3-14-52051/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 15. september 2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-52051 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate toimingute sooritamiseks. Menetlusosalised Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – CarRental Europe OÜ (registrikood 12562039) Asja läbivaatamise vorm Lihtmenetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti 11.09.2014 taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) aresti seadmiseks CarRental Europe OÜ ettemaksukontole viitenumbriga 26505479 summas 1704,70 eurot, kuid mitte kauemaks kui kuni 12.03.2015 (k.a). 2. Maksu- ja Tolliametil tuleb käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest kohut viivitamatult teavitada. 3. Sekretäril toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile ning pärast Maksu- ja Tolliametilt käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamise kohta teate saamist toimetada määrus kätte CarRental Europe OÜ-le.

Edasikaebamise kord Määruse peale võivad maksuhaldur ja isik, kelle õigusi määrus puudutab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisest.

TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel 11.09.2014 Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks, paludes kohtult luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) aresti seadmiseks CarRental Europe OÜ ettemaksukontole nr 26505479 summas 1704,70 eurot.

2 Taotluse kohaselt kontrollib MTA 05.03.2014 teate nr 12.2-3/22377-1 alusel CarRental Europe OÜ poolt 2014 jaanuarikuu käibedeklaratsiooniga esitatud tagastusnõude õigsust ning 19.03.2014 korralduse nr 12.2-3/22377-2 alusel CarRental Europe OÜ 2013 oktoobri – detsembri ja 2014 jaanuari käibedeklaratsioonidel deklareeritud käibemaksu ja sisendkäibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust. 26.03.2014 korraldusega nr 12.2-3/22377-5, 12.05.2014 korraldusega nr 12.2-3/22377-15, 11.07.2014 korraldusega nr 12.2-3/22377-21 ning 12.08.2014 korraldusega nr 12.2-3/22377-31 laiendas maksuhaldur kontrollperioodi hulka ka veebruari, märtsi, aprilli, mai ja juuni 2014. Kontrollimise tingis asjaolu, et CarRental Europe deklareeris kontrollperioodil sisendkäibemaksu kogusummas 113 955,64 eurot, millest 61 363,56 eurot moodustab kaupade ja teenuste ühendusesiseselt soetuselt arvestatud käibemaks. Samuti deklareeris äriühing 20% määraga maksustatavat käivet kokku summas 406 756,60 eurot ja sellelt tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 81 351,32 eurot, millest 61 363,56 eurot moodustab kaupade ja teenuste ühendusesiseselt soetuselt arvestatud käibemaks. Maksuhaldur tuvastas kontrolli käigus, et äriühing tegeleb autorendiga ning sisendkäibemaksu aluseks on eelkõige erinevate sõidukite soetus ja ühe sõiduki rentimine (Porsche Panamera Turbo rentimine Anovela Kinnisvara OÜ-lt, Mercedes-Benz S350, BMW 650I ja Toyota RAV4 soetus Citadel Trading OÜ-lt ning BMW 640, Land Rover, BMW X5 M50D ja BMW X5 40D soetus Läti äriühingult Inchcape BM Auto SIA-lt). Kontrolli käigus on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et CarRental Europe OÜ on teadlikult esitanud kontrolliperioodide käibedeklaratsioonidel valeandmeid alusetu käibemaksu enammakse tekitamise eesmärgil. Maksuhalduri kahtlused põhinevad muuhulgas asjaoludel, et aprilli KMD-l deklareeritud Porsche Panamera Turbo rentimine on krediteeritud juba jaanuaris 2014, CarRental Europe OÜ esindaja ütlused tehingute osas on vastuolulised, tehingut kajastavad dokumendid on omavahel vastuolus, Porsche Panamera Turbo rentimine on CarRental Europe OÜ-le majanduslikult kahjulik ning selle rentimise ja edasi rentimisega seonduvad ütlused on osapoolte vahel vastuolulised, CarRental Europe OÜ esindaja on esitanud maksuhaldurile valeandmeid, CarRental Europe OÜ ei ole Citadel Trading OÜ-le soetatud autode eest tasunud ning soetas need alla turuhinna. Eeltoodud põhjendustel on CarRental Europe OÜ poolt eelnimetatud tehingutelt deklareeritud käibemaksu enammaksed alusetud.

