3-14-50743/25 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 12.09.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-50743 Haldusasi Aleksei Maksimovi kaebus kahju hüvitamiseks summas 10 950 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 26.08.2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksei Maksimovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Aleksei Maksimov RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26.08.2014. a määruse resolutsiooni p 4 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 07.05.2014 saabus Tartu Halduskohtusse A. Maksimovi avaldus (tl 1), milles ta märkis, et on läbinud kohtueelse menetluse ja saanud 23.04.2014. a vastuse nr 1-13/662-2, 1-13/690-2 ja 1-13/707-2 ning palus kohtul võtta vastu antud avaldus summas 10 950 eurot. Lisaks palus A. Maksimov vabastada ta riigilõivu tasumisest, kuna tal ei ole vahendeid ega sissetulekut. 2. Tartu Halduskohus 12.05.2014. a määrusega (tl 7-7p) jättis kaebuse käiguta ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva alates määruse kättesaamisest. Kohus märkis, et kaebajal tuleb täpsustada, milles tekitatud kahju seisneb ja millised negatiivsed tagajärjed on talle vangla väidetava õigusvastase tegevusega saabunud ning esitada tõendid, mis tema väiteid kinnitaksid. Kohus selgitas, et ei saa kaebust sisustada iseseisvalt kaebaja venekeelse kahju hüvitamise taotluse pinnalt, mis oli kaebusega kaasas ning suunatud Tartu Vangla direktorile. Kohus märkis, et kaebajal tuleb kaebuses selgesõnaliselt märkida, millised riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lgs 1 nimetatud tagajärjed kaebajale saabusid või milles varaline kahju väljendus. 3. A. Maksimov esitas 20.05.2014 puuduste kõrvaldamise avalduse (tl 12), milles märkis, et kohus palus esitada tõendeid, aga need on kaitsja juures, keda kohus ei võimalda.

4. Tartu Halduskohus 03.06.2014. a määrusega (tl 16-16p) tagastas A. Maksimovi kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 alusel. Kohus märkis, et kaaskirja ja kättetoimetamise teatise kohaselt sai kaebaja Tartu Halduskohtu 12.05.2014. a määruse koos tõlkega kätte 19.05.2014 ning viimane päev kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks oli 29.05.2014. Kohus viitas, et kaebuses ja puuduste kõrvaldamise avalduses esitatud andmetest ei nähtu vaidlusaluse tegevuse sisu, väidetavad negatiivsed tagajärjed ega kaebuse faktiline põhjendus ning kaebaja napist selgitusest ei nähtu ka kahjunõude osas kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist. Kuna kaebaja ei ole nimetanud väidetavast kaitsjast advokaadi nime ega taotlenud tema esindajaks määramist, siis ei olnud kohtul võimalik nõuet täpsustada ka advokaadi vahendusel. Seega asus kohus seisukohale, et kaebus ei vasta jätkuvalt HKMS § 38 lg 1 p-des 5-9 toodud nõuetele. Kuna kaebaja ei täpsustanud kaebuse alust, millega seoses nõue esitatakse, ning kohus ei saa kaebaja eest asuda kaebust sisustama, siis ei olnud kaebus kohtu hinnangul käesoleval kujul menetletav. Arvestades asjaolu, et kaebaja on ka ise oma kaebustes korduvalt tunnistanud, et tema eesmärk kahju taotluste ja kaebuste esitamisel on koormata haldusorganit ning kohut, ei pidanud kohus vajalikuks anda kaebajale täiendavat tähtaega nõude aluse ja põhjenduste esitamiseks. Kohus märkis, et kuna tagastab kaebuse, siis ei võta seisukohta esitatud menetlusabi taotluse osas. 5. 12.06.2014 saabus Tartu Halduskohtusse A. Maksimovi määruskaebus (tl 22), milles ta märkis, et sai kätte halduskohtu 03.06.2014. a määruse, kuid ei ole nõus kohtuniku arvamusega, rikuti Konstitutsiooni ja ei antud kaitsjat. 6. Tartu Halduskohus 08.07.2014. määrusega (tl 27-27p) jättis käiguta A. Maksimovi määruskaebuse ning andis A. Maksimovile puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva alates määruse kättesaamisest. Kohus viitas HKMS § 205 lg 1 p-dele 3 ja 4 ning märkis, et määruskaebuse põhjendustest nähtub vaid see, et kaebaja ei nõustu kohtuga ega ole rahul, et talle ei antud kaitsjat. Kohus märkis, et käesolevas haldusasjas ei ole kaebaja esitanud kohtule eelnevalt riigi õigusabi taotlust. Kohus selgitas, et määruskaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tuleb kaebajal täpsustada, millises ulatuses Tartu Halduskohtu 03.06.2014. a määrust vaidlustatakse, missugust lahendit taotletakse ning mis põhjustel kaebaja leiab, et vaidlustatud määrus on väär. Kohus märkis, et riigilõivuseaduse (RLS) § 571 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot, kuid määruskaebuses vastavad andmed puuduvad (HKMS § 205 lg 1 p 5) ning Tartu Halduskohtu viitenumbrile ei ole laekunud ülekannet seoses käesoleva haldusasja määruskaebusega. Kohus selgitas, et kui kaebaja leiab, et tal puuduvad vahendid riigilõivu tasumiseks, on tal võimalik esitada kohtule menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. 7. 23.07.2014 saabus Tartu Halduskohtusse A. Maksimovi puuduste kõrvaldamise avaldus (tl 33), milles ta märkis, et tal ei ole kaitsjat ja puuduvad vahendid riigilõivu tasumiseks. 8. Tartu Halduskohus 07.08.2014. a määrusega (tl 37-37p) tagastas A. Maksimovi määruskaebuse 03.06.2014. a määruse peale. Kohus viitas, et väljastusteate ja kaaskirja kohaselt sai kaebaja Tartu Halduskohtu 08.07.2014. a määruse koos tõlkega kätte 18.07.2014, millest hakkas kulgema puuduste kõrvaldamise tähtaeg ja viimane päev määruskaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks oli 29.07.2014. Kohus märkis, et kuni käesoleva määruse tegemiseni ei ole kaebaja määruskaebuse puudusi kõrvaldanud, s.o esitanud faktilisi ja õiguslikke väited asjaolude kohta, millest tulenevalt ta leiab, et vaidlustatav määrus on õigusvastane ning määruskaebuse esitaja ei ole taotlenud kohtu poolt antud tähtaja 2 2

pikendamist. Kohus viitas, et 08.07.2014. a määruses on kaebajale esitatud selged juhised määruskaebuse puuduste kõrvaldamiseks, kuid puuduste kõrvaldamise avalduses ei ole kaebaja täpsustanud, millises ulatuses ta Tartu Halduskohtu määrust vaidlustab ja millist lahendit soovib ning ei ole märkinud ka määruskaebuse põhjendusi. Kuna kaebaja ei ole vastavalt 08.07.2014. a määrusele kohtu poolt nõutud puuduseid kõrvaldanud, siis kuulub määruskaebus HKMS § 187 lg 2 kohaselt tagastamisele. Kohus märkis, et kuna tagastab A. Maksimovi määruskaebuse, siis ei võta seisukohta esitatud menetlusabi taotluse kohta riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel. 9. A. Maksimov esitas 17.08.2014 määruskaebuse (tl 43), milles ta märkis, et sai 07.08.2014. a määruse kätte, kuid ta ei ole nõus kohtu arvamusega, kuna vastusel on formaalne iseloom. Veel märkis A. Maksimov, et ei ole kaitsjat ega paberit A4. 10. Tartu Halduskohus 26.08.2014. a määrusega (tl 49-49p) vabastas A. Maksimovi riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel, võttis määruskaebuse Tartu Halduskohtu 07.08.2014. a määruse peale menetlusse, jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle ringkonnakohtule. Lisaks jättis kohus rahuldamata A. Maksimovi taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel (resolutsiooni p 4). Kohus viitas 18.08.2014 registreeritud kaebaja pöördumises väidetule, et ta ootab kaitsjat. Kohus mõistis kaebaja taotlust selliselt, et ta soovib riigi õigusabi isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Kohus märkis, et RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Eelnevate kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on kohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada ning seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Kohus märkis, et uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 11. 01.09.2014 saabus Tartu Halduskohtusse A. Maksimovi määruskaebus, milles ta märgib, et sai kätte kohtu 26.08.2014. a määruse, kuid ta ei ole nõus ja siiani ei ole kaitsjat. A. Maksimov märgib, et ainult koos kaitsjaga saab aru kohtu juriidilise kõne mõttest ning tal ei ole paberit A4 ega seadusi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 12. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. 13. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Tartu Halduskohtu 26.08.2014. a määrus on vaidlustatav resolutsiooni p-de 1 ja 4 osas. Kuigi 01.09.2014. a kohtus registreeritud määruskaebuses ei ole Tartu Halduskohtu 26.08.2014. a määruse tühistamise taotlust sõnaselgelt esitatud, nähtub selles märgitust, et määruskaebuse esitaja ei ole nõus kohtu otsustusega jätta tema riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Eeltoodust järelduvalt on ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuse 3 3

esitaja tahe, et ringkonnakohus tühistaks Tartu Halduskohtu 26.08.2014. a määruse resolutsiooni p 4 osas. 14. Halduskohus on vaidlustatud määruses põhjendanud, mis tingis kaebaja riigi õigusabi saamise taotluse rahuldamata jätmise. Kaebajale RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel riigi õigusabi andmata jätmise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4. Määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi sellist asjaolu, mis tingiks määruskaebuse rahuldamise. Ringkonnakohtu hinnangul on asjakohatu määruskaebuse esitaja väide, et ainult koos kaitsjaga saab kohtu juriidilise kõne mõttest aru, kuivõrd halduskohtu määruse põhjendused sisaldavad üksnes viidet ühele seadusesättele ning selgitusi halduskohtumenetluses kehtivate põhimõtete kohta, millele tuginevalt halduskohus riigi õigusabi taotluse rahuldamist põhjendatuks ei pidanud. 15. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitavalt märkida, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõigile isikutele, kellel selle järele vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses selleks ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lgs 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. Halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus aitavad kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist. 16. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus A. Maksimovi määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26.08.2014. a määruse resolutsiooni p 4 muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 4 4