3-14-410/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

12. september 2014; Tallinna Halduskohus

Haldusasja number 3-14-410 Haldusasi

A. H kaebus Tallinna linna ja Tallinna Linnatranspordi AS vastu erastamistoimingute tegemise kohustamise nõudes

Menetlustoiming Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus selle esitajale;

2. Edastada käesolev määrus kaebajale ning teadmiseks Tallinna linnale

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

1. A. H esitas 09.05.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõudega kohustada Tallinna Linnatranspordi AS lõpule viima erastamistoiminguid ning seadma kinnistusregistrisse kaebaja nimele korteriomand aadressil J asuva kaebajale kuuluva eluruumi suhtes või alternatiivselt kohustada Tallinna linna algatama maareformi seaduse (MaaRS) alusel võõrandamismenetlus kaebajale kuuluva J eluruumi juurde mõttelise osa võõrandamiseks J asuvast kinnisasjast või kohustada Tallinna linna algatama kaebaja kasuks J asuva eluruumi suhtes korterihoonestusõiguse seadmist. Koos kaebusega esitati ka esialgse õiguskaitse taotlus, milles paluti esialgse õiguskaitse korras tagada kaebajale kuni kohtuvaidluses jõustuva kohtulahendi tegemiseni J korteri piiranguteta valdus ja ligipääs ning keelata J asuvas hoones igasugused ehitustööd, mis takistavad või piiravad kaebaja võimalusi korteri kasutamisel.

2. Tallinna Halduskohtu 20.05.2014 määrusega (tl 29-30) jäeti A. H esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata, sest kohaliku omavalitsuse vastu suunatud nõuete puhul ei näidanud kaebaja, millised pöördumatud tagajärjed võiksid talle esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral saabuda. Täiendavalt märkis kohus, et keeldude seadmine Tallinna Linnatranspordi AS-le seoses ehitustöödega, ei kuulu halduskohtu pädevusse. Osas, mis aga puudutab erastamise kohustatud subjektide kohustamist, on kaebus perspektiivitu. Eluruumide erastamise seaduse (EES) § 213 lg 1 kohaselt sai korteriomandi seadmise avaldusi esitada kuni 31.12.2001. Puuduvad andmed, et Tallinna linnale oleks ettenähtud ajaks vastav avaldus esitatud. Haldusasja materjalist nähtuvalt on kinnistu alates 03.04.2001 Tallinna Linnatranspordi AS omandis.

3. A. H esitas Tallinna Halduskohtu 20.05.2014 määruse peale määruskaebuse paludes halduskohtu määruse tühistamist ja asjas uue määruse tegemist, millega rahuldada kaebaja taotlus esialgse õiguskitse kohaldamiseks (tl 34-35).

4. Tallinna Ringkonnakohtu 02.07.2014 määrusega jäeti A. H määruskabus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 20.05.2014 määrus haldusasjas nr 3-14-410 muutmata. Ringkonnakohus selgitas määruse punktides 9 ja 10, et EES § 213 kohaselt sai avaldusi korteriomandi seadmiseks esitada kuni 31.12.2001 ning nimetatud kuupäeva saabumine ei toonud kaasa vallasasjana oleva korteri omandiõiguse lõppemist. Samas ei takista see säte olemasoleva kinnisasja jagamist, korteriomandite või korterihoonestusõiguse seadmist muul viisil, kui on selgunud, et kinnisasja koosseisus on teisele isikule õiguslikul alusel kuuluv korter. Selline vaidlus on aga tsiviilvaidlus. Kaebajal on õigus pöörduda J asuva korteri omandiõiguse tunnustamiseks hagiga maakohtusse ning nõuda, et Tallinna Linnatranspordi AS tunnustaks kaebaja omandiõigust ning hoiduks tegevustest, mis takistavad või kahjustavad omandiõiguse teostamist (tl 44-45).

5. Tallinna Halduskohtu 18.07.2014 määrusega jäeti kaebus käiguta ja võimaldati kaebajale soovi korral kaebuse nõuet täpsustada ja kaebuse eesmärke selgitada, sest selline võimalus oli jäetud varasemas, esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruses. Samas selgitas kohus, et määrusele vastamisel tuleks kaebajal lähtuda nii halduskohtu kui ringkonnakohtu selgitustest, aga kui kaebaja leiab, et selle kaebusega ja halduskohtu kaudu ei ole võimalik eesmärki saavutada, siis ei pea ta määrusele vastama.

6. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist sai kaebaja Tallinna Halduskohtu 18.07.2014 kohtumääruse kätte 21.07.2014. Kaebaja ei ole määrusele vastanud, kuid see ei olnud ka kohustuslik (tl 48-49).

