostamisega, jättes rikkumise salvestamata, milles ei näe kohus menetlusõiguse rikkumist. Jättes rikkumise salvestamata võtab kohtuväline menetleja endale riski, et teatud juhtudel võib kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ja tunnistajate ütluste kogum osutuda vastuolude kõrvaldamisel ebapiisavaks.

Käesoleval juhul liiklusjärelevalvetoimingu salvestamata jätmine ei ole kohtueelset ega kohtulikku menetlust mõjutanud selliselt, et kohtul oleks alust jõuda seisukohale, et rikkumine ei ole u

saldusväärselt tõendatud.

Liiklusjärelevalve käigus võivad politseinikud kontrollida autojuhtide poolt kiiruse režiimist kinnipidamist. Nimetatud õigus on sätestatud LS § 195 p 2.

Alates 12.07.2011 kehtima hakanud 16.06.2011 määruse nr 78 kohaselt (Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele), on aktsepteeritud sõidukiiruse mõõtmisel kiirusmõõturite ja kiirusmõõtesüsteemide kasutamist mõõtemetoodika alusel. Mõõtemetoodika on toodud nimetatud määruse 2.peatükis. Nimetatud määruse § 10 sätestab, et mõõtetulemusi protokollitakse ja on toodud miinimumstandart, mis peab olema kohustuslikus korras protokollis kajastatud. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli koostamisel on täidetud nimetatud määruse § 10 sätestatud protokollimise miinimumstandart, samuti on kajastatud vajalikud asjaolud, mille alusel on võimalik jõuda seisukohale, kas mõõtmine on jälgitav ja usaldusväärne. Nimetatud määruse § 10 lg 2 näeb ette, et kui järelevalve käigus on rikkumine salvestatud, et ole vaja koostada kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli. Sellest tuleneb, et kui protokoll on koostatud, et ole rikkumise salvestamine kohustuslik ja kohaldatakse ametniku otsustamisel.

Järelikult peamiseks tõendiks, mis kajastab kiiruse mõõtmistulemusi järelevalvemenetluses on nimetatud määruse nr 78 § 10 alusel koostatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll, mida on võimalik süütõendina kasutada ka süüteomenetluses.

Menetlusalusele isikule selgitab kohus veel ja kohtupraktikas on seda tehtud juba korduvalt ja korduvalt, et mõõtmine on õiguslikus mõttes jälgitav, kui on järgitud Mõõteseaduse §-st 5 tulenevad mõõtmise jälgitavuse nõuded. Mõõteseaduse § 5 lg 1 sätestab, et mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kui mõõtevahend on kantud käesoleva seaduse § 7 lõike 3 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse ning nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele tulenevad eriseadusest, piisab

mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamiseks taatluskohustuse läbinud mõõtevahendi

kasutamisest. Menetlusalune isik ei väljendanud kahtlust mõõtja pädevuses või kas mõõteseade on taadeldud. Ka kohtul ei ole selle kohta kahtlusi. Antud juhtumil kasutatud mõõtevahend on kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt taadeldud ja vastav tunnistus olemas ( TTRSS-13/00215 ). Nimetatud määruse nr 78 § 9 tuleneb, et radarmõõturi kasutamisel: 1) valitakse mõõtmiseks vastav mõõte ja suunarežiim; -

2) suunatakse mõõtur mõõteobjektile; 3) ei tohi mõõtmisel tekkiv Doppleri helisignaal olla katkendlik ja selle helikõrgus ei tohi muutuda hüppeliselt.

Tõendite käigus ei ole tuvastatud, et radarmõõturi kasutamisel oleks mõõtja uurimise

rikkunud § 9 sätestatud nõudeid. Protokollist nähtub, et Doppleri signaal on ühtlane, mõõterežiim samas suunas liikuva objekti kiiruse mõõtmine liikuvast sõidukist, suunarežii m pärissuunalisel rajal, patrullauto kiirus 85 km/h, segavaid faktoreid ei ole.

Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ja tunnistaja ütluste pinnal leiab

M. Derbnevi

kohus, et antud juhul oli mõõtmine täiesti jälgitav Mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes, ehk m ega õõtmine on teostatud pädeva mõõtja poolt (Ida Prefektuur), taadeldud mõõteseadm

(taatlustunnistus TTTRSS-13/00215- märgitud kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis) ning mõõtmisel ei ole eksitud metoodika järgimisega.