Maksuhaldur viib CarRental Europe OÜ poolt 2014 aprillikuu käibedeklaratsioonil deklareeritud enammakstud käibemaksu tagastusnõude õigsuse kontrolli läbi tagastusnõuete menetlemiseks MKS § 106 lg 2 ettenähtud piiratud menetlustähtaja tingimustes. MTA on kasutanud ära KMS § 34 lõikes 2 sätestatud võimaluse pikendada tagastusnõuete kontrollimisega seoses nende tagastusnõuete täitmise tähtaega 90 päeva võrra. Maksuhaldur on kogutud tõendite pinnalt koostamas kontrollakti projekti, mis väljastatakse maksukohustuslasele oktoobri 2014 jooksul ning millega tutvumiseks ja millele seisukoha esitamiseks peab maksuhaldur andma maksukohustuslasele aega. Seetõttu on MTA sunnitud CarRental Europe OÜ poolt 2014 aprillikuu käibedeklaratsioonil kajastatud enammakse summas 1704,70 eurot vabastama äriühingu ettemaksukontole enne võimaliku maksuotsuse väljastamist.

Maksuhaldur on tuvastanud, et CarRental Europe OÜ ei oma kinnisvara. Äriühingu omandis on 7 sõidukit, kuid maksuhalduri hinnangul on tegemist likviidse vallasvaraga, mida äriühingul on võimalik igal ajal enne kontrolli lõppemist realiseerida. Seega ei saa üksnes sõidukeid pidada piisavaks tagatiseks tagastusnõude täitmisel. Samuti ei ole liiklusregistri kanne siduv ega pruugi alati kajastada sõidukite tegelikku omanikku. Seetõttu peab maksuhaldur vajalikuks seada arest CarRental Europe OÜ ettemaksukontole. CarRental Europe OÜ poolt esitatud kontrolliperioodide pangakonto väljavõtetelt nähtub, et äriühing on võtnud välismaa äriühingutelt Galiero Limited ja European Frozen Products S.A laenusid kokku summas 95 550 eurot. Pangakontolt nähtub, et kontrollperioodi lõppjääk on 180,96 eurot ning et maksed ja laekumised on omavahel tasakaalus. Äriühingu majandustegevusest ei nähtu kasumlikkust ning perioodil oktoober 2013 – juuni 2014 on ettevõte deklareerinud kaupade soetamist rohkem kui müüki, mis omakorda näitab, et äriühingu majandustegevuse tarbeks tehtavad kulutused on suuremad kui majandustegevuse tulemusel saadud tulud. Eeltoodu alusel ja arvestades maksumenetluse ning võimaliku kohtumenetluse pikkust, leiab taotleja, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete

3 mitterakendamise korral võib haldusakt muutuda võimatuks või vähemalt oluliselt raskendatuks. Maksuhaldur leiab, et ettemaksukonto arestimine ei piira äriühingu majandustegevust, kuid sõidukitele keelumärgete seadmine võib seda teha. Maksuhaldur möönab, et senises praktikas on üsna levinud, et olukorras, kus sõidukeid omavatele ja seni pealtnäha maksukuulekate äriühingute puhul ennetavate täitetoimingute teostamisel, s.o keelumärgete seadmine äriühingu omandis olevatele sõidukitele, jäävad maksud lõpptulemusena riigile siiski tasumata, kuna sõidukid on võõrandatud välisriikidesse ning seetõttu osutub nende realiseerimine võimatuks. Üsna levinud on olukord, kus kontrollimenetluse ajal või peale kontrollimenetluse läbiviimist ja maksuõigusrikkumiste tuvastamist ning maksu määramist äriühingute varad realiseeritakse ja ettevõtted jäetakse maksuvõlgades maha.

Maksuhaldur selgitab taotluses, et lõpetab tulenevalt MKS § 136¹ lg 2 p 3 CarRental Europe OÜ vastu suunatud täitetoimingud, kui CarRental Europe OÜ on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt suuruses 2045,64 eurot (1704,70 eurot + 20% võimalikud sundtäitmise kulud), valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Maksuhaldur selgitab, et võimaliku täitemenetluse algatamisel kaasnevad ka täitekulud (nt tagatise realiseerimisel). Maksuhalduri hinnangul on täitekulude suurust võimalik kindlaks määrata üksnes eelduslikult ning tuginedes varasemale praktikale moodustavad täitekulud keskmiselt 20% tagatava nõude suurusest. Maksuhaldur lõpetab MKS § 136¹ lg 3 kohaselt täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul juhul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

2. HKMS § 264 lg 1 kohaselt seadusega sätestatud juhtudel annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

3. MKS § 1361 lg 1 kohaselt kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muuhulgas õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele käesoleva seadusega ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (MKS § 130 lg 1 p 3).

4. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et

4 maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

5. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.

6. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.

6.1 Nähtuvalt taotlusest ja selle lisadest on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust. Nimelt kontrollib maksuhaldur 05.03.2014 teate nr 12.2-3/22377-1 alusel CarRental Europe OÜ poolt 2014 jaanuarikuu käibedeklaratsiooniga esitatud tagastusnõude õigsust ning 19.03.2014 korralduse nr 12.2-3/22377-2 alusel CarRental Europe OÜ 2013 oktoobri – detsembri ja 2014 jaanuari käibedeklaratsioonidel deklareeritud käibemaksu ja sisendkäibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust. 26.03.2014 korraldusega nr 12.2-3/22377-5, 12.05.2014 korraldusega nr 12.2-3/22377-15, 11.07.2014 korraldusega nr 12.2-3/22377-21 ning 12.08.2014 korraldusega nr 12.2-3/22377-31 laiendas maksuhaldur kontrollperioodi hulka ka veebruari, märtsi, aprilli, mai ja juuni 2014.

6.2 Nähtuvalt taotlusest ja selle lisadest on kontrollimenetluste eesmärk MKS § 95 kohase maksuotsuse koostamine CarRental Europe OÜ-le. Kontrolli käigus tuvastatud asjaoludele tuginedes on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et CarRental Europe OÜ on teadlikult esitanud kontrolliperioodide käibedeklaratsioonidel valeandmeid alusetu käibemaksu enammakse tekitamise eesmärgil ning tegelikkuses CarRental Europe OÜ ei ole rentinud Anovela Kinnisvara OÜ-lt sõidukit Porsche Panamera Turbo, samuti ei ole soetanud Citadel Trading OÜ-lt ja Läti äriühingult Inchcape BM Auto SIA-lt sõidukeid. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine.

6.3 MKS § 1361 lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Kohus leiab, et on täidetud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Äriühingul puudub kinnisvara ja äriühingu omandis olevad sõidukid on likviidne vallasvara ning registrikanne nende tegelikku omanikku kajastada ei pruugi, mistõttu ei saa selle registervaraga maksukohustuse tagamisel suure tõenäosusega arvestada. Lisaks on äriühingul laenukohustusi kolmandate isikute ees. Kohtu hinnangul on tõenäoline, et maksukohustuslane võib ka ise asuda sundtäitmist võimatuks muutma. Seda kinnitab maksuhalduri kahtlus, et äriühing on kontrollitava perioodi käibedeklaratsioonis alusetu käibemaksu enammakse deklareerimise eesmärgil teadlikult esitanud valeandmeid. Seetõttu on maksude maksmisest kõrvale hoidumise vältimiseks vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase maksuotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist maksuotsusega.

5

6.5 Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud isiku suhtes, kui isik esitab MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise ning valitud tagatise väärtus peab olema vähemalt 2045,64 eurot, mis katab nii maksuvõla kui eeldatavad täitemenetluse kulud. Kohus kontrollib käesolevas menetluses üksnes, kas maksuhaldur on märkinud tagatise andmed, ega kontrolli tagatise suurust. Tagatis võib olla käesoleval juhul ülemäära suur täitekulude osas, kuna ettemaksukontolt summade maksukohustuse katteks arvestamisel täitekulusid ei kaasne. Isikul on võimalik vaidlustada tagatise suurus juhul, kui ta pakub maksuhaldurile enda hinnangul piisava tagatise täitetoimingute lõpetamiseks, kuid maksuhaldur keeldub täitetoiminguid lõpetamast.

7. Kohus leiab, et arvestades taotleja põhjendusi ning maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud MKS § 130 lg-s sätestatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Seega vastab taotlus seaduses sätestatud nõuetele ja tuleb rahuldada. Arvestades äriühingu rikkumist ning deklareeritud ebaõige sisendkäibemasku suurust on maksuhalduri taotletav täitetoiming proportsionaalne. 8. HKMS-i 27. peatükk ei keela halduskohtul rahuldada haldustoiminguks loa andmise taotlust üksnes osaliselt ega kehtestada taotlejale lisatingimusi. Ka Tallinna Ringkonnakohtu 16.02.2012 määruses nr 3-10-2537 on leitud, et kohtu poolt antava loa sidumine mõne konkreetse tähtajaga ei ole välistatud. Käesolevas asjas on maksumenetluse esemeks sisuliselt maksukohustuslase tagastusnõue, sõltumata sellest, et alustatud on eraldi ka üksikjuhtumi kontrollimenetlus. Kuigi tagastusnõude menetlus lõppeb tagastusnõude aktsepteerimise ja maksukohustuslase ettemaksukontole kandmisega, jätkab maksuhaldur ka üksikjuhtumi kontrolli raames tagastusnõude õiguspärasuse kontrollimist. Reeglina asub maksuhaldur maksusummat sisse nõudma pärast maksuotsuse tegemist ning seni on maksukohustuslasel võimalik oma vara vabalt kasutada ja käsutada. Tagastusnõude korral on see menetlus pööratud vastupidiseks – maksuhalduril on piiratud aja jooksul (MKS § 106 ja KMS § 34) õigus kontrollida tagastusnõude põhjendatust ning seejärel tuleb tagastusnõue täita. Käesolevas asjas soovib maksuhaldur takistada isikul tagastusnõude summa kasutamist kuni täiendavate kontrollitoimingute teostamiseni. Kuigi seadus seda selgesõnaliselt ei sätesta, on Riigikohus haldusasjades nr 3-3-1-8-13 ja 3-3-1-4-13 pidanud täiendavate kontrollitoimingute teostamise ajaks ettemaksukonto arestimist tagastusnõude ulatuses lubatavaks, kui selleks on algatatud eraldi kontrollimenetlus. Arvestades MKS §-des 106 ja 107 ning KMS §-s 34 sätestatud ajalisi piiranguid, ei saa maksuhalduri õigus tagastusnõude summa kasutamise takistamiseks olla ajaliselt piiramata. Maksuhaldur on põhjendanud menetluse pikenemist sellega, et kontrollakt on koostamisel ning tal on kohustus tagada äriühingule kontrollaktiga tutvumine. Kohus leiab, et ärakuulamisõiguse tagamise mõistlik aeg ei tohiks ületada 6 kuud, so kuni 12.03.2015. Loa tähtaja lõppemine ja maksusumma isikule ettemaksukontol kättesaadavaks muutumine ei välista edaspidist põhjalikumat kontrolli ning maksusumma lõplikku kindlaksmääramist MKS § 98 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul (vt ka Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-8-13).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin