3-14-324/25 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Einar Vene, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

12.09.2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-324

Haldusasi

Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla vastu kahju

hüvitamise nõudes summas 2200 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 05.06.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Maksimovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Maksimov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 05.06.2014. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 21.03.2014 saabus Tartu Halduskohtusse A. Maksimovi kaebus (tl 1-1p), milles ta märkis,

et Tartu Vangla ei võtnud vastu tema kahju hüvitamise taotlusi, vaid tagastas need ja jättis

kohtueelse menetluse läbi viimata. Kaebaja märkis, et hagi 22 kahju hüvitamise taotluse eest

moodustab 100 eurot iga läbivaatamata taotluse eest, kokku 2200 eurot. Kaebaja leidis, et

vangla rikkus tema põhiseaduslikku õigust väljendada oma arvamust, esitada vastavaid

kaebusi ja olla kaitstud riigisüsteemi eest, mille eest palus kohtul määrata kompensatsioon

omal äranägemisel. Lisaks palus kaebaja kohtul vabastada ta riigilõivu tasumisest, kuna tal ei

ole vahendeid, sissetulekut ega tööd.

2. Tartu Halduskohus 13.05.2014. a määrusega (tl 27-27p) jättis A. Maksimovi kaebuse

käiguta ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva alates määruse kättesaamisest.

Kohtu arusaamist mööda taotleb kaebaja kahju selle eest, et tema venekeelseid kahjunõudeid

ei menetletud. Kaebuses toodust järeldas kohus, et kaebaja ei ole kohtule esitatud kahjunõude

puhul kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud. Kohus märkis, et saaks kaebuse

menetlusse võtta sellisel juhul, kui kaebaja eesmärgiks on kahju hüvitamine vanglale esitatud

kahju hüvitamise nõuetes, millised kaebaja on lisanud kohtule esitatud kaebusele.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 3 tulenevalt tegi kohus neil

asjaoludel kaebajale ettepaneku kaebuse eesmärgi ja nõude täiendavaks kohtule selgitamiseks,

hinnates ka kaebuse võimalikku muutmist. Seejuures selgitas kohus, et kaebuse esitamisel

kahjunõudes tuleb vastavalt HKMS § 38 lg 1 p-dele 6 ja 7 täpsustada, millise haldusakti või

toiminguga, millise haldusorgani poolt ja millisel perioodil talle väidetavalt kahju põhjustati,

milles tekitatud kahju seisneb ning millised negatiivsed tagajärjed on talle vangla väidetava

õigusvastase tegevusega saabunud. Ühtlasi tuleb vastavalt HKMS § 38 lg 1 p-le 8 kohtule

nimetada tõendid, mis kinnitavad kaebaja poolt väidetavaid asjaolusid, viidates konkreetselt,

millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Kohus selgitas, et ei saa kaebust

sisustada haldusorgani kahjuhüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuse või muu vastuse

pinnalt ning kaebuses tuleb selgesõnaliselt märkida, millised riigivastutuse seaduses (RVastS)

§ 9 lg-s 1 nimetatud tagajärjed kaebajale saabusid või milles varaline kahju väljendus.

3. 20.05.2014 saabus Tartu Halduskohtusse A. Maksimovi puuduste kõrvaldamise avaldus

(tl 31), milles ta märkis, et kohus endiselt ei anna kaitsjat, ei reageeri taotlustele ning just

kaitsja suudab kohtule selgitada kogu toimuvat.

4. Tartu Halduskohus 23.05.2014 selgituses (tl 34) teatas, et saab A. Maksimovi puuduste

kõrvaldamise avaldusest aru, et ta soovib saada riigi kulul advokaadi õigusabi. Kohus leidis,

et kaebuse puuduste kõrvaldamiseks ei ole vaja juriidilisi teadmisi ning väidetava kahju

tekkimisel tuleb kaebajal vastavaid tagajärgi iseseisvalt kirjeldada. Ühtlasi selgitas kohus, et

enne kaebuse puuduste kõrvaldamist ei ole kohtul võimalik võtta seisukohta riigi õigusabi

taotluse osas, kuna riigi õigusabi määramine eeldab muuhulgas kohtupoolset eelhinnangu

andmist kaebaja õiguste kaitse vajalikkusele. Kuna 13.05.2014. a määrusega antud puuduste

kõrvaldamise tähtaeg oli käesoleva kirja saamisel möödas, siis pikendas kohus tähtaega ning

andis A. Maksimovile puuduste kõrvaldamiseks täiendavalt 2 päeva kirja kättesaamisest

arvates.

5. Tartu Halduskohus 05.06.2014. a määrusega (tl 38-39) tagastas A. Maksimovi kaebuse

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 alusel (resolutsiooni p 1) ning jättis

taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1

alusel (resolutsiooni p 2).

Kohus viitas, et andis 13.05.2014. a määrusega kaebajale võimaluse kaebuses esinevate

puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest ning 23.05.2014. a kirjaga

pikendas puuduste kõrvaldamise tähtaega 2 päeva võrra kirja kättesaamisest arvates, millest

viimase sai kaebaja kohtu kaaskirja ja kättetoimetamise teatise kohaselt kätte 27.05.2014 ja

viimane päev kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks oli 29.05.2014. Kohus märkis, et

on selgitanud nii 13.05.2014. a määruses kui ka 23.05.2014 kirjas, et kaebajal tuleb oma

kahjunõuet põhjendada ning nimetada konkreetsed toimingud, millega vangla on talle kahju

põhjustanud, milles tekitatud kahju seisneb ning millised negatiivsed tagajärjed on kaebajale

vangla väidetava tegevusega põhjustatud, kuid kaebaja ei ole kaebuses esinevaid puudusi

kohtu poolt määratud tähtajaks kõrvaldanud, mistõttu ei vasta kaebus HKMS § 38 lg 1 p-des

5-9 toodud nõuetele. Kohus märkis, et tõi küll välja, kuidas ta kaebaja nõudest aru sai, ent

palus kaebajal siiski oma kaebust täpsustada, hinnates ka kaebuse võimalikku muutmist.

Kohus leidis, et kuna kaebuse eesmärk ja nõue ei ole üheselt mõistetavalt selge, kaebaja ei ole

kohtule täpsustanud kaebuse alust, millega seoses nõue esitatakse ning kohus ei saa kaebaja

eest asuda kaebust sisustama, siis ei ole kaebus käesoleval kujul menetletav. Kohus märkis, et

kuna kaebus tagastatakse, siis ei võta kohus seisukohta esitatud menetlusabi taotluse osas

riigilõivust vabastamiseks.

Kohus mõistis esitatud riigi õigusabi taotlust selliselt, et kaebaja soovis riigi õigusabi tema

esindamiseks halduskohtumenetluses. Kohus märkis, et eelnevate rohkearvuliste

kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse

kasutamisega on tõendatud, et kaebaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi, mistõttu ei

pidanud kohus kaebajale riigi õigusabi määramist põhjendatuks. Tulenevalt uurimisprintsiibist

on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada, mida kohus antud

juhul on ka kaebust käiguta jättes teinud. Halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et

kaebajal oleksid õigusalased teadmised ning uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab

halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted

ning võimaliku kohtupraktika.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. A. Maksimov esitas 12.06.2014 määruskaebuse (tl 45), milles ta märgib, et sai

05.06.2014. a määruse kätte, kuid ta ei ole nõus kohtu arvamusega, kuna ei ole kaitsjat, ei ole

paberit A4 ning rikutud on Eesti Vabariigi Konstitutsiooni.

7. Tartu Halduskohus 18.08.2014. a määrusega (tl 48-48p) jättis määruskaebuse käiguta ja

andis määruskaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva alates määruse

kättesaamisest. Kohus märkis, et riigilõivuseaduse (RLS) § 57¹ lg-st 6 lähtuvalt tuleb tasuda

määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot, kuid A. Maksimov ei ole määruskaebusele

lisanud andmeid riigilõivu tasumise kohta. Kohus selgitas, et juhul, kui kaebajal ei ole

maksejõuetusest tingituna võimalik tasuda riigilõivu, tuleb tal selgesõnaliselt taotleda

riigilõivu tasumisest vabastamist määruskaebuse esitamisel.

