3-14-51632/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel ja Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

12. september 2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-51632

Haldusasi

Anna Kure kaebus Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas

30. mail 2014 sooritatud bakalaureuseeksami

nr OI00.00.003 kaebaja karistusõiguse eksamiosa

tulemuse tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks

tühistatud bakalaureuseeksami karistusõiguse eksamiosa

tulemuse tagasitäitmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 12. augusti 2014. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Anna Kure määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Anna Kure, esindaja v. adv Maksim Greinoman

Vastustaja Tartu Ülikool

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 12. augusti 2014. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 252 lg 7 ls 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Ülikooli õigusteaduskonna bakalaureuseõppe üliõpilane Anna Kure sooritas 30. mail

2014

õigusteaduse

bakalaureuseõppekava

bakalaureuseeksami

(OI00.00.003).

Bakalaureuseeksam koosnes kolmest osast: tsiviil-, haldus- ja karistusõiguse kaasusest.

Bakalaureuseeksami tsiviilõiguse osa lahendamisel sai A. Kure 20,4 punkti võimalikust 40-st,

haldusõiguse kaasusel lahendamisel 18 punkti 30-st ning karistusõiguse kaasuse lahendamisel

0 punkti 30-st. A. Kure bakalaureuseksam sai hindeks F (puudulik).

Karistusõiguse kaasusena kasutati 2013. a eksamikaasust, mida olid eksamieelselt

eriseminaris lahendanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna Tallinna osakonna üliõpilased.

Tartu Ülikooli õigusteaduskonna dekaani 4. juuni 2014. a pöördumises õigusteaduskonna

tudengitele teatati, et bakalaureuseeksami tegijad sattusid ebavõrdsesse situatsiooni. Uue

bakalaureuseeksami korraldamine ei ole enam võimalik. Selleks, et panna eksami tegijad

võrdsesse positsiooni, otsustas õigusteaduskond eksami hindamisel lähtuda ainult tsiviil- ja

haldusõiguse eksami kaasustest.

Õigusteaduskond teatas 6. juunil 2014, et karistusõiguse osa hinnatakse üldkorras, vaatamata

sellele, kas üliõpilased olid kaasusega eelnevalt tuttavad või mitte.

A. Kure esitas 9. juunil 2014 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna dekaanile apellatsiooni, milles

palus hinnata karistusõiguse kaasust maksimaalsete punktidega ning arvestada sellest

lähtuvalt bakalaureuseeksami hinne või siis mitte arvestada karistusõiguse kaasuse tulemust

ning kujundada bakalaureuseeksami hinne tsiviil- ja haldusõiguse kaasuse põhjal lähtudes

kaasuste proportsioonist hinde kujunemisel.

Õigusteaduskonna dekaani moodustatud apellatsioonikomisjoni 13. juuni 2014. a otsusega

jäeti A. Kure apellatsioon rahuldamata.

A. Kure esitas 15. juunil 2014 vaide, mis jäeti Tartu Ülikooli õppekorraldusega seonduvate

otsuste vaidluskomisjoni 7. juuli 2014. a otsusega nr 4-2013/2014 rahuldamata.

2. A. Kure esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada tema 30. mai 2014. a

bakalaureuseeksami karistusõiguse eksamiosa tulemus ja teha vastustajale ettekirjutus

tühistatud bakaalaureuseeksami karistusõiguse eksamiosa tulemuse tagasitäitmiseks:

kujundada kaebaja bakalaureuseksami hinne tsiviil- ja haldusõiguse kaasuste põhjal lähtudes

kaasuste proportsioonist hinde kujunemisel (tsiviilõigus 4/7 koguhindest ja haldusõigus 3/7

koguhindest) või hinnata karistusõiguse kaasus maksimaalsete punktidega (30 punkti).

Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus esialgse õiguskaitse

korras immatrikuleerida kaebaja magistrandina ja võimaldada tal alates 2014. a septembrist

alustada magistriõpinguid Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas [õppekava „Õigusteadus

(2588)“] koos eksamite sooritamise õigusega. Taotluse kohaselt:

2.1. Vastuvõtt Tartu Ülikooli õigusteaduskonda toimub paremusjärjestuse alusel.

Kandideerimiseks vajalik minimaalne punktisumma on 66,0. Õppekohtade arv Tartu Ülikooli

Tartu osakonna statsionaarses õppes on 55. Paremusjärjestuse määramisel lähtutakse

punktisummast, millest 30% annab bakalaureuseeksam ja 70% eeldushinnete aritmeetiline

keskmine. Kaebaja aritmeetiline eeldusainete keskmine on 2,67. Kui bakalaureuseeksami

üldhinde määramisel ei oleks arvestatud karistusõiguse osaga, oleks see 54,86. Punktisumma

oleks siis 66,1 punkti. Kõige madalam punktisumma, millega veel magistriõppesse vastu

võeti, oli 66,14. Magistriõppesse võeti vastu 46 inimest, üheksa kohta jäi sealjuures täitmata.

Seega oleks kaebuse rahuldamise korral kaebaja tulnud magistriõpesse vastu võtta.

2.2. Kuna käesolevas haldusasja lõpplahend ilmselt enne 2014. a septembrit ei jõustu, saab

kaebaja kõige varasemalt kaebuse rahuldamise korral magistriõpingutega alustada 2015. või

2016. a. Selleks ajaks on õpitu aga juba ununenud. Lisaks kaotaks kaebaja mitu aastat oma

elust, millega kaasneksid nördimustunne ja muud negatiivsed üleelamised. Kaebaja on seoses

vaidlusaluse bakalaureuseeksami osaga vajanud erakorralist meditsiinilist abi.

2.3. Kohtumenetluse ajaks on kaebajal erialase töö leidmine raske, kuna paljudele

ametikohtadele kandideerimisel nõutakse magistrikraadi olemasolu. Seeläbi tekkinud kahju

hilisem hüvitamine on võimatu.

2.4.Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine ei mõjuta kolmandate isikute õigusi ega

avalikkuse huve, kuna magistriõppes on üheksa kohta täitmata.

3. Tartu Halduskohtu 12. augusti 2014. a määrusega jäeti A. Kure esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata. Määruse põhjendused:

3.1. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb kohtul vastavalt halduskohtumentluse

seadustiku (HKMS) § 249 lg-le 1 kontrollida, kas esialgse õiguskaitse taotlus on põhivaidluse

esemest tulenevalt üldse lubatav. Seejuures tuleb arvestada, et kohaldatav esialgse õiguskaitse

meede ei tohi kaitsta kaebaja õigusi suuremas määras kui tema kaebuse osas tehtav võimalik

positiivne kohtuotsus.

3.2. Halduskohus leidis, et esialgse õiguskaitse korras taotletu väljub põhikaebuse raamidest.

Kaebaja ei ole vaidlustanud tema magistriõppesse vastuvõtmisega seonduvaid haldusakte või

toiminguid, vaid vaidluse all on bakalaureuseeksami läbiviimise õiguspärasus. Juhul kui

kohus peaks kaebaja põhikaebuse täies ulatuses rahuldama, siis vastavalt Tartu Ülikooli senati

26. aprilli 2013. a määrusega nr 5 vastu võetud õppekorralduseeskirja p-dele 140, 141, 143 ja

150.1 kaebaja eksmatrikuleeritakse seoses õppekava täies mahus täitmisega ning talle

väljastatakse bakalaureusekraadi tõendav diplom ja akadeemiline õiend. Kaebuse

rahuldamisega ei saavuta kaebaja automaatselt tema vastuvõtmist õigusteaduse

magistriõppesse. Alles pärast bakalaureusekraadi omandamist on kaebajal vastavalt Tartu

Ülikooli senati poolt 29. novembril 2013 vastu võetud määruse nr 11 „Tartu Ülikooli

vastuvõtueeskiri kõrghariduse esimeses ja teises astmes 2014/2015. õppeaastal“ p-le 61

võimalik magistriõppe õppekavale kandideerida. Ülikooliseaduse § 28 lg 3 kohaselt on

magistriõppe alustamise tingimuseks bakalaureusekraad ning eelviidatud määruse nr 11 p 66

ja lisa 2 järgi toimub vastuvõtt magistriõppesse paremusjärjestuse alusel, arvestades

bakalaureuseeksami tulemust (osakaal 30%) ja eeldusainete aritmeetilist keskmist hinnet

(osakaal 70%).

