2-06-2377/239 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

15. september 2014. a Tartu

Tsiviilasja number

2-06-2377

Tsiviilasi

AS Vant hagi SA Narva Haigla vastu 1 124 930,71

krooni nõudes ja SA Narva Haigla vastuhagi AS Vant

vastu kahju hüvitamise ja õigusliku aluseta saadud

raha väljamõistmiseks

Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 28. mai 2014. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

SA Narva Haigla määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: SA Narva Haigla (registrikood:

90003217; aadress: Haigla 7, Narva); lepinguline esindaja:

Deniss Matvejev

Vastustaja: AS Vant (registrikood 10157719; aadress:

Uusküla 23, Narva); lepinguline esindaja: vandeadvokaadi

abi Andrei Matvejev (OÜ Advokaadibüroo Sven Sillar)

RESOLUTSIOON

Jätta SA Narva Haigla määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 28. mai 2014. a

määrus muutmata.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 178 lg-le 3 käesoleva määruskaebuse

menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

ärakirja kättetoimetamisest, kui kaebuse hind ületab 200

eurot.

Vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse

esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. AS Vant (edaspidi hageja) esitas 02. veebruaril 2006. a Viru Maakohtule hagiavalduse SA

Narva Haigla (edaspidi kostja) vastu. Hagiavalduse kohaselt oli 25. augustil 2004. a poolte vahel

sõlmitud töövõtuleping, mille alusel teostas hageja kostja jaoks 2 operatsiooniploki ja

keldrikorrusel asuva sooja vee varustuse süsteemi remondi. Lepingu kohaselt oli tööde

maksumus 10 834 962 krooni. Kostja poolt esitatud tööde teostamise projekti koostamisel jäid

arvestamata remonditavate ruumide eripärad. Vastavate muudatuste projekti sisseviimisel

suurendati tööde mahtu ning vastavalt sellele suurendati ka tööde maksumust. Täiendavate tööde

maksumus oli 643 109 krooni. Koos lisatööde maksumusega on kokkulepitud hind 11 478 071

krooni. Poolte vahel tekkis vaidlus lisatööde maksumuse tasumise suhtes. Hagiavalduse

esitamise seisuga oli sissenõutavaks muutunud nõudesumma 1 124 930,71 krooni.

Kostja vaidles hagile vastu ning esitas vastuhagi

Viru Maakohus rahuldas 24. septembri 2012. a otsusega AS Vant hagi osaliselt ja mõistis

SA-lt Narva Haigla välja AS Vant kasuks põhinõude katteks 39 245,08 eurot. Kohus jättis

AS Vant viivisenõude rahuldamata. Kohus jättis SA Narva Haigla vastuhagi rahuldamata. AS

Vant menetluskulud põhihagis jäid 50% ulatuses AS Vant kanda ja 50% ulatuses SA Narva

Haigla kanda. SA Narva Haigla menetluskulud põhihagis jäid 50% ulatuses SA Narva Haigla ja

50% ulatuses AS Vant kanda. AS Vant menetluskulud vastuhagis jäid SA Narva Haigla kanda

ning SA Narva Haigla menetluskulud vastuhagis jäid SA Narva Haigla enda kanda.

Tartu Ringkonnakohus 01. aprilli 2013. a otsusega tühistas maakohtu otsuse osas, millega jäeti

rahuldamata AS Vant nõue viivise väljamõistmiseks ning tegi tühistatud osas uue otsuse, millega

mõistis SA-lt Narva Haigla AS Vant kasuks välja viivise 39 245,08 eurot. Tartu Ringkonnakohus

muutis menetluskulude jaotuse selliselt, et menetluskulud maakohtus põhihagi osas jäid 95,48%

ulatuses SA Narva Haigla kanda ja 4,52% ulatuses AS Vant kanda, vastuhagi osas jäid kõik

menetluskulud SA Narva Haigla kanda. Menetluskulud ringkonnakohtus jäid SA Narva Haigla

kanda. Tartu Ringkonnakohtu otsus jõustus 31. juulil 2013. a Riigikohtu määrusega.

2. AS Vant esitas 29. augustil 2013. a Viru Maakohtule avalduse menetluskulude

kindlaksmääramiseks (VII kd tl 3-22) ning täiendas seda kohtu nõudel 08. oktoobril 2013 (VII

kd tl 77). Avalduse kohaselt on AS-i Vant menetluskulud maakohtus 3 353,19 eurot, millest

1 741,59 eurot on riigilõiv ja 1 611,60 eurot õigusabikulu. 95,48% maakohtus kantud kuludest on

3 201,63 eurot. AS Vant menetluskulud ringkonnakohtus on 3 361 eurot, millest 1 000 eurot on

riigilõiv ja 2 361 eurot on õigusabikulu. AS Vant palus SA-lt Narva Haigla välja mõista AS-i

Vant kasuks menetluskuluna kokku 6 562,63 eurot. Hageja leidis, et avaldus on esitatud

tähtaegselt ning vastab seaduses sätestatud nõuetele (TsMS § 174 lg 3).

Kostja nõustus hageja menetluskuludena hagi esitamisel tasutud riigilõivuga 95,48% ulatuses

summas 1 622,87 eurot, apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivuga 1 000 eurot, lepingulise

esindaja kuluga maakohtus 696,33 eurot (95,48% ulatuses) ning lepingulise esindaja kuluga

ringkonnakohtus 529,20 eurot, kokku 3 848,40 eurot. Kostja leidis, et kuigi hageja menetluskulu

on osaliselt põhjendatud, tuleb menetluskulu jätta täies ulatuses välja mõistmata, sest hageja

menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ei vasta seaduse nõuetele.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Viru Maakohus rahuldas 28. mai 2014. a määrusega AS-i Vant avalduse menetluskulude

rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistis SA-lt Narva Haigla välja AS-i Vant kasuks

menetluskuluna 5 150,58 eurot.

Poolte vahel puudub vaidlus tasutud riigilõivu suuruse osas. Lähtudes menetluskulude jaotusest

kohtulahendis tuleb kostjal hüvitada hagejale riigilõivuna kokku 2 662,87 eurot.

Pooled vaidlevad hageja lepingulise esindaja kulude suuruse, nende põhjendatuse ja vajalikkuse

üle. Maakohus tegi tsiviilasja toimiku materjalide põhjal kindlaks, et hagejat esindas TsMS §-s

218 sätestatud nõuetele vastav lepinguline esindaja. Maakohus asus seisukohale, et tsiviilasja

puhul oli tegemist keskmisest keerukama asjaga, mistõttu on põhjendatud arvestada lepingulise

esindaja 1 lk dokumendi koostamise vajalikuks kuluks 1 tund. Hageja lepingulise esindaja

koostatud hagiavalduse põhjendatud ajakulu, võttes arvesse menetluskulude protsentuaalset

jaotust, on 183,09 eurot (6 lk * 1 tund * 31,96 eurot/tunnis * 95,48%). Pärast hagiavalduse

esitamist esindas Andrei Matvejev hagejat volitatud esindajana, kellel oli hagejaga töösuhe.

Alates 02. juunist 2011. a on hageja volitanud ennast esindama vandeadvokaadi vanemabi

Margus Kiire. Menetlusosalisel on õigus esindajat vahetada ning uuel esindajal ilmselgelt kulub

aega nõude sisuga tutvumisele. Kohus luges põhjendatuks M. Kiire poolt toimikuga tutvumise

ajakulu 3 tundi, arvestades sellega, et toimikuga tutvumise ajaks oli materjalide kogumaht 4

köidet (773 lehte).

Margus Kiir hageja lepingulise esindajana on esitanud maakohtule 2 sisulist dokumenti (V kd

tl 5-6 ja tl 41-43) kogumahuga 3 lk. Maakohus arvestas menetlusdokumendi 1 lk koostamise

kohta ajakuluks 1 tunni, seega on põhjendatud ajakulu 3 tundi, millele lisandub kohtuistungitest

osavõtu aeg kokku 3 tundi ja 25 minutit. Kohus arvestas iga istungi ettevalmistusajaks 1 tunni

ning hageja esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks toimikuga tutvumisel,

menetlusdokumentide koostamisel ja esitamisel, kohtuistungiteks ettevalmistumisel ning

osalemisel 11,42 tundi. Arvestades lepingulise esindaja tunnitasu 85 eurot, on põhjendatud

rahaline kulu 926,82 eurot (1,42 tundi * 85 eurot/tunnis * 95,48%).

Kokku on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud maakohtus 2 772,78 eurot (1 662,87 +

183,09 + 926,82).

Apellatsioonimenetluses oli hagejal kaks esindajat: alates 01. oktoobrist 2012. a Andrei Matvejev

(V kd tl 188), ning senine esindaja Margus Kiir, kellele on 11. märtsil 2013. a väljastatud ka uus

volikiri (VI kd tl 82).

Maakohus leidis, et kuna A. Matvejev ei osalenud hageja esindamisel maakohtus alates M. Kiire

lepingulise esindajana menetlusse astumisest, siis on põhjendatud A. Matvejevi poolt toimiku

materjalidega tutvumise ajakulu 2 tundi. Tegemist oli keeruka vaidlusega, käsitlevate asjaolude

ja tõendite maht oli tavapärasest suurem, teostati aeganõudev ja mahukas ekspertiis, mistõttu

TsMS § 175 lg 3 kohaselt oli mitme esindaja osalemine ning nende kulude hüvitamine

põhjendatud.