8. 26.08.2014 saabus Tartu Halduskohtusse A. Maksimovi kiri (tl 52), milles palub kohtul

vabastada ta riigilõivu tasumisest, kuna ei ole sissetulekut.

9. Tartu Halduskohus 04.09.2014. a määrusega (tl 57-57p) vabastas A. Maksimovi riigilõivu

tasumisest Tartu Halduskohtu 05.06.2014. a määrusele esitatud määruskaebuselt, võttis

menetlusse A. Maksimovi määruskaebuse Tartu Halduskohtu 05.06.2014. a määrusele ja jättis

määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

11. 05.06.2014. a määruse p 1 kohaselt tagastas halduskohus A. Maksimovi kaebuse.

Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on õigesti kohaldanud kaebuse tagastamise alusena

HKMS § 121 lg 1 p-i 2. A. Maksimovile on halduskohtu poolt 13.05.2014. a määruses ja

täiendavalt 23.05.2014. a kirjas selgitatud, millised on kaebuses esinevad puudused, mida

kõrvaldamata ei ole kaebus menetletav. Kaebaja ei ole halduskohtusse 20.05.2014 saabunud

puuduste kõrvaldamise avalduses märkinud, et talle jääb 13.05.2014. a määruses kohtu poolt

selgitatu mingiski osas arusaamatuks, vaid on üksnes märkinud, et kohus ei anna kaitsjat.

23.05.2014. a kirjale ei ole A. Maksimov vastanud. Arvestades, et A. Maksimov on

ajavahemikus 01.01.2014 kuni 31.05.2014 esitanud Tartu Halduskohtule 104 kaebust, siis

saab pidada usutavaks, et kaebaja on võimeline menetlusdokumente koostama ja menetluses

osalema. Kohus on õigesti märkinud, et ei saa kaebaja asemel kaebust sisustada haldusorgani

kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuse või muu vastuse pinnalt.

Halduskohtumenetluses ei kehti ka eeldust, et menetlusosaline peab kohtumenetluses osalema

esindaja kaudu. Halduskohus pikendas 13.05.2014. a määrusega antud tähtaega puuduste

kõrvaldamiseks 23.05.2014. a kirjaga. Viimase osas on halduskohus õigesti märkinud, et

A. Maksimov on kirja venekeelse tõlke kätte saanud 27.05.2014 (tl 37) ning lisaks antud

2päevane puuduste kõrvaldamise tähtaeg lõppes 29.05.2014. Kuna kaebaja ei ole kõrvaldanud

kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kaebuses esinenud puudusi, siis ei saanud halduskohus

A. Maksimovi kaebust menetlusse võtta. A. Maksimov ei ole halduskohtult täiendavat

tähtaega puuduste kõrvaldamiseks palunud ning halduskohtul ei olnud põhjust veelkord

täiendava tähtaja andmiseks kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kuivõrd kaebuses esinenud

puudused takistavad selle menetlemist, siis oli ringkonnakohtu hinnangul A. Maksimovi

kaebuse tagastamine õiguspärane. Eeltoodule tuginevalt nõustub ringkonnakohus ka

halduskohtu põhjendusega, et seoses kaebuse tagastamisega puudus kohtul vajadus võtta

seisukoht kaebaja menetlusabi taotluse osas riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

12. 05.06.2014. a määruse p 2 kohaselt jättis halduskohus A. Maksimovi taotluse riigi kulul

õigusabi saamiseks rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel. Halduskohus on vaidlustatud

määruses põhjendanud, mis tingis kaebaja õigusabi saamise taotluse rahuldamata jätmise.

Kaebajale RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel riigi õigusabi andmata jätmise osas nõustub

ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata lähtudes HKMS §

203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4. Määruskaebuses ei ole esitatud ühtegi sellist asjaolu, mis tingiks

nimetatud osas määruskaebuse rahuldamise. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitavalt

märkida, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõigile

isikutele, kellel selle järele vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on

sätestatud seaduses. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi

õigusabi seaduses selleks ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud

riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi

õigusabi andmine välistatud. Halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus

aitavad kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist.

13. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus A. Maksimovi määruskaebuse rahuldamata

ja Tartu Halduskohtu 05.06.2014. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel