3-14-51280/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Haldusasi nr 3-14-51280

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Määruse tegemise aeg ja koht 15.09.2014.a, Tallinn Haldusasja number 3-14-51280 Haldusasi E.S.e kaebus Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni 27.05.2014.a ettekirjutuse nr 43 (31-3/14-36/1) tühistamiseks Menetlustoimingud Menetluse lõpetamine Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja nr 3-14-51280 menetlus.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) 27.05.2014.a ettekirjutusega nr 43 (31- 3/14-36/1) kohustati E.S.t 30 päeva jooksul arvates ettekirjutuse kättesaamisest esitama 2013.a kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste valimiskampaania aruandes korrektsed andmed ning tagastama keelatud annetus Tallinna linnale. Hiiu staadioni avamisele kutsuva reklaami osas kohustati E.S.t tagastama annetus solidaarselt teiste reklaamil esitatud isikutega. Raadioja teleklippide osas kohustati E.S.t tagastama annetus ainuisikuliselt ulatuses, mis vastab kõnealuste raadioja teleklippide eest Tallinna linnale esitatud arvete maksumusele.

2. E.S. esitas 26.06.2014.a Tallinna Halduskohtule kaebuse ERJK 27.05.2014.a ettekirjutuse nr 43 (31-3/14-36/1) tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt tühistamiseks.

3. Tallinna Halduskohtu 18.08.2014.a määrusega tagastati E.S.e kaebus ERJK 27.05.2014.a ettekirjutuse nr 43 (31-3/14-36/1) tühisuse tuvastamise nõude osas. Kaebuse ERJK 27.05.2014.a ettekirjutuse nr 43 (31-3/14-36/1) tühistamise nõudes võttis kohus menetlusse ning määras vastustajaks ERJK.

4. ERJK 05.08.2014.a otsusega nr 31-3/14-36-2 tunnistati E.S.e suhtes 27.05.2014.a tehtud ettekirjutus nr 43 (31-3/14-36/1) tagasiulatuvalt kehtetuks. ERJK esitas 19.08.2014.a taotluse haldusasja nr 3-14-51280 menetluse lõpetamiseks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel.

5. 25.08.2014.a kohtunõudega küsis kohus kaebaja seisukohta menetluse lõpetamise kohta. Ühtlasi selgitas kohus, et seoses menetluse lõpetamisega HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel mõistetakse kaebaja kasuks välja tema poolt kantud menetluskulud ning andis kaebajale tähtaja menetluskulude väljamõistmise taotluse ja kuludokumentide esitamiseks.

6. Kaebaja teatas 01.09.2014.a vastuses kohtunõudele, et soovib preventiivsetel põhjustel menetluse jätkamist ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes. ERJK on analoogsetel asjaoludel tehtud ja tühistatud ettekirjutuses etteheidetud tegude osas alustanud uuesti haldusmenetlusi, viidates uute ettekirjutuste tegemisele. Kui kohus tuvastab vaidlustatud haldusakti õigusvastasuse, tuleb haldusorganil kohtuotsuse põhjendustest edasiste haldusotsustuste puhul juhinduda ning haldusorgan ei saa enam anda samasugust haldusakti samasugustel asjaoludel. Isegi, kui esineb võimalus kaitsta kaebaja huve uues haldusmenetluses, pole see kooskõlas õiguste efektiivse kaitse ja menetlusökonoomia põhimõttega, kuna uus haldusmenetlus põhjustab kaebajale lisakulu. Juhul, kui kohus leiab, et menetlus kuulub siiski lõpetamisele, palub kaebaja kohtul arvestada, et on käesolevas asjas kandnud menetluskulusid õigusabi eest ja riigilõivu tasumise näol ning anda kaebajale täiendav tähtaeg menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

I

7. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt või toiming on tunnistatud kehtetuks või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. HKMS § 152 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kohus peab menetluse jätkamise taotluse esitamise korral hindama, kas kaebajal oleks § 45 lg-s 2 sätestatud alus samasisulise tuvastamiskaebuse esitamiseks (vt Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Koost. K. Merusk, I. Pilving. Tallinn, 2013, lk 509). HKMS 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. HKMS eelnõu seletuskirja kohaselt on § 45 lg 2 eesmärgiks kitsendada tuvastamiskaebuse esitamise võimalusi, sest tuvastamiskaebusest saadav kasu on sageli väike. Preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamiskaebus ei ole üldjuhul lubatav, kuna õigusvastase situatsiooni kordumisel on isikul võimalik oma õigusi kaitsta asjakohase tühistamisvõi kohustamiskaebusega, st tõhusama vahendiga.

8. Kaebaja taotleb menetluse jätkamist vaidlustatud ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Tuvastamiskaebus on kaebaja arvates tema õiguste kaitseks vajalik preventiivsel eesmärgil, kuna vastustaja on algatanud uusi haldusmenetlusi samadel asjaoludel ning samal alusel, mistõttu käimasoleva menetluse kaudu on kaebaja hinnangul võimalik ennetada samasisulise haldusakti andmist. Kaebaja on seisukohal, et isegi juhul, kui esineb võimalus kaitsta kaebuse esitaja huve uues algatatud menetluses pole see kooskõlas õiguste efektiivse kaitse ja menetlusökonoomia põhimõttega.

9. Kuna ERJK tunnistas 05.08.2014.a otsusega nr 31-3/14-36-2 E.S.e suhtes 27.05.2014.a tehtud ettekirjutuse nr 43 (31-3/14-36/1) tagasiulatuvalt kehtetuks, ei saa see enam kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi rikkuda ning menetluse jätkamiseks ei ole alust. Käesoleva kohtumenetluse eesmärgiks ei saa kaebajal olla huvi saada kinnitus vaidlusaluse ettekirjutuse õigusvastasuse kohta, kuna ERJK on ise seda ettekirjutust kehtetuks tunnistades kinnitanud. Asja materjalidest ei nähtu, et ERJK oleks teinud mingisuguseid toiminguid seoses uue võimaliku haldusmenetluse algatamisega kaebaja suhtes. Samas isegi, kui ERJK peaks kaebaja suhtes uue haldusmenetluse algatama ja ettekirjutuse tegema, on kaebajal võimalus oma õigusi tõhusalt kaitsta asjakohase tühistamiskaebusega. Tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele üleminekuga ei ole kaebajal võimalik ennetada tema suhtes haldusmenetluse läbiviimist ega uue ettekirjutuse tegemist. Haldusakti õigusvastasuse tuvastamise näol on tegemist üksnes vaidlustatud ettekirjutuse õigusvastasuse fakti konstateerimisega, mis ei too vastustajale kaasa mingisuguseid õiguslikke tagajärgi: kohus ei tee vastustajale ettekirjutusi ega pane talle kohustusi. Eeltoodust lähtuvalt ei aita preventiivsel eesmärgil esitatud tuvastamisnõue kaebajat kuidagi tema õiguste edaspidisel kaitsel.

10. Eeltoodust lähtuvalt tuleb kaebaja taotlus menetluse jätkamiseks tuvastamisnõudes jätta rahuldamata ja lõpetada käesoleva haldusasja menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.

II

11. HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv, kui menetlus lõpetatakse põhjusel, et kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Kaebajal on õigus taotleda kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist riigilõivuseaduse § 12 jj sätestatud korras, esitades selleks kohtule vastava avalduse.

III

12. HKMS § 109 lg 2 kohaselt märgib esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetamise korral on kaebaja menetluskulude HKMS § 108 lg 6 alusel vastustaja kanda jätmise eelduseks muuhulgas menetluskulude suurust, koosseisu ning kulude tegelikku kandmist tõendavate dokumentide õigeaegne esitamine kaebaja poolt.

13. Käesoleval juhul juhtis kohus 25.08.2014.a kohtunõudes kaebaja tähelepanu vajadusele esitada seoses menetluse lõpetamisega HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel menetluskulude väljamõistmise taotlus ja kuludokumendid ning määras selleks tähtaja. Kaebaja kohtu poolt määratud tähtajaks menetluskuludega seonduvaid dokumente ei esitanud. Kohtu hinnangul puudub kaebajal alus eeldada, et kohus annab pärast menetlust lõpetava määruse tegemist kaebajale veel täiendava tähtaja menetluskuludega seonduvate dokumentide esitamiseks, kuna HKMS § 109 lg-s 2 sätestatust tulenevalt mõistab kohus menetluskulud välja menetlust lõpetavas määruses. Kuivõrd kaebaja ei ole esitanud kohtule menetluskuludega seonduvaid dokumente, jäävad kulud kummagi poole kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Paukštys