KarS § 15 lg 3 alusel on väär

teona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Maakohus leiab, et menetlusalune isik pani väärteo toime vähemalt kaudse tahtlusega KarS §

16 lg 4 mõttes, sest ta pidi võimalikuks süüteokoossei

sule vastava asjaolu saabumist ja möönis seda. Menetlusalune isik pidi võimalikuks, et ta ületab kiirust, sest teelõigul, millel ta liikus, oli kehtestatud piirang 70 km/h ja tema kiiruseks oli mõõdetud 110 km/h pluss miinus

5 km/h. Menetlusalune isik ei esitanud kohtule mõistlikke selgitusi, millest saaks kohus järeldada, et isiku tegevuses puudus vähemalt kaudne tahtlus. Kui teelõigul on kehtestatud piirang 70 km/h, menetlusalune isik liikus aga kiirusega 110 km/h pluss miinus 5 km/h, ei näe kohus ühtki mõistlikku põhjust, kuidas isik saaks loota süüteokooseisule vastavat asjaolu ehk kiiruse ületamist vältida ( ehk tegutseda ettevaatamatusest KarS § 17 lg 2 mõttes). Jätkates sõiduki juhtimist sellise kiirusega 110 km/h pluss miinus 5 km/h teelõigu

,

kus oli kehtestatud piirang 70 km/h, möönis menetlusalune isik süüteokooseisule vastava asjaolu saabumist ehk soostus sellega.

Maakohus ei ole tuvastanud menetlusaluse isiku teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid KarS 2.peatüki 2. jao mõttes.

Maakohus on arvamusel, et menetlusalune isik on süüteo toimepanemises süüdi, sest puuduvad tema süüd välistavad asjaolud KarS § mõttes.

Siin analüüsib kohus, kas menetlusalusele isikule oli väärteoprotokollis kajastatud süüdistuse sisu arusaadav ja sellest tulenevalt kaitseõigus piisaval määral tagatud. Kohus tuletab meelde, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on isiku süüdistusest informeerimine kaitseõiguse tagamise oluline moment.

Kaebaja leiab, et väärteoprotokollis ei ole piisava täpsusega märgitud teo lühikirjeldus. Kaebaja leiab, et teokirjeldus „…“juhtis mootorsõidukit…“ ei ole piisav, saamaks aru milles teda süüdistatakse, kes pani teo toime, kes juhtis autot ja millise autoga oli tegemist. (tl 1-2)

VTMS § 69 lg 1 järgi märgitakse väärteoprotokolli sissejuhatusse koostamise kuupäev ja koht; kohtuvälise menetleja nimetus, registrikood ja asukoha aadress; kohtuvälise menetleja ametniku eesja perekonnanimi, ametikoht, telefoninumber ja elektronposti aadress;

menetlusaluse isiku andmed vastavalt VTMS § 56 lõike 2 punktile 3 või 4; füüsilise isiku seadusliku esindaja eesja perekonnanimi, elukoha aadress, telefoninumber ja elektronposti aadress; juriidilise isiku seadusliku esindaja eesja perekonnanimi, ametikoht, asukoha aadress, telefoninumber ja elektronposti aadress; kaitsja eesja perekonnanimi ning tegevuskoha aadress või teave selle kohta, kas menetlusalune isik soovib, et menetluses osaleb kaitsja; teave selle kohta, et menetlusalusele isikule on tehtud VTMS § s 19 ettenähtud - õigused ja kohustused teatavaks.

Kohus selgitab, et VMTS § 69 lg 1 tähendab seda, et väärteoprotokolli sissejuhatuses kirjeldatakse isikuandmeid isiku suhtes, kelle kohta on väärteoprotokoll koostatud. Seega isik, kelle kohta on väärteoprotokoll koostatud, on ühtlasi teo toimepanijaks. Ei ole võimalik, et väärteoprotokoll koostatakse kolmanda isiku e isiku suhtes, kellel puutub väärteoga kokkupuude.