Ringkonnakohtu menetluses esitatavate dokumentide koostamiseks vajalik ajakulu oli 1 tund 1 lk

kohta. A. Matvejevi poolt on ringkonnakohtus esitatud 2 sisulist dokumenti kogumahuga 13,5 lk,

seega on põhjendatud ja vajalik ajakulu 13,5 tundi. Sellele lisandub kohtuistungist osavõtt 50

minutit ja toimikuga tutvumise ajakulu 2 tundi. Maakohus arvestas istungi ettevalmistusajaks

1 tunni. Ringkonnakohtu menetluse põhjendatud ja vajalik ajakulu on kokku 17,33 tundi.

Arvestades lepingulise esindaja A. Matvejevi tunnitasu apellatsioonimenetluses 85 eurot on

põhjendatud rahaline kulu 1 213,10 eurot (17,33 tundi * 70 eurot/tunnis).

Hageja lepinguline esindaja M. Kiir osales Tartu Ringkonnakohtus 12. märtsil 2013. a toimunud

kohtuistungil, mis kesti 50 minutit ning mille ettevalmistamiseks maakohus arvestas 1 tunni.

Põhjendatud ja vajalik ajakulu on 1 tund ja 50 minutit, s.o 1,83 tundi. M. Kiire tunnitasu

apellatsioonimenetluses on 90 eurot, seega põhjendatud ja vajalik rahaline kulu 164,70 eurot

(1,83 tundi * 90 eurot/tunnis).

Maakohus leidis, et hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulu ringkonnakohtus on 2 377,80

eurot (1 000 + 1 213,10 + 164,70).

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. SA Narva Haigla esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada Viru

Maakohtu 28. mai 2014. a määrus ning teha asjas uus määrus, millega jätta AS-i Vant avaldus

menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata.

Määruskaebuse kohaselt on maakohus rikkunud TsMS § 442 lg-t 8 sellega, et ei põhjendanud,

miks ta ei nõustu määruskaebuse esitaja faktiliste väidetega. Maakohus eiras määruskaebuse

esitaja 06. novembri 2013. a menetlusdokumendi p-s 15 esitatud väidet, et vastustaja

menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ei vasta seaduse nõuetele. TsMS § 174 lg 3

viimasest lausest tuleneb, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduses tuleb kinnitada, et

kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. AS Vant ei kinnitanud oma avalduses, et kõik

kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kuna maakohus ei saanud TsMS § 174 lg 3 viimase

lause järgi veenduda, et AS-i Vant menetluskulud on kantud seoses tsiviilasja nr 2-06-2377

menetlemisega, ei vasta AS-i Vant avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks seaduse

nõuetele ning kohus pidi jätma selle rahuldamata.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Vastustaja AS Vant leidis, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus

selle tühistamiseks. Vastustaja kinnitus menetluskulude kandmise kohta seoses konkreetse

tsiviilasjaga sisaldub vastustaja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse viiendal leheküljel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 28. mai

2014. a määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole aluseks maakohtu

määruse muutmisele.

Kooskõlas TsMS § 659 ja TsMS § 651 lg-ga 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust

üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebuse esitaja ei vaidle maakohtu poolt

väljamõistetud menetluskulude põhjendatusele ja vajalikkusele vastu ega esita vastuväited

väljamõistetud menetluskulude rahalisele suurusele. Määruskaebuse esitaja ainuke väide on

selles, et vastustaja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ei vasta seaduse nõuetele, sest

selles puudub kinnitus, et menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega.

7. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva

jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vaidlust ei ole selle üle, et

vastustaja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks oli esitatud tähtaegselt.

TsMS § 174 lg 3 viimase lause kohaselt tuleb avalduses kinnitada, et kõik kulud on kantud

seoses kohtumenetlusega. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et vastustaja avaldus sisaldab

vastavat kinnitust. Vastustaja 29. augusti 2013. a menetluskulude kindlaksmääramise avalduse

viiendal leheküljel (VII kd tl 7) on märgitud: „Käesolevaga kinnitab hageja, et kõik nimetatud

kulud on kantud seoses kohtumenetlusega“. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud kinnitusest koos

avaldusele lisatud menetluskulude nimekirja ning arvetega selgub üheselt, et tegemist on just

käesolevas tsiviilasjas kantud menetluskuludega.

8. Ringkonnakohus peab oluliseks märkida, et alles määruskaebuses esitas määruskaebuse esitaja

konkreetseid väiteid avalduse seaduse nõuetele mittevastavuse osas. Määruskaebuse esitaja

viidatud 06. novembri 2013. a vastuväites on vaid märgitud, et „määruskaebuse esitaja arvates

vastustaja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ei vasta seadusele“. Määruskaebuse

esitaja ei täpsustanud, milles seisneb tema arvates mittevastavus seadusele. Seega võis ka

maakohus piirduda üksnes konstateeringuga, et avaldus vastab seaduse nõuetele.

9. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 3 käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei

hüvitata.

Kai Kullerkupp

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/