3-14-51127/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Madis Ernits, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 12.09.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-51127 Haldusasi Aleksei Maksimovi kaebus Tartu Vangla vastu Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 04.08.2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksei Maksimovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Aleksei Maksimov Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.08.2014. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 11.06.2014 saabus Tartu Halduskohtusse A. Maksimovi kaebus (tl 2), milles ta märkis, et on kohtueelse menetluse läbinud ja saanud 06.06.2014. a vastuse nr 1-13/98-2 ning et pöördub kohtusse hagiga 10 eurot päevas. 2. Tartu Halduskohus 19.06.2014. a määrusega (tl 7-8) jättis A. Maksimovi kaebuse käiguta ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva alates määruse kättesaamisest. Kohus märkis, et A. Maksimovi kaebuses ei ole välja toodud halduskohtumenetluse seadustikuga (HKMS § 38 lg 1 p 5, § 37) kooskõlas olevaid taotlusi, mistõttu tuleb kohtule täpsustada, kas kaebaja soovis kohtule esitada hüvitamiskaebuse HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel. Kohus märkis, et hüvitamiskaebuse esitamise korral tuleb kaebajal vastavalt HKMS § 38 lg 1 p-dele 6 ja 7 täpsustada, millise haldusakti või toiminguga, millise haldusorgani poolt ja millisel perioodil talle väidetavalt kahju põhjustati, milles tekitatud kahju seisneb ning millised negatiivsed tagajärjed on talle vangla väidetava õigusvastase tegevusega saabunud. Kohus selgitas, et mittevaralise kahju hüvitamise nõude korral tuleb kaebajal märkida, millist riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 sätestatud isikuõigust on vangla oma tegevusega rikkunud ning isikul on õigus hüvitist nõuda juhul, kui vastustaja tegevus on kaebajale saabunud kahjulike tagajärgede põhjuseks, s.t vastustaja tegevuse ja kahjulike tagajärgede vahel on põhjuslik seos. Varalise kahju hüvitamise nõude korral

tuleb märkida, milles varaline kahju väljendus. Kohus selgitas, et halduskohus ei saa kaebust sisustada haldusorgani kahju hüvitamise taotluse tagastamise otsuse pinnalt. Lisaks selgitas kohus, et HKMS § 38 lg 2 kohaselt tuleb kaebajal rahalise hüvitise nõudmisel märkida ka nõutava hüvitise suurus ning mittevaralise kahju eest hüvitise nõudmisel, samuti juhul, kui kaebajal on võimatu või ebamõistlikult keeruline varalise kahju suurust kindlaks teha, võib kaebaja jätta hüvitise suuruse kaebuses märkimata ja taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Kui kaebaja taotleb õiglast hüvitist kohtu äranägemisel, siis tuleb seda kaebuses märkida. Ühtlasi märkis kohus, et kaebajal tuleb vastavalt HKMS § 38 lg 1 ple 8 esitada tõendid, mis kinnitavad tema poolt väidetavaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse ning kui tõendite esitamine ei ole võimalik, tuleb näidata põhjused, miks neid esitada ei saa, ja teatada, kus tõendid asuvad või võivad asuda. Kohus palus A. Maksimovil teatada, kas ta soovib asja arutamist istungil, kirjalikus menetluses või lihtmenetluses. Kohus osutas, et kaebaja on korduvalt pöördunud kohtusse sarnaste HKMS § 38 lgle 1 mittevastavate hüvitamiskaebustega ning kohus on igakordselt selgitanud, et halduskohtule esitatav kaebus peab vastama HKMS § 38 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Arvestades asjaolu, et kaebaja on ka ise oma kaebustes korduvalt tunnistanud, et tema eesmärk kahju taotluste ja kaebuste esitamisel on koormata haldusorganit ning kohut, hoiatas kohus kaebajat, et järjekordsete samade puudustega kaebuste korral ei anna kohus kaebajale täiendavat võimalust kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kohus märkis, et A. Maksimovi kaebuse materjalidele ei ole lisatud tõendit riigilõivu (riigilõivuseaduse (RLS) § 571 lg 2) tasumise kohta. Samuti ei nähtu eriigikassast, et riigilõivu oleks antud kaebuselt tasutud. Kohus tõi esile, et kaebajal tuleb selgitada, kas riigilõiv on tasutud ja esitada riigilõivu tasumist tõendav dokument kaebuse juurde lisamiseks või andmed riigilõivu tasumise kohta, et kohus saaks riigilõivu laekumist kontrollida või kui kaebaja leiab, et tal puuduvad vahendid riigilõivu tasumiseks, on kaebajal õigus esitada kohtule isikukonto väljavõte ühes taotlusega riigilõivust vabastamiseks. 3. 03.07.2014 saabus Tartu Halduskohtusse A. Maksimovi puuduste kõrvaldamise avaldus (tl 14), milles ta märkis, et arusaamatu on, kust võtta vahendid riigilõivu tasumiseks. 4. Tartu Halduskohus 04.08.2014. a määrusega (tl 17-17p) tagastas A. Maksimovi kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Kohus viitas, et andis 19.06.2014. a määrusega kaebajale võimaluse kõrvaldada kaebuses esinevad puudused 10 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest ning kohtu kaaskirja ja kättetoimetamise teatise kohaselt sai kaebaja nimetatud määruse venekeelse tõlke kätte 01.07.2014 ja tähtaeg kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks saabus 11.07.2014. Kohus osutas 19.06.2014. a käiguta jätmise määruses, et kaebajal tuleb oma kahjunõuet põhjendada ning nimetada konkreetsed toimingud, millega vangla on talle kahju põhjustanud, milles tekitatud kahju seisneb ning millised negatiivsed tagajärjed on kaebajale vangla väidetava tegevusega põhjustatud. Kohus märkis, et kaebaja ei ole kaebuses esinevaid puudusi kohtu poolt määratud tähtajaks kõrvaldanud ega esitanud ka taotlust puuduste tähtaja pikendamiseks. Kohus leidis, et kaebaja poolt kohtule seni esitatud andmetest ei nähtu vaidlusaluse tegevuse sisu ega kaebuse faktiline põhjendus, mistõttu ei vasta kaebus HKMS § 38 lg 1 p-des 5-9 toodud nõuetele. Kohus märkis, et kaebajal oli võimalus kaebust täpsustada ning kaebuse täpsustamiseks esitatud küsimused olid sellised, millele vastamine ei vajanud juriidilisi teadmisi. Kohus ei saa kaebaja asemel asuda kaebuse alust sisustama kohtueelse menetluse dokumentide pinnalt. Kohus asus seisukohale, et kuna kaebaja ei täpsustanud kaebuse alust, sh kaebajale saabunud kahju ja selle tagajärgi, millega seoses nõue esitatakse, 2 2

siis ei saanud kohus kaebaja eest asuda kaebust sisustama, mistõttu ei ole kaebus käesoleval kujul menetletav. Kohus märkis, et kaebaja lisatud vastustaja 06.06.2014. a kiri kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise kohta (tl 3-3p), millest selgub, et kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist, kuna puudub võimalus pesta aluspesu pesumasinas, ei asenda nõuetekohast kaebuse esitamist ja ei anna õigust puuduste kõrvaldamata jätmiseks. Arvestades asjaolu, et kaebaja on ka ise oma kaebustes korduvalt tunnistanud, et tema eesmärk kahjunõuete ja kaebuste esitamisel on koormata haldusorganit ning kohut, mis näitab kaebaja pahatahtlikkust, ei pidanud kohus vajalikuks anda kaebajale täiendavat tähtaega nõude aluse ja põhjenduste esitamiseks. Kohus selgitas, et kaebaja ei ole käesolevas menetluses tasunud riigilõivu ega taotlenud menetlusabi riigilõivust vabastamiseks ning kohus ei saa vabastada kaebajat riigilõivu tasumisest ilma vastava taotluseta. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. 11.08.2014 saabus Tartu Halduskohtusse A. Maksimovi määruskaebus (tl 24), milles ta märgib, et ilma kaitsjat võimaldamata on kaebuse läbivaatamine raskendatud ja kulutused kirjavahetusele saavad olema suuremad kui kulutused kaitsjale. Veel märgib A. Maksimov, et puudub paber A4, ei ole seadusi ja kui kohus tahab, hakkab ta pidama kirjavahetust tualettpaberil, nagu ta teeb seda Riigikohtuga. 