Sissejuhatuse st vasakule on märgitud ISIKU ANDMED, kus on kirjeldatud menetlusaluse isiku andmed järgnevalt:

MENETLUSALUNE ISIK: Perekonnanimi: Z.L Eesnimi: Ilja Isiku-või registrikood:

xxx Sünniaeg ja – või asukoha koht: 16.10.1985 RUS Kodakondsus: EST Eluaadress: xxx - xx : Isikut tõendava dokumendi nimetus ja nr: Juhiluba Juhiluba: [X] ET225418 Andmed kontrollitud: [X] Seadusandlik esindaja: - Kaitsja osalemist menetluses:

ei soovi Asja arutamist kohtus osa võtta: soovib

Käesoleval juhul ei ole kahtlust, et väärteoprotokoll on koostatud Z.L-i suhtes.

VTMS § 69 lg 2 p 1 järgi tuleb väärteoprotokolli põhiosas märkida väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht.

Väärteoprotokolli keskmes asuvast osast (VMTS järgi nimetatakse põhiosaks ja on

väärteoprotokollis tähistatud kui „sõiduk“ „väärteo kirjeldus“ „võeti ära“ „ütlused“) võib

selgelt lugeda:

SÕIDUK kasutamist õigustav dokument: [X] Andmed kontrollitud: [X] Mark, mudel: xxx xxx Omanik: VxxxOxxv VÄÄRTEO KIRJELDUS: Rikkumise kirjeldus: Juhtis mootorsõidukit asulavälis xxx el teel kiirusega 110 km/h +/- 5 km/h, liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirus antud teelõigul on 70 km/h, seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 35 km/h ja seadme näit juhile tutvustatud. Rikkus: Liiklusseadus § 50 lg 5 p 3 Väärteo kvalifikatsioon: LS § 277 lg 2

VÕETI ÄRA: Sõidu paigutati valvega hoiukohta või politseiasutusse: EI [X] Dokumendid/asjad: ei ole äravõetud ÜTLUSED: Protokoll on tõlgitud ja arusaadav, ma ei ole rikkumisega nõus. Protokolli koopia sain kätte 14.07.2014 (

).

Väärteoprotokolli pöördel olevate menetlusaluse isiku õiguste ja kohustuste alla on isik venekeelsete õiguste ja kohustuste alla kirjutanud oma allkirja ja lisanud omakäelise teksti: „Protokolliga ei ole nõus, sest politsei ei suutnud tõestada, et nimetatud kiirusega nimetatud kohas“. (

)

Riigikohus on lahendis 3-1-1-9-08 p.15 väljendanud selgesõnaliselt seisukohta: „kasutades terminit "lühike kirjeldus" ei ole silmas peetud mitte seda, et kirjeldus ei peaks olema ammendav, vaid seda, et seal ei tohi olla kõrvalist teavet“.

Kohus on seisukohal, et isiku väited, nagu ei selguks väärteoprotokollist, millise autoga oli tegemist, kes pani teo toime ja kes oli auto roolis, ennastõigustavad ja paljasõnalised, eesmärgiga vabaneda vastutusest. Kohus eeldab, et täiskasvanud inimese puhul, kes omab juhtimisõigust ja on oma allkirjaga kinnitanud, et talle on väärteoprotokoll tõlgitud ja arusaadav, ei teki kahtlust tema arusaamisvõimes. On üldteada, et väärteoprotokoll koostatakse väärteo toimepannud isiku suhtes, mitte kellegi kolmanda isiku kohta. Samuti, isikule, kelle on juhtimisõigus ja ta on läbinud vastava koolituse, peab olema siiski selge väljendi tähendus „juhtis mootorsõidukiga teatud kiirusega“. Menetl aluse isiku väide, et us

süüdistuse sisu „ juhtis mootorsõidukit kiirusega“, ei ole talle arusaadav, on ilmselt väljaotsitud eesmärgiga vabaneda vastutusest.

Seega leiab kohus

, et väärteoprotokoll vastab VTMS § 69 nõuetele ja selles sisalduv süüdistus on keskmise teadmiste isikule arusaadav.

Kaebuse esitaja on ühtlasi tähelepanu juhtinud, et talle jääb arusaamatuks, millise seadme ja milline näit on talle tutvustatud. Mõõteseadme kasutamise proto 11) nähtub, et kollist (tl 10- menetlusalune isik on protokollile omakäeliselt alla kirjutanud, et ta on protokolliga tutvunud.

