3-14-50900/28 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Maili Lokk, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

12.09.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-50900

Haldusasi

Aleksei Maksimovi kaebus kahju hüvitamise nõudes

summas 2000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 19.06.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Maksimov

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19.06.2014. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 22.05.2014 saabus Tartu Halduskohtusse A. Maksimovi kaebus (tl 1), milles ta märkis, et

on saanud kätte vangla 20.05.2014. a vastuse nr 1-13/231-2, ta ei ole nõus otsusega ja

pöördub kohtu poole hagiga 2000 eurot. Lisaks palus A. Maksimov võimaldada talle kaitsja

ning märkis, et tal ei ole vahendeid ega tööd.

2. Tartu Halduskohus 27.05.2014. a määrusega (tl 5-5p) jättis A. Maksimovi kaebuse käiguta

ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva alates määruse kättesaamisest. Kohus

märkis, et kaebajal tuleb täpsustada, millise haldusakti või toimingu, millise haldusorgani

poolt ja millisel perioodil talle väidetavalt kahju põhjustati, milles tekitatud kahju seisneb

ning millised negatiivsed tagajärjed on talle väidetava õigusvastase tegevusega saabunud ning

ühtlasi esitada tõendid, mis kinnitavad tema poolt väidetavaid asjaolusid, viidates

konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Kohus selgitas, et

halduskohus ei saa kaebust sisustada haldusorgani kahju hüvitamise taotluse rahuldamata

jätmise otsuse pinnalt ning kaebajal tuleb kaebuses selgesõnaliselt märkida, millised

riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 nimetatud tagajärjed kaebajale saabusid või milles

varaline kahju väljendus. Lisaks märkis kohus, et kaebajal tuleb esitada andmed riigilõivu

(riigilõivuseadus (RLS) § 57¹ lg 2) tasumise kohta või menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamiseks. Riigi õigusabi taotluse osas selgitas kohus, et enne kaebuse

täpsustamist ei ole kohtul võimalik võtta seisukohta riigi õigusabi taotluse osas, kuna riigi

õigusabi määramine eeldab muuhulgas kohtupoolset eelhinnangu andmist kaebaja õiguste

kaitse vajalikkusele, kuid ilma kaebust täpsustamata ei saa kohus riigi õigusabi vajalikkust

hinnata.

3. 02.06.2014 saabus Tartu Halduskohtusse A. Maksimovi puuduste kõrvaldamise avaldus

(tl 10), milles ta märkis, et kohus nõuab riigilõivu tasumist, kuid tal ei ole vahendeid ega

sissetulekut. Ühtlasi märkis A. Maksimov, et endiselt ei ole kohtu poolt võimaldatud kaitsjat.

4. Tartu Halduskohus 10.06.2014 selgituses (tl 13) teatas, et saab A. Maksimovi puuduste

kõrvaldamise avaldusest aru, et ta soovib riigilõivu tasumisest vabastust ja ka riigi kulul

advokaadi õigusabi. Kohus osundas 27.05.2014. a määruses märgitule ning selgitas, et enne

kaebuse puuduste kõrvaldamist on kohtul raskendatud võtta seisukoht riigi õigusabi taotluse

osas, kuna riigi õigusabi andmine eeldab muuhulgas kohtupoolset eelhinnangu andmist

kaebaja õiguste kaitse vajalikkusele. Kohus leidis, et kaebuse puuduste kõrvaldamiseks ei ole

vaja juriidilisi teadmisi ning väidetava kahju tekkimisel tuleb kaebajal vastavaid tagajärgi

iseseisvalt kirjeldada. Kuna 27.05.2014. a määrusega antud puuduste kõrvaldamise tähtaeg oli

käesoleva kirja saamisel möödas, siis pikendas kohus tähtaega ning andis A. Maksimovile

puuduste kõrvaldamiseks täiendavalt 2 päeva kirja kättesaamisest arvates.

5. Tartu Halduskohus 19.06.2014. a määrusega (tl 18-19) tagastas A. Maksimovi kaebuse

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 alusel (resolutsiooni p 1) ning jättis

taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1

alusel (resolutsiooni p 2). Kohus viitas, et andis 27.05.2014. a määrusega kaebajale võimaluse

kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest ning

10.06.2014. a kirjaga pikendas puuduste kõrvaldamise tähtaega 2 päeva võrra kirja

kättesaamisest arvates, mille kaebaja sai kohtu kaaskirja ja kättetoimetamise teatise kohaselt

kätte 13.06.2014 ja viimane päev kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks oli

16.06.2014. Kohus märkis, et on selgitanud nii 27.05.2014. a määruses kui ka 10.06.2014

kirjas, et kaebajal tuleb oma kahjunõuet põhjendada ning nimetada konkreetsed toimingud,

millega vangla on talle kahju põhjustanud, milles tekitatud kahju seisneb ning millised

negatiivsed tagajärjed on kaebajale vangla väidetava tegevusega põhjustatud, kuid kaebaja ei

ole kaebuses esinevaid puudusi kohtu poolt määratud tähtajaks kõrvaldanud, mistõttu ei vasta

kaebus HKMS § 38 lg 1 p-des 5-9 toodud nõuetele. Kohtu hinnangul olid kaebuse

täpsustamiseks esitatud küsimused sellised, millele vastamine ei vajanud juriidilisi teadmisi

ning kaebaja oleks pidanud osundatud puudused kõrvaldama. Kohus märkis, et kuna kaebus

tagastatakse, siis ei võta kohus seisukohta esitatud menetlusabi taotluse osas. Kohus mõistis

esitatud riigi õigusabi taotlust selliselt, et kaebaja soovis riigi õigusabi tema esindamiseks

halduskohtumenetluses. Kohus märkis, et eelnevate rohkearvuliste kohtumenetluses

osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on

tõendatud, et kaebaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi ning tulenevalt uurimisprintsiibist

on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada, mida kohus antud

juhul on ka kaebust käiguta jättes teinud. Halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et

kaebajal oleksid õigusalased teadmised ning uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab

halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted

ning võimaliku kohtupraktika.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. A. Maksimov esitas 01.07.2014 määruskaebuse (tl 27A), milles ta märgib, et sai

19.06.2014. a määruse kätte, kohus ei võimaldanud kaitsjat, rikutud on Põhiseadust, tal

puudub paber A4 ning rikkumine seisneb selles, et kohus nõuab temalt kui vaeselt inimeselt

riigilõivu tasumist.