6. Tartu Halduskohus 21.08.2014. a määrusega (tl 29-29p) jättis määruskaebuse käiguta ja andis määruskaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva alates määruse kättesaamisest. Kohus viitas, et HKMS § 205 lg 1 sätestab, mis tuleb määruskaebuses märkida. Kohus tõi välja, et A. Maksimov ei ole märkinud, milline on lahend, mida ta soovib ringkonnakohtus vaidlustada, ei ole märkinud ringkonnakohtule esitatavat taotlust ega esitanud riigilõivu tasumist kinnitavaid dokumente. Lisaks märkis kohus, et kaebajal tuleb oma määruskaebust põhjendada. Kohus viitas, et RLS § 57¹ lg-st 6 lähtuvalt tuleb tasuda määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot ja A. Maksimovil tuleb esitada kohtule riigilõivu tasumist tõendav dokument. Lisaks selgitas kohus, et kui kaebajal ei ole maksejõuetusest tingituna võimalik tasuda riigilõivu, on tal õigus taotleda riigilõivu tasumisest vabastamist. 7. 27.08.2014 saabus Tartu Halduskohtusse A. Maksimovi kiri (tl 34), milles palub kohtul vabastada ta riigilõivu tasumisest, kuna ei ole vahendeid, sissetulekut ega tööd. 8. Tartu Halduskohus 08.09.2014. a määrusega (tl 40-40p) vabastas A. Maksimovi riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel, võttis menetlusse A. Maksimovi määruskaebuse Tartu Halduskohtu 04.08.2014. a määruse peale, jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. 10. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kuigi määruskaebuses ei ole Tartu Halduskohtu 04.08.2014. a määruse tühistamise taotlust sõnaselgelt esitatud, võib ringkonnakohtu hinnangul seoses määruskaebuse esitamisega pidada määruskaebuse esitaja tahteks, et ringkonnakohus tühistaks Tartu Halduskohtu 04.08.2014. a määruse. 3 3

11. 04.08.2014. a määruse kohaselt tagastas halduskohus A. Maksimovi kaebuse. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on õigesti kohaldanud kaebuse tagastamise alusena HKMS § 121 lg 1 p-i 2. A. Maksimovile on halduskohtu poolt 19.06.2014. a määruses põhjalikult selgitatud, millised on kaebuses esinevad puudused, mida kõrvaldamata ei ole kaebus menetletav. Kaebaja ei ole halduskohtusse 03.07.2014 saabunud puuduste kõrvaldamise avalduses märkinud, et talle jääb 19.06.2014. a määruses kohtu poolt selgitatu mingiski osas arusaamatuks, vaid on üksnes märkinud, et talle on arusaamatu, kust võtta vahendid riigilõivu tasumiseks. Kohus on õigesti märkinud, et ei saa kaebaja asemel kaebust sisustada kohtueelse menetluse dokumentide pinnalt. Halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised ning uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada, mida kohus on antud juhul ka kaebust käiguta jättes teinud. Halduskohus on õigesti märkinud, et A. Maksimov on 19.06.2014. a määruse venekeelse tõlke kätte saanud 01.07.2014 (tl 13) ning antud 10päevane puuduste kõrvaldamise tähtaeg lõppes 11.07.2014. Kuna kaebaja ei ole kõrvaldanud kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kaebuses esinenud puudusi, siis ei saanud halduskohus A. Maksimovi kaebust menetlusse võtta. A. Maksimov ei ole halduskohtult täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks palunud ning halduskohtul ei olnud põhjust täiendava tähtaja andmiseks kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kuivõrd kaebuses esinenud puudused takistavad selle menetlemist, siis oli ringkonnakohtu hinnangul A. Maksimovi kaebuse tagastamine õiguspärane. 12. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus A. Maksimovi määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.08.2014. a määruse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 4 4