1-14-4462/111 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

15. september 2014, Tallinn Kriminaalasja number 1-14-4462 Kohtukoosseis Kohtunikud Ivi Kesküla, Meelika Aava ja Orvi Tali Kriminaalasi OE süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7; § 199 lg 2 p 5, 7, 9; § 120; § 349; § 121 järgi ning süüdistuses KarS § 200 MS

lg 2 p 7; § 121; § 120 järgi lühimenetlus es Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 25. juuni 2014 otsus

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatava MS kaitsja Prokurör Ringkonnaprokuröri abi Arika Almann Süüdistatav

MS, ik XXXXXXXXXXXX, varem kriminaalkorras :

karistamata, korduvalt karistatud väärtegude

toimepanemist

e eest, võeti vahi alla 25.06.2014 Kaitsja Vandeadvokaat Kristina Suvalova Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 25. juuni 2014 aasta otsus kriminaalasjas nr 1-14-4462 muutmata.

2.

MS kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.

3. KrMS § 185 lg 2 alusel välja mõista ’ult Eesti Vabariigi kasuks 144,00(ükssada MS nelikümmend neli eurot) määratud kaitsjale makstud tasu katteks.

Kaitsjatasu kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas

EE891010220034796011 või Swedpangas nr EE932200221023778606, Danske Bank AS

Eesti filiaalis EE403300333416110002, Nordea Bank Finland PLC eesti filiaalis EE

701700017001577198, viitenumber 2800049748 (selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik) Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul.

SÜÜDISTUS:

, . - a MS viibides 12.05.2013 kella 21.30 paiku Tallinnas XXXXX t süüdistatakse selles, et t

XXX XXXX asuva baari juures, võttis ühiselt ja kooskõlastatult koos OE-ga ja KHS- ga (kellele

käesolevas asjas süüdistust ei esitatud) vägivalda kasutades võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära MT-i kasutuses olnud mobiiltelefoni Apple iPhone 4 maksumusega

791 eurot. Esmalt lõi ikaga kukla piirkonda, mille tagajärjel KHS kannatanule selja tagant rus kannatanu kaotas tasakaalu ja kukkus. Seejärel lõi OE kannatanule jalaga pea piirkonda ning nõudis kannatanult mobiiltelefoni üleandmist. sirutas käe kannatanu poole ning kannatanu MS

andis talle oma mobi , ja lahkusid iltelefoni Apple iPhone 4. Seejärel MS OE KHS

sündmuskohalt ning mobiiltelefon Apple iPhone jäi kätte, kes kasutas seda kuni MS

29.05.2013. , ja

lu ning MS OE KHS tekitasid oma teoga kannatanule füüsilist va kehavigastusena hematoomi ja marrastuse paremale otsmiku piirkonda.

Seega ja

MS OE võtsid grupis ja vägivallaga ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o panid toime KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava k uriteo.

MS

süüdistatakse selles, et ta,

- viibides 24.11.2012 kella 18.00 ja 19.00 vahelisel ajal Tallinnas Maleva peatuse juures, kasutas -i KK suhtes füüsilist vägivalda. Esmalt lõi kannatanule rusikatega näo piirkonda, MS

haaras seejärel tema jope kapuutsist, tõmbas pea madalamale ning lõi talle põlvega näo piirkonda.

koos eeluurimisel tuvastamata noormeestega said ta KK MS püüdis põgeneda, kuid Tallinnas XXXXX XX maja juures asuva mänguväljaku juures kätte ning tõukasid ta pikali.

Seejärel rmeestega lõi korduvalt maaslamavale MS koos eeluurimisel tuvastamata noo KK-ile

jalgadega pea piirkonda. Kogu eelkirjeldatud tegevusega põhjustati ile füüsilist valu ning KK- tervisekahjustustena verevalum vasaku kulmu kohale ja haav huule piirkonda.

- viibides 30.04.2013 kella 19.00 paiku Tallinnas Majaka piirkonnas busside number 50 ja 58 lõpp-peatuses asuva R-Kioski juures, kasutas grupis koos VZ-ga (käesolevas asjas süüdistust ei ole esitatud) -i

- AK MS t AK le suhtes füüsilist vägivalda. lõi esmal rusikaga näo piirkonda,

mille tagajärjel kannatanu tundis füüsilist valu ning koheselt hakkas näost rohkelt verd voolama. Seejärel hakkas teda peksma rusikatega vastu pead ja keha. Temaga ühines MS VZ, lüües samuti kannatanule rusikatega pea piirkonda. Kui kannatanu kaotas tasakaalu ning kukkus, lõid nad ühiselt teda jalgadega pea ja keha piirkonda. MS ja VZ oma põhjustasid

tegevusega - rkonda, AK le füüsilist valu ning tervisekahjustustena põrutushaavad pea pii hematoomi parema silma piirkonda, lahtise haava pea piirkonda, lahtise haava põse piirkonda, rindkere põrutuse ning ajupõrutuse. Samuti löödi välja kolmest hambast koosnev protees AK-l ning eemaldada tuli täiendavalt üks löömise tagajärjel kahjustada saanud esihammas.

- viibides 23.05.2013 kella 11.10 paiku Tallinnas XXX X asuva XXX XXXXXXXXXXX juures, kasutas IL-i suhtes füüsilist vägivalda, lüües talle korduvalt rusikatega pea piirkonda ning kallutades kannatanu pea madalamale, lõi talle ühe korra põlvega pea piirkonda, põhjustades kogu oma tegevusega kannatanule füüsilist valu ning hematoomi ja turse parema silma piirkonda, marrastused vasakule lauba piirkonda, kriimustused ja punetused kaela piirkonda ning marrastuse vasaku käsivarre piirkonda.

- viibides 24.05.2013 kella 17.40 paiku Tallinnas XXX X asuva XXX XXXXXXXXXXX juures, kasutas -i JU suhtes füüsilist vägivalda, lüües talle korduvalt rusikatega näo ja keha piirkonda, põhjustades oma tegevusega kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjustusena verejooksu ninast.

-viibides 26.08.2013 kella 15.00 paiku Tallinnas XXXXXXXX XXX XX asuva XXXXXXXX

XXXXXXXXXX - -ga lähedal oleva maa aluse garaaži katusel, kasutas grupis koos VK

(käesolevas asjas ei ole süüdistust esitatud)

- JH VK JH le suhtes füüsilist vägivalda. lõi esmalt korduvalt jalgadega jalgade piirkonda ja ühe korra rusikaga kõri piirkonda. Seejärel lõi MS JH- le kukkus.

rusikaga paremale põse piirkonda, mispeale lõi maaslamavat JH MS JH-t korduvalt

jalgadega jalgade ja keha piirkonda. Oma tegevusega põhjustasid MS ja kannatanule VK füüsilist valu ning tervisekahjustusena muhu paremale otsmiku piirkonda, punetuse paremale ülahuule piirkonda ning põrutuse rindkere piirkonda.

Seega

emise, s.o

MS tl pani toime kehalise väärkoh KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MS-le oli esitatud süüdistus selles, et ta

-viibides 30.04.2013 kella 19.00 paiku Tallinnas Majaka piirkonnas busside number 50 ja 58 lõpp ähvardas „ära tappa ning -peatuses asuva R-Kioski juures AK-i tapmisega, lubades ta ,

maha matta, juhul kui ta jätkab M ga suhtlemist“. tundis reaalset hirmu oma elu pärast, - AK

kuivõrd oli vahetult enne ähvardamist kasutanud tema suhtes füüsilist vägivalda. MS

- kasutades suhtlusportaali Facebook, saatis 08.01.2014 kell 10.16 nime alt kontole HM TV ähvardava sisuga sõnumi tekstiga “Sa valisid sõda!!! Täna või homme murtakse tal kõik kondid ära minu inimesed!!!“ koos dokumendifoto, poja nime ja sünniajaga. TV alaealise poja R-

VV

Samuti saatis ta 08.01.2014 kell 10.29 nime alt

HM TV kontole ähvardava sisuga sõnumi tekstiga: “ma hoiatasin ma pakkusin teil kõik mis ära võetud oli tagastada aga te valisite sõda!

Morg või haigla oleneb ühe tüübi tujust“. oli nimetatud sõnumitest häiritud ning tundis TV reaalset ohtu oma alaealise poja elule ja tervisele.

Seega pani to .o

MS ime ähvardamise, s KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

HARJU MAAKOHTU OTSUS:

2. Maakohus tunnistas -u

MS süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ja karistas 3 (kolme) aastase vangistusega KarS

ne) kuulise vangistusega KarS ; ; § 121 järgi 1(ühe) aasta ja 10 (küm § 120 järgi 5 (viie) kuulise vangistusega.

KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raske ma suurendamise teel, mõist i is liitkaristuseks 3

(kolm) aastat ja 9 (üheksa) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähenda mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (1 aasta ja 3 kuu s vangistuse) võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõistis 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

Kohaldas

KarS § 74 sätteid, määras mõistetud vangistusest koheselt ärakandmisele 2 (kaks)

kuud vangistust nin

g 2 (kaks) aastat 4 (neli) kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui MS 2 aasta ja 6-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg s 1 nimetatud kontrollnõuded - .

KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 7 alusel kohust : 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; 2) as omandada põhiharidus või otsida endale töökoht; 3) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, v.a lähisugulased.

Tõkend tühista mõistetud vangistuse täitmise i - elukohast lahkumise keelu s. Kohtuotsusega tagamiseks KrMS § 130 lg 41

-i -kuulise alusel võtt vahi alla kohtusaalist ja mõistetud 2 is MS vangistuse alguseks luges 25.06.2014.a. Tõkendi tühistas pärast 2 kuulise reaalse vangistuse ärakandmist.

KarS § 78 p 1 kohase päeva. lt luges katseaja kulgemise alguseks kohtuotsuse kuulutamise

VÕS § 127 lg 1 ja 4, § 134 lg 2 ja 5, § 137 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 ja 5 alusel mõistis õigusvastaselt tekitatud kahjude katteks:

-

- ja -lt solidaarselt 643,20 eurot OE lt MS (kuussada nelikümmend kolm eurot 20 senti), s.o

43,20 eurot varalise kahju katteks ja 600 eurot mittevaralise kahju katteks -i kasuks. MT

Määras, et alaealistel vajalike vahendite puudumisel VÕS § 1053 lg 2 alusel väljamõistetud summa sisse nõuda OE OE isalt

- ning emalt A

- . lt MS JK lt

-

MS-lt 1350 eurot AK kasuks. (üks tuhat kolmsada viiskümmend) Määras, et MS-l vajalike vahendite puudumisel väljamõistetud summa sisse nõuda tema emalt

A -

JK lt.

3. Sama otsusega mõisteti süüdi OE, kuid tema suhtes ei ole maakohtu otsust vaidlustatud.

APELLATSIOON:

4. kaitsja MS leiab, et kohtuotsuse tegemisel on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõiguse norme

ja ebaõigesti kohaldatud materiaalõigus. MS röövimises süüdimõistmine on põhjendamata. Tsiviilhagide rahuldamine on ebaseaduslik ning menetluskulude suurus ja väljamõistmise viis ei ole põhjendatud. Kohaldatud karistus ei vasta toimepan

du raskusele ja süüdistatava isiksusele.

4.1

s

MS röövimises süüdimõistmine on põhjendamata ega põhine asja kogutud tõenditel.

Asjas puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, et võttis kannatanu käest MS MT-i mobiiltelefoni.

Kannatanu -i KHS MT ütlustest (I k lk 23) nähtub, et temalt telefoni äravõtmine toimus nii, et ähvardas ja

OE võttis telefoni ise, kusjuures MS oli eemal. OEl oli kampsun, mille varrukad on punast värvi, l oli musta värvi MS- nahkjope.

Tunnistaja

- RK MS (I k lk 64) räägib, et l oli sündmuse ajal seljas musta värvi nahktagi.

Tunnistaja

K KE (I k lk 56) andis ütlusi, et lõi kannatanut, siis halli värvi puusaga lõi lamavat kannatanut, siis kannatanu andis telefoni punase puusaga poisile. Siinjuures märgib apellant, et kannatanu ütlustest nähtub, et l oli musta värvi riided, punases oli MS- OE.

Tunnistaja

pani jala kanatanule ette, siis heledate HP KHS (I k lk 72) ütlustest nähtub, et juustega poiss (OE

) lõi ja kannatanu andis talle telefoni. Seega eeltoodud kannatanu ja tunnistajate ütlustest tuleneb, et seisis röövimise ajal kõrval MS ning mingit rolli röövimise toimepanemises temal polnud.

MS

K haaras poisil selja tagant on järjekindlalt eitanud oma süüd röövimises. Ta rääkis, et õlgadest ja lõi tal jalalt alt, mistõttu kannatanu kukkus ning lõi kannatanut jalaga näkku OE

ning nõudis telefoni. Kui oli kannatanut ka rusikaga näkku löönud, siis võttis vi OE imane ise

taskust oma telefoni ning andis selle -le. Tema ise seisis oma kaaslastest umbes 3 meetrit OE eemal. Röövitud telefoni oli ta oma kätte saanud alles järgmisel päeval, kuna OE ei osanud seda kasutada.