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. A. Kure esitas määruskaebuse, milles palus halduskohtu määruse tühistada järgmistel

põhjendustel:

4.1. Määruskaebuse on lahendanud ebaõige kohtukoosseis. Tartu Ülikooli õppeinfosüsteemist

ja ametiisikute majanduslike huvide deklaratsioonist nähtuvalt on kohtunik Tanel Saar Tartu

Ülikooli õigusteaduskonna õppejõud ja saab õpetamise eest ülikoolilt tasu. HKMS § 13 lg 1

kohaselt kohaldatakse kohtuniku taandamise suhtes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 23–30. TsMS § 23 p 7 kohaselt ei või kohtunik asja menetleda ja peab ennast taandama, kui

esineb muu, seaduses otseselt nimetamata asjaolu, mis annab alust kahelda kohtuniku

erapooletuses. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on kohtuasjas Pescador Valero vs

Hispaania (taotlus nr 62435/00) leidnud, et vaidluses ülikooliga ei saa kohtunikuks olla

ülikooli õppejõud, kuna on objektiivne alus kahelda tema erapooletuses. Selline

kohtumenetlus rikub kaebaja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6

lg-s 1 sätestatud õigust erapooletule kohtule. Kuna ringkonnakohus kontrollib vaidlusaluse

määruse seaduslikkust, mitte ei lahenda esmakordselt esialgse õiguskaitse taotlust, tuleb

ringkonnakohtul saata esialgse õiguskaitse taotlus halduskohtusse uuesti arutamiseks teises

kohtukoosseisus (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 17. aprilli 2014. a määrus nr 3-3-1-95-

13, p 11).

4.2. Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et esialgse õiguskaitse taotlus väljuks

põhivaidluse raamidest. Kaebaja esitas kaebuses kaks nõuet: eksamiosa tulemuse tühistamine

ja tagasitäitmine. Tagasitäitmine tähendab vaidlustatud eelhaldusakti negatiivse tagajärje

kõrvaldamist, milleks on võimatus alustada magistriõpinguid 2014. a sügisest.

4.3. Bakalaureusekraadita magistriõppesse astuda ei saa. Vaidlustamaks magistriõppesse vastu

võtmata jätmist, peab kaebaja saavutama esmalt bakalaureuseõppe läbimise, mis eeldab

kaebuse rahuldamist. Selleta oleks magistriõppesse vastuvõtmisega seonduvate haldusaktide

ja toimingute vaidlustamine ilmselt perspektiivitu.

4.4. Kaebuse esitamise tähtaja möödumiseks ei oldud veel kaebaja 4. juuli 2014. a taotlust,

milles kaebaja soovis pikendada magistriõppesse astumise tähtaega, lahendatud, mistõttu ei

saanud kaebaja seda ka vaidlustada. Kuivõrd otsustus võtta isik magistriõppesse ei ole

diskretsiooniotsus, vaid selle tegemine toimub rangelt kindlaksmääratud kriteeriumide alusel,

on kaebuse rahuldamisel vastuvõtt Tartu Ülikooli magistriõppesse automaatne.

4.5. Halduskohus on jätnud hindamata esialgse õiguskaitse lahendamisel muude tähtsust

omavate asjaolude esinemise.

4.6. Kuna vastustaja rikkus eksami läbiviimise korda, ei saa ka selle tulemust pidada

seaduspäraseks. Eksami läbiviimisel ja hindamisel ei koheldud üliõpilasi võrdselt.

4.7. Magistrikraadi olemasoluta on kaebajal raske leida erialast tööd ning ta peab seetõttu

mitu aastat tegevuseta olema. Olles ise formaalselt bakalaureuseõppes õppija, on kaebajal

keeruline õppida magistriõppe aineid, kuna magistriõppes on üldainete võtmise eelduseks

magistriõppes õppimine. Ühtlasi takistab ka ruumipuudus teaduskonnas magistriõppes

mitteõppivatel tudengitel vastava õppetaseme aineid võtmast. Kuna kaebaja ei ole

magistriõppesse immatrikuleeritud, ei saa ta alustada ka magistritöö koostamisega. Kuna

bakalaureuseõppes omandatud teadmised ununevad kiiresti, kui neid ei rakendata, võib

kaebaja tulevikus vajada eriprogramme, et end tööjõuturul uuesti maksma panna.

5. Tartu Ülikooli vastuses määruskaebusele palutakse see rahuldamata jätta järgmistel

põhjendustel:

5.1. Esialgse õiguskaitse taotlus väljub põhikaebuse piiridest, kuna kaebaja ei ole

vaidlustanud tema magistriõppesse vastu võtmisega seotud haldusakte või toiminguid, vaid

vaidluse all on bakalaureuseeksami läbiviimise õiguspärasus. Seega kaitseks esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamine kaebaja õigusi suuremas mahus kui põhikaebuse enda

rahuldamine.

5.2. Lõpueksami läbiviimisel ja hindamisel on vastustaja käitunud õiguspäraselt. Kaebaja ei

ole tõendanud, et lõpueksami hindamisel oleks tehtud sisuline viga. Tuvastamist ei ole leidnud

kaebaja põhiõiguste riive. Kuna kaebusel puudub perspektiiv, ei saa ka esialgse õiguskaitse

taotlust rahuldada.

5.3. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tekiks õiguslik ebamäärasus, kuna olukorras, kus

esialgse õiguskaitse taotlus rahuldatakse ja põhikaebus mitte, õpib kaebaja juba

magistriõppes, omamata selle eeldusena vajalikku bakalaureusekraadi. Sellises olukorras

peaks vastustaja kaebaja magistriõppest eksmatrikuleerima, sellega seoses võib tõusetuda aga

õppekulude hüvitamise küsimus, mis võib kaasa tuua uue õigusvaidluse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

7. Tartu Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 12. augusti 2014. a määruses esitatud

põhjenduste ja lõppjäreldusega, mille kohaselt ei ole kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamine põhjendatud, kuna esialgse õiguskaitse taotluses esitatud abinõud väljuvad

kaebuse põhinõudest, mistõttu saavutaks kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisega

enam kui kaebuse täieliku rahuldamise korral. Ringkonnakohus ei pea tuginedes HKMS §

203 lg-le 2 ja § 201 lg-le 4 vajalikuks halduskohtu määruse põhjendusi korrata. Vastuseks

määruskaebuses esitatule märgib ringkonnakohus järgnevat.

8. Kaebaja hinnangul on Tartu Halduskohtu 12. augusti 2014. a määruse teinud ebaseaduslik

kohtukoosseis, kuna esialgse õiguskaitse taotluse lahendanud halduskohtu kohtunik on Tartu

Ülikooli õigusteaduskonna õppejõud ja saab õpetamise eest ülikoolilt tasu. See asjaolu seab

aga kaebaja hinnangul kahtluse alla taotluse lahendanud kohtuniku erapooletuse. Kaebaja

esitas 19. augustil 2014 halduskohtule kohtuniku taandamise osas taotluse, mis jäeti Tartu

Halduskohtu 1. septembri 2014. a määrusega läbi vaatamata.

9. Ringkonnakohus leiab, et ainuüksi asjaolu, et halduskohtus lahendas esialgse õiguskaitse

taotlust kohtunik, kes on Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas õppejõuks, ei too kaasa

vaidlusaluse määruse tühistamist. Kahtlemaks kohtuniku erapooletuses, on vaja tuvastada

põhjendatud kahtlus kohtuniku suutmatuses asja erapooletult lahendada. Pelgalt ühe õppeaine

seminaride läbiviimisest olukorras, kus T. Saare põhitööks on kohtuniku ametikoht, ei järeldu,

et taolise sideme olemasolu kohtuniku ja õppeasutuse vahel viiks olukorrani, kus kohtunik

oleks niivõrd mõjutatud, et ta ei peaks võimalikuks igasugust seadusega ettenähtavat

kohtulahendit.

10. Kohtute seaduse § 49 lg 1 ls-de 1 ja 3 kohaselt ei või kohtunik väljaspool kohtunikuametit

töötada mujal kui õppe- või teadustööl. Ametivälised tööülesanded ei tohi kahjustada

kohtuniku ametikohustuste täitmist ega kohtuniku sõltumatust õigusemõistmisel. Seega

võimaldab Eesti seadusandlus kohtunikel töötada õppetööl, kuid sellest ei järeldu

ilmtingimata, et alati, kui kohtunikul tuleb lahendada vaidlust, kus üheks menetluspooleks on

ülikool, kus ta õppetööd läbi viib, tingiks see tema taandumise või taandamise. Kohtunik ei

saa end vabastada või keelduda õigusemõistmisest ainult põhjusel, et see oleks konkreetsel

juhul tema jaoks ebamugav või ebameeldiv.

11. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa EIK-i 17. juuni 2003. a otsuses asjas Pescador Valero vs

Hispaania (taotlus 62435/00) esitatud järeldusi automaatselt Eesti õigusruumi ja

kohtusüsteemi üle kanda, arvestamata sealjuures võimalikke erisusi kaasuste asjaolude ja riigi

kohtusüsteemi mastaapide osas. Kuna Eesti kohtunikkond, seda eriti haldusasju lahendavate

kohtunike puhul, on küllaltki väikesearvuline, tooks automaatne taandumine/taandamine

olukorras, kus asja lahendav kohtunik on ka õppejõud, kaasa õigusemõistmise häirumise.

Seega on taandamiseks vaja esitada enam faktilisi asjaolusid ja põhjendusi, kui ainult see, et

kohtunik viib läbi ka õppetööd. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul alust

kahelda kohtuniku erapooletuses. Seda enam, et tegemist ei ole õppejõuga, kes oleks osalenud

30. mail 2014 toimunud bakalaureuseeksami läbiviimises ja eksamitööde hindamises.

12. Kuna HKMS § 250 lg 1 p 1 kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse esitamisel taotluses

märkida ka kaebuse ese, kuna see määrab ära esialgse õiguskaitse kohaldamise piirid, siis

olukorras, kus vaidluse ese ja soovitud esialgse õiguskaitse abinõu ei ole omavahel

vastavuses, puudub kohtul võimalus ja kohustus analüüsida HKMS § 249 lg-des 1 ja 3 toodud

esialgse õiguskaitse lahendamisel tähtust omavaid muid aspekte. Kuigi HKMS § 2 lg 4 ls 2

kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja

tegelikust tahtest, ei ole käesoleval juhul võimalik tõlgendada A. Kure halduskohtule esitatud

kaebust karistusõiguse eksamiosa tulemuse tagasitäitmise osas kohustamiskaebusena

võimaldada kaebajal alustada õpinguid magistriõppes alates 2014. a septembrist, kuna kaebaja

ei ole vastava kohustamisnõude osas haldusmenetlust läbinud. Seega leiab ringkonnakohus, et

muud määruskaebuses esitatud väited ei oma käesoleval juhul halduskohtu määruse

õiguspärasuse üle otsustamisel tähtsust.

13. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtades jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 12. augusti 2014. a määrus muutmata.

/digitaalselt allkirjastatud/

Maili Lokk

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiina Pappel

/digitaalselt allkirjastatud/

Einar Vene