2-13-27196/19 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kohtujurist Meelis Eerik Kaia Hälvin Määruse tegemise aeg ja koht 12.09.2014.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-27196 Tsiviilasi XXXpankrotiavaldus Menetlustoiming

Menetlusosalised Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine Võlgnik: XXX(pankrotis, isikukood XXX, elukoht XXX) Pankrotihaldur: Peeter Sepper (asukoht Kotzebue 9/11 pk 1509 10402 TALLINN e-post peeter.sepper@haldur.eu) Menetlustoimingu tegemise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Lõpetada XXX(pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist.

2. XXX(pankrotis) võlausaldajatel on tunnustatud nõuete eest jäänud raha saamata alljärgnevalt:

Võlausaldaja Rahuldamata nõue (eurodes) ITM Inkasso OÜ 707,85 Swedbank AS

81 859,10 Eesti Energia Aktsiaselts 93,44

3. Vabastada Peeter Sepper XXX(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.

4. Määrata XXX(pankrotis) pankrotihaldur Peeter Sepperi tasuks 672 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 221,76 eurot.

5. Jätta XXX(pankrotis) pankrotimenetluse kulud XXX(pankrotis) kanda.

6. Määrata XXX(pankrotis) pankrotihalduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, summas 397 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 131,01 eurot.

7. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta välja pankrotihalduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 131,01 eurot, Peeter Sepperi arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXAS-s SEB Pank.

8. Välja mõista XXX (pankrotis) pankrotimenetluse kulud summas 476,58 eurot Peeter Sepperi (arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXXXAS-s SEB Pank) kasuks.

9. Algatada XXX(pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus, jätta usaldusisik määramata ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

10. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik või menetluse lõpetamisele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse.

Asjaolud 29.05.2013 esitas XXXpankrotiavalduse ja kohustustest vabastamise avalduse. 13.06.2013 kuulutas kohus XXXpankroti välja ja nimetas pankrotihalduriks Peeter Sepperi.

05.07.2014 esitas pankrotihaldur kohtule võlgniku pankrotimenetluses koostatud aruande ning taotluse lõpetada XXX(pankrotis) pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, määrata pankrotihaldurile tasu summas 672 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks summas 221,76 eurot, millest 397 eurot (millele lisandub sotsiaalmaks 131,01 eurot) palub hüvitada menetlusabi korras riigi vahenditest, halduri tasu ülejäänud osas summas 365,75 eurot ja tehtud vajalike kulutuste hüvitise summas 110,83 eurot palub haldur võlgnikult välja mõista, kinnitada halduri tehtud kulutused summas 110,83 eurot, vabastada haldur võlgniku pankrotimenetluses pankrotihalduri kohustustest ja otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine.

Pankrotihaldur Peeter Sepperi poolt võlgniku pankrotimenetluses koostatud ning kohtule esitatud aruanne on menetlusdokumendina võetud käesoleva tsiviilasja juurde.

Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa.

Kohtule esitatud aruande kohaselt XXX(pankrotis) pankrotimenetluses puuduvad vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on teinud 09.07.2014 ettepaneku väljaandes Ametlikud

Teadaanded XXX(pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2 100 eurot 7 päeva jooksul alates ettepaneku avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb PankrS § 158 lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu.

Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega leiab, et XXX(pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Võlgniku pankrotimenetluses on tunnustatud kolme võlausaldaja nõudeid kokku summas 82 660,39 eurot. Vaidlused nõuete ja nende rahuldamisjärkude üle puuduvad. Võlgnikul vara puudus. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et XXX(pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Kohus leiab, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.

Võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud ei ole. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus XXX(pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.

PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Peeter Sepper tuleb vabastada XXX(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.

PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.

Haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud ülesannete täitmiseks 8,4 tundi. Töötasu arvutamisel on haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot. Töötatud tundide ja tunnitasu määrast lähtuvalt kujuneb halduri tasuks 672 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 221,76 eurot. Haldur on võlgniku pankrotimenetluses läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu 672 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 221,76 eurot, on mõistlik ja põhjendatud.

Haldur taotleb kulutuste kinnitamist summas 110,83 eurot. Nimetatud kulutused on juba kinnitatud 13.08.2014 kohtumäärusega ning teistkordsele kinnitamisele seega ei kuulu.

PankrS § 150 lg 1 p 2, 3 ja 5 kohaselt on ajutise halduri ja halduri tasu ning vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluse kulud.

PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku XXX(pankrotis) kanda.

Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja XXX(pankrotis) pankrot on välja kuulutatud PankrS § 171 lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, summas 397 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks summas 131,01 eurot. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Vastavalt TsMSRS (tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus) § 31 kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2015. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse pankrotihalduri tasu maksustamisele kuni 2014. aasta 30. juunini kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning ajutise halduri või pankrotihalduri tasule lisatakse kas käibemaks või sotsiaalmaks. Käesolev pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2015. aasta 1. jaanuari. Seetõttu lisandub halduri tasule sotsiaalmaks.

XXX(pankrotis) on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest vabastamise avalduse võlgnik esitada mh pankrotiavalduses. Seega on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt.

Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb algatada XXX(pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus.

PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab.

Võlgnik on edastanud kohtule nõusoleku täita ise usaldusisiku kohustusi. Kuivõrd usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid kulutusi, mis veelgi survestaks võlgniku varalist seisu, on mõistlik kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast eluja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töövõi teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 172 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Lõike 4 järgi esitab usaldusisik kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku.

PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik Kohtunik