MS MT

nu ütlused riimuvad kannata -i ning ka tunnistaja -i HP ütlustega. Kusjuures

kaassüüdistatava ütlused on omavahel vastuolus ega riimu kannatanu enda ja OE KS ning

tunnistajate ütlustega. Seega ei ole nad usaldusväärsed ning on antud eesmärgiga oma süüd vähendada.

OE väide, et initsiatiiv telefoni äravõtmiseks tuli MS- , ei ole lt millegagi tõendatud ning vastava

kohtu järelduse tuginemine kaassüüdistatava mitteusaldusväärsetele ütlustele ei ole põhjendatud. Samas ei tulene OE ütlustest, mida ta pidas silmas, kui jutustas telefoni äravõtmise plaanist, kuna isegi, kui võtta tema ütlusi arvesse, võis juttu olla vargusest mitte röövimisest. Eeltoodud kohtu järeldus on paljasõnaline ega ole kinnitatud asjas kogutud tõenditega.

Seega leiab apellant, et ei ole millegagi tõendatud, et MS tegutses koos - KHS e ja - OE ga ühiselt ja kooskõlastatult röövimise toimepanemise eesmärgil.

Kohus ei viidanud konkreetsetele tõenditele, alust väita, et mis annaksid MS andis

kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse ning temal oli teovalitsemise tahtlus.

Seega röövimise kaastäideviimine poolt ei ole tõendatud. MS

KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendatakse riminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus k kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tema kasuks. Apellant leiab, et olukorras, kus kannatanu ütlused kinnitavad MS ütlusi ning kaassüüdistatava ütlused on vastuolus nii kannatanu kui ka tunnistajate ütlustega esineb olukord, kus tuleb kahtlustused tõlgendada süüdistatava kasuks ning tuvastada, et teos puudub röövimise MS koosseis.

Samas arvestades seda, et järgmisel päeval omandas MS kannatanu telefoni, tuleb kaitsja arvates

tema tegu kvalifitseerida KarS § 201 lg 1 järgi.

4.2 TSMS § 3 lg 1 kohaselt ohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud menetleb k korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

TSMS § 372 lg 2 võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

Vaidlusaluses hagis on hagejana märgitud (sünd MT X .a, s.o isa), kuid tegelikult kahju XXX

on tekitatud -i X MT XXX le (sünd , s.o poeg) ning ainult tema saab nt moraalse kahju nõude puhul olla hagejaks mitte tema isa. Hagist ei tulene, et see on esitatud poja nimelt isa kui seadusliku esindaja poolt.

Apellant leiab, et kohtul puudus õigus MT MT -i (poisi -i isa) hagi rahuldamiseks, kuna see oli esitatud mitteõigustatud isiku poolt. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma.

VÕS § 140 lg 1 kohaselt kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, sealhulgas isikute majanduslikku olukorda.

4.3. Apellant leiab, et

AK hagi on tõendamata.

Asjas ei ole kogutud usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et kannatanu nõutud proteesitöö vajadus oli tingitud 30.04.2013.a tegevusest. MS

Esimestel kahel ülekuulamistel ei räägi kannatanu midagi sellest, et 30.04.2013.a sündmuse ajal olid tema hambad kahjustatud. Samas kiirabis ei olnud tal fikseeritud hammaste vigastused.

Kannatanu ravidokumentidest (IV k lk 13.15) ei nähtu hammaste kahjustamist, leheküljel 15 on juttu hambaklambrite suust väljalöömisest, kuid see ei kinnita veel proteesitöö vajadust. Hambaproteesi vaatlus toimus alles 13.01.2014. (IV k lk 36). Seega puuduvad tõendid selle kohta, et tema nõutava proteesitöö summas 1350 eurot vajadus on tekkinud

MS tegevuse tagajärjel. Seega palub apellant jätta AK hagi rahuldamata.

4.4. emalt AJK- . Tsiviilhagide nõuded mõisteti MS lt

AJK on töötu, temal on 4 alaealist last, kusjuures üks nendest on puudega, s.o nõuab eritähelepanu ja lisakulusid, naine on lahutatud. Perekond elab sotsiaaltoetustest ning sugulaste abilt. Samas AJK suhtes on alustatud täitemenetlused. Seega tsiviilhagide rahuldamisel, tuleb võtta arvesse, et kannatanute nõuete rahuldamine asetab MS perekonna väga raskesse olukorda.

4.5. Kui

gi kaassüüdistatava iseloomustavad andmed ja eelnev käitumine on sarnased OE MS iseloomustava materjalidega ning mõlematele oli esitatud süüdistus nii röövimises kui ka teistes kuritegudes, kohtles kohus neid ebavõrdselt ning määras, et mõistetud karistus kuulub MS- le reaalsele ärakandmisele. Kusjuures ei ole kohus esile toonud veenvaid argumente, miks ta leiab, et ühe poissi puhul tuleb kasutada karmimad karistusemeetmeid.

Täiesti alusetult võttis kohus arvesse karistuse mõistmisel, et l oli röövimises juhtiv roll. MS- Nimetatud järeldus ei põhine asjas tuvastatud asjaoludel. Samas tugineb kohus karistuse mõistmisel sellele, et ajal kui menetleti arutatavaid kuritegusid, on

MS toime pannud uusi süütegusid (liiklusalased väärteod, avalik vargus), mis väidetavalt näitab, et temas on tekkinud karistamatuse tunne.

Apellant juhib kohtu tähelepanu, et esimese astme kohtu eelviidatud väide ei ole dokumentaalselt kinnitatud, asi arutati lühimenetluses, kuid asja materjalid ei sisalda tõendeid, mis kinnitaksid eelmainituid kohtu etteheiteid. MS on alaealine, tunnistab ennast süüdi kõikides kuritegudes peale röövimist, tema ütlused olid järjekindlad ning isik avaldas kahetsust. Viimane vägivallaga seotud kuritegu on toime pandud rohkem, kui aasta tagasi. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et poiss vajab käitumiskontrolli ning kriminaalhooldaja pooldab KarS § 74 lg 1 kohaldamist. Ettekandest nähtub, et vajab abi oma käitumise mõistmiseks ja emotsioone ohjeldamiseks. MS

See - ga nii üld kui ka eripreventsioonist lähtuvalt on otstarbekas vabastada MS tingimisi vangistusest täies ulatuses, allutades käitumiskontrollile.

Samas kuna

MS on alaealine, temal puudub praegu sissetulek, vähendada veel temalt väljamõistetud m d ning määrata, et neid tuleb tasuda 12 kuu jooksul igakuiste enetluskulusi maksete tegemise kohustuseta.

4.6. Juhindudes KrMS § 319, § 321, § 337 lg 1 p 4, § 338 p 2,3, 4, § 339 lg 1 p 7, 8, 12 lg 2, §

340 lg 2 p 3, 4

25. juuni 2014. a otsus kriminaalasjas nr 1-14-4462 Tühistada Harju Maakohtu

MS MT

-i ja -i hagide AK KarS § 200 lg 2 p 7 järgi süüdimõistmise, karistuse mõistmise ning rahuldamise osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega:

1. Kvalifitseerida tegevus kannatanu -i . MS MT episoodis KarS § 201 lg 1 järgi

2. Kergendada MS- le mõistetud karistus, s.h jätta vangistus KarS § 74 kohaldades täies ulatuses täitmisele pööramata, s.h juhul, kui süüdistuse maht jääb samaks.

3. Jätta AK-i ja -i hagid osas rahuldamata. MT MS

4. Vähendada lt väljamõistetud menetluskulud ning määrata nende tasumiseks 12 kuud ilma MS igakuiste maksete tegemise kohustuseta.

5. Apellant soovib asja arutamist kirjalikus menetluses.

6. Palub j . ätta apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud riigi kanda

PROKURATUURI SEISUKOHT:

5. Harju Maakohus ei ole otsust tehes rikkunud kriminaalmenetlusõiguse norme ega kohaldanud vääralt materiaalõigust. Kohtuotsus on põhjendatud ja seaduslik.

Harju Maakohus ta on on oma otsust tehes välja toonud kõik asjaolud ja tõendid, mille alusel leidnud, et

MS osales röövimise toimepanemisel täideviijana. Kohus on põhjalikult uurinud kannatanute, tunnistajate ning süüdistatavate ütlusi, kõrvutanud neid omavahel ja teiste tõenditega ning põhjendanud oma otsust piisava detailsusega. Appelant on pannud erilist rõhku noormeeste riietusele, püüdes seeläbi segadust tekitada, kuid sisuliselt on teo toimepannud noormehed käesolevas asjas väga hästi eristatavad. Kriminaalasja materjalide pinnalt on ilmne, et

MS MS kandis sündmuse toimumise päeval musta nahktagi ning selle all punast kampsunit. on ise kinnitanud (II k, lk 92), et temal oli sündmuse toimumise päeval seljas punast või musta värvi kampsun. Kannatanu sõnul il seljas musta värvi nahkjope ning selle all oli halli, oli - MS musta ja punase kirju sviiter (I k, lk 23). Tunnistaja MA on kirjeldanud, kuidas bussist väljusid KHS ja M, kelle perekonnanime ta ei tea ja veel kaks noormeest. Kui ta uuesti vaatas, nägi ta, et üks tema jaoks tundmatu noormees oli selili ning teised kolm seisid tema ümber, kusjuures M sirutas käe selili oleva noormehe suunas.

Järgmisel päeval KH

rääkis talle, et nad olid telefoni rotti pannud.

Tunnistaja

- KE KHS on kirjeldanud, et nägi nelja noormeest, kelledest ta tundis t. Jõudnud üle

tee, lõi kannatanul jalad alt, siis halli värvi pusaga noormees lõi lamavat poissi ühe korra K jalaga ning punase pusaga noormees kummardas ja maas lamanud poiss andis punases pusas noormehele musta värvi telefoni. Äratundmiseks esitamise protokollis on KE fototabelist tundnud ära he, kellele ta ütlustes viitab kui punase pusaga noormehele ning MS-i kui noorme OE, kui noormehe, kellele ta ütlustes viitab kui halli värvi pusaga noormehele. Seejärel kolm noormeest jooksid ära. Hiljem rääkis talle, et varastas koos ’iga KH P ja H noormehelt iPhone.

Tunnistaja

-t koos kolme noormehega, kelledest ta teadis RK KHS on kirjeldanud, et nägi

hüüdnimede järgi ’i. P P ja H -l oli seljas valge-rohelisekirju pusa ning H-l must nahktagi. Ta nägi selja taha vaadates, kuidas neljas noormees oli pikali ja karjus ning teised kolm jooksid tema juurest eemale. Järgmisel päeval KH rääkis talle, et oli koos P ja H’iga noormehelt telefoni varastanud, kuna H on fototabelist tahtis uut telefoni. Äratundiseks esitamise protokollis RK

tundnud ära MS-i kui H-nimelise noormehe ning , kui P-nimelise noormehe. OE

Tunnistaja

- HKP KHS on kirjeldanud, et nägi t koos kahe sõbraga, kes ütles talle, et nende ees kõndiv poiss saab kohe peksa, kuna tal on iPhone. Ta nägi, kuidas noormehed kolmekesi järgnesid sellele poisile, kuidas pani võõrale poisile jala ette ja po KH iss kukkus. Seepeale

heledate juustega sõber lõi poissi jalaga näkku ja küsis telefoni ning poiss andis talle oma telefoni ning

KH HKP jooksis koos sõpradega minema. Äratundiseks esitamise protokollis on fototabelist tundnud ära i kui sündmuskohal olnud tumedate juustega noormehe ning MS- OE, kui sündmuskohal viibinud heledate juustega noormehe.

Kampsun, sviiter, pusa – leian, et seal ei ole märgilist vahet, kuivõrd ülekuulatud isikud on ühe ja sama riietuseseme ni

metamiseks kasutanud lihtsalt erinevaid sõnu. Psühholoogiliselt on punane värv domineeriv ja agressiivne, samuti on inimese silmad arengu käigus harjunud märkama punast tooni, mistõttu on loomulik, et kannatanule ja ühele tunnistajale jäi MS eelk

- õige meelde oma punases toonis sviitri järgi. Nii kannatanu kui tunnistajad nägid MS it lähedalt, mistõttu on eluliselt usaldusväärne, et neile jäi silma ka nahktagi all olnud sviiter.

Kahtlustatav

OE ütlused langevad põhimõtteliselt kokku tunnistajate ütlustega, milliste kohaselt tema ja

KS kasutasid kannatanu suhtes vägivalda ning võttis kannatanult ära H

telefoni. selgitas Harju Maakohtu istungil, et kannatanu andis telefoni esialgu OE küll tema

kätte, kuid ta andis selle koheselt üle M-le. Leian, et nimetatud seik selgitab, miks osadele tunnistajatest, kes nägid sündmust teiselt poolt teed, tundus, et ka MS sirutas oma käe kannatanu poole. Samuti kinnitab , nagu ka tunnistaja , et OE RK initsiatiiv telefoni äravõtmiseks tuli H-lt.

Samuti on kannatanu, tunnistajate ning teiste teo toimepanijate ütluste ning äratundmiseks esitamistega tõendatud MS-i roll teo toimepanemisel ning Harju Maakohus on seda oma otsuses järgitaval ning arusaadaval viisil kirjeldanud. Kõiki nimetatud episoodis avaldatud ja kohtuotsuses analüüsitud tõendeid kogumis vaadeldes ei saa kuidagi asuda seisukohale, et

MS

oleks olnud kõrvalseisja rollis. Tunnistajate kirjelduste kohaselt oli kõigi kolme noormehe tegevus ühine ning suunatud ühisele eesmärgile Keegi ei maini, et üks noormeestest oleks . jätnud kuidagi mulje, et tema ei ole asjaga seotud.

Prokurör nõustub tä i väited, et tema viibis ielikult Harju Maakohtu seisukohaga, et - MS röövimise ajal lihtsalt kõrval ning mingit rolli röövimise toimepanemises temal ei olnud, on paljasõnalised ning ennastõigustavad. Harju Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et MS oli röövimise toimepanemisel juhtivas rollis. väide, et i oni äravõt OE nitsiatiiv telef miseks tuli MS-ilt, on kinnitatud ka RK ütlustega, milliste kohaselt KH rääkis talle, et nad varastasid poisilt telefoni, kuna H tahtis endale uut telefoni.

MS Kaast on õigesti süüdi mõistetud KarS § 200 lg 2 p 7 järgi. äideviija puhul ei ole nõutav, et iga kaastäideviija peab omakäeliselt realiseerima kõik süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.

MS una see oli neil omavahel eelnevalt arutamisel oli teadlik, et pannakse toime röövimine, k olnud ning plaan telefoni äravõtmiseks sai alguse juba mõni aeg varem Männi pargis viibides, kust nad ühiselt kannatanule järgnema hakkasid. Samuti viibis kannatanu löömise hetkel MS tema vahetus läheduses, tugevdades oma kohalolekuga kannatanu hirmutunnet. Röövitud telefon anti juba sündmuskohal i kätte ning ta kasutas seda järgnevalt enda tarbeks. MS-

Riigikohus on korduvalt väljendanud, et gruppi kuuluvate isikute tegevus tuleb omistada tervikuna kõikidele grupi liikmetele, konkreetsed osateod ei ole seejuures olulised. Vägivald omistatakse kõigile grupi liikmetele, hoolimata sellest, kes reaalselt kannatanut peksis. Kaastäideviijate puhul on oluline see, et tulemuseks oleks ühtne tervik ning maakohus on oma otsuses näidanud ja põhjendanud, miks ta on jõudnud järeldusele, et osales röövimises MS täideviijana. Tsiviilhagide väljamõistmine MT-i ja AK-i kasuks on seaduslik ja põhjendatud. Alaealise isiku seaduslik -aastane uks esindajaks on tema vanem ning esindajal on kõik esindatava õigused. 12 laps ei ole ise võimeline enda õigusi kaitsma, mistõttu seaduse järgi on tema esindajaks vanem, kellel on kõik kannatanu õigused. t nähtub üheselt, et MT-i poolt esitatud tsiviilhagis kannatanuks kriminaalasjas oli tema poeg, kellele põhjustati üleelamisi ja valu. Tsiviilhagis on välja toodud kõik põhjendused, miks kannatanu peab vajalikuks moraalse kahju esitamist.

Samuti on

MT oma ütlustes kirjeldanud, miks tal ei ole võimalik dokumentaalselt tõendada moraalse hagi summat.

AK AK -i

hagi on samuti põhjendatud. sai väga rängalt peksa ning on eluliselt mõistetav, miks ta ei ole osanud hambaproteeside koheselt mainida. Harju kaotust esimesel ülekuulamisel

Maakohus on põhjendatult märkinud, et esmane ülekuulamine toimus loetud tunnid peale sündmust ning isik ei olnud sel hetkel võimeline kõike detailselt kirjeldama. Samas nähtub meditsiinidokumentidest, et ta on hambaproteeside kaotamist koheselt maininud arstile (IV k, lk 15). -i AK näopiirkonnas esinavaid vigastusi vaadates on eluliselt usutav, et nimetatud hambaprotees sai kahjustatud -

MS i tegevuse tagajärjel.

Samuti on Harju Maakohus oma otsuses motiveerinud ning toonud välja põhjalikud kaalutlused, mille alusel -

karistuseks osaliselt reaalne vangistus. puhul oli MS ile OE mõisteti

näha, et väga tema teismelise iga oli raske ning ta tegi mingis eluperioodis palju erinevaid, rumalaid ning mõtlematuid tegusid. Tema tegudes puudus kindel käekiri ning väljakujunenud käitumismuster. i näol tegemist inimesega, kellel on äärmiselt tugevalt välja Seevastu on - MS arenenud omanditunne, mistõttu ta võtab enda lähedasi kui enda omandit, pidades vajalikuks selle omandi kaitsmist füüsilise vägivallaga. Ilmselgelt meeldib talle füüsilise vägivalla kasutamine, kuivõrd põhjused, miks ta teisi on peksnud ja jõhkralt peksnud, ei ole kindlasti väärinud sellist lähenemist. Ta on julma loomusega noor, kellele meeldib vägivald ning enda üleoleku demonstreerimine. Tema tegevuses peegeldub hoolimata noorele eale juba jõhkrus ja kindel ning korduv muster, mistõttu see tuleb katkestada ning anda noorele inimesele tugev signaal, näitamaks, milleni tema teod võivad teda viia. Tõepoolest ei ole kohtuistungil dokumentaalselt tõendamist leidnud tõsiasi, et MS-il oli istungi toimumise ajal menetluses uus kriminaalasi, kuid vahepealsel perioodil toime pandud väärteod, mille eest teda oli karistatud nii rahatrahvi kui arestiga, nähtusid tema karistusregistri väljavõttest, milline avaldati Harju Maakohtu istungil (V k, tl 105-107).

Harju Maakohus on menetluskulude väljamõistmisel arvestanud MS-i ja tema pere majandusliku olukorraga ning vähendanud menetluskulusid rohkem kui poole võrra, võimaldades samas nende tasumise ositi 12 kuu jooksul võrdsetes osades. Igakuiste maksete tegemise kohustuse määramata jätmine ei ole mõistlik, kuivõrd see võib endaga kaasa tuua maksete kogunemise ning seeläbi makseraskused lõpliku tähtaaja saabudes.

Eeltoodust lähtuvalt on prokurör täies seisukohal, et Harju Maakohtu 25.06.2014 otsus on ulatuses ega . põhjendatud ja seaduslik kuulu tühistamisele

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

6. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, otsusega ja apellatsiooni väidetega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsiooni alusel tühistamisele ei kuulu.

7. Apellant leiab, et maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust. Viidatud on küll KrMS § 339 lg 1 p 7,8,12 ja lg 2, kuid kaitsja ei ole apellatsiooni põhiosas esitanud konkreetset põhjendust milles kaitsja arvamuse kohaselt erinevad rikkumised seisnesid ja millist rikkumist peaks ringkonnakohus KrMS § 339 lg 2 alusel tunnistama oluliseks. Kuna apellant on viidanud menetlusõiguse erinevatele rikkumistele ei saa kolleegium jätta neid tähelepanuta ja märgib seetõttu alljärgnevat.

7.1. Viidetest tuleneb kaitsja seisukoht, et maakohus on eiranud otsuse põhjendatuse nõuet, milline rikkumine on ette nähtud KrMS § 339 lg 1 p 7 htuotsuse resolutiivosa järeldused . Ko ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele, milline rikkumine on ette nähtud KrMS § 339 lg

1 p 8. Kaitsja on taotlenud nimetatud alustel maakohtu otsuse tühistamist ja ringkonnakohtu poolt uue otsuse tegemist ja nimelt ühes kuriteoepisoodis toimepandu ümberkvalifitseerimist, karistuse kergendamist,

hagide rahuldamata jätmist. Kolleegium osutab, et vastavalt Riigikohtu lahendites( nt 3-1-1-46-07, 3-1-1-27-08) korduvalt märgitule ja kriminaalmenetluse seadustikus sätestatule, pole eelnimetatud

kriminaalmenetlusõiguse normide rikkumis e tuvastamisel võimalik ega seaduslik t ringkonnakohtu poolt sisulise otsuse tegemine. Nimelt kehtestab KrMS § 341 lg 2 üheselt, et kui ringkonnakohus tuvastab KrMS § 339 lg 1 p

7 ja p 8 järgse rikkumise, tühistab ringkonnakohus kohtuotsuse ja saadab kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks samas või teises kohtukoosseisus. Seega on esitatud uue sisulise otsuse tegemise taotlus vastuolus seadusega.

Vastavalt Riigikohtu lahendites sedastatud( nt 3-1-1-75- ohtuotsuse 11) põhimõttele tähendab k põhistatus, et kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema kohtuotsuse lugejale jälgitav ehk, et kohtuotsuses tuleb ära näidata, millised asjaolud luges kohus tõendatuks ning millistele konkreetsetele tõenditele ja miks kohus seejuures tugines. Lahendis nr 3-1-1-92-11 on Riigikohus üksikasjalikult rõhutanud, et KrMS § 61 lg 1 keelab ühtede tõendite eelistamise teistele aprioorselt, neid kogumis hindamata. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda (vt nt RKKKo 3-1-1-88-06, p 11 ja 3-1-1-127-06, p 6). Kohtukolleegium leiab, et maakohus on ülaltoodud juhiseid järginud. Kaitsja ei ole esitanud ühtegi tõendit millise oleks maakohus jätnud tähelepanuta ja hinnanguta.

Sisuliselt ei nõustu kaitsja kohtu järeldustega. Kohtu poolt tõenditele antud hinnangu või põhjendustega mittenõustumine pole aga käsitatav maakohtu otsuses põhjenduste puudumisena.

Kaitsja poolt viidatud KrMS § 339 lg 1 p 8 rikkumise osas on Riigikohus on oma lahendis nr

3-1-1-13-12 sedastanud, et kohtuotsuse resolutiivosa järelduste mittevastavusega tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele on tegemist siis, kui kohtuotsuse põhiosas kohtu poolt tuvastatuks loetud asjaoludest on resolutiivosas tehtud objektiivselt ebaõige järeldus. Kui kohtuotsuse resolutiivosa on loogilises kooskõlas põhiosast tulenevate järeldustega, ei saa rääkida KrMS § 339 lg 1 p s 8 toodud menetlusõiguse olulisest rikkumisest, olenemata sellest, - kas kaebuse esitaja nende järeldustega nõustub või mitte.

Antud juhul ei ole apellant kaebuses esitanud argumentatsiooni millistest kohtu poolt tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude osas on kohus otsuse resolutiivosas ebaõiged järeldused teinud. Sellise põhistuse puudumise tõttu, ei pea kolleegium vajalikuks sellel aspektil pikemalt peatuda, märgib vaid, et kohtuotsuse põhiosas on kohus süüdistatavale etteheidetavad teod täies mahus lugenud tõendatuks, on leidnud, et teos esinevad MS-le inkrimineeritud kuritegude tunnused ning tema tegevus sti kvalifitseeritud. on süüdistuses õige

Kohtuotsuse resolutiivosas on kohus

otsuse põhiosa järeldustega kooskõlas süüdi MS tunnistanud ja karistanud. Seega vastuolu otsuse põhiosa ja resolutiivosa vahel puudub mistõttu pole tuvastatav KrMS § 339 lg 1 p 8 ettenähtud rikkumine. Kokkuvõtvalt kolleegium leiab, et andes hinnangu nii kohtuotsusele kui apellatsioonis esitatud põhjendustele, pole tuvastatavad kriminaalmenetlusõiguse olulised rikkumised KrMS § 339 lg

1 p 7,8 mõttes, mis tooks kaasa kohtuotsuse tühistamise ja kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatmise.

7.2. Kaitsja on leidnud, et kohtulikul arutamisel on rikutud ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet, milline rikkumine on ette nähtud KrMS § 339 lg 1 p 12. Samuti on tühistamise alusena viidatud KrMS § 339 lg 2. Kaitsja on süütuse nimetatud rikkumised sisustanud

presumptsiooni

- põhimõtte rikkumise kuna kõrvaldamata on kahtlus kas t saab käsitada ga MS

röövimise kaastäideviijana. röövimise toimepanemises süüdimõistv Kohus on a otsuse rajanud

vastuolulistele tõenditele. tegevuse kvalifitseerimine KarS § 201 lg 1 Kaitsja taotluseks on

MS järgi.

KrMS § 341 lg 3 kehtestab põhimõtte, et kriminaalasja saatmine maakohtule on seaduslik KrMS § 339 lg 1 p 12 või lg 2 kohase kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tuvastamisel vaid juhul, kui nimetatud rikkumisi pole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada.

Antud juhul kolleegium leiab, et juba apellandi on tegemist põhistusest ja taotlusest tulenevalt

ringkonnakohtu poolt kõrvaldatavate rikkumistega ehk nende tuvastamisel puudub alus kriminaalasja saatmiseks maakohtule uueks arutamiseks.

8.

. Kaitsja on leidnud, et kohtu järeldus poolt röövimise toimepanemises on paljasõnaline MS

Tunnistajate,

olu, seega on tegemist kannatanu, kaassüüdistatava ja ütlustes esineb vastu MS kõrvaldamata kahtlusega, mis tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks.

Kolleegium

kaitsjaga ei nõustu.

Maakohus on kõikide kaitsja poolt viidatud ja ka viitamata ütlused otsuses kajastanud isikute

ning on neid piisava selguse ja põhjalikkusega analüüsinud. õendite Otsuses t hindamine on

kooskõlas KrMS § 312 p 1,2. Kohus on andnud hinnangu tõendite usaldusväärsusele. On põhjendanud oma järeldust miks hindab ebausaldusväärseks MS ütlused kannatanu MT-i suhtes toimepandud kuriteo asjaolude kohta.

Kohtukolleegium, pidamata vajalikuks uuesti analüüsida kõikide tunnistajate ütlusi nõustub maakohtuga, et nii kannatanu, tunnistajate kui ka

OE ütlustega on tõendamist leidnud, et kannatanule järgneti kolmekesi kuna saadi aru, et tal on Appel iPhone ning just MS soovis seda telefoni endale. Seega juba kannatanule järgnemisel oli neil kooskõlastatud ja ühine soov hõivata kannatanule kuuluv, süüdistatavale võõras vara. Tõendamist on leidnud, et kõik kolm isikut jõud vägivalda s koos kannatanu juurde ja kaks neist ja nimelt O HE ja kasutas

id KHS id

selleks, et hõivata kannatanule kuuluv vara ja suruda maha kannatanu vastupanu. Vägivalla kasutamise

käigus nõuti kannatanult telefoni üleandmist. Vahetult pärast kannatanu löömist, ajal, mil viimane lebas vigastatult maas temalt ka telefon ära võeti. Seejärel kõik kolm isikut jooksid ära.

Kaitsja väide sellest, et n vastuolus kõikide isikute poolt MS ei viibinud kannatanu juures o

antud ütlustega Asjaolu, et kannatanu on oma ütlustes väitnud, et tema löömise ajal, oli . MS temast meetri kaugusel pole süüdistusversiooni kahtluse alla seadev asjaolu kuna süüdistus ei inkrimineerigi -

MS le kannatanu löömist.

Kolleegium nõustub prokuröri vastulauses esitatuga sellest, et vastuolulisteks ei saa pidada ütlusi, kus sama riietuseseme kohta on kasutatud erinevat väljendit nagu kampsun, sviiter, pusa.

Kaassüüdistatav on kinnitanud, et tema võttis vahetult maas lamavalt kanna OE tanult telefoni,

kuid koheselt edastas selle

- .

MS le Seega puudub vastuolu ütlustes ka telefoni hõivaja osas. Maakohus on juba viidanud asjakohastele Riigikohtu lahenditele, kus Riigikohus on avaldanud seisukoha, et KarS § 21 lg 2 kujutab endast omistamisnormi, mille alusel üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu ta oleks seda ise teinud.

Lahendis 3-1-1-118-13 on Riigikohus sedastanud, et teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (vt nt RKKKo 3-1-1-97-04, p

21). Olulise panusena

röövimise täideviimisel on kohtupraktikas aktsepteeritud ka olukorda, kus üks süüdistatav võimendab oma kohalolekuga teise poolt esitatud nõudmiste ja ähvarduste sisu, aktiviseerides kannatanus hirmu. Kolleegiumi veendumuse kohaselt pole apellatsiooni väidetel sellise kahtluse kvaliteeti, mis võiks olla hõlmatud põhimõttest ning maakohus on seaduslikult jõudnud in dubio pro reo

järeldusel nud KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeriva kuriteo. e, et on toime pan MS

Kaitsja poolt apellatsioonis esitatud taotlus kvalifitseerida

MS poolt toimepandu KarS § 201 lg

1 järgi rahuldamisele kuuluda ei saa kuna on võõra telefoni valduse saanud röövimise MS

tulemusena, millega on aga

ebaseaduslik omastamine hõlmatud.

9. Apellant on leidnud, et kannatanute hagid on põhjendamata.

9.1. -i hagi osas on leitud, et see on alusetu kuna on esitatud mitte kannatanu vaid tema MT

seadusliku esindaja

, isa, poolt. Tegemist on mitteõigustatud isikuga.

Kolleegium sellise seisukohaga ei nõustu. Kannatanu MT on sündinud X aasta novembris. XXX

Seega oli hagiavalduste esitamise ajal ( 1 kd. t.lk. 48, 5 kd. t.lk 132 vastavalt ) 2013 aasta juunis 12 aastane ja 2014 aasta aprillis 13 aastane. Vaidlus puudub selles, et hagiavalduse esitaja

MT MT on samanimelise alaealise kannatanu -i isa ja seega seaduslik esindaja

116 lg 2 PKS §

ja . Tsiviilmenetluse seadustiku lg 1 p 1 annab seaduslikule esindajale

120 lg 1 mõttes § 222

õiguse esitada esindatava nimel hagiavaldus . KrMS § 38 lg 1 p 2 annab kannatule õiguse t

esitada prokuratuuri kaudu kriminaalasjas tsiviilhagi. KrMS § 41 lg 5 annab aga omakorda kannatanu esindajale kõik esindatava õigused.

Esitatud hagiavaldusest nähtub selgelt, et kannatanuks on avalduse esitaja alaealine poeg, kellele tekitati kuriteoga nii varalist kui moraalset kahju. Seega on selge ka kelle huvides on tsiviilhagi esitatud.

Kaitsja on ka leidnud, et hagist ei nähtu elulisi asjaolusid ega nende esinemist tõendavaid dokumente, mis põhjustaksid moraalse kahju väljamõistmise.

Kolleegium sellise etteheitega ei nõustu. Hagiavalduses on kannatanu esindaja piisavalt põhj kahjunõude esitamis äranäidatud endanud mittevaralise t. Hagi aluseks faktiliste asjaolude

kogum . on vahetult puutumuses süüdistatavatele inkrimineeritud kuriteoga VÕS § 130 lg 2 järgi eeldatakse mittevaralise kahju olemasolu ja hageja ei pea rahalise hüvitise saamiseks tõendama muud peale kehavigas , seega on ainetu kaitsja väide, et tuse tekkimise kannatanu pole esitanud tõendeid.

Kohtukolleegium leiab, et maakohus on põhjalikult käsitanud otsuses mittevaralise kahju väljamõistmise põhjuse ära näidates ka materiaalõiguslik . Samuti on põh id, ud alused istanud VÕS §-s 134 lg 2,5 ettenähtud alustel väljamõistetava mittevaralise kahju suurust, kusjuures on ka tulenevalt VÕS §

140 hageja poolt taotletud summat vähendanud - st .

Apellandi poolt seaduse sätetele ja Riigikohtu lahenditele viitamine ei kummuta maakohtu põhistatud järeldusi ega anna vähimatki alust selles osas maakohtu otsuse tühistamiseks.

9.2. -i AK hagi on apellandi arvamuse kohaselt tõendamata kuna puuduvad tõendid, et kannatanu nõutud proteesitöö vajadus oli tingitud MS 30.04.2013 tegevusest. Apellandi argumendid on analoogsed maakohtu istungil esitatutega. Maakohus on need otsuses kajastanud ning on nendega mittenõustumist piisava selgusega põhistanud.

Nimelt peksis kannatanut korduvalt rusikate ja MS jalgadega pähe ja näkku. Kannatanu tervisekaardil on märge, et tal on hambaklambrid suust välja löödud( 4 kd. t.lk. 15). Kannatanu ütluste kohaselt oli hiljem sündmuskohalt hambaproteesi leidnud ja selle ka uurijale ta

esitanud( 4. kd. t.lk.30). 11.09.2013 aastal on kannatanu pöördunud hambaarsti vastuvõtule ning vastavalt esitatud tõendile on arst kinnitanud hambaproteesitöö vajalikkust( 4 kd. t.lk. 31).

Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et asitõ menetleja poolt endi suhtes vaatluse läbiviimise ja vaatlusprotokolli koostamise aeg ei olene kannatanu tahtest ega anna vähimalgi määral alust hinnata esitatud nõuet põhjendamatuks.

Siinjuures kolleegium osutab, et kohtuistungi protokolli kohaselt( 6 kd. t.lk. 60) on MS

kannatanu poolt esitatud hagiga . Kirjeldatud olukorras on tegemist hagi nõustunud õigeksvõtmisega TsMS § 440 tähenduses ning kuna puudusid § 440 lg 4 alused, siis vastavalt osundatud paragrahvi lg-le 1 peab kohus sellisel juhul hagi rahuldama. Nii on maakohus ka toiminud.

Ala . ealise süüdistatava poolt tekitatud kahju eest tema vanemate vastutus tuleneb seadusest

Nimelt VÕS § 1053 lg

2 , millele on asjakohaselt teinud viite ka kohus ning mis sätestab, et - st v 18-aastase isiku poolt teisele anemad või eestkostja vastutavad, sõltumata oma süüst, ka 14– isikule tekitatud kahju eest, kui nad ei tõenda, et nad on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist. Vastutust välistavaid asjaolusid ei ole maakohus tuvastanud ning nendele ei ole viidanud ka apellant.

Ülaltoodust lähtuvalt kolleegium leiab, et kannatanute nõuded on maakohtu poolt seaduslikult ja põhjendatult rahuldatud ning kuriteoga tekitatud kahju süüdlastelt ja nende on seaduslikult vanematelt välja mõistetud.

10. Kaitsja poolt on vaidlustatud - MS le mõistetud karistust ja nimelt KarS § 74 ettenähtud vangistuse osaliselt täitmisele pööramist. Kaitsja on leidnud, et karistus tuleb jätta täielikult täitmisele pööramata. Kolleegium kaitsja seisukohta ei jaga. Karistuse kandmisest osalise vabastamise instituudi eesmärk on üksnes nn šokivangistus, mida tuleb sisustada eripreventiivselt kui isiku tõsist hoiatamist lühiajalise s.o mõnekuulise -

vangistusega. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on -le

MS mõistetud karistusest koheselt

kuulise vangistuse ega pea reaalselt ärakandmisele kuulumise seaduslikkust põhistanud vajalikuks seda korrata. Märgib vaid, et nõustub maakohtuga, et arvestades toimepandud kuritegude iseloomu ning enda suhtumist, hoiatus tema edasise MS tuli anda talle tõsine käitumise suhtes. Seda enam, et maakohtus vahetult uuritud karistusregistri andmed näitavad jätkuvate süütegude toimepanemist ( 5 kd. t.lk. 105-107).

Kolleegiumi veendumuse kohaselt on mõistetud karistus kooskõlas Kar § 56 sätestatuga ning S KarS § 74 kohaldamine ja vangistuse osaline täitmisele pööramine põhjendatud ja seaduslik ning selles osas kohtuotsuse tühistamiseks alused puuduvad.

11. Kaitsja on taotlenud - ning igakuiste MS lt väljamõistetud menetluskulude vähendamist maksete tegemise kohustusest vabastamist. KrMS § 180 lg 3 näeb ette, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Nendest kriteeriumitest lähtuvalt võib kohus süüdimõistva jätta osa menetluskuludest riigi kanda õi määrata, et kohtuotsuse tegemisel . V b süüdimõistetul on õigus hüvitada menetluskulud ositi. Antud juhul on maakohus kohaldanud KrMS § 180 lg 3 ning on juba jätnud osa menetluskulusid riigi kanda. Apellatsioonis on viidatud asjaoludele, millised ongi andnud maakohtule seadusliku aluse eelnimetatud otsustuse tegemiseks. Seetõttu puudub igasugune alus jätta täiendavalt veel osa menetluskuludest riigi kanda. Samuti on kohus määranud menetluskulud hüvitamisele ositi, millest tulenevalt lasus kohtul kohustus maksmisele kuuluva osa ning tähtaja kindlaksmääramiseks. Ülaltoodu alusel kaitsja taotlus menetluskulude osas kohtuotsuse tühistamiseks rahuldamisele ei kuulu.

12. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1,§ 342 lg 3 p 1 jätab r ingkonnakohus Harju Maakohtu 25. juuni 2014 aasta otsuse muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata.

13. RÕS korras õigusabi osutanud kaitsja on taotlenud apellatsioonimenetluses kaitsja tasu hüvitamist seotuna apellatsiooni koostamisega kokku 2 tunnis eest, summas koos käibemaksuga 144, 00 eurot. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja poolt taotletud summat saab pidada KrMS § 175 lg 1 p 4 mõttes põhjendatuks ning hüvitamisele kuuluvaks. KrMS § 185 on sätestatud menetluskulude väljamõistmise kord apellatsioonimenetluses. Antud juhul kehtib lg 2 , mis kehtestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KarS 337 lg 1 p 1 §

nimetatud lahend, jäävad menetluskulud isiku kanda kellel need on tekkinud. Antud juhul arutas kriminaalasja

MS kaitsja apellatsiooni alusel, seega jäävad menetluskulud süüdistatava MS kanda.

Ivi Kesküla Meelika Aava Orvi Tali (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)