Seega on üheselt ümber lükatud väide, mille kohaselt isikule ei ole tutvustatud tema rikkumise näitu. d, on kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis Milline seade oli kasutatu selgelt näidatud Stalker II MDR nr AS008373, milline näitsamuti kirjas 110 km/h. Seega on tegemist ilmselt menetlusaluse

isiku poolt väljaotsitud asjaoludega.

Menetlusalune isik leiab, et subjektiivne koosseis on väärteoprotokollis analüüsimata. KarS §

15 lg 3

järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. See tähendab, et käesoleval hetkel ei oma tähtsust asjaolu, millise tahtlusastmega oli tegu, piirkiiruse ületamine, toime pandud. MS § selt ei peagi väärteoprotokoll VT

69 koha obligatoorselt sisaldama isiku tahtlust või ettevaatamatust kinnitavaid asjaolusid. Kohus on juba osutanud sellele, et seaduse mõttes on väärteoprotokollis obligatootselt kajastuv teo lühike kirjeldus, mis peab sisaldama süüteokoosseisule vastavaid asjaolusid. Kiiruse ületamise puhul tulebki obligatoorselt näitama vähemalt seda, et isik juhtis mootorsõidukit, millise kiirusega, milline oli lubatud kiirus, samuti teo toimepanemise koht ja aeg, milline seaduse säte oli rikutus ja kuidas tegu on kvalifitseeritud..

Lisaks on kaebuse esitaja väitnud, et väärteoprotokollis on õigusvastasuse ja süü küsimus analüüsimata. Kohus ei saa sellega nõustuda, sest väärteo protokoll ei pea kajastama õigusvastasuse ja süü küsimusi. Samal seisukohal on ka Riigikohtu kriminaalkolleegium otsuses: 3-1-1-9-08: „Küll nõustub kriminaalkolleegium kassaatoriga selles, et väärteoprotokoll ei pea kajastama õigusvastasuse ja süü küsimusi. Seda aga põhjusel, et koosseisupärase teo õigusvastasust ja teo toimepannud isiku süüd eeldatakse ning vajadusel tuleb ära näidata see, et õigusvastasus või süü puudub. Märkida tuleb seda, et kui kohtuvälise menetleja ametnik leiab, et õigusvastasus või süü puudub, puudub üldse alus väärteoprotokolli koo

stamiseks.“

Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas on VTMS § 69 lg 1 ja 2 nõudeid järgitud õigesti.

Vastavalt VTMS § 123 lg 2, mille kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, peab kohus siinkohal vajalikuks lahendada kaebuses esitatud menetl , mis usõiguslikud küsimused tingisid kaebuse esitamise. Kaebuses esitatud asjaolud on vastavalt nende olemusele liigitatud alajaotusesse.

I Väärteokirjeldus

Kaebuse esitaja leiab, et tema teos puuduvad nii objektiivne kui subjektiivne koosseis. Kuna koh

us analüüsis kaebust antud osas eespool ja tuvastas, et leidis aset süüline tegu, mille on toime pannud kaebuse esitaja, ei pea kohus vajalikuks oma seisukohti korrata.

II K ja aebeõiguse tähta omavoliline lühendamine

Esiteks leiab kaebuse esitaja, et kohtuvälise menetleja juures tehtav lahend pidi kättesaadav olema 14.08.2014, mitte 13.08.2014 nagu on väärteoprotokollis märgitud. on

VTMS § 70 lg 4 kohaselt peab kohtuvälise menetleja lahend olema menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav 30 päeva möödudes väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule kätteandmisest alates.

Väärteoprotokolli koopia anti menetlusalusele isikule kätte 14.07.2014. Seega hakkas tähtaeg kulgema alates 15.07.2014 14. . otsuse kättesaadavuse kuupäev seega 14.07.20

Väärteoprotokollis on 13.08.2014. maakohus on seisukohal, et tegemist on eksimusega tähtaegade arvutamisel ja see ei toonud kaasa menetlusaluse isiku õiguste olulist rikkumist.

Kaebus sai seadusega ettenähtud tähtaja jooksul esitatud. Nimetatud asjaolu ei mõjuta kohtuvälise menetleja otsuse sisu ega too iseenesest kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist.

Teiseks leiab kaebuse esitaja, et kuna kohtuvälise menetleja otsus on koostatud varem, s.o

08.08.2014, pidi see talle koheselt pärast koostamist kättesaadav olema, mitte alates 13.08.2014. Kohus ei nõustu kaebuse esitajaga ning leiab, et on eluliselt mõistetav, et otsus koostatakse enne selle kättesaadavaks tegemist, mitte samal päeval ja võetakse vastu alles tähtpäeva saabumisel. sikule selgitatakse, et seadus ei näe ette kohtuvälise Menetlusalusele i

menetleja kohustust teha otsus kättesaadavaks selle tegemist kuupäeval. Kohus selgitab korduvalt, et VTMS § kohtuvälise menetleja otsus obli

70 lg 4 alusel on gatoorselt

kättesaadav

30 päeva alates väärteoprotokolli kätteandmisest. See tähendab, et menetlusõiguslikult oleks lubamatu teha otsuse hiljem kui ettenähtud 30.päevase tähtaja jooksul. Peamine on siiski see, et igal juhul hakkab isiku 15- VTMS § 114 lg 4 ettenähtud

päevane kaebeõigus kulg es otsuse kättesaadavusele järgmisest päevast, vaatamata ema alat sellele, et otsus on tehtud 30-

päevase tähtaja möödumist.

Kolmandaks leiab kaebuse esitaja, et kaebuse esitamise viimaseks tähtajaks oli 29.08.2014 mitte 27.08.2014 nagu on märgitud kohtuvälise menetleja otsuses.

VTMS § 114 lg 4 kohaselt võib maakohtule esitada kaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kohtuvälise menetleja otsus pidi olema kättesaadav alates 14.08.2014. See tähendab, et ning 15. päev oli 29 arvestust tuleb pidada alates 15.08.2014 .08.2014. Maakohus nõustub, et kohtuväline menetleja on eksinud edasikaebamise ja otsuse jõustumise tähtaegade arvutamisel, kuid see ei mõjuta otsuse sisu ega piiranud menetlusaluse isiku õigusi. Maakohus kordab, et kaebus sai esitatud tegeliku kaebetähtaja jooksul ja võetud menetlusse. Ühtlasi maakohus selgitab menetlusalusele isikule korduvalt, et iseenesest kohtuvälise menetleja poolt tehtud eksimustele osutamine ei too automaatsel otsuse tühistamist, välja arvatud, kui eksimus osutas mõju otsuse sisule või selle tulemusel on rikutud isiku õigusi oluliselt.

Seega on kohus seisukohal, et käesolevas asjas ei ole menetlusaluse isiku kaebetähtaegu rikutud. Mis veelgi enam – kaebetähtaeg omaks erilist tähendust asjas siis, kui kaebus oleks esitatud hilinenult ja asjas taotletaks kaebetähtaja ennistamist. Käesoleval juhul on asi juba kohtu menetluses ja seega ei oma see iseseisvat tähendust.

Kohus on seisukohal, et kaebetähtaega ei ole käesoleval juhul mööda lastud ega menetlusaluse isiku õigusi rikutud.

I

II Õigused ja kohustused

Kaebuse kohaselt ei ole menetlusalusele isikule tutvustatud ning selgitatud tema õigusi ja kohustusi ülekuulamisel iri on antud politseiametniku käsul alles väärteoprotokolli . Allk koostamise ajal.

Menetlusaluse isiku, Z.L-i, ülekuulamise protokolli (tl 17) on isik alla kirjutanud reale „Mulle on selgitatud minu õigused ja kohustused VTMS § 19 järgi“.

Väärteoprotokollist (tl 8, tõlge tl 9) nähtub, et isik on protokollist aru saanud ta on sellele alla kirjutanud.

Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja väited õiguste ja kohustuste puuduliku tutvustamise kohta on paljasõnalised. Menetlusalune isik on ülekuulamise protokollile andnud kaks allkirja, sh eraldi allkiri real „Mulle on selgitatud minu õigused ja kohustused VTMS § 19 järgi“. Samuti on väärteoprotokollis kaebuse esitaja kirjutanud, et protokoll on talle tõlgitud ja arusaadav.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsusele 3-1-1-6-07 p.6, mille kohaselt: „On piisavalt mõistlik alus eeldada, et täiskasvanud inimene on teadlik enda allkirja tähendusest ega toimi allkirja andes kergemeelses lootuses seda igal enesele sobival hetkel tagasi võtta. Mõistetavalt on siin võimalikud ka erandid näiteks juhtumid, mil isikut on kas - füüsiliselt sunnitud allkirja andma või on allkirja saamiseks kasutatud pettust.“

Kaebuse esitaja on väitnud, et politseiametnik käskis tal anda allkiri õiguste ja kohustuste tutvustamise kohta. Toimikust ei nähtu, et isik oleks varem sellekohase avalduse esitanud, sh ei ole seda ka mainitud 15 päevase tähtaja jooksul, st ajal mil on võimalik esitada vastulause ja tõendid kohtuvälisele menetlejale enne otsuse tegemist. juhul saaks kohtuväline

Sel

menetleja isikut välja kutsuda ja kui isik avaldaks, et õigused ei ole talle arusaadavad, selgitada neid isikule lahti põhjalikumalt. Kui isik selle avaldanud ei ole, puudus kohtuvälisel menetlejal teadmine sellest, et isikule võiks jääda arusaamatuks õiguste ja kohustuste kogum.

Seega peab kohus väidet õiguste ja kohustuste tutvustamata jätmisest paljasõnaliseks ning leiab, et isiku õigusi ei ole rikutud.

Kohus on seisukohal tutvustatud. , et isiku õigused ja kohustused on talle nõuetekohaselt

IV

Tõlk

Kaebuse kohaselt ei ole menetlustoimingute läbiviimise ajal osalenud tõlk. Kõik menetlusdokumendid on vormistatud eesti keeles, kuid menetlusalune isik ei oska eesti keelt, tema emakeeleks on vene keel. Sellega on rikutud isiku kai tseõigust.

Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist (tl 17) ja väärteoprotokollist (tl 8) nähtub, et isik on korduvalt kinnitanud, et käesoleva väärteoasja materjal on talle arusaadav ning ta ei nõustu sellega. Kohus leiab, et isik, kes kinnitab oma allkirjaga, et ta saab talle esitatud süüdistusest aru ning lisab, et ta ei nõustu selle eelkätt tõendamatuse tõttu, pidi olema teadlik asja asjaoludega olemusest.

Asja materjalidest nähtub, et politseiametnikud ei ole täitnud tõlgi tagamise kohustust, mis tingiks KrMS § 161 lg 2 ls 2 järgi otsuse tühistamise menetlusnormide rikkumise tõttu. Esiteks, menetlusaluse isiku väitest ei selgu, milliste menetlustoimingute läbiviimist ta silmas peab. Maakohus selgitab, et väärteoprotokolli koostamine, et ole menetlustoiming, mis viikse läbi menetlusaluse isiku osavõtul. Väärteoprotokoll on süüdistust sisaldav dokument, mille tuleb isikule kätte anda VTMS § 70 lg 1 alusel. Väärteoprotokolliga tutvumist kui sellist seadus ette ei näe. Menetlusalune isik annab oma allkirja mitte protokolliga tutvumise kohta, vaid VTMS § 70 lg 2 alusel protokolli kättesaamise kohta. Dokumendi kätteandmisel tõlk osalema ei pea. Menetlusalune isik ilmsel ajab segi väärteoprotokolli kättesaamist ja süüdistuse sisu isikulöe4 selgitamist. Süüdistuse sisu7 selgitab isikule p9olitseiametnik ise, mitte tõlk. Juhul, kui politseiametnik menetlusaluse isiku keelt ei valda, sel juhul tuleb kutsuda tõlki. Menetlusalune isik ei ole maakohtule esitanud väidet, et politseiametnik ei väldanud vene keelt, seega jäi süüdistuse sisu talle arusaamatuks.

Menetlusaluse isiku ülekuulamisel võimaldati talle ütluste andmist oma emakeeles omakäeliselt lk 17. Sel juhul ei pea tõlk osalema, sest isik annab ütlusi ise omakäeliselt emakeeles.

Kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli puhul on tegemist mitte süüteomenetluses vaid järelevalvemenetluses koostatud dokumendiga, see ei ole menetlustoiming VTMS mõttes. Kohus selgitab, et järelevalvetoimingu tegemisest menetlusalune isik osa ei võtta, see ei ole ülekuulamine või muu menetlustoiming, millest võtab osa muukeelne isik ja seega tõlgi osalemine oleks kohustuslik KrMS § 10 lg 2 alusel. Ausa menetlemise põhimõttest lähtudes aga tuleb isikule selgitada järelevalvetoimingu sisu ja see on järelevalvet teostava ametniku üle anne, mitte tõlgi oma. Tõlgi osalemine aktualiseerib juhul, kui järelevalvet teostav s

ametnik ehk politseiametnik ei valda menetlusaluse isiku keelt ehk vene keelt. Selliseid andmeid kohtule aga esitanud ei olnud. Samuti nähtub kiirusemõõteseadme kasutamise protokollile antud menetlusaluse isiku märkusest, et ta sai vägagi hästi aru

järelevalvetoimingu sisust, nimelt sellest, et politsei mõõtis tema sõiduki kiirust.

Menetlusalune isik tegi sisulise märkuse, et ei ole tõendatud, et politseinikud mõõtsid just tema auto kiirust. Kohus on seisukohal

ei ole rikutud. , et isiku kaitseõigust tõlgi osalemise küsimuses

V Koopiate väljastamine

Kaebuse kohaselt ilmus Z.L 17.07.2014 Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskonda väärteomaterjalidega tutvumiseks ja nendest koopiate saamiseks, millest vanemväärteomenetleja Asja Malahhova on keeldunud. Kaebaja leiab, et alates väärteoprotokolli kättesaamisest (14.07.2014) oli tal õigus toimikuga tutvuda ja esitada 15 päeva jooksul vastulause. Kaebaja leiab, et tal oli õigus menetlustoimikuga tutvuda ja vajadusel sellest koopiaid teha. Kuna V™S ei reguleeri menetlusdokumenditest koopiate tegemist reegleid, tuleb kohaldada KrMS sätteid, nimelt § 1604 lg 1, mille kohaselt on isikul alus tutvuda menetlusdokumentidega, milles võimaldatakse talle teha väljakirjutisi ning tasu eest koopiaid saada.

Toimikust nähtub, et Z.L esitas 21.07.2017 Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuurile kaebuse selle kohta, et vanemväärteomenetleja Asja Malahhova ei võimaldanud menetlusalusel isikul tutvuda väärteoasja 244014004910 materjalidega ning keeldus ka väärteomaterjalide koopiate tegemisest. (tl 20-21)

Toimikust nähtub, et kaebus on lahendatud Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri piirkonnapolitseinik Exxx Mxxx - a kaebuse lahendamise määrusega (tl 18 19). Määruse kohaselt oli Z.L võimaldatud tutvuda väärteoasja 244014004910 materjalidega, kuid seda ei soovinud isik teha. Menetlusalune isik nõudis väärteoasjast koopiaid, mida aga ei olnud võimalik teha, sest VTMS § 69 lg 6 kohaselt on menetlusalusel isikul võimalik vaid tutvuda väärteotoimikuga 15 päeva jooksul alates väärteoprotokolli kättesaamisest. Seega jäeti Z.L-i kaebus rahuldamata.

VTMS § menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada

69 lg 6 kohaselt on

kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause ja tõendid ning tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga 15 päeva jooksul, alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest.

VTMS § 114 lg 5 kohaselt aebuse esitamise tähtaja jooksul väärteotoimik kohtuvälise asub k

menetleja juures ja seda ei väljastata. Menetlusosalised võivad väärteotoimikuga tutvuda ja teha sellest väljakirjutusi või taotleda tasu eest koopiate tegemist toimiku materjalidest.

VTMS § 114 reguleerib küsimusi, mis seonduvad maakohtule kaebuse esitamise õigust ja tähtaega.

Toimiku materjalidest nähtub, et isik soovis asja materjalidest teha koopiaid, mitte sellega pelgalt tutvuda (ja/või väljakirjutusi teha). Menetlusalune isik soovis väärteomaterjalidest koopiat teha 17.07.2014. Kuna VTMS § 114 reguleerib küsimusi seoses maakohtule kaebuse esitamise õigusega, siis kohaldub see juhul, kui väärteoasjas on kohtuväline menetleja teinud otsuse. Kuna aga otsus oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 13.08.2014, ei olnud menetlusalusel isikul avanenud veel võimalust asja materjalidest koopiat teha.

Kohus on seisukohal

, et isiku kaitseõigust ei ole rikutud.

Menetlusõiguslikke rikkumisi ei tuvastatud.

KARISTUS

08.08.2014 Z.L tegi kohtuväline menetleja otsuse, millega tunnistati süüdi LS § 227 lg 2

järgi ja karistati KarS § 56 lg 1 LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, alusel summas 200 eurot.

Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 näidatud karistuse eesmärkidest.

Karistus määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemist ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü toimepandust. (RKKKo 3-1-1- 58-13 p.8)

LS § 227 lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Otsusest nähtuvalt on menetleja karistuse määramisel arvestanud, et esineb ka karistust kergendav asjaolu ( ) ja puuduvad karistust raskendavad kehtivate õigusrikkumiste puudumine asjaolud.

Karistusregistri väljavõttest (tl 3 ) nähtuvalt ei ole Z.L karistusregistrisse kantud. Kohus peab vajalikuks märkida, et kuigi Karistusregister näitab käesoleval hetkel kehtivat karistust, on tegemist käesoleva otsusega se võtta , mida tuleb mitte arves .

LS § 22 ine määr on 1 0 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on oma otsusega

7 lg 2 keskm

määranud rahatrahvi trahviühiku ulatuses e keskmises määras

.

Riigikohtu praktikas (RKKKo 3-1-1-43-06 Klassikalise p.13.1) on rõhutatud järgnevat: „

arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale - karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“

Riigikohtu praktikas (RKKKo 3-1-1-14-07, p 6 : ) on öeldud järgnevat „Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel

kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.“

Kohus leiab, et me on netlusalusele isikule määratud karistuse määr põhjendatud. Menetlusalust isikut on karistatud sanktsiooni keskmises määras. Maakohus leiab, et isiku süü toimepandust on samuti üle keskmine. LS § 227 lg 2 näeb ette vastutuse kiiruse ületamis eest 21 -31 km/h. Menetlusalune kuni 40 km/h, ületamise keskmine määr oleks sel juhul 30 isik ületas kiirust vähemalt 35 km/h, ehk keskmisest määrast veidi suuremal määral. Sellest tulenevalt hindab kohus tema süüd toimepandust üles keskmise.

Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi praktikas (3-1-1-99-06, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut.

Rahvastikuregistri väljavõttest (tl 34) nähtub, et tegemist on õpilasega.

Maksekohuslase registrist (tl 35) nähtub, et isik töötab, kuid saab samaaegselt toetust Sotsiaalkindlustusametist. Väärteoprotokollist nähtub, et tegemist on invaliidsuspensionäriga.

Arvestades süü suurust ja isikut, leiab kohus, et rahatrahvi määramine sanktsiooni keskmises suuruses on mõistlik, põhjendatud ja karistuse eesmärkidega kooskõlas.

KarS § 66 lg 2 järgi võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata karistuse tasumise ositi. § 66 lg 3 kohaselt ei tohi taeg

ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise täh ületada ühte aastat.

Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb arvestada ka süüdlase isikut. Tegemist on õppiva isikuga, kes on lisaks kogum tuleb invaliidsuspensionär. Kohus leiab, et neid asjaolusid is arvesse võtta ja isikule tuleb võimaldada rahatrahvi tasumine ositi.

Arvestades süüdlase isikut, on kohtu hinnangul mõistlik lubada rahatrahvi, 200 eurot, tasumine nelja kuu jooksul.

KOHTU MEE™ED

Z.L-i kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtuvälise menetleja Ida prefektuuri korrakaitsebüroo vanemväärteomenetleja Meelis Kaev’u poolt tehtud 08.08.2014 otsus väärteoasjas 2440,14,004910 tuleb jätta muutmata. karistusena määratud Lubada Z.L-ile rahatrahvi summas 200 eurot ( tasumine 4 kuu jooksul.

50 trahviühikut)

/allkirjastatud digitaalselt/

Inna Kirsipuu kohtunik