7. Tartu Halduskohus 18.08.2014. a määrusega (tl 30-30p) jättis määruskaebuse käiguta ja

andis määruskaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva alates määruse

kättesaamisest. Kohus märkis, et RLS § 57¹ lg-st 6 lähtuvalt tuleb tasuda määruskaebuse

esitamisel riigilõivu 15 eurot, kuid A. Maksimov ei ole määruskaebusele lisanud andmeid

riigilõivu tasumise kohta. Kohus selgitas, et juhul, kui kaebajal ei ole maksejõuetusest

tingituna võimalik tasuda riigilõivu, tuleb tal selgesõnaliselt taotleda riigilõivu tasumisest

vabastamist määruskaebuse esitamisel.

8. A. Maksimov esitas 21.08.2014 taotluse (tl 34A), milles palub kohtul vabastada ta

riigilõivu tasumisest, kuna ei ole tööd ega sissetulekut.

9. Tartu Halduskohus 02.09.2014. a määrusega (tl 38-38p) vabastas A. Maksimovi riigilõivu

tasumisest Tartu Halduskohtu 19.06.2014. a määrusele esitatud määruskaebuselt, võttis

menetlusse A. Maksimovi määruskaebuse Tartu Halduskohtu 19.06.2014. a määrusele ja jättis

määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

11. 19.06.2014. a määruse p 1 kohaselt tagastas halduskohus A. Maksimovi kaebuse.

Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on õigesti kohaldanud kaebuse tagastamise alusena

HKMS § 121 lg 1 p-i 2. A. Maksimovile on halduskohtu poolt 27.05.2014. a määruses ja

täiendavalt 10.06.2014. a kirjas selgitatud, millised on kaebuses esinevad puudused, mida

kõrvaldamata ei ole kaebus menetletav. Kaebaja ei ole 02.06.2014 esitatud puuduste

kõrvaldamise avalduses märkinud, et talle jääb 27.05.2014. a määruses kohtu poolt selgitatu

mingiski osas arusaamatuks, vaid on üksnes märkinud, et tal ei ole vahendeid riigilõivu

tasumiseks ja talle ei ole võimaldatud kaitsjat. 10.06.2014. a kirjale ei ole A. Maksimov

vastanud. Arvestades, et A. Maksimov on ajavahemikus 01.01.2014 kuni 31.05.2014 esitanud

Tartu Halduskohtule 104 kaebust, siis saab pidada usutavaks, et kaebaja on võimeline

menetlusdokumente koostama ja menetluses osalema. Kohus ei saa kaebaja asemel kohtueelse

menetluse dokumentide põhjal asuda kaebust sisustama. Halduskohtumenetluses ei kehti ka

eeldust, et menetlusosaline peab kohtumenetluses osalema esindaja kaudu. Halduskohus

pikendas 27.05.2014. a määrusega antud tähtaega puuduste kõrvaldamiseks 10.06.2014. a

kirjaga. Viimase osas on halduskohus õigesti märkinud, et A. Maksimov on kirja venekeelse

tõlke kätte saanud 13.06.2014 (tl 17) ning lisaks antud 2päevane puuduste kõrvaldamise

tähtaeg lõppes 16.06.2014. Kuna kaebaja ei ole kõrvaldanud kohtu poolt määratud tähtaja

jooksul kaebuses esinenud puudusi, siis ei saanud halduskohus A. Maksimovi kaebust

menetlusse võtta. A. Maksimov ei ole halduskohtult täiendavat tähtaega puuduste

kõrvaldamiseks palunud ning halduskohtul ei olnud põhjust veelkord täiendava tähtaja

andmiseks nõude aluse ja põhjenduste esitamiseks. Kuivõrd kaebuses esinenud puudused

takistavad selle menetlemist, siis oli ringkonnakohtu hinnangul A. Maksimovi kaebuse

tagastamine õiguspärane. Eeltoodule tuginevalt nõustub ringkonnakohus ka halduskohtu

põhjendusega, et seoses kaebuse tagastamisega puudus kohtul vajadus võtta seisukoht kaebaja

menetlusabi taotluse osas riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

12. 19.06.2014. a määruse p 2 kohaselt jättis halduskohus A. Maksimovi taotluse riigi kulul

õigusabi saamiseks rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel. Halduskohus on vaidlustatud

määruses põhjendanud, mis tingis kaebaja õigusabi saamise taotluse rahuldamata jätmise.

Kaebajale RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel riigi õigusabi andmata jätmise osas nõustub

ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata lähtudes HKMS §

203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4. Määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi sellist asjaolu, mis tingiks

nimetatud osas määruskaebuse rahuldamise. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitavalt

märkida, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõigile

isikutele, kellel selle järele vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on

sätestatud seaduses. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi

õigusabi seaduses selleks ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud

riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi

õigusabi andmine välistatud. Halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus

aitavad kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist.

13. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus A. Maksimovi määruskaebuse rahuldamata

ja Tartu Halduskohtu 19.06.2014. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel