3-14-50531/43 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Madis Ernits, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 12.09.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-50531 Haldusasi Aleksei Maksimovi kaebus avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 03.07.2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksei Maksimovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Aleksei Maksimov RESOLUTSIOON 1. Anda Aleksei Maksimovile menetlusabi ja vabastada ta Tartu Halduskohtu 03.07.2014. a määruse resolutsiooni pi 1 peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest. 2. Võtta menetlusse Aleksei Maksimovi määruskaebus Tartu Halduskohtu 03.07.2014. a määruse resolutsiooni p-i 1 peale. 3. Jätta rahuldamata Aleksei Maksimovi määruskaebus Tartu Halduskohtu 03.07.2014. a määruse tühistamiseks. 4. Jätta muutmata Tartu Halduskohtu 03.07.2014. a määrus Aleksei Maksimovi poolt 30.05.2014. a määruse peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise osas (resolutsiooni p 1). 5. Jätta muutmata Tartu Halduskohtu 03.07.2014. a määrus Aleksei Maksimovi poolt esitatud riigi õigusabi taotluse läbivaatamata jätmise osas (resolutsiooni p 2). EDASIKAEBAMISE KORD Määrus ei ole p-i 4 osas edasi kaevatav (HKMS § 206 lg 2). Muus osas võib määruse peale esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 11.04.2014 saabus Tartu Halduskohtusse A. Maksimovi kaebus (tl 2-2p), milles ta taotles kahju hüvitamist seoses ebaseadusliku viibimisega kinnipidamisasutuses. Kaebaja märkis, et tema suhtes kohtuasjas nr 2-1-103/03 tehtud kohtuotsus ei saanud jõustuda, kuna sellel puudub ühe 25.04.2003 toimunud kohtuistungil viibinud kohtuniku allkiri. Kaebaja osutas, et kohtu koosseisus oli kaks meeskohtunikku ja üks naiskohtunik, kuid otsusel oli ühe

meeskohtuniku ja kahe naiskohtuniku allkiri. Kaebaja märkis, et ta viibib kinnipidamisasutuses ilma kohtuotsuseta juba üle 10 aasta, mistõttu on kohane kahjunõue 5000 eurot. Lisaks palus kaebaja vabastada ta riigilõivu tasumisest, kuna tal ei ole vahendeid, tööd ega sissetulekut. 2. 16.04.2014 saabus Tartu Halduskohtusse A. Maksimovi avaldus (tl 13-14p), milles ta taotles kahju hüvitamist perioodi 15.06.2001 kuni 17.10.2013 eest summas 4 462 500 (12,5 aastat × 1000 eurot päevas) eurot. Kaebaja märkis, et taotleb kahju hüvitamist riigivastutuse seaduse (RvastS) § 9 lg 1 alusel, kuna temalt on põhjendamatult vabadus võetud. 3. Tartu Halduskohus 30.05.2014. a määrusega (tl 34-34p) tagastas A. Maksimovi kaebuse. Kohus tegi kindlaks, et Ida-Viru Maakohtu 27.12.2002. a otsusega karistati kaebajat 15-aastase vangistusega ning sellele otsusele esitatud apellatsioonkaebuse jättis Viru Ringkonnakohus 25.04.2003. a otsusega rahuldamata. Kohus ei nõustunud kaebaja seisukohaga, et ta viibib vanglas jõustumata kohtuotsuse alusel, kuna Viru Ringkonnakohtu 25.04.2003. a otsus kohtuasjas nr 2-1-103/03 on kohtute infosüsteemi andmete kohaselt jõustunud 30.04.2003. Kohus osutas, et kaebajal on võimalik nõuda hüvitist ebaseadusliku vabaduse võtmise eest alles pärast seda, kui ta saavutab Viru Ringkonnakohtu 25.04.2003. a otsuse tühistamise. Kohus selgitas, et kaebaja käsitlus sellest, kas kohtuotsus sai või ei saanud jõustuda, on ekslik, kuivõrd vaidlusaluse Viru Ringkonnakohtu otsuse tegemise ajal kehtinud apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumenetluse seadustiku (AKKS) § 35 lg 1 kohaselt jõustus ringkonnakohtu otsus selle tervikuna kuulutamisest või kantselei kaudu teatavaks tegemisest ning kui Riigikohus ei ole Viru Ringkonnakohtu otsust tühistanud, siis on see otsus jõustunud olenemata kaebaja etteheidetest toimunud kohtumenetlusele. Kohus osutas, et Viru Ringkonnakohtu otsuse tühistamist ei saa saavutada kaebuse esitamisega halduskohtule ning halduskohus ei saa muul eesmärgil hinnata Viru Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegiumi

otsuse

õiguspärasust,

kuivõrd kriminaalmenetluse toimingute ja otsustuste õiguspärasuse kontroll toimub kriminaalmenetluse reeglite kohaselt ja kriminaalmenetluse raames. Kohus märkis, et vaidlusaluse Viru Ringkonnakohtu otsuse tegemise ajal sisaldus see AKKS-is, millist valdkonda reguleerib praegusel ajal kriminaalmenetluse seadustik ning kui viidatud seadused annavad võimaluse praegu veel vaidlustada Viru Ringkonnakohtu otsust, siis tuleb kaebajal kaebuses toodud eesmärgi saavutamiseks esmalt seda teha. Kohus asus seisukohale, et kuna Viru Ringkonnakohtu 25.04.2003. a otsuse tühistamiseni ei ole hüvitamiskaebusega ilmselgelt võimalik saavutada kaebuse eesmärki, siis kuulub kaebus tagastamisele halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel. Kohus märkis, et kuna tagastab A. Maksimovi kaebuse, siis ei võta seisukohta esitatud menetlusabi taotluse kohta. 4. 06.06.2014 saabus Tartu Halduskohtusse A. Maksimovi määruskaebus (tl 50), milles ta palus tühistada Tartu Halduskohtu 30.05.2014. a määrus ja anda talle kaitsja. Kaebaja märkis, et ta ei ole nõus kohtu arvamusega, tal ei ole kaitsjat, ta ei saa aru, mida kohus tahab, ning rikutud on Põhiseadust. 5. Tartu Halduskohus 12.06.2014. a määrusega (tl 54-55) jättis käiguta A. Maksimovi määruskaebuse Tartu Halduskohtu 30.05.2014. a määruse peale ning andis A. Maksimovile määruskaebuses ning riigi õigusabi taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva määruse kättesaamisest arvates. Kohus märkis, et A. Maksimovi määruskaebus ei vasta seadusega määruskaebusele ettenähtud nõuetele (HKMS § 205 lg 1 p-d 4 ja 5). Kohus selgitas, et määruskaebuse põhjendustes tuleb märkida faktilised ja õiguslikud väited 2 2

asjaolude kohta, millest tulenevalt on vaidlustatav määrus määruskaebuse esitaja arvates õigusvastane ning viide tõenditele, millega soovitakse iga faktilist väidet tõendada. Kohus märkis, et riigilõivuseaduse (RLS) § 571 lg 6 kohaselt tasutakse kohtu tehtud määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot, kuid määruskaebuses ei ole esitatud andmeid riigilõivu tasumise kohta, millest tulenevalt tuleb A. Maksimovil esitada kohtule riigilõivu tasumist tõendav dokument. Kohus märkis, et juhul kui A. Maksimov leiab, et tal ei ole maksejõuetusest tingituna võimalik tasuda riigilõivu, on tal õigus taotleda riigilõivu tasumisest vabastamist. A. Maksimovi taotlust saada kaitsjat mõistis kohus kaebaja soovina saada riigi õigusabi, millises taotluses kohtu hinnangul ei sisaldunud kõik nõutavad andmed, mistõttu seda ei ole võimalik ilma selgituste ja täpsustusteta lahendada. Kohus selgitas, et riigi õigusabi saamiseks esitatavas taotluses märgitakse riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 12 lg-s 1 sätestatud andmed ning vastavalt RÕS § 13 lg-le 1 tuleb riigi õigusabi saamiseks esitatavas taotluses muuhulgas märkida probleemi kirjeldus, mille lahendamiseks riigi õigusabi taotletakse, samuti tuleb märkida põhjendus, miks riigi õigusabi saamine on vajalik taotleja õiguste kaitseks ning milline on asjast taotlejale võimalik tulenev kasu. Lisaks märkis kohus, et vaidlusaluste probleemide kirjeldamine on vajalik ka selleks, et kohus saaks välja selgitada, kas riigi õigusabi tuleb ehk määrata üldsegi maakohtul või saab asja lahendada halduskohus. Kohus selgitas, et riigi õigusabi määramine eeldab kohtupoolse eelhinnangu andmist kaebaja õiguste kaitse vajalikkusele ning kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene, siis ei ole riigi õigusabi andmine õigustatud. 6. 25.06.2014 saabus Tartu Halduskohtusse A. Maksimovi puuduste kõrvaldamise avaldus (tl 61), milles ta kordas, et ei ole siiani kaitsjat saanud, rikutud on Põhiseadust ning ta ei saa paljust aru, mida kohus räägib. 7. Tartu Halduskohus 03.07.2014. a määrusega (tl 64-64p) keeldus menetlusse võtmast A. Maksimovi määruskaebust 30.05.2014. a määrusele (resolutsiooni p 1) ning jättis läbi vaatamata A. Maksimovi taotluse riigi õigusabi saamiseks (resolutsiooni p 2). Kohus viitas, et 12.06.2014. a määruse koos tõlkega sai kaebaja kaaskirja ja kättetoimetamise teatise kohaselt kätte 19.06.2014, millest hakkas kulgema puuduste kõrvaldamise 10-päevane tähtaeg ja viimane päev puuduste kõrvaldamiseks oli 30.06.2014. Kohus märkis, et kuni käesoleva määruse tegemiseni ei ole kaebaja määruskaebuse puudusi kõrvaldanud, s.o määruskaebust põhjendanud, kohtu poolt märgitud summas riigilõivu tasunud ega taotlenud menetlusabi määruskaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks ning samuti ei ole määruskaebuse esitaja taotlenud kohtu poolt 12.06.2014 antud tähtaja pikendamist, siis juhindudes HKMS § 187 lgst 4 ja HKMS § 206 lg-st 1 keeldus kohus menetlusse võtmast A. Maksimovi määruskaebust Tartu Halduskohtu 30.05.2014. a määruse peale. HKMS § 187 lg 2 kohaselt kuulub määruskaebus tagastamisele. Kohus märkis, et A. Maksimov ei ole käesoleva määruse tegemise seisuga kõrvaldanud riigi õigusabi taotluses esinevaid puudusi, s.o taotlus ei vasta RÕS § 12 lg-le 1 ja kaebaja ei ole esitanud kohtule asjaolusid, mille pinnalt oleks kohtul võimalik hinnata kaebaja õiguste kaitse vajalikkust ning ei ole kohtule esitanud ka taotlust puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks, mistõttu HKMS § 55 lg 2 ja RÕS § 12 lg 1 alusel jättis kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 8. A. Maksimov esitas 22.07.2014 määruskaebuse (tl 71), milles ta märgib, et ei ole kaitsjat, puudub A4 paber, puuduvad seadused, rikutud on Põhiseadust ning ta palub saata määruskaebuse ringkonnakohtusse määruse tühistamiseks. 3 3

9. Tartu Halduskohus 01.08.2014. a määrusega (tl 76-76p) jättis käiguta A. Maksimovi määruskaebuse Tartu Halduskohtu 03.07.2014. a määruse peale ning andis A. Maksimovile puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva alates määruse kättesaamisest. Kohus märkis, et käsitab A. Maksimovi pöördumist lähtuvalt selles esitatud taotlusest määruskaebusena. Kohus asus seisukohale, et A. Maksimovi määruskaebus ei vasta nõuetele ning kohtul ei ole võimalik seda käesoleval kujul menetleda. Kohus osutas, et kaebaja ei ole määruskaebuses märkinud, millises osas ta vaidlustab halduskohtu 03.07.2014. a määrust. Kohus märkis, et RLS § 571 lg 6 kohaselt tasutakse kohtu tehtud määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot, kuid määruskaebuses ei ole esitatud andmeid riigilõivu tasumise kohta, millest tulenevalt tuleb A. Maksimovil esitada kohtule riigilõivu tasumist tõendav dokument. Kohus märkis, et juhul kui A. Maksimov leiab, et tal ei ole maksejõuetusest tingituna võimalik tasuda riigilõivu, on tal õigus taotleda riigilõivu tasumisest vabastamist. 10. A. Maksimov esitas 07.08.2014 puuduste kõrvaldamise avalduse (tl 82), milles ta märgib, et sai kätte 01.08.2014. a määruse, kuid ta ei ole nõus kohtu arvamusega, kuna ei ole kaitsjat. Lisaks märgib A. Maksimov, et talle ei ole mõistetavad kohtu riigilõivu tasumise nõudmised, kuna tal ei ole sissetulekut ega tööd. 11. Tartu Halduskohus 19.08.2014. a määrusega (tl 87-87p) võttis menetlusse A. Maksimovi määruskaebuse Tartu Halduskohtu 03.07.2014. a määruse peale riigi õigusabi taotluse läbivaatamata jätmise osas, jättis rahuldamata A. Maksimovi määruskaebuse Tartu Halduskohtu 03.07.2014. a määruse peale ning jättis A. Maksimovi taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata. Kohus märkis, et mõistab esitatud määruskaebust ja selle täiendust selliselt, et kaebaja vaidlustab 03.07.2014. a määrust osas, milles kohus jättis läbi vaatamata kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks. Lisaks märkis kohus, et mõistab kaebaja taotlust selliselt, et kaebaja soovib riigi õigusabi isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Kohus leidis, et eelnevate kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et kaebaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi ning tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada, mistõttu ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 12. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. 13. Kõigepealt kontrollib ringkonnakohus, kas halduskohus on A. Maksimovi määruskaebuse Tartu Halduskohtu 03.07.2014. a määruse peale õigesti menetlusse võtnud (I) ning seejärel võtab seisukoha A. Maksimovi määruskaebuse osas (II). I 14. HKMS § 207 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas halduskohus on määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis halduskohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Tartu Halduskohtu 19.08.2014. a määrusest nähtuvalt on kohus A. Maksimovi määruskaebust ja selle täiendust mõistnud selliselt, et kaebaja vaidlustab 03.07.2014. a määrust resolutsiooni p-i 2 osas, milles kohus jättis läbi vaatamata kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks. Eelnevalt 4 4

antud 01.08.2014. a määrusega jättis kohus A. Maksimovi määruskaebuse käiguta, kuna selles ei olnud märgitud, millises osas kaebaja vaidlustab halduskohtu 03.07.2014. a määrust ning tasumata oli määruskaebuse esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Seega uurimispõhimõttest tulenevalt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi võttes lähtepunktiks nende esitaja tegeliku tahte. A. Maksimov on 22.07.2014 esitatud määruskaebuses märkinud, et palub saata määruskaebuse ringkonnakohtusse määruse tühistamiseks. Puuduste kõrvaldamise avalduses ei ole A. Maksimov taotluse täpsustamiseks küll midagi lisanud, kuid ringkonnakohus leiab, et 22.07.2014 esitatud määruskaebuses märgitut arvestades on võimalik aru saada kaebaja tahtest vaidlustada halduskohtu 03.07.2014. a määrust ka resolutsiooni p-i 1 osas, millega keelduti menetlusse võtmast A. Maksimovi määruskaebust 30.05.2014. a määrusele. Halduskohus on A. Maksimovi 22.07.2014 esitatud määruskaebust 19.08.2014. a määrusega menetlusse võttes jätnud eeltoodu põhjendamatult tähelepanuta. 15. A. Maksimov on riigilõivu osas 07.08.2014 esitatud puuduste kõrvaldamise avalduses märkinud, et tal ei ole sissetulekut ega tööd, mistõttu ei ole talle mõistetavad kohtu riigilõivu tasumise nõudmised. Eeltoodut saab ringkonnakohtu hinnangul tõlgendada taotlusena menetlusabi saamiseks riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel halduskohtu 03.07.2014. a määruse peale. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt leiab ringkonnakohus, et ei ole mõistlik saata asja tagasi halduskohtusse, vaid ringkonnakohtul on võimalik ise lahendada menetlusabi taotlus ja otsustada määruskaebuse menetlusse võtmine ka Tartu Halduskohtu 03.07.2014. a määruse resolutsiooni p-i 1 peale. 16. Menetlusosalisele menetlusabi andmise tingimused sätestab HKMS § 111, mille lg 1 sätestab, et menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. HKMS § 112 näeb ette füüsilisele isikule menetlusabi andmise piirangud, mis on sätestatud imperatiivselt ning seega on kohtul kohustus nende esinemisel menetlusabi mitte anda. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. 17. Tartu Halduskohus on 01.08.2014. a määruses õigesti märkinud, et RLS § 57¹ lg 6 kohaselt tuleb kohtu tehtud määruse peale määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 15 eurot. A. Maksimovi vanglasisese isikukonto väljavõttest perioodi 22.03.2014 – 25.08.2014 kohta nähtub, et kontol oli algjääk 3,55 eurot ja lõppjääk 0,05 eurot, sissetulek puudub ning tasutud on koopiate eest. Seega on A. Maksimov määruskaebuselt riigilõivu tasumiseks maksejõuetu. Kuna menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud, siis vabastab ringkonnakohus A. Maksimovi HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel 03.07.2014. a määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest. Eeltoodust lähtuvalt tuleb menetlusse võtta A. Maksimovi määruskaebus ka Tartu Halduskohtu 03.07.2014. a määruse resolutsiooni p-i 1 peale. II 5 5

18. Tartu Halduskohtu 03.07.2014. a määrusest nähtuvalt keeldus kohus menetlusse võtmast A. Maksimovi määruskaebust halduskohtu 30.05.2014. a määruse peale (resolutsiooni p 1), kuna A. Maksimov ei kõrvaldanud 12.06.2014. a määrusega antud tähtajaks määruskaebuse puudusi ega esitanud ka taotlust puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja pikendamiseks. Halduskohus on järginud HKMS § 187 lg-s 4 sätestatut, jättes 12.06.2014. a määrusega A. Maksimovi määruskaebuse käiguta põhjusel, et see ei vastanud HKMS § 205 lg 1 p-des 4 ja 5 määruskaebusele ettenähtud nõuetele ning tasumata oli määruskaebuse esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv 15 eurot (RLS § 57¹ lg 6) ning andes määruskaebuse esitajale tähtaja 10 päeva puuduste kõrvaldamiseks. Halduskohus selgitas määruses, et määruskaebuse põhjendustes tuleb märkida faktilised ja õiguslikud väited asjaolude kohta ning viidata tõenditele. Halduskohus selgitas lisaks, et kui isikul puuduvad vahendid määruskaebuse esitamisel seadusega sätestatud riigilõivu tasumiseks, on tal võimalik esitada kohtule menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Samuti edastas kohus määruskaebuse esitajale pangarekvisiidid, kuhu ta saab riigilõivu maksta ning teatas tagajärgedest, mis saabuvad juhul, kui A. Maksimov jätab määratud tähtajaks määruskaebuse puudused kõrvaldamata. A. Maksimovi 25.06.2014 esitatud puuduste kõrvaldamise avaldusest nähtuvalt ei ole ta kohtu poolt antud juhiseid järgides täiendusi esitanud. Halduskohus on õigesti märkinud, et A. Maksimov pidi puudused kõrvaldama hiljemalt 30.06.2014, kuid ta ei ole antud tähtajaks puudusi kõrvaldanud ega ka esitanud taotlust puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja pikendamiseks. Ka ei ole A. Maksimov tasunud nõutud riigilõivu ega ole esitanud taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Ringkonnakohus märgib, et juhul kui määruskaebuse esitamisel on riigilõiv tasumata ning isikut ei ole menetlusabi korras riigilõivu tasumisest vabastatud, siis ei ole määruskaebust võimalik menetleda. Kuna A. Maksimov ei kõrvaldanud 12.06.2014. a määrusega antud tähtajaks esinenud puudusi, siis on halduskohus põhjendatult A. Maksimovi määruskaebuse Tartu Halduskohtu 30.05.2014. a määruse tühistamiseks jätnud 03.07.2014. a määrusega menetlusse võtmata (resolutsiooni p 1). 19. Tartu Halduskohus 03.07.2014. a määrusega jättis läbi vaatamata A. Maksimovi taotluse riigi õigusabi saamiseks (resolutsiooni p 2) HKMS § 55 lg 2 ja RÕS § 12 lg 1 alusel, kuna kaebaja ei kõrvaldanud taotluses esinenud puudusi ega esitanud kohtule ka taotlust puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks. Ringkonnakohus leiab, et asja materjalide põhjal asus halduskohus põhjendatult seisukohale, et kaebaja ei ole esitanud kohtule asjaolusid, mille pinnalt oleks kohtul võimalik hinnata kaebaja õiguste kaitse vajalikkust ning välja selgitada, kas riigi õigusabi tuleb ehk määrata üldsegi maakohtul või saab asja lahendada halduskohus. Seega jättis halduskohus A. Maksimovi taotluse riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata õiguspäraselt. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega, siis ei pea ta vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2, § 201 lg 4). A. Maksimov ei ole määruskaebuses ega puuduste kõrvaldamise avalduses esitanud ühtegi põhjendust, mis sunniks ringkonnakohut halduskohtu seisukohta muutma. 20. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus A. Maksimovi määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 03.07.2014. a määruse (resolutsiooni p-d 1 ja 2) muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 6 6