3-14-50899/25 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Madis Ernits, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 12.09.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-50899 Haldusasi Aleksei Maksimovi kaebus kahju hüvitamise nõudes summas 1000 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 26.05.2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksei Maksimovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Aleksei Maksimov RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata Aleksei Maksimovi määruskaebus ja muutmata Tartu Halduskohtu 26.05.2014. a määrus riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise kohta isiku esindamiseks halduskohtumenetluses (resolutsiooni p 1). EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 23.05.2013 saabus Tartu Halduskohtusse A. Maksimovi kaebus (tl 2), milles ta märkis, et sai Tartu Vangla 20.05.2014. a vastuse nr 1-13/122-2, millega ta ei ole nõus ning pöördub hagiga kohtu poole summas 1000 eurot. Lisaks palus A. Maksimov võimaldada talle kaitsja. 2. Tartu Halduskohus 26.05.2014. a määrusega (tl 7-8) jättis A. Maksimovi taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1), jättis kaebuse käiguta (resolutsiooni p 2) ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva määruse kättesaamisest. Kohus märkis, et kaebajale on eelnevates kohtuasjades edastatud kohtu poolt riigi õigusabi näidisvorm ning selgitatud riigi õigusabi andmise võimalusi muuhulgas haldusasjades nr 313870, 3-13-2286 ja 3-13-2190, mistõttu ei pidanud kohus vajalikuks jätta riigi õigusabi taotlust käiguta, et selgitada riigi õigusabi taotlemise korda ja täpsustada kaebaja taotlust. Kohus mõistis käesolevas asjas esitatud riigi õigusabi taotlust selliselt, et kaebaja soovib riigi õigusabi isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Kohus leidis, et eelnevate kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on tõendatud, et A. Maksimov on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Kohus

märkis, et tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada, mistõttu ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Ühtlasi märkis kohus, et uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Kohus leidis, et esineb riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 pst 1 tulenev alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, mistõttu puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja maksejõuetuse kindlakstegemiseks. Kohus märkis, et kaebajal tuleb kohtule täpsustada, kas ta soovib kohtule esitada hüvitamiskaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p 4 alusel. Viimasel juhul tuleb kaebajal vastavalt HKMS § 38 lg 1 p-dele 6 ja 7 täpsustada, millise haldusakti või toiminguga, millise haldusorgani poolt ja millisel perioodil talle väidetavalt kahju põhjustati, milles tekitatud kahju seisneb ning millised negatiivsed tagajärjed on talle väidetava õigusvastase tegevusega saabunud. Kohus selgitas, et ei saa kaebust sisustada haldusorgani kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuse pinnalt ning kaebajal tuleb kaebuses selgesõnaliselt märkida, millised riigivastutuse seaduses (RVastS) § 9 lg-s 1 nimetatud tagajärjed kaebajale saabusid või milles varaline kahju väljendus. Lisaks märkis kohus, et kaebajal tuleb esitada tõendid, mis kinnitavad tema poolt väidetavaid asjaolusid, ning esitada kohtule konkreetsed asjaolud ja arvutused, mis on olnud aluseks taotletava kahjusumma kujunemisel. Kohus palus A. Maksimovil teatada, kas ta soovib asja arutamist istungil, kirjalikus menetluses või lihtmenetluses. Kohus tõi välja, et kaebuse materjalidele ei ole lisatud tõendit riigilõivu tasumise kohta (riigilõivuseaduse (RLS) § 57¹ lg 2), mistõttu tuleb kaebajal selgitada, kas riigilõiv on tasutud või kui kaebaja leiab, et tal puuduvad vahendid riigilõivu tasumiseks, on tal õigus esitada kohtule taotlus riigilõivust vabastamiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 3. A. Maksimov esitas 04.06.2014 määruskaebuse (tl 14), milles ta märgib, et ei ole nõus kohtu arvamusega, kuna ei ole kaitsjat ning rikutud on Põhiseadust. 4. Tartu Halduskohus 12.06.2014. a määrusega (tl 18-18p) jättis käiguta A. Maksimovi määruskaebuse Tartu Halduskohtu 26.05.2014. a määruse peale ja andis puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva määruse kättesaamisest arvates. Kohus osutas, et kaebaja ei ole määruskaebuses märkinud, millises osas ta halduskohtu 26.05.2014. a määrust vaidlustab ehk ringkonnakohtule esitatavat taotlust ning ilma kaebaja taotluseta ei ole kohtul võimalik määruskaebust menetleda. 5. A. Maksimov esitas 29.06.2014 puuduste kõrvaldamise avalduse (tl 27), milles ta märgib, et sai kätte halduskohtu 12.06.2014. a määruse, kuid ta ei ole nõus kohtu arvamusega, kuna ei võimaldatud kaitsjat ning ei saa aru kohtu esitatud küsimuste sisust. 6. Tartu Halduskohus 30.06.2014. a määrusega (tl 24-24p) tagastas A. Maksimovi kaebuse, kuna kaebaja ei ole kuni käesoleva määruse tegemiseni kaebuses esinenud puudusi kõrvaldanud, s.o täpsustanud kaebuse nõude alust ega esitanud vastavaid põhjendusi, ning ei ole tasunud riigilõivu ega esitanud riigilõivust vabastamise taotlust. Kohus märkis, et kuna kaebaja ei täpsustanud kaebuse alust, s.h kaebajale saabunud tagajärgi, millega seoses nõue esitatakse, siis ei vasta kaebus jätkuvalt HKMS § 38 lg 1 p-des 5-9 toodud nõuetele ning seetõttu ei ole käesoleval kujul menetletav. Kohus osutas, et ei saa kaebaja asemel asuda kaebuse alust sisustama kohtueelse menetluse dokumentide pinnalt. Arvestades asjaolu, et kaebaja on ise oma kaebustes korduvalt tunnistanud, et tema eesmärk kahju taotluste ja 2 2

kaebuste esitamisel on koormata haldusorganit ning kohut, ei pidanud kohus vajalikuks anda kaebajale täiendavat tähtaega nõude aluse ja põhjenduste esitamiseks. 7. A. Maksimov esitas 16.07.2014 määruskaebuse (tl 34) Tartu Halduskohtu 30.06.2014. a määruse peale, milles ta märkis, et ei ole nõus kohtu arvamusega, kuna ei olnud kaitsjat ning selge ei ole kohtu seisukoht ja nõuded. 8. Tartu Halduskohus 01.08.2014. a määrusega (tl 38-38p) jättis käiguta A. Maksimovi määruskaebuse Tartu Halduskohtu 30.06.2014. a määruse peale ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva määruse kättesaamisest arvates. Kohus osutas, et kaebaja ei ole määruskaebuses märkinud, millises osas ta vaidlustab halduskohtu määrust ehk ringkonnakohtule esitatavat taotlust ning ilma kaebaja taotluseta ei ole kohtul võimalik määruskaebust menetleda. Lisaks märkis kohus, et määruskaebuses ei ole esitatud andmeid riigilõivu tasumise kohta (RLS § 57¹ lg 6), millest tulenevalt tuleb A. Maksimovil esitada kohtule riigilõivu tasumist tõendav dokument ning juhul, kui A. Maksimov leiab, et tal ei ole maksejõuetusest tingituna võimalik tasuda riigilõivu, on tal õigus taotleda riigilõivu tasumisest vabastamist. 9. A. Maksimov esitas 07.08.2014 avalduse (tl 44), milles ta märkis, et sai 02.08.2014. a määruse kätte ning ei ole kohtuga nõus, kuna ei ole kaitsjat. Lisaks märkis, et riigilõivu tasumise nõue on absurdne, kuna tal ei ole sissetulekut ega tööd. 10. Tartu Halduskohus 21.08.2014. a määrusega (tl 49-50) võttis menetlusse A. Maksimovi määruskaebuse Tartu Halduskohtu 26.05.2014. a määruse peale (resolutsiooni p 1), jättis A. Maksimovi määruskaebuse Tartu Halduskohtu 26.05.2014. a määruse peale rahuldamata ja edastas selle Tartu Ringkonnakohtule (resolutsiooni p 2) ning tagastas A. Maksimovi määruskaebuse Tartu Halduskohtu 30.06.2014. a määruse peale. Kohus märkis, et mõistab 05.06.2014 Tartu Halduskohtusse saabunud määruskaebust ja selle 30.06.2014 saabunud täiendust selliselt, et kaebaja vaidlustab 26.05.2014. a määrust osas, milles kohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 11. Määruskaebemenetluses on vaidlustatud Tartu Halduskohtu 26.05.2014. a määrust resolutsiooni p 1 osas, millega jäeti rahuldamata A. Maksimovi riigi õigusabi taotlus isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. 12. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 26.05.2014. a määruses toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses ega selle täienduses ei ole esitatud ühtegi uut asjaolu, mis tingiks riigi õigusabi taotluse osas määruskaebuse rahuldamise. 13. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõigile isikutele, kellel selle järele vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. Seega on riigil kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes riigi õigusabi seaduses selleks ettenähtud tingimuste esinemise korral. Halduskohtumenetluses ei kehti eeldus, et menetlusosaline peab kohtumenetluses osalema esindaja kaudu. Kuna õigust kohaldab kohus, ei ole nõutav, et kaebaja halduskohtule 3 3

esitatavat kaebust õiguslikult põhjendaks, kuid oma probleemiga seotud asjaolude kirjeldamiseks on võimeline ka õigusteadmisteta isik. Ringkonnakohus märgib veelkord, et halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus aitavad kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist. Kohtul on haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada ning sellest tulenevalt ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. 14. Kuna A. Maksimov ei ole määruskaebuses ega selle täienduses enda väite osas Põhiseaduse rikkumise kohta sisulisi põhjendusi esitanud, siis jätab ringkonnakohus nimetatud väite tähelepanuta. 15. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus rahuldamata A. Maksimovi määruskaebuse ja muutmata Tartu Halduskohtu 26.05.2014. a määruse riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise kohta isiku esindamiseks halduskohtumenetluses (resolutsiooni p 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 4 4