KOHTU SEISUKOHT

7. Eelnevalt on kohus lahendanud kiireloomulist õiguskaitse taotlust ning kaebuse nõuetekohasust täies mahus ei kontrollitud. Enne kaebuse menetlusse võtmist on vaja hinnata selle nõuetelevastavust ja eduväljavaateid. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 esimese lõike punktist 8 ja sama paragrahvi teisest lõikest võetakse kaebus menetlusse üksnes sel juhul kui ei esine alust kaebuse tagastamiseks ega käiguta jätmiseks.

8. Halduskohtumenetluse seadustiku § 121 teise lõike punktide 1 ja 2 alusel võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud ja kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Teisiti sõnastatuna tähendab see seda, et kaebus tagastatakse kui see on ilmselgelt perspektiivitu ja kui sellega ei ole võimalik enam sisulisi eesmärke saavutada. HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel võib kohus tagastada kaebuse selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

9. Halduskohtumenetluse seadustiku § 44 lg 1 järgi võib isik pöörduda kaebusega halduskohtusse üksnes oma õiguste kaitseks.

10. Kohus leiab, et A. H kaebus Tallinna linna ja Tallinna Linnatranspordi AS vastu, mille eesmärgiks on J asuva korteri erastamise lõpule viimine, tuleb HKMS § 121 esimese lõike punkti 1 ning sama paragrahvi teise lõike punktide 1 ja 2 alusel tagastada.

11. EES § 213 lõike 1 kohaselt sai korteriomandi seadmise avaldusi esitada kuni 31.12.2001 ja kui eelnimetatud kuupäevaks ei olnud korteriomandi seadmise avaldust esitatud, võis ehitiste teenindamiseks vajaliku maa vallavõi linnavalitsuse taotlusel munitsipaliseerida. Käesoleval juhul ilmneb haldusasja materjalist, et A. H ei ole J eluruumi korteriomandi seadmise avaldust Tallinna linnale esitanud. Nähtuvalt haldusasja materjalist ei ole eelnimetatud asjaolu üle ka vaidlust. J maa on antud Tallinna linna munitsipaalomandisse ning Tallinna linn on kinnistu võõrandanud. Kuna A. H ei ole avaldust korteriomandi seadmiseks esitanud, siis ei saa kaebaja õigusi rikkuda ka maa munitsipaalomandisse andmine.

12. A. H on soovinud ka keelata J asuvas hoones igasugune tegevus, mille tulemusena J asuva korteri ehituslik seisukord muutuda võib või korter täielikult või osaliselt hävineb. Siinkohal viitab kohus Tallinna Ringkonnakohtu 02.07.2014 määruse punktis 11 toodud selgitusele selle kohta, et kaebaja ei ole esitanud ühtki J asuva ehitise rekonstrueerimist või lammutamist lubavat haldusakti, aga kui sellised haldusaktid Tallinna linna poolt väljastatakse, siis saab neid halduskohtus vaidlustada.

13. Käesoleval juhul käib vaidlus Tallinna Linnatranspordiameti AS-le kuuluva eluruumi omandi ja valduse üle, mis tähendab, et tegemist on eraõigussuhtest tuleneva vaidlusega, mis halduskohtu pädevusse ei kuulu. Ka Tallinna Ringkonnakohus on oma 02.07.2014 kohtumääruses on välja toonud, et EES §-s 213 nimetatud kuupäeva saabumine ei too tagajärjena kaasa vallasasjana oleva korteri omandiõiguse lõppemist ning see säte ei takista olemasoleva kinnisasja jagamist, korteriomandite või korterihoonestusõiguse seadmist muul viisil, kui on selgunud, et kinnisasja koosseisus on teisele isikule õiguslikul alusel kuuluv korter. Selline vaidlus on aga tsiviilvaidlus, mille lahendamiseks tuleb pöörduda maakohtusse. Seega on kaebajal õigus pöörduda J asuva korteri omandiõiguse tunnustamiseks hagiga maakohtusse ning nõuda, et Tallinna Linnatranspordi AS tunnustaks kaebaja omandiõigust ning hoiduks tegevustest, mis takistavad või kahjustavad omandiõiguse teostamist.

14. Arvestades asjaolu, et A. H ei ole Tallinna Halduskohtu 18.07.2014 kaebuse käiguta jätmise määrusele vastanud, siis võib eeldada, et kaebaja on nõustunud halduskohtu ja ringkonnakohtu eelnevate selgituste ning kaebuse tagastamisega.

15. Seonduvalt kaebuse tagastamisega peab kohus vajalikus veel siinkohal selgitada, et lähtuvalt HKMS § 43 lõikest 2 ei võta see kaebajalt õigust pöörduda seadusega sätestatud korras ning vastava vajaduse ilmnemisel hiljem uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et see ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm Kohtunik