2-12-11391/10 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtuasja number 2-12-11391 Määruse tegemise aeg ja koht

15. september 2014, Tallinn Kohtukoosseis Ande Tänav Kohtuasi

AS SEB Pank hagi JB vastu võla saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 05. augusti 2014 määrus riigilõivu tagastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS SEB Pank määruskaebus

Menetlusosaline ja tema esindaja AS SEB Pank (registrikood 10004252), lepinguline esindaja Janek Alvela Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 05. augusti 2014 määrus muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata (TsMS § 150 lg 8).

Asjaolud ja menetluse käik

1. AS SEB Pank esitas 19.03.2012 Harju Maakohtule hagi JB vastu 137 410,04 euro saamiseks. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 7349,83 eurot. Menetlus lõppes tagaseljaotsuse jõustumisega 28.08.2012.

2. Hageja palus 27.12.2013 taotluses tagastada enamtasutud riigilõiv 6049,83 eurot. Avalduse põhjenduste kohaselt juhindus hageja riigilõivu tasumisel riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg-s 1 koostoimes lisaga 1 sätestatud määradest. Riigilõivumäär, mille järgi hageja riigilõivu tasus, on Riigikohtu 02.10.2013 otsusega nr 3-4-1-22-13 tunnistatud põhiseadusega vastuolus olevaks. Seadusandja on leidnud, et kehtivas seaduses sätestatud riigilõivumäärad on piisavad menetlusökonoomia ja õigusemõistmise kulutuste kandmisest osavõtu eesmärgi täitmiseks, mistõttu tuleb varasemates kohtuasjades põhiseaduspärase riigilõivu suuruse määramisel lähtuda kehtivas seaduses sätestatud määradest. Riigikohus tunnistas 10.12.2013 lahendis nr 3-4-1-20-13 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks RLS § 57 lg-d 1 ja 15 ning lisa 1 osas, mis sätestab tsiviilkohtumenetluses avalduse muul viisil esitamisel kohustuse tasuda riigilõivu suuremas määras kui avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe kaudu. Kehtiva RLS kohaselt tuleb 137 410,04 euro suuruse hinnaga hagilt tasuda riigilõivu 1300 eurot.

Maakohtu määrus ja selle põhjendused

3. Maakohus jättis hageja taotluse rahuldamata. Kohus leidis, et hageja taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks ei kuulu rahuldamisele tulenevalt Riigikohtu üldkogu 02.04.2013 lahendi nr 3-2-1-140-12 p-s 20 avaldatud seisukohtadest. Hagejal oli võimalus esitada vastav taotlus ka enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Hageja ei taotlenud menetluse kestel tasutud riigilõivu määra põhiseaduse vastaseks tunnistamist ega keeldunud sel põhjusel lõivu maksmisest. Samuti ei ole ta varem nõudnud sel alusel riigilõivu tagastamist. Hageja on minetanud võimaluse tugineda riigilõivu põhiseadusvastasusele pärast asja menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

Määruskaebus

4. Hageja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega tema taotlus rahuldada.

5. Taotleja ei ole palunud kohtul hinnata riigilõivu tasumise aluseks olnud sätte põhiseaduse vastasust. Hageja on tasunud lõivu põhiseaduse vastaseks tunnistatud normistiku alusel, mistõttu tuleb kohtul otsustada vaid enamtasutud riigilõivu tagastamine.

Edasine menetluse käik

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 ja §-ga 659 tuleb kaevatav kohtumäärus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ja §-st 659 neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

8. Maakohus kohaldas riigilõivu tagastamise taotluse lahendamisel menetlusõiguse norme õigesti, samuti tõlgendas õigesti kehtivat Riigikohtu praktikat. Riigikohtu üldkogu määruse nr 3-2-1-140-12 punkti 20 kohaselt tuleb TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg-t 6 koostoimes tõlgendada selliselt, et enam tasutud riigilõivu tagastamist nõudes saab isik lõivu põhiseadusvastasusele tugineda kuni menetluse jõustunud lahendiga lõppemiseni, kui isikul oli võimalus esitada selline taotlus menetluse ajal. Seega sai hageja eeltoodud alusele tuginedes nõuda riigilõivu tagastamist vaid juhul, kui vastav avaldus esitati enne menetluse lõppemist Praegusel juhul ei esitanud hageja menetluse kestel taotlust riigilõivu määra põhiseaduse vastaseks tunnistamiseks ega keeldunud ülemäärast riigilõivu tasumast või nõudnud sel alusel lõivu tagastamist. Antud juhul oli hagejal võimalik menetluse kestel eelnimetatud menetlustoiminguid teha, so vaidlustada riigilõivuseaduse sätete põhiseaduspärasust. Riigikohtu viidatud lahendist ei ole võimalik järeldada, et riigilõivu märgitud alusel tagastamine sõltuks üksnes asjaolust, kas kohtulahendi jõustumise järgselt, kuid enne lõivu tagastamise avalduse esitamist, on kontrollitud vastava riigilõivu põhiseaduspärasust või mitte ning kas see on tunnistatud põhiseaduse vastaseks. Et nimetatud lahendis on eraldi rõhutatud ka põhiseadusvastasuse hilisema hindamise võimatust, ei anna alust teha hageja soovitud järeldust.

9. Eeltoodud käsitlust toetab ka 01.07.2014 jõustunud seadusemuudatus, mis sätestab kõnealuse tõlgenduse sõnaselgelt ja ühemõtteliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 21 lg-st 1 tulenevalt tagastatakse (osaliselt) muu hulgas hagiavalduse esitamisel 1. jaanuarist 2009 kuni 30. juunini 2012 kehtinud määras tasutud riigilõiv menetlusosalise avalduse alusel, kui avalduse esitamise päevaks ei ole kohtumenetlus jõustunud lõpplahendiga lõppenud.

Ande Tänav Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/